2-22-146060/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-22-146060

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A.H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1087,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235, asukoht XXX xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: A.H (isikukood XXX, elukoht XXX xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A.H-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks poolte vahel 13.01.2021.

a sõlmitud võlatunnistuse alusel:

2.1 põhivõlgnevus 471,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 199,08 eurot;

2.2 viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 24.04.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Jätta hageja menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ning 31% ulatuses hageja

enda kanda.

4. Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude rahaliseks suuruseks 638

eurot (riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot).

5. Mõista A.H-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuluna välja 440,22

eurot.

6. A.H peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõuab 08.05.2023. a hagis ja 28.06.2023.a täienduses A.H-

lt poolte vahel 13.01.2021. a sõlmitud võlatunnistuse alusel põhivõlgnevuse 705,06 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 267,21 eurot ning edasiulatuva viivise 0,065% põhinõudelt

päevas väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt on võlatunnistuse sõlmimise tinginud asjaolu, et kostja oli varasemast

järelmaksulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses. Võlatunnistuse sõlmimisega

tekkis uus kohustus ja võlatunnistusele ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted. Hageja

palub hagi rahuldada vastavalt võlatunnistuses kokkulepitule.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24.07.2023. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja sai isiklikult allkirja vastu hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 23.08.2023.

a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 06.09.2023. a. Kostja hagile vastust ei

esitanud.

3. Kohtu 02.04.20025. a nõudele vastuseks esitas hageja 23.04.2025. a ka nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostjaga krediidilepingu sõlmimisel

ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole teinud ühtegi

tagasimakset sõlmitud lepingu alusel, seega tuleb kostjalt välja mõista krediidisumma

471,94 eurot ning seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast.

4. Kohus teavitas 09.10.2025. a kostjat kohtukoosseisu vahetumisest ja edastas hageja

23.04.2025. a menetlusdokumendi kostjale seisukoha esitamiseks. Kohus andis kostjale aega

10 päeva dokumentide kättesaamisest alates. Kostja elukohas võttis menetlusdokumendid

kostjale edasiandmiseks vastu kostja ämm M. A. 01.11.2025. a. Kohus loeb dokumendid

TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kättetoimetatuks 01.11.2025. a. Seega oli hageja

23.04.2025. a menetlusdokumendi osas seisukoha esitamise viimaseks päevaks 11.11.2025.

a. Kostja seisukohta ei esitanud.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja

veendunud, et võlatunnistuse sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Riigikohus on leidnud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse

alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 421, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11) ning seda peab kohus

ametiülesande korras hindama. Kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena

võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või

millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus

omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ei ole täiendavaid andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

vaatamata kohtunõudele esitanud. Küll aga on hageja 23.04.2025. a menetlusdokumendis

esitanud nõude mõista kostjalt välja saadud kauba maksumus ja seadusjärgne viivis juhul,

kui kohus leiab, et kostjaga võlatunnistuse sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtule esitatud materjalidest nähtub kauba maksumus 471,94 eurot. Hageja

esitatu kohaselt ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset. Seega peab kohus võimalikuks

rahuldada hagi osaliselt, s.o põhivõla 471,94 euro ja lisanduva seadusjärgse viivise

väljamõistmise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus 69% hageja põhjendatud ja vajalikest

menetluskuludest kostja kanda ning 31% hageja enda kanda.

7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 638 eurot, sh riigilõiv 280 eurot

ja õigusabikulud 358 eurot. Kohtu hinnangul on asja olemust, sisu ja menetluse kestust

arvestades hageja menetluskulud 638 euro ulatuses põhjendatud.

8. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista

440,22 eurot, s.o 69% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest.

9. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin