2-25-7840/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

02.02.2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7840

Tsiviilasi

KiirAutoLaen.EE OÜ hagi Hookah Catering OÜ

ja E. L. vastu asja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Kiirautolaen.ee OÜ (registrikood

10232728; asukoht XXX; e-post XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post

XXX);

Kostja I: HOOKAH CATERING OÜ (registrikood

14266262; asukoht XXX);

Kostja II: E. L. (isikukood XXX; elukoht

teadmata).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista E. L. ebaseaduslikust valdusest välja sõiduk BMW 750LI XDRIVE (VIN

kood XXX, registrimärk XXX) Kiirautolaen.ee OÜ otsesesse valdusesse.

3. Jätta rahuldamata KiirAutoLaen.EE OÜ hagi Hookah Catering OÜ vastu asja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta Hookah Catering OÜ vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud

KiirAutoLaen.EE OÜ kanda

5. Jätta E. L. vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud E. L. kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-25-7840

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

1. Hagist nähtub, et 22.03.2024 sõlmisid Kiirautolaen.ee OÜ ja HOOKAH CATERING OÜ

laenulepingu nr XXX summale 3700 eurot, intressiga 36% aastas, kohustusega tasuda

alates igakuiselt 22. kuupäeval annuiteetgraafiku alusel 111 EUR, alates 22.04.2024 kuni

22.06.2024. Laenulepingus kokku lepitud nõuete tagamiseks seatakse tagatis laenuandja

omandis olevale mootorsõidukile.

2. Sõiduki 22.03.2024 müügilepingu nr XXX üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti üle

sõiduk BMW 750LI XDRIVE VIN XXX, registreerimismärgiga XXX. Akti kohaselt oli

üleandjaks E. L. ja vastuvõtjaks Kiirautolaen.ee OÜ.

3. Sõiduki üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt oli ülevõtja HOOKAH CATERING OÜ ja E.

L. ning üleandjaks Kiirautolaen.ee OÜ.

4. Kiirautolaen.ee OÜ ja E. L. sõlmisid 22.03.2024 käenduslepingu nr XXX, mille

kohaselt vastutab käendaja laenuvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata

intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja

kahju, samuti Laenuvõtjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju

hüvitamise eest solidaarselt Laenuvõtjaga, summas kuni 5000 eurot (lepingu punkt 8).

5. Kostjad ei järginud lepingu maksegraafikuid rohkem kui pool aastat. Kostjad ei ole

reageerinud hageja pöördumistele ja ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust.

6. Laenulepingu punktis 3.8 lepiti kokku laenusummas 3700 EUR, mis kantakse E. L.

isiklikule pangakontole. Kostjad on teinud laenulepingust tulenevaid tagasimakseid

summas 323 EUR.

7. Hageja saatis kostjatele 07.04.2025 teate võlgnevusest tähitud kirjana posti teel

laenulepingus märgitud kontaktandmetele (lisa 4) ning kostjate poole pöörduti ka e-posti

ja telefoni teel (lisa 4.2).

8. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostjad tagastanud tema valduses olevat

mootorsõidukit. Kostja ei saanud kätte lepingu ülesütlemisavaldust posti teel, kuid hageja

edastas kostjale teate võlgnevusest ka e-posti teel. Kostja I pidi antud laenu põhisumma

3700 eurot täies ulatuses tagastama hiljemalt 22.06.2024. Seega on põhinõude

22.06.2024 sissenõutavaks muutumise aluseks mitte laenulepingu ülesütlemine, vaid

maksegraafikus märgitud laenu põhisumma tagastamise kuupäeva saabumine. Pärast

laenu põhisumma sissenõutavaks muutumist ei ole kostjad midagi tasunud.

9. Hageja loeb lepingu üles öelduks alates 21.04.2025, mis on 14 päeva alates 07.04.2025

teate edastamisest kostjatele. Hageja märkis oma 07.04.2025 saadetud kirjas, et antud

2-25-7840

kirja käsitletakse kui lepingu ülesütlemise teatist. Lepingu ülesütlemist käsitletakse

lepingu punktis 12. Kuigi kostjad ei võtnud vastu postiga saadetud tähitud kirja loeb

hageja tulenevalt lepingu punkti 14.5. kohaselt antud kirja kostjale kättetoimetuks

saatmise päevale järgneval tööpäeval so 08.04.2025 (Lepingu punkt 14.5).

10. Kuna kostjad rikkusid laenulepingust tulenevat kohustust, pidi kostja tagastama hagejale

lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasud ning tagatiseks oleva sõiduki. Lepingust

tulenevad kohustused Kostja I suhtes muutusid täies ulatuses sissenõutavaks ehk alates

23.06.2024. Kostja I võlgneb Hagejale tasumata jäänud põhisummad üldsummas 3700

eurot. Seega nõuab hageja kostjatelt välja hagejale kuuluva sõiduki BMW 750LI

XDRIVE reg nr XXX vähemalt sellises seisundis, millises seisundis anti üle kostjatele.

11. Kostja poolt antud tagatisele kehtib Hagejal pandiõigus. Laenu - või tagatislepingust

tulenevate laenusaaja kohustuste rikkumine annab muude õiguskaitsevahendite

kasutamise kõrval Hagejale õiguse tagatis realiseerida. Tagatise realiseerimise korral

tuleb laenusaajal tagatise ja seotud dokumentide otsene valdus viivitamatult Hagejale üle

anda. Sellisel juhul rahuldatakse kas osaliselt või täielikult Hageja nõuded laenusaaja

vastu tagatise arvelt.

12. Hageja palub: kohustada Hookah Catering OÜ ja E. L.-i andma Kiirautolaen.ee OÜ-le

sõiduk BMW 750LI XDRIVE, VIN kood XXX, registrimärgiga XXX valdus.

13. Seoses kostja I vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja I väited on paljasõnalised

ja tõendamata. Äriregistri andmetel olid kostjad mõlemad KiirAutoLaen.EE OÜ-ga

laenulepingu sõlmimisel juhatuse liikmed. Kostja I on juhatuse liige alates 01.08.2017

kuni praeguseni ja kostja II E. L. oli juhatuse liige 01.08.2017 kuni 08.05.2025. Seega

laenulepingu. Seega kostja I pidi olema kursis kõikide äriühinguga sõlmitud lepingutest

(TsÜS § 34 lg 1 ja 2).

Hageja ei nõustu kostjaga I, et hagi oleks tulnud esitada üksnes kostja II vastu.

Laenuleping on sõlmitud Hookah Catering OÜ-ga ja lisaks on sõlmitud käendusleping

kostjaga II. Kostjatel on laenulepingust tulenev solidaarne kohustus hageja ees. Seega

hagi on esitatud õigesti mõlema kostja vastu.

Väär ja paljasõnaline on kostja I väide, et sõiduk ei ole kostja I valduses olnud ega

sõidukit kordagi kasutanud. Laenulepingu järgi valdavad sõidukit kostjad. Seega hagi on

esitatud õigesti mõlema kostja vastu. Kostja I püüab enda kohustustest kõrvale hiilida ja

nõuetekohaselt mitte täita esitades põhjendamatuid vastuväiteid.

KOSTJA I VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

14. Kostja I palub hagi jätta rahuldamata. Hagi on esitatud ilma, et oleks tuvastatud asja

õiguslik seisund või kostja I valduse iseloom. Hagi tugineb oletustele ning ei põhine

konkreetsetel asjaoludel. Hageja peaks esitama hagi üksnes kostja II vastu, kes on

praegusel juhul kohustatud isik. Väidetava laenusumma kandis hageja kostja II isiklikule

arveldusarvele, mitte kostja I arveldusarvele. See asjaolu tõendab, et laenulepingu

sõlmimisel ei tegutsenud kostja II kostja I seadusliku esindajana, vaid eraisikuna enda

huvides ja nimel. Seega puudub igasugune õiguslik alus väita, et kostja I oleks olnud

laenulepingu pooleks ja/või laenuraha saajaks ning temal oleks seos sõiduki soetamisega.

15. Hagi esemeks olev sõiduk ei ole kunagi olnud kostja I valduses ega kasutuses. Sõidukit

2-25-7840

on faktiliselt vallanud üksnes kostja II, mistõttu on praeguses olukorras vastutavaks

isikuks just kostja II. Kostjale I pole kõne all oleva sõiduki valdust kunagi üle antud.

Kostjal I puudub objektiivne võimalus tema vastu esitatud nõuet täita.

16. Kostja II ei ole alates 09.05.2025 kostja I juhatuse liige.

KOSTJA II VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

17. Kostja II ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

a.

22.03.2024 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX (dtl 51-59; edaspidi

laenuleping) summale 3700 eurot ning tagastamistähtajaga 22.06.2024;

b. samal kuupäeval maksti laenusumma välja kostja II arvelduskontole (dtl 36 –

maksekorraldus);

c.

samal kuupäeval andis laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks andis kostja II

hageja omandisse sõiduki BMW 750LI XDRIVE VIN XXX, registreerimismärgiga

XXX (edaspidi sõiduk; dtl 60 - akt);

d. samal kuupäeval andis hageja sõiduki üle kostjatele (dtl 61- akt);

e.

samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX (dtl 63), mille

kohaselt vastutab kostja II hageja ees laenulepingust tulenevate nõuete eest

solidaarselt kostjaga I, summas kuni 5000 eurot;

f.

hagejale ei ole laenusummat tähtaegselt tagastatud;

g. kostjad ei ole hagejale sõiduki valdust üle andnud.

20. Hageja palub kohustada kostjaid andma hagejale üle sõiduki valdus.

Kostja I vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema sõidukit ei valda ega ole kunagi ka

vallanud, mistõttu ei saa tema suhtes hagi rahuldada. Kostja II ei ole hagile vastu

vaielnud.

21. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS §

2-25-7840

82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale

kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui

tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud

asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid

õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p

27).

22. Sõiduki omanikuks on hageja – selle üle pooled ei vaidle.

23. Asja materjalidest nähtub, et hagejaga on laenulepingu sõlminud kostja I, sealjuures on

kostja I esindajaks olnud viidatud tehingus kostja II. Laenulepingust tulenevate nõuete

tagamiseks on hageja omandisse antud sõiduk (laenulepingu üldtingimuste p 13.1 ja 13.9

ning dtl 60). Lepingu p 13.4 kohaselt jäi sõiduki otsene valdus laenusaajale ehk kostjale I.

Aktist nähtuvalt on kostja I nimel valduse üle võtnud kostja II (dtl 61). Seega lepingust

tulenevalt saaks järeldada, et sõidukit võiksid vallata mõlemad kostjad.

Hageja on väitnud, et laenusummat ei ole tähtaegselt tagastatud, leping on üles öeldud ja

on tekkinud alus tagatise valduse hagejale üleandmiseks. Kostjad ei ole eeltoodule vastu

vaielnud.

Kostja I tänane juhatuse liige on aga väitud, et asi ei ole tema valduses ega ole ka kunagi

olnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I sõidukit faktiliselt valdab (AÕS § 82 lg 1).

Kohus leiab seega, et kostja I osas ei ole võimalik asja väljaandmisnõudega taotletud

eesmärgi saavutamine (st omaniku tegeliku võimu taastamine vallasaja üle).

Kostja II ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu tema osas kuulub nõue AÕS § 80

lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamisele.

24. Kokkuvõttes rahuldab kohus haginõude osaliselt.

25. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotamine

26. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kostja I vastu esitatud

nõude menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning kostja II vastu esitatud nõudega

seotud kulud kostja II kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

2-25-7840

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama

juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte

vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik