2-24-127186/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-127186

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-127186

Aktiva Finance Group OÜ hagi C P vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 848,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Harju maakond, 10149 Tallinn, Toompuiestee 35),

lepinguline esindaja S R (xxx);

Kostja: C P (isikukood xxx; registrijärgne elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenu põhiosa

võlgnevus 305,03 eurot ja intress 21,92 eurot.

3. Välja mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlgnevuselt

305,03 eurot lepingujärgses määras 22,90% aastas alates 02.02.2026 kuni võlgnevuse

(305,03 eurot) tasumiseni.

4. Välja mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed ja intressi osamaksed

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Põhiosa

Intress VÕS § 94

Osamakse kokku

20.02.2026

58,54 eurot

3,31 eurot

61,85 eurot

20.03.2026

59,66 eurot

3,21 eurot

62,87 eurot

20.04.2026

60,80 eurot

3,10 eurot

63,90 eurot

20.05.2026

61,96 eurot

2,99 eurot

64,95 eurot

20.06.2026

63,14 eurot

2,88 eurot

66,02 eurot

20.07.2026

64,35 eurot

64,35 eurot

2-24-127186

20.08.2026

65,57 eurot

65,57 eurot

20.09.2026

66,82 eurot

66,82 eurot

20.10.2026

68,10 eurot

68,10 eurot

20.11.2026

69,40 eurot

69,40 eurot

20.12.2026

70,72 eurot

70,72 eurot

20.01.2027

72,07 eurot

72,07 eurot

20.02.2027

73,45 eurot

73,45 eurot

20.03.2027

74,85 eurot

74,85 eurot

20.04.2027

76,28 eurot

76,28 eurot

20.05.2027

77,73 eurot

77,73 eurot

20.06.2027

79,22 eurot

79,22 eurot

20.07.2027

80,73 eurot

80,73 eurot

20.08.2027

82,27 eurot

82,27 eurot

20.09.2027

83,84 eurot

83,84 eurot

20.10.2027

85,44 eurot

85,44 eurot

20.11.2027

87,07 eurot

87,07 eurot

20.12.2027

88,73 eurot

88,73 eurot

20.01.2028

90,43 eurot

90,43 eurot

20.02.2028

92,15 eurot

92,15 eurot

20.03.2028

19,10 eurot

19,10 eurot

5. Käesoleva otsuse p-s 4 märgitud põhiosa osamakse tasumise kohustuse täitmisega

viivitamisel tuleb kostjal C P tasuda viivist 22,90% aastas alates iga kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

6. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista kostjalt C P välja

põhivõlg 949,93 eurot, intress 427,01 eurot, haldustasu 16,50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 524,41 eurot.

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale C P avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda.

2. Mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

442,80 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (442,80 eurot) tuleb kostjal C P tasuda

hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

2-24-127186

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank -

EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor

Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise

avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3127,38 eurot, intress 464,42 eurot,

haldustasu 16,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 524,41 eurot ja edasiulatuv viivis alates

25.10.2024 kuni põhinõude summas 3127,38 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras

22,9% aastas.

2. Hagi kohaselt xxx AS ja kostja sõlmisid 13.03.2022 laenulepingu nr xxx, millest alusel sai

kostja laenu summas 3710 eurot. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Laenu

väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu, mis lepingu kohaselt on 74,20 eurot,

seega väljastati kostjale laenu summas 3635,80 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on

27,34%. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 29.12.2023.a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse edastamise

seisuga, s.o 29.12.2023, oli kostjal tagastamata 19.-21. osamaksete maksed, s.o 20.10.2023 kuni

20.12.2023. 30.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 31.01.2024 loovutas xxx

AS kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

3. Kostja sai 02.10.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike

Teadaannete kaudu 26.10.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas

2-24-127186

on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele

vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse

tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus

võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. xxx AS ja kostja sõlmisid 14.03.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille

tingimuste kohaselt sai kostja laenu 3710 eurot ning pidi tagastamata laenusumma koos sellelt

arvestatud intressiga (22,9% aastas) vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Laenuandja on lepingujärgse põhikohustuse täitnud ning laenu

välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.

5. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,95%=

50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 27,34% aastas, mis ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

6. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

7. xxx AS saatis 29.12.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 30.01.2024 saatis xxx AS kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta kostja aadressile xxx. Kohus on tuvastanud, et kostja sai krediiti 3710 eurot

ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest

võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise

nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses

kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist

2-24-127186

kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama

(VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

9. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja

konto väljavõtte ja krediidianalüüsi. Krediidianalüüsist nähtub kohtule, et laenuandja lähtus

kostja keskmisest sissetulekust 330 eurot, sellest, et kostjal on 1 ülalpeetav ja puuduvad muud

finantskohustused. Hagi kohaselt jäi kostjale pärast laenumakse tasumist (74,20 eurot) kätte

255,80 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub kohtule,

et kostja peamine sissetulek 16.01.2022 - 16.03.2022 perioodil oli töötutoetus. Töist sissetulekut

sai kostja üksnes 1 korral 12.03.2022 summas 1300 eurot. Kohtu hinnangul ühe ainsa 12.03.2022

ülekande järgi pole võimalik asuda seisukohale, et kostjal oli regulaarne sissetulek, mille arvelt

sai kostja laenu tagasi maksta. Samuti on kohus seda meelt, et summast 255,80 eurot ühes kuus

ei piisa kostja ja tema 1 ülalpeetava majandamis- ja igapäevaste kulude katteks. Kogutud

andmetel ei saanud krediidiandjas tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuses. Sellises

olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida (VÕS § 403⁴ lõige 6). Kohus

loeb tuvastatus, et krediidiandja rikkus kostjaga laenulepingut sõlmides vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

11. Hageja 26.01.2026 ümberarvestuse kohaselt sai kostja laenu enda kontole summas 3635,80

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 20.04.2022 – 20.03.2028. Antud lepingu alusel

on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 1587,16 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on

kostjalt toimunud laekumine hagejale summas 130 eurot, seega on kostja tagasimakseid kokku

teinud 1587,16 + 130 = 1717,16 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa

1458,35 eurot ja intress 258,81 eurot. Tasumata seega põhiosa 2177,45 eurot ja intress 68,58

eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 20.04.2022 – 20.07.2025

täielikult ning 20.08.2025 osaliselt. Hageja tõi esile, et ümberarvestuse korral lepingu

ülesütlemise seisuga 30.01.2024 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas. Juhul kui

kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, palub hageja hagi alternatiivselt

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 22.01.2026 sissenõutavaks muutunud laenu

põhiosa 305,03 eurot ja intress summas 21,92 eurot (s.o osamaksed 20.08.2025 – 20.01.2026)

ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 22,9% aastas alates otsuse tegemisest

kuni täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS

§369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses määras.

2-24-127186

12. Hagile lisatud lepingust ja maksekorraldusest nähtub, et kostja sai krediiti 3 635,80 eurot.

Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu

maksta. Kohtu hinnangul on kostja saanud seega laenu 3 635,80 eurot. Hagi kohaselt on kostja

tasunud laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseks lepingu kehtivuse ajal 1587,16 eurot. Seega

lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 30.01.2024 ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud

sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Uuesti määratud maksete järgi on 22.01.2026

sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 305,03 eurot ja seadusjärgne intress summas 21,92

eurot. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu

põhiosa 305,03 eurot ja intressi 21,92 eurot.

13. Hageja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt.

Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole enam kui kahe aasta vältel

täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et

ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva võlgnevuse alates 20.02.2026 ja hageja poolt uuesti

määratud põhiosamaksed ja seadusjärgses määras intressi maksed vastavalt nende sissenõutavaks

muutumisel uuesti määratud osamaksete tagastamise graafikule.

14. Hageja taotleb, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, välja mõista laenu põhiosalt viivis lepingujärgses viivisemääras 22,9%

aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis

lepingujärgses viivisemääras 22,9% aastas põhiosa summadelt, mis muutuvad sissenõutavaks

tulevikus. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib tarbijalt maksete tasumisega viivitamisel

nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinsel juhul leppisid tarbijakrediidilepingu pooled

lepingu p-s 2 kokku, et intressi ja viivisemäär on 22,90%, mis ületab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgset määra. Seega on hageja nõue põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

17.11.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-104976, p 22). Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja ka viivise lepingujärgses määras tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt osamaksetelt nende tasumisega viivitamise korral.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1

alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud

hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning

esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav

tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2,5 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja

puhul mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele maksimaalselt 2 tundi. Seega leiab

kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120

eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 820 eurot (560+20+240).

2-24-127186

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi

rahuldatakse ligikaudu 54% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 442,80 eurot (54% 820 eurolt) ning viivis menetluskuludelt (442,80

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

17. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid

kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja

menetluskulude rahalist suurust.

18. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse

täitmist ühe konkreetse pangakontoga.

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik