Legislator Case Law & Legislation
3-23-2035/38 AI generated

3-23-2035/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-2035/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada haldusasjas nr 3-23-2035 menetlusosaliste vahel sõlmitud järgnev Kaebaja loobub YYY kinnistul omavoliliselt lammutatud elamu (koodiga nr xxxxxxxxxx)

Legislator headnote

AI generated

3-23-2035/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada haldusasjas nr 3-23-2035 menetlusosaliste vahel sõlmitud järgnev Kaebaja loobub YYY kinnistul omavoliliselt lammutatud elamu (koodiga nr xxxxxxxxxx)

Keywords

AI generated
standing against building permit readiness for construction obligation to build construction contract award construction policy construction defects
AI generated
3-22-2004/13
Tallinna Halduskohtu menetluses on X ja Y kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 23.08.2022 ettekirjutuse nr 2212899/00127 tühistamise ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.09.2022 hoiatuses nr 2212899/00127-1 määratud sunniraha 1000 eurot rakendamise ja sissenõudmise keelamise nõuetes.
3-18-2250/22
Rahuldada Luite Arenduse OÜ ja Tallinna linna taotlus ning kinnitada Luite Arenduse OÜ ja Tallinna linna vahel 27.05.2019 sõlmitud kompromiss, mille tingimused ja sisu on järgmised: „1.
3-20-1423/31
Rahuldada kaebus ja tühistada Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutus- Mõista Harku vallalt X.
3-24-567/9
Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus tuvastada Keskkonnaameti 26.01.2024 kirja nr 7-9/24/1094-2 „Arvamuse andmine ehitusloale (Rohuneeme tee 65e, üksikelamu)“ õigusvastasus; tuvastada, et Rohuneeme tee 65e kinnisasjal kehtib LKS § 38 lg 4 p-s 11 sätestatud erand, mis lubab tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele püstitada uue ehitise või alternatiivselt tuvastada, et Rohuneeme tee 65e kinnisasjale kavandatav hoonestus ei asu ehituskeeluvööndis; juhul, kui Keskkonnaametil on õigusaktist tulenev pädevus kooskõlastuse andmiseks kaebaja ehitusloa taotluse menetluses, siis kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama ehitusloa kooskõlastamise üle 1 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3-17-88/28
Tallinna Halduskohtu menetluses on Mave Kinnisvara OÜ kaebus Keila Linnavalitsuse 01.11.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/1415, 09.12.2016 vaideotsuse nr 386 ja 23.01.2017 vastuse nr 4.1-1.3/1415-5 tühistamiseks ning Keila Linnavalitsuse kohustamiseks. Pooled esitasid 26.04.2017 kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist ja kohtumenetluse lõpetamist. Poolte esitatud kompromissi tingimused on järgmised: „1. Tulenevalt asjaolust, et Mave Kinnisvara OÜ ja Keila Linnavalitsus on Keila Linnavalitsuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Tallinna Halduskohus

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2035

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

B.E kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.05.2023

ettekirjutuse nr 2312899/00015 nõude 2 tühistamiseks ning

Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2023 korralduse nr 697

tühistamiseks

Kaebaja - B.E, esindajad Ilmo Maaroos ja T.S

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada haldusasjas nr 3-23-2035 menetlusosaliste vahel sõlmitud järgnev

kompromiss:

1. Kaebaja loobub YYY kinnistul omavoliliselt lammutatud elamu (koodiga nr xxxxxxxxxx)

taastamisest eesmärgiga seadustada õigusliku aluseta püsitatud (uus)ehitis YYY kinnistul.

2. Kaebaja mõistab, et YYY kinnistul omavoliliselt lammutatud elamu (koodiga nr

xxxxxxxxxx) taastamisest loobumisel jääb YYY kinnistul kehtima Nõmme linnaosa

üldplaneeringu kohane ehitusõigus ehk maksimaalne ehitusalune pind kuni 270 m2 ning

kinnistul saab olla vaid üks põhihoone ja seda teenindavad abihooned. Täpsem

ehitusõiguse ulatus ning selle sobivus piirkonna väljakujunenud keskkonda selgub

konkreetses haldusmenetluses (projekteerimistingimuste menetluses või detailplaneeringu

menetluses).

3. Kaebajal lasub kohustus täita Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.02.2019 ettekirjutuse

nr 1912899/00014 nõude nr 1 variant 2: „Juhul kui omanik ei soovi elamu nr 1 taastamist,

siis tulenevalt EhS lisast 1 on elamu, mille ehitisealune pind on üle 60 m2, lammutamisel

nõutav ehitusluba.“ Ehitisregistri andmetel on Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

esitatud 28.09.2018 menetlemiseks ehitusloa taotlus nr 1811271/20929 YYY elamu

lammutamiseks. Taotlus on tagastatud taotlejale märkuste lahendamiseks.

4. YYY elamu lammutamise registreerimiseks (04.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00014

nõude nr 1 variant 2 täitmiseks) ehitisregistris tuleb kaebajal esitada ehitisregistris

andmete esitamise teatis koos vajamineva dokumentatsiooniga (esialgne vajaminev

dokumentatsioon on kajastatud ehitusloa taotluse nr 1811271/20929 menetluses).

5. Käesoleva vaidluse esemeks oleva uue abihoone (ehitisealuse pinnaga üle 60 m2)

1(3)

püstitamiseks tuleb esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile läbi riikliku ehitisregistri

uus projekteerimistingimuste taotlus. Projekteerimistingimuste väljastamise järgselt tuleb

esitada ehitusloa taotlus abihoone püstitamiseks. Abihoone ehitusloa väljastamisel

tunnistatakse ehitusluba nr 2012271/12810 (abihoone rekonstrueerimiseks) kehtetuks.

6. Kuivõrd pooled on kokku leppinud hoone koodiga 101004837 seadustamises, võib

kaebaja jätkata vajalike ehitustöödega, et tagada hoone konserveerimine, vältimaks hoone

kahjustumist ilmastikust tingitult. Pooled mõistavad, et hoone seadustamiseks on vajalik

läbida haldusmenetlused, kuhu kaasatakse puudutatud isikud. Nii ei saa välistada

pooltevahelise kokkuleppega haldusmenetlustest tõusetuvaid olulisi vastassuunalisi

huvisid, millega arvestamine on vältimatu.

7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. Pooled kinnitavad, et on teadlikud HKMS § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda.

9. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt

kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-23-2035 vaidlustatud

asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-2035 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) koostas 30.01.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00015,

milles nõude 1 kohaselt tuli YYY kinnistul asuval elamul-majandushoonel (YYY/1) peatada kõik

tehtavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 30.01.2023.

Ettekirjutuse nõude 2 kohaselt tuli TLPA-le esitada hiljemalt 30.05.2023 läbi riikliku ehitisregistri

projekteerimistingimuste taotlus ja sellega seonduvad dokumendid YYY kinnistule uue (abi)hoone

püstitamiseks. Nõude 3 kohaselt tuli ametile esitada hiljemalt nelja kuu jooksul peale

projekteerimistingimuste andmist ehitusloa taotlus uue hoone püstitamiseks koos nõuetekohase

ehitusprojektiga.

2. TLPA koostas 08.05.2023 hoiatuse nr 2312899/00015-1, milles rakendas ettekirjutuse nõude 1

mittetäitmise eest sunniraha 1500 eurot.

3. TLPA muutis 09.05.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00015 nõude 1 sõnastust ja kehtestas ning

sõnastas selle järgnevalt: peatada kõik YYY/1 asukohas asuval õigusliku aluseta püsitatud

(uus)ehitisel teostavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 30.

jaanuaril 2023. (Uus)ehitise edasi ehitamine ja ehitustöödega jätkamine ei ole lubatud. TLPA

muutis ettekirjutuse nr 2312899/00015 nõude 2 ja nõude 3 sõnastust ja lisas nõude 4 ning kehtestas

need järgmises sõnastuses: Ettekirjutuse nõue 2: likvideerida YYY/1 asukohas asuv ja õigusliku

aluseta püstitatud ehitis hiljemalt 30.08.2023. TLPA on õigusliku aluseta ehitise likvideerimise

tähtaja määramisel arvestanud asjaoluga, et antud (uus)ehitis on elementhoone, mida on võimalik

kergemini kinnistult teisaldada/likvideerida. Ettekirjutuse nõue 3: YYY/1 asukohas on võimalik

abihoonet ehitada vastavalt TLPA poolt 12.05.2020 väljastatud ehitusloaga nr 2012271/12810

kinnitatud abihoone ümberehitusprojektile. Ettekirjutuse nõue 4: kui YYY/1 asukohas hakatakse

ehitusloaga nr 2012271/12810 kinnitatud abihoone ümberehitusprojektile vastavaid ehitustöid

2(3)

teostama, siis tuleb ametile esitada ehitusprojekt (tööprojekti staadium), mille järgi ehitustööd

toimuvad. Kaebaja esitas ettekirjutusele vaide.

4. Tallinna Linnavalitsus jättis 16.08.2023 vaideotsusega nr 697 kaebaja vaide rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 15.09.2023 B.E kaebus TLPA 09.05.2023 ettekirjutuse nr

2312899/00015 muutmise tulemusel sõnastatud nõude 2 tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse

16.08.2023 korralduse nr 697 tühistamiseks.

6. Menetlusosalised esitasid 02.02.2026 taotluse kinnitada määrusega menetlusosaliste esitatud

kompromiss ja lõpetada haldusasja 3-23-2035 menetlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta

tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab

kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita

kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe

on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva võimalike menetlusse kaasamata isikute õigusi.

Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Olenemata eelnimetatud kinnitusest selgitab kohus täiendavalt HKMS § 43 lg 1 p 2

sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule

juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus

menetluse lõpetamise kohta.

8. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega. HKMS § 152 lg 1 p 3 järgi

lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. Kohus ei pea

vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada. Kohus kinnitab

menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1

p 3 alusel.

9. HKMS § 154 lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab

kokkuleppe notariaalset tõestamist.

10. HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui

nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Menetlusosalised

palusid jätta menetluskulud endi kanda. Seega kohus ei määra täiendavalt kindlaks

menetluskulusid.

11. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud

riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 40 eurot, mistõttu ei

tagastata kaebajale riigilõivu.

12. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)