3-25-2583/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2583

Haldusasi

X. X, Y. Y, C. C ja Q. Q kaebused Politsei- ja Piirivalveameti

30.07.2025 otsuste nr 15.3-3.4/1220-3, nr 15.3-3.4/1221-1, nr

15.3-3.4/1222-1 ja nr 15.3-3.4/1223-1 ning 18.08.2025

vaideotsuste nr 15.3-3.6/174 ja nr 15.3-3.6/175 tühistamiseks

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2025 otsuse nr

15.3-3.2/461-3 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata elamisloa taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X , Y. Y, C. C ja Q. Q; kaebajate ühine

volitatud esindaja X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ragne Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebused.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 30.07.2025 otsused

nr 15.3-3.4/1220-3, nr 15.3-3.4/1221-1, nr 15.3-3.4/1222-1

ja nr 15.3-3.4/1223-1 ning 18.08.2025 vaideotsused nr

15.3-3.6/174 ja nr 15.3-3.6/175.

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet 01.10.2025 otsus nr

15.3-3.2/461-3

ning

kohustada

Politsei-

ja

Piirivalveametit vaatama X. X taotlus uuesti läbi.

4. Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja

menetluskuludena riigilõivud summas 160 eurot. Jätta

poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada lahendi avaldamisel kaebajate nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.03.2026 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 30.07.2025 otsustega alates 08.08.2025 kehtetuks X. X

tähtajalise elamisloa töötamiseks nr 1052320313/TE (otsus nr 15.3-3.4/1220-3); Y. Y tähtajalise

elamisloa abikaasa/registreeritud elukaaslase juurde nr 1052321129/TE (otsus nr 15.3-3.4/1221-1);

1(15)

Q. Q tähtajalise elamisloa nr 1052321914/TE (otsus nr 15.3-3.4/1222-1) ja C. C tähtajalise elamisloa

nr 1052321679/TE (otsus nr 15.3-3.4/1223-1).

Otsuse nr 15.3-3.4/1220-3 põhjendused (X. X ; dtl 188-194):

-

X. X on Valgevene kodanik, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba VMS § 181 lg 2 p 3

töötamiseks tippspetsialistina ettevõttes Osaühing Vecta Design alusel alates 01.12.2020 kuni

01.12.2025. Tööandjal oli kohustus maksta välismaalasele brutotöötasu 2814 eurot kuus.

Välismaalane on töölepingu kohaselt asunud tööle töötasuga 1271 eurot kuus ning alates

27.06.2022 ametikohale töötasuga 1945 eurot kuus.

-

Kuna välismaalase töötasu ei ole olnud igal kuul 2814 eurot, algatas PPA 04.12.2023 elamisloa

kehtetuks tunnistamise menetluse. Tööandja teavitas, et välismaalase tööleping korrastatakse ja

asutakse maksma tippspetsialistile nõuetekohast töötasu 2814 eurot kuus. Tööandja edastas

25.03.2024 ja 03.04.2024 PPA-le info, et on asunud X. X-ile saamata jäänud töötasu välja

maksma.

-

PPA teavitas 22.04.2024 välismaalast tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse

peatamisest.

-

PPA tegi välismaalasele töötasude maksmise kohta järelkontrolli juunis 2025. a ja leidis, et

töötasu ei olnud jätkuvalt olnud igal kuul 2814 eurot.

o 28.02.2024 on palgalehel märgitud töötasu panka kandmine summas 4212,51 eurot ja

01.03.2024 summas 5972,94 eurot, kuid neid laekumisi ei nähtu välismaalase pangakontodel.

o Välismaalasel on kanda krediidiasutuste ees mitmeid laenukohustusi ja isik kasutab tihti palga

ettemaksmise võimalust (avanssi). Ka muu väljamakstud raha ei jäänud välismaalase käsutusse,

kuna välismaalane on laekunud raha sularahas välja võtnud. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja

vajab Eestis toimetulekuks kohe tööandjalt avanssi.

-

Kuigi X. X töötasu veebruar 2025 kuni juuni 2025 vahemikus on olnud tippspetsialisti

kriteeriumikohasele töötasule vastavad, ei ole PPA leidnud kinnitust, et X. X tähtajalise

elamisloa tingimused on jätkuvalt täidetud.

-

X. X tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisega tunnistatakse kehtetuks ka tema abikaasa ja

laste elamisload. Perekonnal on võimalik elada koos Valgevenes nagu enne Eestisse kolimist.

Otsuse nr 15.3-3.4/1221-1 põhjendused (Y. Y; dtl 196-198):

-

Y. Y on Valgevene kodanik, kellele on antud tähtajaline elamisluba VMS § 137 lg 1 alusel elama

asumiseks Eestis elava abikaasa X. X juurde kehtivusega 01.12.2020 kuni 01.12.2025.

-

Välismaalasel peab olema kehtiv tervisekindlustus kogu talle väljastatud tähtajalise elamisloa

kehtivuse ajal. Y. Y-l on tervisekulukindlustus olnud periooditi ning isiku viimane kindlustus

lõppes 02.07.2024. Seega esineb VMS § 135 lg 1 punktis 3 sätestatud elamisloa kehtetuks

tunnistamise alus.

-

Y. Y abikaasa X. X tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks alates 08.08.2025, mistõttu on

PPA-l kohustus tunnistada kehtetuks ka Y. Y-le antud elamisluba.

Otsuste nr 15.3-3.4/1222-1 (Q. Q; dtl 200-201) ja nr 15.3-3.4/1223-1 (C. C; dtl 203-204)

põhjendused:

-

Q. Q ja C. C on Valgevene kodanikud, kellele on antud tähtajalised elamisload välismaalaste

seaduse (VMS) § 150 lg 1 p 1 alusel elama asumiseks Eestis elava vanema X. X (sündinud

aa.aa.aaaa) juurde kehtivusajaga 01.12.2020 kuni 01.12.2025.

-

X. X tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks alates 08.08.2025. Sellest tulenevalt on PPA-l

kohustus VMS § 158 lõikest 2 tulenevalt tunnistada kehtetuks ka Q. Q ja C. C tähtajalised

elamisload.

Vaideotsuse nr 15.3-3.6/174 põhjendused (X. X ; dtl 247-252):

2(15)

-

PPA on haldusmenetluse jooksul võtnud korduvalt vaide esitajaga ühendust, võimaldades esitada

vajalikud selgitused ja tõendid. Seega oli vaide esitaja enne haldusakti andmist nõuetekohaselt ära

kuulatud. Vaide esitaja ei täpsusta, millised asjaolud jättis PPA välja selgitamata.

-

Vaide esitaja töötasu ei vastanud nõuetele suurema osa elamisloa kehtivusajast, s.o 3 aasta jooksul

sai vaide esitaja töötasu väiksemas suuruses, kui tal oli seaduse alusel õigus saada. On tõenäoline,

et haldusmenetluse algatamata jätmise korral poleks vaide esitaja kohast töötasu ka edaspidi

saanud. Aktseteeritav ei ole olukord, kus tööandja väärkasutab mitme aasta jooksul tööle võetud

välismaalasi lootuses, et PPA ei teosta järelevalvet. PPA ei pea võimaldama seaduse tagantjärele

täitmist.

-

PPA pole otsuse tegemisel tuginenud üksnes töötasu maksmise perioodile 01.2024-05.2025, vaid

arvestas vaide esitaja töötasu suurust kogu elamisloa kehtivusaja jooksul. Asjaolu, et alates

jaanuar 2024 kuni mai 2025 vastas vaide esitaja töötasu suuremas osas seadusega ette nähtud

töötasu suurusele ei väära tõsiasja, et ca 3 aasta jooksul ei vastanud vaide esitaja töötasu

seadusele.

-

Tööandja minetused on omistatavad välismaalasele, kes peab astuma mõistlikke samme, et

tööandja oma kohustust täidaks.

-

Puudub selgus, miks maksis tööandja osa juurde makstud töötasust vaide esitaja pangakontole, aga

teise osa sularahas. Töötasu maksmise viis tuleb töölepingus või selle lisades kirjalikult kokku

leppida (TLS § 5 lg 1 p 5). Vaide esitaja töölepingust, selle lisadest või muudatustest sellist

kokkulepet ei nähtu. Seega ei ole kontrollitav, kas välismaalane on nõutud töötasu tegelikult kätte

saanud. Ka avansi maksmine peab olema töölepingus kirjalikult kokku lepitud.

-

Perekonnal puudus vaide esitajast eraldiseisvalt õigus Eestis viibimiseks.

Vaideotsuse nr 15.3-3.6/175 põhjendused (Y. Y ; dtl 254-257):

-

Kuna vaide esitaja abikaasa tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks, oli PPA-l kohustus

tunnistada kehtetuks ka vaide esitaja elamisluba, vaatamata sellele, et abikaasal oli kavatsus otsus

vaidlustada. Sellest tulenevalt ei tulnud ka vaide esitaja ja laste huve elamislubade kehtetuks

tunnistamisel eraldiseisvalt hinnata.

-

Vaidele lisatud kindlustuspoliisist nähtub, et perioodil 01.07.2024-30.06.2025 oli vaide esitajal

ravikindlustus olemas. Kui PPA oleks enne otsuse tegemist kuulanud vaide esitaja ära, oleks selle

asjaolu saanud välja selgitada. Samas ei oleks ärakuulamine lõpptulemust mõjutanud (HMS § 58),

kuna PPA-l oli kohustus VMS § 146 lõikest 2 tulenevalt tunnistada vaide esitaja elamisluba

kehtetuks.

2. X. X , Y. Y, C. C ja Q. Q esitasid 20.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebused Politsei- ja

Piirivalveameti 30.07.2025 otsuste nr 15.3-3.4/1220-3, nr 15.3-3.4/1221-1, nr 15.3-3.4/1222-1 ja nr

15.3-3.4/1223-1 ning 18.08.2025 vaideotsuste nr 15.3-3.6/174 ja 15.3-3.6/175 tühistamiseks.

Kaebuse (dtl 124 jj) põhjendused:

1. Kaebaja töötasu on olnud kõigil kuudel vähemalt 2814 eurot.

1.1. Jaanuar 2024 brutotöötasu ei saanud olla kriteeriumikohane, kuna kaebaja ei töötanud

täiskoormusega (oli 15.01-21-01-2024 töövõimetuslehel).

1.2. PPA rikkus uurimispõhimõtet. Töötasud summas 4212,50 eurot (veebruar 2024) ja 5972,94

eurot (märts 2024) maksti sularahas ja sellest oli ametnik teadlik. Tööandja edastas

järelevalveametnikule 29.02.2024 ja 03.03.2024 e-posti teel väljaminekuorderid nr 194 ja

195, mis tõendavad nimetatud summade maksmist sularahas. Samuti deklareeris tööandja

need summad.

1.3. Sularaha väljavõtmine ei tähenda, et kaebaja ei oleks töötasu kätte saanud või et see ei

oleks olnud kaebaja käsutuses. Kaebajale laekunud töötasu liigutamine kontode vahel ja

osaliselt sularahas väljavõtmine on kaebaja tavapärane rahakasutuse viis. VMS ei sätesta

piiranguid sellele, kuidas töötasu pärast selle laekumist kasutatakse või hoitakse.

1.4. Kaebaja töötasu on Kaebaja edastatud palgalehtedest selgelt näha. Töötasud 2024. aasta

aprilli-juuli eest ning 2025. aasta veebruari ja mai eest on tasutud kahes osas, millest üks

3(15)

osa oli tasutud avansina. Töölepingu seadus võimaldab vajadusel teha avansilisi makseid.

Krediidikohustuste olemasolu või avansi saamine üksi ei tõenda, et makstav töötasu ei

võimalda kaebaja toimetulekut Eestis.

2. PPA rikkus ärakuulamisõigust ega andnud kaebajale tegelikku võimalust oma olukorda

sisuliselt selgitada ega esitada seisukohti töötasu kriteeriumile vastavuse kohta. Kaebajale

ootamatult nihutati töötasu kriteeriumi osas peamine fookus aastatele 2021-2023.

3. Valgevenesse naasmine lühikese ajaga rikub õigust perekonnaelule. Naasmine Valgevenesse 7

tööpäeva jooksul on pere jaoks, kus on lapsed, perel on kinnisvara ja muud kohustused,

ebarealistlik. Kaebaja ja pere on Eestis integreerunud, Valgevenet külastati viimati 3 aastat

tagasi. Samuti ei ole kaebajatel Valgevenes enam õigust tervishoiuteenustele, ettevõtlusele ega

tööle, lastel ei ole õigust käia koolis ega lasteaias. Nende õiguste taastamiseks tuleb vahetada

passi, mis on pikaajaline protsess kestusega umbes 6 kuud.

4. Kaebajad on integreerunud, on järginud Eesti õiguskorda ega ole rikkunud avalikku korda. See

loob õiguspärase ootuse, et elamisloa saamise tingimuste täitmisel on tõenäosus elamisloa

pikendamiseks.

5. PPA jättis Y. Y ära kuulamata ja eksis ravikindlustuse osas. Tegemist on menetlusnormide

rikkumisega, mis võib mõjutada tulemust.

6. PPA ei arvestanud otsuste tegemisel laste, kes käivad Eestis lasteaias ja kooli, huvidega.

3. Vastustaja leiab, et 30.07.2025 otsused ja 18.08.2025 vaideotsused on õiguspärased ning puudub

alus otsuste tühistamiseks:

1. Asjaolu, et 2024. aasta veebruaris asus tööandja X. X ’le saamata jäänud töötasu maksma, ei väära

tõsiasja, et suurema osa elamisloa kehtivusajast ei vastanud X. X töötasu seaduse nõuetele.

Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt

täidetud (VMS § 116 lõige 2) ja välismaalane peab vastama elamisloa andmise tingimustele kogu

elamisloa kehtivusaja jooksul. 04.12.2023 seisuga ei olnud X. X saanud kordagi töötasu

ettenähtud suuruses. VMS § 135 lg 2 p 4 on imperatiivne säte, mis ei anna PPA-le kaalutlusõigust.

2. PPA pole otsuse tegemisel tuginenud üksnes töötasu maksmise perioodile 01.2024- 05.2025, vaid

arvestas X. X töötasu suurust kogu elamisloa kehtivusaja jooksul. Seejuures ei näinud X. X

tööleping ette nõuetekohase töötasu tasumist ja selle mittetasumine ei olnud tingitud tööandja

majanduslikest raskustest. On tõenäoline, et kui PPA poleks haldusmenetlust algatanud, poleks X.

X kriteeriumikohast töötasu ka edaspidi saanud.

3. Tööandja on tunnistanud, et kutse tippspetsialistina töötamiseks esitati lihtsustamaks elamisloa

saamist. Kuigi tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel ei tuginetud sellele, et kaebaja ei ole

tippspetsialist, kinnitab asjaolu seda, et tööandja ei kavatsenud ega pidanud isegi vajalikuks täita

seadusest tulenevaid nõudeid. Tööandja ei asunud puudusi kõrvaldama heast usust, vaid seetõttu,

et kaebaja osas alustati elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus ja tööandja suhtes

kriminaalmenetlus.

4. Välismaalast ja tema tööandjat ei saa vaadata lahus ning tööandja minetused on omistatavad ka

välismaalasele. Isegi, kui kaebaja ei olnud seadusjärgse töötasu suurusest teadlik, oleks ta pidanud

elamisloa tingimused endale selgeks tegema.

5. Kaebajatel ei saanud haldusmenetluse peatamise asjaolust tulenevalt tekkida õiguspärast ootust, et

väljastatud viibimisõigused jäävad kehtima. Vastavat ootust ei saanud kaebajatel tekkida vähemalt

selletõttu, et X. X tööandja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Menetluse peatamise põhjust ei ole

otsuses kirjas, kuid kriminaalmenetluse algatamine oli X. X ’le teada.

6. Määrav ei ole töötasu deklareerimine, vaid töötasu tegelik saamine. Puudub selgus, millest oli

tingitud osa saamata jäänud töötasust sularahas maksmine, kui suurem osa maksmata töötasust

ning töötasu üldiselt kanti X. X pangakontole. Vaatamata esitatud kassa väljamineku orderitele

ning arvestades tööandja varasemat käitumist, puudub kindlus, kas kaebaja on töötasu 10 000 euro

ulatuses tegelikkuses kätte saanud või on töötasu maksmine näilik. Isegi, kui PPA on teinud

menetlusvigu, ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist sel põhjusel nõuda, kui rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist.

4(15)

7. Kuna X. X perekonnaliikmete tähtajaliste elamislubade kehtivus oli seotud talle antud elamisloa

kehtivusega, tunnistas PPA õiguspäraselt kehtetuks ka pereliikmete tähtajalised elamisload. PPA

on kaebajate elamislubade kehtetuks tunnistamisel arvestanud otsuse mõju kaebajate era- ja

perekonnaelule. Kaebajatel on võimalik pereelu elada ka nende ühises kodakondsusjärgses riigis.

Riive kaebajate eraelule ei ole intensiivne. Kaebajad on Eestis elanud 5 aastat, mis ei ole

märkimisväärselt pikk aeg, et kaotada sidemed oma kodakondsusriigiga ning pidada seda võõraks

keskkonnaks.

4. X. X esitas 28.04.2025 tähtajalise elamisloa taotluse (dtl 922jj) püsivalt Eestisse elama

asumiseks. PPA keeldus 01.10.2025 otsusega nr 15.3-3.2/461-3 (dtl 377 jj) kaebajale tähtajalise

elamisloa andmisest. Otsuse põhjendused:

-

PPA tuvastas X. X tähtajalise elamisloa andmete järelkontrolli käigus, et välismaalase töötasu ei

ole olnud tähtajalise elamisloaga töötamisel igal kuul 2814 eurot. PPA tunnistas 30.07.2025

otsusega nr 15.3-3.4/1220-3 kehtetuks X. X tähtajaline elamisloa töötamiseks alates 08.08.2025.

Esialgse õiguskaitse korras on kohtu otsusega X. X elamisloa kehtivus ennistatud.

-

Tööandja on kinnitanud, et protokollis toodu – kutsel märgitud töötasu ei ole võimalik maksta –

on õige. Seadust asuti hiljem tagajärgede ähvardusel täitma. Tööandja ei kavatsenudki X. X ’le

kriteeriumikohast töötasu maksta.

-

Otsuse tegemisel ei ole tuginetud üksnes töötasu maksmise perioodile 01.2024- 05.2025, vaid

arvestati töötasu suurust kogu elamisloa kehtivusaja jooksul. Kuigi alates jaanuar 2024 kuni mai

2025 vastas töötasu suuremas osas seadusega ette nähtud töötasu suurusele, ei vastanud ca 3 aasta

jooksul X. X töötasu seadusele. Isegi kui tööandja tasub tagantjärgi puuduoleva töötasu ja täidab

edaspidi palgakriteeriumit, on olnud kolme aasta jooksul taotleja tähtajalise elamisloa

tippspetsialistina töötamiseks tingimused täitmata. Ei ole aktsepteeritav olukord, kus elamisloa

tingimusi hakatakse näiliselt ja läbinähtamatult (erandlikud sularaha maksed, avansid, ebaselged

kanded palgaarvestuse programmis) täitma siis, kui PPA tuvastab rikkumise ja algatab vastava

menetluse.

-

Seisuga 29.09.2025 ei ole X. X esitanud taasesitataval kujul erandkorras sularahas töötasude

maksmise kokkulepet. Kassa väljamineku orderid kinnitavad nimetatud töötasude maksmist

sularahas, mis on vastuolus palgalehtedel märgituga. Ei ole tõendatud, kuidas on märgitud

töötasude väljamaksed raamatupidamisprogrammis pärast palgaarvestuse vormistamist.

-

Avansi maksmine peab olema töölepingus kirjalikult kokku lepitud. Töötasude väljamaksmine

sularahas ja avansside maksed ei ole taotlejale olnud tavapärased töötasude maksmise viisid.

-

Välismaalane ei olnud kolme aasta jooksul teinud endale selgeks töötamise asjaolusid Eestis, mis

seab kahtluse alla välismaalase usaldusväärsuse. Välismaalasel endal tuleb astuda mõistlikke

samme, et tööandja enda kohustust täidaks.

-

Välismaalane pidi teadma, et ta ei kvalifitseeru tippspetsialistiks.

-

Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei rikuta põhiõigust taotleja perekonnaelule, sest

perekonnal on võimalik elada perekonnana kodakondsusjärgses riigis nagu enne Eestisse kolimist.

5. X. X esitas 04.10.2025 kaebuse täienduse, milles soovib PPA 01.10.2025 otsuse nr 15.3-

3.2/461-3 tühistamist ning PPA kohustamist kaebaja elamisloa taotluse uuesti läbi vaatamiseks.

Kaebuse (dtl 369 jj) põhjendused:

1. PPA ei ole otsuses sisuliselt käsitlenud kaebaja 31.08.2025 esitatud tõendeid. PPA tunnistab

sularahamaksete fakti, kuid nimetab seda veaks või võimalikuks eksitamiseks kasutades

seejuures raamatupidamisprogrammi eripära argumendina kaebaja vastu.

2. PPA väited on vastuolulised töötasu sularahas maksmise õiguspärasuse osas. Kui elamisloa

kehtetuks tunnistamise otsuses väitis PPA, et kaebaja töölepingus ei ole kokkulepet töötasu

sularahas maksmise kohta, 01.10.2025 otsuses on PPA asunud väitma, et igakordne töötasu

sularahas tasumine peab olema veel eraldi kirjalikult kokkulepitud.

3. Väide, nagu viitaksid ettemaksed või ühekordsed väljamaksed, et töötasu ei jäänud kaebaja

käsutusse, on põhjendamatu ja dokumentaalselt kinnitamata.

5(15)

4. Kontroll eelmise elamisloa osas algas seetõttu, et kaebaja pöördus ise 2023. aastal uue elamisloa

taotlusega PPA-sse olles heauskselt veendunud, et kõik tingimused uue elamisloa saamiseks on

täidetud. Pärast veast teada saamist asusid kaebaja ja tööandja koheselt puudusi kõrvaldama.

Kõik rikkumised kõrvaldati võimalikult kiiresti pärast nende ilmnemist ja täielikult

vabatahtlikult.

6. Vastustaja leiab, et 01.10.2025 otsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.

01.1.02025 otsuse põhjendused osas, milles need erinevad 30.07.2025 otsuse põhjendustest:

1. Kuivõrd kaebaja ei vastanud eelmise tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul elamisloa

tingimustele, ei ole täidetud VMS § 2102 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimus – välismaalase

senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.

2. Asjaolu, et 2024. aasta veebruaris asus tööandja kaebajale saamata jäänud töötasu maksma, ei

väära tõsiasja, et suurema osa elamisloa kehtivusajast ei vastanud kaebaja töötasu seaduse

nõuetele. Välismaalasel tuleb elamisloa tingimused endale ise selgeks teha ja astuda mõistlikke

samme, et tööandja enda kohustust täidaks.

3. PPA ei pea riivet perekonnaelule niivõrd intensiivseks, et anda kaebajale tähtajaline elamisluba

püsivalt Eestisse elama asumiseks olukorras, kus elamisloa andmise tingimused ei ole täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohtumenetluse kestel on Y. Y saanud iseseisval alusel tähtajalise elamisloa Eestis elamiseks. X.

X ja lapsed on saanud elamisload Y. Y juurde elama asumiseks.

8. Kohus küsis, kas X. X näeb seega võimalust kohtuasja lõpetamiseks. Kaebaja ei olnud sellega

nõus. Kohus leiab, et kaebaja seisukohast sõltumata puudub samuti alus kohtumenetluse

lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mis eeldab, et kaebajad on oma eesmärgi saavutanud.

X. X on avaldanud soovi, et tal oleks võimalik saada abikaasa viibimisalusest sõltumatu elamisluba.

Sellega on põhjendatud kaebaja soov kontrollida PPA 01.10.2025 otsuse õiguspärasust.

Kaebajad on pöördunud 30.07.2025 otsuste vaidlustamiseks tähtaegselt kohtusse ning neil oli

kaebeõigus kohtusse pöördumise ajal. Kuigi elamislubade kehtivus on 30.07.2025 otsustest sõltumata

tähtaja möödumise tõttu lõppenud, ei pruugi sellega olla ammendunud kehtetuks tunnistamise otsuste

mõju. PPA 01.10.2025 otsusest nähtub samuti, et PPA hindab püsivalt Eestisse elama asumiseks

elamisloa andmisel, kas välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa

andmise eesmärgi ja tingimustega (VMS § 2102 lg 1 p 3), mistõttu võib 30.07.2025 otsustel kaebajate

varasemate elamislubade kehtetuks tunnistamise kohta olla mõju tulevikus. Juhul, kui kohus rahuldab

kaebuse 30.07.2025 otsuste osas, on kohtuotsus üheks tõendiks kaebajate senise tegevuse hindamisel.

HKMS § 152 lg 2 alusel haldusakti edasise mõju hindamise lävend on madalam kui on sätestatud

HKMS § 45 lg-tes 2 ja 3.

9. Kohus käsitleb esmalt vastustaja 30.07.2025 haldusakte (osa I) ning seejärel vastustaja 01.10.2025

haldusakti (osa II). Seejärel teeb kohus kokkuvõtte kaebuse ja kohtuasja lahendamisest (osa III).

Kuivõrd vaidluse peamiseks küsimuseks on X. X suhtes antud elamislubade õiguspärasus, tähistab

kohtuotsuses edaspidi kaebaja ainsuses üksnes X. X-i kui põhikaebajat, kelle elamisloa kehtivusest

sõltus teiste pereliikmete elamislubade kehtivus.

I

6(15)

Vaidlustatud haldusakti faktiline alus

10. Kohtumenetluse käigus on tekkinud ebaselgus, mis on X. X suhtes 30.07.2025 hal-dusakti

andmise faktiliseks aluseks. Faktiline alus määratleb ära samuti, millised olid vajalikud

menetlustoiminguid ja õiguslikud alused, mille õiget kohaldamist peab kohus kontrollima.

11. Vaidlustatud otsuse (dtl 188 jj) punktis 17 on õiguslik alus seotud põhjuslikult faktilise asjaoluga,

et PPA ei tuvastanud pangakontode vaatlusel 2024. aastal veebruaris ja märtsis makstud töötasude

kandeid. Samuti ei ole märtsis ja aprillis 2024. a väljamakstud raha jäänud kaebaja käsutusse ning

kaebaja on alates 2024. aasta aprillikuust vajanud avanssi. Kuigi kaebaja töötasu veebruar 2025 kuni

juuni 2025 vahemikus on olnud tippspetsialisti kriteeriumikohasele töötasule vastavad, ei ole leidnud

kinnitust, et X. X tähtajalise elamisloa tingimused on jätkuvalt täidetud.

Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud haldusakti aluseks ei ole faktiliste asjaolude kogum, mis

võimaldaks vastata küsimusele, kas kaebaja vastab sisuliselt tippspetsialisti nõuetele VMS § 181 lg 4

mõttes, s.o kas kaebajal on vastaval erialal erialane ettevalmistus.

Teiseks ei ole vaidlustatud otsuse andmise aluseks kitsalt see, kas aastatel 2020-2023. a palga

maksmise nõuet rikuti, selle hilisemast kõrvaldamisest sõltumata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et

kaebajale ei makstud kuni 2023. aasta lõpuni tippspetsialisti palka ning seda on möönnud nii kaebaja

ise kui ka tööandja. Samas on vastustaja asunud tegema 2025. aasta juunikuus järelkontrolli (otsuse

lk 3, p 10) ning on selle käigus süvitsi analüüsinud, kas kaebajale on tema töötasu tagantjärele ära

makstud või mitte. Seega ei ole ka vastustaja pidanud piisavaks või vajalikuks tunnistada elamisluba

kehtetuks üksnes novembris ja detsembris 2023. a selgunud asjaolude alusel.

Menetluse peatamine ja õiguspärane ootus.

12. PPA selgitas 30.10.2025 kohtule, et haldusmenetlus peatati süüteomenetluses tõendite

kogumiseks, et haldusmenetluses ei kogutaks tõendeid süüteomenetluse tarvis.

HMS ega VMS ei näe sõnaselgelt ette võimalust haldusmenetluse peatamiseks ja Riigikohtu

seisukohtadest tuleneb, et menetluse peatamine on haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas

juhul, kui menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise (vt Riigikohtu 16.12.2008 otsuse

nr 3-3-1-56-08, p 20). Seega saab menetluse peatamine olla seotud mõne haldusmenetluses vajaliku

asjaolu väljaselgitamisega. Seadus ei näe ette haldusmenetluse peatamise võimalust muu menetluse

huvides. Haldusmenetluse üldpõhimõte on menetluse eesmärgipärasus, efektiivsus, kiirus ja isikutele

üleliigsete ebameeldivuste tekitamise vältimine (HMS § 5 lg 2).

13. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et haldusmenetluse peatamine süüteomenetluse läbiviimiseks

oleks olnud HMS § 5 lõikega 2 kooskõlas, ega seda, et ilma eelnevalt süüteomenetlust läbi viimata ei

oleks olnud võimalik kaebajale töötamiseks antud elamisloa kehtetuks tunnistamist õigesti otsustada,

lähtuvalt otsuse faktilisest alusest – seaduses sätestatud määras töötasu maksmine. Kaebaja on

halduskohtule esitanud ka väiteid, et sama järelevalveametnik kutsus kaebaja süüteomenetluses

tunnistajana ülekuulamisele (dtl 283) ning süüteomenetluses kasutati haldusmenetluses kogutud

tõendeid (dtl 907). Haldusmenetluse peatamine ei ole õigustatud selleks, et koguda haldusmenetluses

tõendeid süüteomenetluse tarvis või vastupidi. Sealjuures tuleb arvestada, et välismaalasel on

haldusmenetluses kaasaaitamiskohustus (VMS § 18), kuid süüteomenetluses tunnistajana õigus

keelduda teatud juhtudel ütluste andmisest (KrMS § 71, PS § 22 lg 3).

14. Vaideotsuses on PPA samas selgitanud, et arvestas vaide esitaja töötasu suurust kogu elamisloa

kehtivusaja jooksul ehk et ca 3 aasta jooksul ei vastanud kaebaja töötasu seadusele (p 20 dtl 251).

Asjaolu, et kaebajale väljamakstud töötasu ei vastanud nõuetele, oli selge juba 2023. aasta lõpus,

kuid sellegi poolest ei pidanud vastustaja vajalikuks, põhjendatuks ja/või proportsionaalseks

tunnistada sellel alusel kaebajate elamisload kehtetuks. Asja materjalidest ei nähtu samuti, et

7(15)

haldusmenetluses oluliste asjaolude tõendamine oleks olnud seotud kriminaalmenetlusega, sj olnuks

vaja ära oodata kriminaalmenetluse tulemus, et sealsetele tõenditele haldusmenetluses tugineda.

Vastustajal on olnud võimalik tõendite kogumine kriminaalmenetlusest sõltumata.

15. Haldusmenetluse viibimisest või peatamisest tulenevalt võis tulla kaebajatele ka tervikuna

õigustatud ootus, et kui varasemad puudused kõrvaldatakse, st töötasu makstakse tagantjärele, ei

tunnistata elamislube kehtetuks.

Kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt algas haldusmenetlus 01.11.2023 ning tööandja teavitas PPA-

d märtsis ja aprillis 2024.a, et asub kaebajale saamata jäänud töötasu välja maksma. PPA peatas

seejärel menetluse (dtl 792) ja asus tegema juunis 2025. a järelkontrolli (dtl 189-190).

Kohtule ei nähtu ka, et kaebajale on menetluse peatamise tegelikke põhjuseid selgitatud. 22.04.2025

kirjas menetluse peatamise kohta teavitati kaebajat pelgalt menetluse peatamise faktist (dtl 792).

Kuna menetluse peatamine järgnes lühikese aja jooksul pärast tööandja teavitusi, et töötasu hakatakse

välja maksma, võis kaebajale tekkida PPA käitumisest põhjendatud arusaam, et töötasu suuruses

esinenud puudused võimaldatakse kõrvaldada. Sama kinnitab ka haldusmenetluse kulg, kus pärast

peatamise lõppu asus PPA uurima, kas kaebajale ajavahemikul 01.01.2024-01.07.2025 makstud

töötasu vastab seaduse nõuetele (dtl 794). Eeltoodust nähtub, et ka vastustaja möönab oma

tegevusega töötasu maksmise nõude täitmisel kaalutlusõiguse olemasolu, st võimalust rikkumise

kõrvaldamise järelkontrolliks.

16. Luues menetlusosalisele arusaama, et tekkinud eksimust või kõrvalekallet on võimalik

kõrvaldada, ei saa vastustaja enam vähemalt samaväärselt tugineda algse kõrvalekalde või eksimuse

olemas-olule. Kohus märgib analoogia korras, et VMS § 2863 näeb ette võimaluse teha tööandjale

ettekirjutus välismaalasele seadusele vastava tasu maksmiseks ning ettekirjutuse täitmata jätmise

korral lõpeb välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õigus ettekirjutusega määratud tähtpäevale

järgnevast päevast (lg-d 1 ja 3). Kuigi käesoleval juhul ei ole kaebaja tööandjale ettekirjutust tehtud,

tuleneb seega VMSist siiski eeldus, et nõutava töötasu maksmise korral ka tagantjärele ei ole

ainuüksi töötasu algne täies ulatuses maksmata jätmine elamisloa automaatseks kehtetuks

tunnistamise aluseks. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks VMS § 2863 lg 3 sisutuks. Eeltoodu ei

välista muude asjakohaste kaalutluste arvestamist.

Kuna kohus hindab haldusakti andmist selle andmise aja seisuga ja kohtu poolt kontrollitavaks hal-

dusaktiks on ennekõike 30.07.2025 otsus, jätab kohus elamisloa kehtetuks tunnistamise faktilise

alusena arvestamata vaideotsuses toodu, et kaebaja töötasu ei vastanud nõuetele aastatel 2020-2023.

See ei ole algse haldusakti faktiliseks aluseks ning puuduvad ka põhjendused, miks on jäetud töötasu

tagantjärele maksmise ja kaebajatele õigustatud ootuse loomisega arvestamata.

Töötasu tagantjärele maksmise kontroll

17. Vastustaja on töötasu maksmise järelkontrollis tuginenud järgmistele puudustele 2024. aastal:

-

pangakonto väljavõttest ei nähtu veebruaris tehtud makset summas 4212,51 eurot ja märtsis tehtud

makset 5972,94 eurot;

-

märtsis ja aprillis tehtud kolm väljamakset ei jäänud X. X käsutusse, sest ta on võtnud töötasu

sularahas välja;

-

kaebajal on krediidiasutuste ees mitmeid laenukohustusi ja ta kasutab tihti avanssi (aprillis, mais,

juunis ja juulis), mille kasutamise vajadus ei ole eluliselt usutav.

Vastustaja on sellest järeldanud, et töötasu veebruar 2025 kuni juuni 2025 vahemikus on olnud

tippspetsialisti kriteeriumikohasele töötasule vastav (dtl 193). Tegemist ei ole korrektse järeldusega,

et töötasu maksmine on olnud korrektne vaid nii lühikesel ajaperioodil. Samas otsuses toodud tabelist

nähtub, et töötasu on olnud vastav vähemalt ligikaudu maist 2024 (dtl 191) ning vaideotsuses

8(15)

mööndu kohaselt isegi jaanuarist 2024 (dtl 251 p 20). Seega kõrvaldati puudus lühikese aja jooksul

pärast sellest teada saamist. Nii on vastustaja oma otsuse järelduses lühendanud perioodi, mille kestel

on olnud töötasu maksmine nõuetekohane.

18. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,

suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Tegemist

on nõudega, mida järgib ka PPA vastustajana oma praktikas asjades, mis on jõudnud kohtulikku

kontrolli.

Käesoleval juhul ei ole toimunud kaebaja ärakuulamist eelnevalt toodud kolme võimaliku puuduse

kohta. Haldusasja toimikust nähtub järgnev:

-

vastustaja pöördus 25.06.2025 e-kirjaga kaebaja poole, et PPA on tuvastanud

järelevalvemenetluses, et kaebaja töötasu ei ole olnud väljastatud tähtajalise elamisloa perioodil

kriteeriumikohane igal kuul, mille tõttu PPA jätkab tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetlusega. PPA palub selgitada, millest tuleneb, et kaebaja töötasu ei ole olnud igal kuul

kriteeriumikohane (dtl 795-796);

-

kaebaja on vastanud 01.07.2025, et tema arusaamise kohaselt vastab tema töötasu praegusel hetkel

kehtestatud nõuetele ja kriteeriumitele. Tööandja kõrvaldas varasema vea ja kandis kaebajale üle

kogu puudu jäänud summa. Kaebaja teada on ka kõik vajalikud maksud korrektselt tasutud (dtl

795);

-

vastustaja pöördub kaebaja poole 02.07.2025, et kaebaja esitaks kõikide pangakontode

filtreerimata väljavõtted perioodi 01.01.2024-01.07.2025 kohta ning palgaarvestuse dokumendid

nn palgalehed (tööaja- ja töötasuarvestus) perioodil 01.2024 kuni 07.2025 (dtl 794);

-

kaebaja täpsustas 11.07.2025, viidates oma varasemale küsimusele, kas on lubatud esitada

filtreeritud väljavõte ning millist teavet on täpsemalt vaja. Sama kirjaga koos edastas kaebaja

raamatupidaja koostatud palgalehed (dtl 794);

-

vastustaja põhjendas 11.07.2025 e-kirjas pangakontode väljavõtete esitamist asjaoluga, et

vastustaja saaks kontrollida, kas elamisloa andmise nõuded on täidetud ning kas kaebaja legaalne

sissetulek on toimetulekuks piisav (dtl 817);

-

kaebaja edastas filtreerimata väljavõtte 14.07.2025 (dtl 817).

Vaidlustatud haldusaktis toodud asjaolude kirjeldusest ega kohtule esitatud haldustoimikust ei nähtu,

et vastustaja oleks enne 30.07.2025 otsuse tegemist kaebajat ära kuulanud, sh järelduste osas, mida

vastustaja kaebaja esitatud dokumentidest tegi. Sealjuures esimeses kirjas (25.06.2025 e-kiri, dtl 795-

796) on vastustaja toonud küll järelduse, et kaebaja töötasu ei ole olnud väljastatud tähtajalise

elamisloa perioodil kriteeriumikohane igal kuul, kuid see järeldus ei ole esitatud viisil, et kaebajal

olnuks võimalik sellele sisuliselt vastu vaielda või asjaolusid selgitada.

19. Ärakuulamata jätmise tõttu on jäetud välja selgitamata olulised faktilised asjaolud, mistõttu ei ole

võimalik järeldada, et tegemist on menetlusveaga, mille puudumisel tulnuks anda uus samasugune

haldusakt (HMS § 58). Kuigi vaidemenetluses võib olla võimalik osa menetluslikke puuduseid

kõrvaldada ning haldusakti põhjendusi täiendada, ei ole käesoleval juhul vaideotsuse põhjendused

piisavad:

-

veebruari ja märtsi maksed

– nagu kohus eelnevalt tõi, ei kuulatud kaebajat nende maksete kohta

haldusmenetluses ära. Kaebaja esitas nende maksete kohta vaidega (dtl 26 jj) koos kassaorderid nr

194-195 (dtl 174-175). Vaideotsuses on leitud, et töötasu sularahas maksmine peab olema

kirjalikult fikseeritud ning kaebaja esitaja töölepingust, selle lisadest või muudatustest sellist

kokkulepet ei nähtu. Vastustajal ei ole seega võimalik kontrollida, kas töötasu maksmine on

tegelik või näilik (p 19).

Vastustaja on siinkohal asjaolude hindamisel eksinud. Kohtule koos kaebusega esitatud

töölepingus on viide võimalusele maksta töötaja soovi korral palka sularahas (dtl 170, p 4.4).

9(15)

Seega ei vasta tõele, et töölepingust ei nähtu muul viisil, sh sularahas maksmise kohta

kokkuleppimise võimalust.

Vastustaja on oluliste asjaoludena nii haldus- kui ka vaidemenetluses jätnud kaebajalt ja/või

tööandjalt küsimata, kas ja kuidas sellises soovis kokku lepiti (kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis vms). Ka on võimalik ettevõttest sularaha väljamakseid kontrollida ettevõtte sularahakassa

arvestusega tutvudes, mida ei ole tööandjalt küsitud. Seega on vastustaja teinud ennatlikke

järeldusi.

-

märtsi ja aprilli maksete sularahas väljavõtmine

– vaidlustatud otsuses on järeldatud, et

ajavahemikul 25.03.-08.04.2024 makstud töötasud ei jäänud kaebaja käsutusse (dtl 193). Ainsa

asjaoluna on toodud see, et kaebaja on sularaha välja võtnud. Vaidlustatud otsuses ei ole seda

seisukohta rohkem sisustatud ning ka vaideotsuses ei ole vaide esitaja väidetele (kokkuvõte lk 3, p

10) vaide põhjenduses vastatud.

Sularahas arveldamine võib mõnel juhul kogumis muude asjaoludega võimaldada järeldada seda,

et sularaha ei ole jäänud isiku kasutusse, kuid käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtule ei

nähtu.

Vastustaja ei ole samale asjaolule enam 01.10.2025 otsuses tuginenud, mis kinnitab kohtu

hinnangul täiendavalt, et tegemist ei olnud piisava põhjendusega.

-

aprillist juunini avansi maksmine

– otsuses on tuginetud sellele, et ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja vajab avanssi. Samas ei ole kaebajat enne haldusaktis selle järelduse tegemist ära kuulatud

ega võimaldatud oma selgitusi esitada. Samas otsuses on paar lõiku varem koos avansi

kasutamisega toodud, et kaebaja kanda on krediidiasutuste ees mitmeid laenukohustusi. Kas need

vastustaja järeldused on omavahel seoses, on jäetud enne haldusakti andmist välja selgitamata.

Kohus on toonud ka esialgse õiguskaitse määruses olulise asjaoluna, et avansi kasutamine ei ole

toimunud tihti, vaid kokku 4 järjestikusel kuul vähenevates summades, mis jäävad alla 1/3 kuu

sissetulekust (dtl 191).

Vaideotsuses on vastustaja toonud, et ka avansi maksmine peab olema töölepingus kirjalikult

kokku lepitud. Vastustaja ei ole uurinud ega kuulanud kaebajat ära osas, kas ning millised on

kaebaja ja tööandja vahelised kokkulepped avansi maksmiseks.

Kuigi halduskohtul on nii volitus kui ka mõnel juhul kohustus selgitada asja lahendamiseks vajalikud

faktilised asjaolud ise välja, on selle volituse ja kohustuse piir seal, kus sellega muutub halduskohus

ise haldusmenetluse läbiviijaks. Tegemist on sedavõrd mahukate uurimis- ja ärakuulamiskohustuste

rikkumisega, et 30.07.2025 otsused tuleb tervikuna tühistada, sh pereliikmete kohta tehtud otsused.

Käesoleval juhul ei ole proportsionaalne proovida elamisloa kehtetuks tunnistamise asjaolusid

kohtumenetluses välja selgitada mh seetõttu, et niiviisi jäävad kaebajad ilma mitmest edasikaebamise

astmest, kuna tõendeid kogub ja hindab esimesena alles halduskohus (haldusmenetluses PPA

asemel).

II

20. PPA 01.10.2025 otsuse (dtl 377jj) faktilisteks alusteks on otsusega tutvudes järgnev:

-

kaebaja ei ole saanud igakuiselt kriteeriumite kohast brutotöötasu. Ka tagantjärele tasumise korral

on kolme aasta kestel olnud taotleja tähtajalise elamisloa tippspetsialistina töötamiseks tingimused

täitmata. Seega ei ole kaebaja senine tegevus olnud kooskõlas elamisloa eesmärgi ja tingimustega;

-

tööandja ei kavatsenudki kaebajale kriteeriumikohast töötasu maksta;

-

elamisloa tingimusi on täidetud näiliselt ja läbinähtamatult (erandlikud sularaha maksed, avansid,

ebaselged kanded palgaarvestuse programmis) pärast vastustaja poolt kontrolli algatamist.

Kohus arvestab nimetatud argumentide käsitlemisel ka 01.10.2025 otsuse punkti 18 alapunkte, kus on

kaebaja vastuväidetele vastatud teemadel tööandja sõnade tõlgendamine, töötasu maksmine, töötasu

10(15)

sularahas maksmine, kassa väljamineku orderid ja raamatupidamine, avansside saamine ja töötasu

kasutamine, teadlikkus alamaksmisest; elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine ning

ebatäpsused inspektori kirja punktides 8.1 ja 8.2.

Kriteeriumite kohase töötasu saamine

21. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus osas, et kuni 2023. aasta lõpukuudeni ei saanud kaebaja

töötasu välismaalasest tippspetsialistilt nõutavas ulatuses.

Samas on vastustaja jätnud arvestamata nii selle, et tööandja proovis puuduse hiljem kõrvaldada, kui

ka selle, et vastustaja oma tegevusega lõi õigustatud ootuse, et puuduse kõrvaldamine võib olla

võimalik. Kohus käsitles seda pikemalt eelpool, kuid kogumis eelnevalt käsitletust nähtub, et

vastustaja peatas elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse vahetult pärast seda, kui tööandja oli

teavitanud, et tasub töötasu tagantjärele (sh oli oluline osa tasust selleks ajaks makstud) (dtl 189-190,

p 8-10; dtl 792). Samuti asus vastustaja hiljem tegema töötasu tagantjärele maksmise osas

järelkontrolli (dtl 795-796).

22. Kohus nõustub vastustajaga, et välismaalasel endal on samuti hoolsuskohustus välja selgitada ja

järgida enda töötamisega seotud õigusi ja kohustusi. Samas sõltuvalt vastustaja käitumisest ja

suunistest ei pruugi ainuüksi see etteheide olla piisav.

Kohus leiab, et hea halduse tavaga ei ole kooskõlas haldusorgani toimimine, kus võimaldatakse või

luuakse menetlusosalisele ettekujutus võimalusest, et puudust on võimalik kõrvaldada, kuid hiljem

tuginetakse samale puudusele viisil, nagu puuduse kõrvaldamist ei oleks olnudki. Tavapärase

haldusmenetluse osaks on see, et isiku tegevuses puuduse ilmnemisel juhib haldusorgan sellele

tähelepanu, et puudus kõrvaldataks, selgitades, mis on puuduste kõrvaldamata jätmisel rakendatav

tagajärg (sanktsioon, sunnivahend, karistus vms).

Sealjuures ei saa samal ajal olla kaebajale ja/või tööandjale etteheidetav puuduse olemasolu ja sellest

teadasaamisel selle kõrvaldamine. Puuduse kõrvaldamine pärast sellest teadasaamist saabki olla isiku

esmaseks õiguspäraseks käitumiseks. Kui haldusorgan on suunanud isikut puudust kõrvaldama ja on

asunud ka puuduse kõrvaldamist aktiivselt kontrollima, peavad esinema kaalutlused ja põhjendused,

miks puuduse kõrvaldamisele vaatamata peetakse rangeima võimaliku tagajärje rakendamist

vajalikuks.

Juhul, kui tegemist olnuks sedavõrd tõsise puudusega, mis tinginuks igal juhul elamisloa kehtetuks

tunnistamise, pidanuks vastustaja seda ka pärast puuduse avastamist tegema.

Seega on vastustaja kaebajale (ja tööandjale) ebaõigesti ette heitnud puuduse kõrvaldamist. Ka VMS

§ 2863 sättest ja mõttest lähtuvalt on viibimisaluse kaotamine tagajärjeks ennekõike juhul, kui

tööandja ei tasu töötasu ka tagantjärele. Kohus ei välista, et töötasu tagantjärele maksmine kui asjaolu

ei pruugi olla mõnel juhul piisav, nt juhtudel, kui töötaja on samas ka tööandja esindajaks. Küll aga

peab sellisel juhul nähtuma asjakohane põhjendamine ja kaalumine.

23. Kaebajale õigustatud ootuse andmine, s.o töötasu tagantjärele maksmine ja järelkontrolli

läbiviimine on oluline ka pereliikmetele tekkiva riive arvestamisel. Kohus märgib, et 01.10.2025

otsuse tegemise ajaks ei olnud teistele pereliikmetele veel elamislube uutel alustel antud (dtl 398-

400). Lubades kaebajatel 2023. aastal pärast puuduse avastamist veel vähemalt 1,5 aastaks siia jääda,

süvenes ka nende sotsiaalne seotus Eesti ühiskonnaga, mis on püsivalt Eestisse elama asumiseks

antava täht-ajalise elamisloa tingimuseks (VMS § 2102 lg 1 p 2). Haldusorgan ei või toimida

sõnamurdlikult.

11(15)

Kuna pärast 2023. aastat tekkinud õiguspärane ootus on jäetud õiguspäraselt arvestamata, on

vastustaja põhjendus selles osas õigusvastane. Vastustaja on 01.10.2025 otsuses kinnitanud, et alates

jaanuar 2024 kuni mai 2025 vastas töötasu suuremas osas seadusega ette nähtud töötasu suurusele (p

18.2).

Tööandja teadlikkus

24. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on tema hinnangul tööandja poolt palga maksmise nõude

teadlik täitmata jätmine omistatav kaebajale. Samuti ei ole vastustaja põhjendanud, et kaebaja sai

töötasu liiga väikesest suurusest varem teadlikuks, kuid ei asunud aktiivselt tegutsema.

Siinses asjas on pooled teadlikud, et kaebaja tööandja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, mille

osas toimub praegu ka kohtumenetlus nr c-cc-cccc. Riigi Teataja kohtuistungite avaliku otsingu

kohaselt on kaebaja tööandjale esitatud süüdistus KarS § 2591 alusel, s.o välismaalase ilma

seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamine varalise kasu saamise eesmärgil. Seega

tegeletakse tööandja teadmise ja selle sanktsioneerimisega kriminaalmenetluses. Siinses asjas ei ole

kohtule esitatud teavet, et kaebaja oleks kriminaalasjas täideviijaks või osavõtjaks. Seega ei saa

küsimus sellest, kas ja mida tööandja tegi, puudutada järeldust, kas kaebaja senine tegevus on olnud

kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega (VMS § 2102 lg 1 p 3). Vastustaja

ei ole toonud välja asjaolusid, et kaebaja tegelik Eestis viibimise eesmärk oli miski muu kui

elamisloas toodud tööandja juures töötamine. Elamisloa tingimuste täitmist, mh tagantjärele

analüüsis kohus eelnevalt.

Töötasu tasumise järelkontroll

25. Vastustaja on otsuses tuginenud sellele, et elamisloa tingimusi on täidetud näiliselt ja

läbinähtamatult. Vastustaja sellekohane järeldus on vastuolus samas otsuses tooduga, et alates

jaanuar 2024 kuni mai 2025 vastas töötasu suuremas osas seadusega ette nähtud töötasu suurusele (p

18.2). Nii ei ole vastustaja oma järeldustes järjekindel.

26. Töötasu sularahas maksmine (veebruar-märts 2024) – vastustaja on otsuse punktis 18.3

selgitanud, et kaebaja ei ole esitanud taasesitataval kujul erandkorras sularahas töötasude maksmise

kokkulepet.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole selle väite osas asjaolusid põhjalikult välja selgitanud ega kaebajat

ära kuulanud. Kohus juhtis vastustaja tähelepanu juba 04.09.2025 määruses (dtl 289), et vastustaja

menetluslik kiri kaebajale püsivalt Eestisse asumise elamisloa andmise menetluses lähtub siinkohal

valest eeldusest. Vastustaja 27.08.2025 kirjas nr 15.3-3.2/461-1 (dtl 275-277) on toodud, et

väljamaksete kohta on olemas kassa väljamineku orderid, kuid kaebaja töölepingust kokkulepet

sularahas tasumise kohta ei nähtu. Kohus käsitles vastustaja sellekohase seisukoha ekslikkust mh

lepinguga tutvudes eelnevalt (vt otsuse p 19).

Vaidlustatud otsuses on vastustaja seega tuginenud sellele, et kaebaja ei esitanud kokkulepet töötasu

sularahas maksmise kohta olukorras, kus vastustaja ei pidanud eelnevalt sellise kokkuleppe ole-

masolu võimalikuks. Kaebaja on selgitanud (p 18.3), et vastustaja arusaam töölepingust ei ole õige.

Vastustaja ei ole täiendavaid küsimusi kaebajalt küsinud, kuigi kohus juhtis sellele tähelepanu juba

siis toimuvas siinses kohtumenetluses.

Samuti ei ole vastustaja punktis 18.4 kaebajale vastates eelnevalt küsinud, kas kaebajale on varem

makstud töötasu sularahas. Lisaks ei ole vastustaja pöördunud oma täiendavate küsimustega nii

raamatupidamisprogrammi kui ka sularaha kassa arvestuse kohta kaebaja ega tööandja poole.

Kahtlustades viga või valeandmete esitamist, ei ole PPA aga erinevusi kassa väljamineku orderitel ja

palgalehtedel uurinud, sh kontrollinud kaebaja väitel töötasudelt maksude tasumist ja

12(15)

raamatupidamisprogrammi erinevusi. Kaebajale tegelikult töötasu maksmist võib kaudselt kinnitada

ka töötasu deklareerimine (dtl 420 jj).

Sellekohaseid väiteid, mille pinnalt võinuks kaebaja teha järelduse, et ta peab vastustaja

põhjendustele esitama mittenõustumise korral täiendavaid tõendeid, ei nähtu ka vastustaja 27.08.2025

kirjast. Kaebajale ei saa heita ette asjaolude kohta selgituste andmist, mille täiendav tõendamine ei

pruugi olla kaebajale arusaadav. Tõendite esitamise kohustus osas, milles vastustaja leiab, et kaebaja

vastus oli puudulik, ei olnud 27.08.2025 kirjast selge.

Lisaks sellele, et kohus pööras 30.07.2025 otsuse puudujääkidele osas, mis on 01.10.2025 otsuses

kordunud, vastustaja tähelepanu juba 04.09.2025 määruses, kaldub vastustaja toimimine siinses asjas

oluliselt kõrvale vastustaja tavapärasest praktikast. Halduskohtusse jõudnud kohtuasjades PPA

otsuste peale on tavapärane, et vastustaja selgitab asjaolud põhjalikult välja, sealjuures küsib

põhjalikke küsimusi, selgitab tagajärgi ning võtab ärakuulamise käigus ka kokku oma järeldused,

milline võib olla oodatav haldusakt. Teadmata põhjusel on siinses asjas jäetud mitmed asjaolud välja

selgitamata, mh PPA tavapärase haldusmenetluse standardiga võrreldes.

27. Avansside saamine ja töötasu kasutamine – võrreldes 30.07.2025 otsustega ei ole vastustaja

töötasu kasutamise osas enam tuginenud sellele, kas ja millal võttis kaebaja laekunud töötasu

sularahas välja. Vastustaja põhjendused otsuses puudutavad üksnes töötasu sularahas maksmist, mida

kohus käsitles eelpool.

Enne 01.10.2025 otsust on 27.08.2025 kirjas vastustaja avansi kohta toonud järgneva:

Hoolimata tööandja poolt 10235,86 euro välja maksmist vajab taotleja Eestis toimetulekuks

tööandjalt avanssi alates aprillist 2024. aastal. PPA hinnangul viitavad nimetatud toimingud

asjaolule, et väljateenitud töötasu ei jäänud välismaalase kasutusse ning välismaalase tegelik

töötasu ei taga taotlejale Eestis piisavat toimetulekut.

Seega on vastustaja 27.08.2025 kirjas tõstatanud kahtluse, et kuna kaebaja vajab avanssi (koostoimes

muude asjaoludega), ei pruugi tema töötasu tagada Eestis piisavat sissetulekut. Kaebaja on sellele

seisukohale vastanud (vt 01.10.2025 otsuse p 18.5), põhjendades enda tavapärase sissetuleku

kasutamise viisiga, krediidiajaloo ja kohustuste õigeaegse täitmisega. Kaebaja vastus haakub seega

otseselt vastustaja 27.08.2025 kirjas toodud etteheitega.

01.10.2025 otsuses on vastustaja asunud üllatuslikult väitma, et avansi maksmine peab olema

töölepingus kirjalikult kokku lepitud. Tegemist ei ole väite või seisukohaga, mille osas oleks

vastustaja asjaolud välja selgitanud või kaebaja ära kuulanud. TLS ega teised seadused ei keela

avansi (töötasu ettemakse) maksmist ega sea nõudeid vastava kokkuleppe tegemisele. Töötasu

ettemakse tegemine on käsitletav TLS § 28 lg 2 p 2 nimetatud tööandja töötasu maksmise kohustuse

täitmisega erakorraliselt kokkulepitust erineval ajal, kuid sellisele kokkuleppele ei ole seatud

kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõuet.

Vastustaja põhjendusest ei ole arusaadav, kas ta jääb oma kahtluse juurde, et välismaalane ei ole

saanud töötasu täies ulatuses enda käsutusse. Kohtule ei ole arusaadav, millest järeldab PPA, et

kaebaja tegelik töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis. PPA ei ole kaebaja toimetulekut uurinud ega

tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid seda väita. PPA ei ole välja selgitanud avansi saamise

asjaolusid ega käsitlenud kaebaja väiteid tema töötasu piisavuse kohta (p 18.5). Sularahas

arveldamine võib mõnel juhul kogumis muude asjaoludega võimaldada järeldada seda, et sularaha ei

ole jäänud isiku kasutusse, kuid käesoleval juhul selliseid muid asjaolusid kohtule ei nähtu. Kohtule

ei nähtu ka, et PPA oleks neid asjaolusid võrreldes 30.07.2025 otsusega täiendavalt uurinud.

13(15)

28. Vastustaja otsuse punktis 18.9 on tuginetud ka sellele, et kaebaja pidi teadma, et ta ei

kvalifitseeru tippspetsialistiks. Nimetatud faktiline alus on vastava õigusliku alusega kokku viimata,

sh millised on tippspetsialisti tunnused lisaks töötasu suurusele ning kas ja mis kinnitab seda, kas

kaebaja neile nõuetele vastab. Seetõttu ei loe kohus neid üksikuid lauseid haldusakti andmise

faktiliseks aluseks ja jätab need tähelepanuta.

Elamisloa eesmärk

29. Kohus möönab, et esineb avalik huvi, et välismaalaste Eestis viibimine aitaks kaasa Eesti

majanduse, teaduse ja elukeskkonna arengule, mitte ei mõjuks seda eesmärki kahjustavalt. Ka

sisserände piirarv ning kõrgema töötasu nõue on selle eesmärgiga seotud. Samas ei nähtu kohtule, et

kaebaja jätkuv viibimine oleks seega vastuolus avaliku huviga, sh kuna alates 2024. aasta algusest on

kaebajale asja materjalidest nähtuvalt siiski nõuetekohast töötasu makstud ning ka varasem

puudujääk kõrvaldatud (sh ei saanud tööandja seega konkurentsieelist).

Olukorras, kus PPA andis ca nädal pärast kaebaja suhtes keelduva otsuse tegemist kaebaja abikaasale

püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa ja lastele abikaasaga seotud elamisload kehtivusega kuni

09.10.2030, on vastuoluline ka PPA väide 01.10.2025 otsuse punktis 20, mille kohaselt ei riku otsus

kaebaja põhiõigust perekonnaelule, kuna perel on võimalik elada kodakondsusjärgses riigis.

Seejuures küsis kohus 15.09.2025 kohtunõudes PPA-le, kas võib olla võimalik kaebaja ja tema

abikaasa tähtajalise elamisloa taotluste menetlustähtaegu ühtlustada, kuid PPA selles osas kohtule

vastanud ei ole. Selliselt haldusmenetlust toimetades tekib olukord, kus soovides perekonda koos

hoida, tulnuks Eestist lahkuda ka kaebaja abikaasal ja lastel, kelle osas on PPA pidanud Eestis

elamist järgneva viie aasta jooksul võimalikuks.

30. Vastustaja käitumine on vastuoluline ka seetõttu, et ühelt poolt on vastustaja seadnud 01.10.2025

otsuses kahtluse alla, kas kaebaja on saanud töötasu tegelikult ulatuses, mis tagab piisava

toimetuleku, ja leidnud, et elamisloa tingimusi on täidetud näilikult (p-d 18.5 ja 19), kuid samas on

andnud kaebaja abikaasale ning abikaasa elamisloa kaudu ka kaebajale endale elamisloa Eestis

elamiseks, mille üheks tingimuseks on samuti piisava tegeliku sissetuleku olemasolu (VMS § 139).

31. Kohus leiab kokkuvõttes, et 01.10.2025 otsus on uurimis- ja põhjendamiskohustuste täitmata

jätmise tõttu õigusvastane ning tuleb seega tühistada. Vastustajal tuleb vaadata kaebaja elamisloa

taotlus uuesti läbi.

III

32. Kohus rahuldab kokkuvõttes kaebuse tervikuna ning tühistab vaidlustatud haldusaktid.

30.07.2025 otsuse tühistamise mõjuks on ka see, et vastustaja ei saa edaspidi tugineda kaebajate

elamislubade varasemale kehtetuks tunnistamisele väidetava rikkumise tõttu.

33. Kohus mõistab vastustajalt kaebajate kasuks HKMS § 108 lg 1 alusel välja menetluskuludena

kaebajate tasutud riigilõivud – 160 eurot. Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

34. Kohus on kohaldanud kohtuasjas esialgset õiguskaitset 04.11.2025 määrusega ja kohustanud

vastustajat Politsei- ja Piirivalveametit väljastama kaebaja X. X-ile tähtajalise elamisloa püsivalt

Eestis elama asumiseks kehtivusega 01.12.2025-01.06.2026 (k.a). Kohus täiendas esialgse

õiguskaitse määrust 18.12.2025 määrusega tingimusega – kohtu 04.11.2025 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus peatub ajaks, mil kaebajal, X. X-il, on kehtiv elamisluba muul

alusel.

14(15)

Arvestades vastustaja toimimist siinses vaidluses kogumis, võib kaebajal olla tulevikus edaspidi ka

esialgse õiguskaitse vajadus. Selline vajadus võib ilmneda mh juhul, kui vastustaja ei järgi

menetlusnorme, st ei teavita kaebajat menetlusest ega/või taga ärakuulamist.

Küll aga lõppeb kohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus mitme kuu pärast.

Juhul, kui kohtumenetlus jätkub kõrgemas astmes ja/või kaebajani jõuab teave, et tema või tema

abikaasa elamisluba võidakse kehtetuks tunnistada, saab ta taotleda uuesti esialgset õiguskaitset.

Seetõttu ei tee kohus käesolevas asjas enam täiendavat otsustust esialgse õiguskaitse kohta siinse

otsuse resolutsioonis ega eraldi määruses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

15(15)