2-22-16512/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-16512

Kohtuasi

H.P hagi V.T vastu elatise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2030,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) H.P (isikukood XXX), seaduslik

esindaja Z.X

Kostja (apellant) V.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta uute tõenditena vastu 18.07.2024 apellatsioonkaebusele lisatud Pärnu

Maakohtu 07.05.2024 määrus, kuid jätta vastu võtmata C sünni tõend ja Pärnu

Maakohtu 12.09.2023 määrus. Jätta vastu võtmata 16.01.2025

menetlusdokumendile lisatud fotod. Võtta vastu 11.06.2025 ja 05.01.2026 esitatud

tõendid.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 20.06.2024 otsus muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud V.T kanda. H.P-l ei ole tekkinud

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-16512

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.X (ema) esitas H.P (hageja, laps) nimel 02.11.2022 Pärnu Maakohtule V.T (kostja, lapse

isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks

saamiseni hageja kasuks välja miinimumelatise ning ajavahemiku 01.01.2022-01.11.2022 eest

elatise, mis koos tasutud elatisega vastab miinimumelatise suurusele.

Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemate ühine laps, kes sündis XX.XX.XXXX. Laps elab

emaga. Isa viibib lapsega keskmiselt 4 päeva kuus. Perelepituses koostatud graafiku alusel

oleks laps isaga 6 ööpäeva kuus, kuid tegelikult viibib laps isaga vähem aega. Isa maksab

lapsele elatis 150 eurot kuus, mis ei kata lapse vajadusi (kulud on 617 eurot kuus). Ema

sissetulek on 650 eurot kuus, lisandub lapsetoetus 60 eurot. Emal sündis menetluse ajal teine

laps. Kuigi ka isal sündis teine laps, on tal õigus saada lasterikka pere toetust.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles tagasiulatuva elatise nõudele vastu ja nõustus tasuma edasiulatuvalt elatist

150 eurot kuus.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on tagasiulatuva elatise nõue üllatuslik, sest vanematel oli

kokkulepe, et isa tasub elatist 150 eurot kuus. Isa on kokkulepet täitnud ja ema ei ole nõudnud

suuremat elatist. Kostja on alates 01.01.2022 tasunud hagejale iga kuu 150 eurot elatist, v.a

2022. a novembris, mil kostja tasus 180 eurot elatist.

2.2. Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et isa muutis 2022 septembris töökohta ning

viibib lapsega rohkem aega koos, mistõttu tuleb elatist vähendada proportsionaalselt lapsega

veedetud ajaga. Kohus kinnitas 12.09.2023 määrusega suhtluskorra kokkuleppe, mille

kohaselt viibib laps vaheldumisi isaga 3 päeva ja emaga 13 päeva ning suvepuhkuse ajal 5

nädala jooksul vähemalt 2 nädalat. Laps viibis 2022 isaga 53 ööpäeva ehk u 4,4 ööpäeva

kuus, 2023 viibib laps eelduslikult isaga 65 ööpäeva ehk 5,4 ööpäeva kuus ning 2024

eelduslikult vähemalt 80 ööpäeva, s.o 6,6 ööpäeva (ümardatult 7 ööpäeva) kuus.

Kostja ei ole võimeline maksma elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kostja igakuine sissetulek

on umbes 1000 eurot (neto) kuus. Samas on kostja vastu esitatud 60 000 euro ulatuses

nõudeid kohtutäituritele ja kostjale jääb pärast kinnipidamisi kätte 869 eurot kuus (menetluse

ajal vähenesid nõuded ligi 50 000 euroni). Osa nõuetest tekkis kooselu ajal hageja emaga, kui

isa võttis ema ja lapse huvides kohustusi. Kostjale kuulub ühetoaline korter, mis on arestitud

ja sundmüügis.

Kostja perre sündis XX.XX.XXXX uus laps ja kostja peab ülal ka oma abikaasat.

2-22-16512

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 20.06.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja ajavahemikul 01.01.2022–01.11.2022 sissenõutavaks muutunud elatise 721,32 eurot ja

alates 02.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) §-s 101

sätestatud suuruses miinimumelatise, mis hagi esitamise hetkel oli 225,64 eurot kuus,

ajavahemikul 02.11.2022–31.01.2023 225,64 eurot kuus, ajavahemikul 01.02.2023–

31.03.2023 215,64 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2023–31.03.2024 260,33 eurot kuus ja

alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejale tasunud elatisena alates 02.11.2022.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja on Z.X ja kostja ühine alaealine laps, kes on hetkel 5-aastane (sündinud

XX.XX.XXXX);

-

kostja tasub alates 01.01.2022 hagejale vabatahtlikult elatist 150 eurot kuus, 2022

novembris tasus 180 eurot;

-

kostja veedab hagejaga kuude lõikes erinevas mahus aega;

-

Pärnu Maakohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-23-2188 12.09.2023 määrusega isa ja lapse

suhtluskorra, mille järgi viibib laps vaheldumisi isa juures 3 päeva ja ema juures 13

päeva; jõulude ajal lepitakse kokku, millal laps on 23.–25.12 kummagi vanema juures,

kui kokkuleppele ei saada, viibib laps paaritul aastal emaga 23.–24.12 ja isaga 25.12

ning paarisaastal vastupidi; laps viibib aastavahetusel isa ja ema juures vaheldumisi –

paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga;

-

isal sündis XX.XX.XXXX uus laps;

-

emal sündis samuti menetluse ajal uus laps;

-

kostja sissetulek oli 2022 jaanuaris 932,54 eurot, veebruaris 1010,24 eurot, märtsis

832,96 eurot, aprillis 912,82 eurot, mais 844,14 eurot, juunis 1265,76 eurot, juulis

1278,70 eurot, augustis 3080,40 eurot, septembris 1043,60 eurot, oktoobris 766,76

eurot, novembris 898,31 eurot ja detsembris 901,32 eurot;

-

kostja sissetulek oli 2023 jaanuaris 717 eurot, veebruaris 996,15 eurot, märtsis 980,62

eurot, aprillis 999,05 eurot, mais 1005,16 eurot, juunis 998,84 eurot, juulis 1396,42

eurot, augustis 1197,34 eurot, septembris 1451,98 eurot, oktoobris 1025,31 eurot,

novembris 1142,13 eurot ja detsembris 1004,76 eurot;

-

kostja külastas pea iga kuu juuksurit 26–32 euro eest, tasus advokaadile 1,5 aasta

jooksul u 1500 eurot ning kulutas autode ülalpidamiseks märkimisväärseid summasid.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal PKS § 101 järgi õigus nõuda kostjalt

ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 213,44 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022–

31.01.2023 225,64 eurot kuus, ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 215,64 eurot kuus,

ajavahemikul 01.04.2023–31.03.2024 260,33 eurot kuus ning alates 01.04.2024 287,72 eurot

kuus.

Alates 01.01.2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust kõikidele

lastele ning PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev

sõltudes mh sellest, kas tema ülalpidamiseks saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere

toetust (PKS § 101 lg 5), kui palju laps veedab aega vanemaga (PKS § 101 lg 6) ja milline on

elatist saavate laste arv samas peres (PKS § 101 lg 7).

2-22-16512

Hageja puhul saab elatise arvutamisel arvesse võtta lastetoetust (PKS § 101 lg 5), kuid

puudub alus arvestada elatise arvutamisel PKS § 101 lg-s 6 sätestatud võimalusega vähendada

elatist kohustatud vanemaga koosviibitud aja arvel. Lähtuda tuleb kohtumäärusega määratud

suhtluskorrast. Kostja ei ole tõendanud, et vanematel oli kokkulepe, mille kohaselt veedab

laps isaga ka kaks nädalat suvel, kui lasteaias on kollektiivpuhkus. Hageja miinimumelatist ei

ole alust vähendada ka mastaabisäästu tõttu PKS § 101 lg 7 alusel.

3.3. PKS § 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Arvestades kostja tasutud elatist, on hagejal PKS §

108 alusel õigus nõuda kostjalt aja eest enne hagi esitamist (01.01.2022 - 01.11.2022) kokku

elatist 721,32 eurot ((213,44 × 3) - (150 × 3)) + ((225,64 × 7) - (150 × 7)) + (225,64/30) -

(180/30)).

3.4. Elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud miinimumi ei ole PKS § 102 lg 2 järgi

alust.

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS §

102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib

PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab

kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17,

p 28.1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib

mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema

halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p

14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema

võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või

see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14).

Kostja on töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad tal

teenida tulu oma lapse ülalpidamiseks. Kostjal oli võimalik teha kulutusi juuksurile,

advokaadile ja autodele. Kostja enda tegevus on toonud kaasa tema vastu alustatud

täitemenetlused.

Asjaolu, et kostjal sündis XX.XX.XXXX teine laps ja kostja peab seetõttu last ja abikaasat

ülal pidama, ei anna alust hagejale miinimumelatist alates XX.XX.XXXX vähendada. Riik

toetab laste sündi erinevate toetustega, mis peaksid vastsündinuga kodusviibitud aega

rahaliselt toetama ning eeldatavasti saab kostja lapse ülalpidamiseks kasutada ka lasterikka

pere toetust.

3.5. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi kummagi

poole enda kanda.

2-22-16512

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise mitte rohkem kui 150

eurot.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus arvestamata, et kostja täidab

ülalpidamiskohustust ka vahetult ajal, mil laps viibib temaga. Suhtluskorra

kindlaksmääramise ajal leppisid vanemad kokku ka selles, et laps viibib suvel 5 nädala

jooksul isaga 2 nädalat, kuid see ei saanud paberile kirja. Sel suvel pidasid vanemad

lastekaitse spetsialisti vahendusel läbirääkimisi, kuid ema ei nõustunud isa pakutud

kuupäevadega ja isa loobus. Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et laps on isa

ülalpidamisel vähemalt 70 ööpäeva aastas (5,6 ööpäeva kuus).

Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et isa ülalpidamisel on teine laps ja abikaasa. Lisaks

sünnib kostjal 28.06.2025 kolmas laps. Kostja abikaasa ei saa raseduse ajal tööle minna, sest

tegemist on riskirasedusega ning tööle minnes kaotaks ta emapalga. Laps sündis

XX.XX.XXXX. Kostja abikaasal on veel kolm last ning lasterikka pere toetus kulub kõigi

laste peale.

Hageja kulud on ajaga muutunud ja tuleb uuesti tuvastada. Isa ei ole kindel, et lapsele kulub

kuus 500 eurot. Ema ei kuluta elatist lapse vajaduste rahuldamiseks. Laps kannab kasutatud

riideid. Ema ei viinud last hambaarstile, seda pidi tegema isa.

Arvestada tuleb ka seda, et kohus kuulutas 07.05.2024 välja kostja pankroti. Kostja esitas uute

tõenditena kohtumäärused pankroti väljakuulutamise, võlausaldajate nimekirja kinnitamise ja

pankrotimenetluse lõpetamise kohta, samuti halduri 06.04.2025 ettekande. Kogu kostja vara

on maha müüdud ning kostja elab abikaasaga sotsiaalkorteris. Isa käib õhtukoolis ja kooli

kõrvalt on raske teenida sissetulekut, mis ületaks 1000 eurot. Isa kulutusi juuksurile,

advokaadile ja autole ei saa pidada luksuseks. Kostjale jääks ülalpeetavate arvu arvestades

kätte 1301 eurot ja seda summat ei suurendatud kolmanda lapse sünni järel. Praegu ei küündi

kostja sissetulek selleni. Alates 2025 jaanuarist on kostja sissetulek 800–1000 eurot.

Arvestades kostja kuueliikmelist peret, ei suuda kostja enam tasuda ka 150 eurot kuus.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Suhtluskord sai määratud isa soovide kohaselt, ema soovis, et laps oleks tööpäevadel ema

juures ja viibiks üle nädala nädalavahetuse isaga. Sel suvel ei veetnud laps isaga kahte nädalat

ja isal ei ole tegelikult soovi lapsega rohkem aega koos veeta. Isa teine laps on hagejast

paremini kindlustatud, sest pere saab lasterikka pere toetust.

Miinimumelatise puhul ei tule kulusid tõendada.

Kostja peab oma tegevustes arvestama, et tal on ülalpeetavaid ning hageja ei pea kostja ja

tema abikaasa loodud olukorra tõttu kannatama.

Pankrotimenetlus ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustusest. Iga ülalpeetava lisandumisega

suureneb kostjale kätte jääv summa. Ei ole õiglane, et kostjale jääb hageja tõttu kätte 250

eurot, kuid ta tasub elatist üksnes 150 eurot.

2-22-16512

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata

ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu

otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

7. Ringkonnakohus arvestab TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 alusel kostja pankroti

väljakuulutamisega seotud asjaolusid ja asjaolu, et kostjal sündis apellatsioonimenetluse ajal

veel üks laps, ning võtab vastu neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Ringkonnakohus jätab

vastu võtmata C sünni tõendi ja Pärnu Maakohtu 12.09.2023 määruse, sest need on juba

maakohtule esitatud. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata

fotod hageja riietest ja kostja abikaasa raseduskaardist, sest neil asjaoludel ei ole siinse

vaidluse lahendamisel tähtsust.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (ülal p 3.1), kuivõrd puuduvad kahtlused

nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Lisaks tuvastab ringkonnakohus

järgmised asjaolud:

-

kostja esitas 26.04.2024 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamiseks, märkides avaldusse, et tal on põhiharidus, ta töötab

laadurijuhina His töötasuga ca 1000 eurot kuus ning tema igakuised kulud on ca 770

eurot. Pärnu Maakohus kuulutas 07.05.2024 määrusega välja kostja pankroti (dtl 554–

558), kinnitas 11.06.2025 võlausaldajate nimekirja, mille kohaselt tunnustati

võlausaldajate nõudeid kostja vastu kokku 48 960,82 euro ulatuses (dtl 629–631), ning

lõpetas 09.12.2025 määrusega raugemise tõttu kostja pankrotimenetluse ja jätkas

kostja suhtes võlgadest vabastamise menetlust, märkides täitmata kohustuste summaks

48 960,82 eurot (dtl 632–637);

-

pankrotihalduri 06.04.2025 ettekande kohaselt tekkis maksejõuetus kostja mõtlematu

käitumise tõttu kohustuste võtmisel; kostja on pankrotimenetluse ajal saanud

maksustatavat tulu H OÜ-lt, T OÜ-lt ja C OÜ-lt, sissetulekust on saanud 06.04.2025

seisuga arestida kokku 765,50 eurot ning kostja käsutusse jäi pangakonto Swedbank

AS-is;

-

kostjal sündis XX.XX.XXXX poeg (kolmas laps) (dtl 607).

9. Ringkonnakohus ei nõustu, et kohus peaks tuvastama uuesti hageja vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse, sest miinimumelatise nõudmise korral ei tule lapse

kulusid tõendada. Riigikohus on selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui

lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27; RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11).

10. Ringkonnakohtu hinnangul määras maakohus PKS § 101 alusel õigesti hagejale makstava

miinimumelatise suuruse ja asus põhjendatult seisukohale, et PKS § 101 lg 6 järgi ei ole alust

2-22-16512

vähendada elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus juhindus suhtluspäevade arvu määrates õigesti kohtumäärusega kinnitatud

suhtluskorrast, mille kohaselt viibib laps isaga keskmiselt kuus vähem kui 7 ööpäeva. Seda

möönab ka kostja apellatsioonkaebuses. Samuti asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja

ei ole tõendanud, et lisaks kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrale oleks vanemad leppinud

kokku täiendavates isa ja lapse suhtlemise päevades. Vanemate apellatsioonimenetluses

esitatud seisukohad viitavad sellele, et vastavaid kokkuleppeid ei olnud ning vanemad ei

saavutanud ka 2025 suvel vastavat kokkulepet. Seega ei ole kostja tõendanud, et laps viibib

temaga koos keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, mistõttu ei ole ringkonnakohtul PKS § 101

lg 6 järgi alust vähendada miinimumelatise suurust vastavalt isa ja lapse suhtluspäevade

arvule.

11. Maakohus leidis õigesti ka seda, et miinimumelatist ei ole alust PKS § 102 lg 2 alusel

vähendada. Selleks ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust ka muutunud asjaolude valguses.

11.1. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul ei või lapse igakuine elatis olla väiksem ülal

nimetatud elatise miinimummäärast. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse

kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras,

kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval

põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saab olla asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul,

kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb

ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse

igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning

ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt

RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Kui

kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist,

peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid

tõendama.

11.2. Praegusel juhul ei olnud maakohtul alust pidada PKS § 102 lg 2 alusel põhjendatuks

miinimummäärast väiksema elatise tasumist, sest kostja sissetulekut arvestades suutis ta

maksta hagejale miinimumelatist ning seda ka pärast kostjale teise lapse sündi

XX.XX.XXXX, kahjustamata seejuures oma teise lapse ja enda ülalpidamist.

Arvestades maakohtu tuvastatud kostja sissetulekuid, teenis kostja 2022 keskmiselt 1147

eurot kuus (neto) ja 2023 keskmiselt 1076,23 eurot kuus (neto). Sellisest kuusissetulekust

215,64–287,72 euro suuruse miinimumelatise maksmise järel oli kostjal võimalik ülejäänud

sissetuleku arvel pidada ülal nii ennast kui ka oma teist last, ilma et teine laps oleks sattunud

halvemasse olukorda.

Lisaks saab arvestada, et kostja teise lapse vajadusi sai hagejast suuremas ulatuses katta ka

lasterikka pere toetuse arvel. Kostja väitel on tema abikaasal kolm last ning neil sündis

2-22-16512

XX.XX.XXXX lisaks ühine laps. Lasterikka pere toetus oli perehüvitiste seaduse (PKS) § 21

lg 2 järgi kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot, mis tegi nelja lapse puhul 112,5

eurot lapse kohta kuus (450 ÷ 4). Hageja sellist riiklikku toetust ei saanud. Lisaks tuleb

arvestada, et hageja sai pere esimese lapsena lapsetoetust PKS § 17 lg 3 järgi 80 eurot kuus,

kuid kostjale maakohtu menetluse ajal sündinud laps oli oma ema neljas laps ja sai 100 eurot

kuus. Seega olid kostjale juurde sündinud lapse vajadused kaetud riiklike toetustega 212,5

euro ulatuses, kuid hageja vajadused 80 euro ulatuses, mistõttu ei oleks kostja uus laps

sattunud hagejaga võrreldes halvemasse olukorda ka siis, kui kostja oleks tema ülalpidamisse

panustanud oma sissetuleku arvel mõnevõrra vähem kui hageja ülalpidamisse.

11.3. Ringkonnakohtul ei ole alust mõista kostjalt hageja kasuks PKS § 102 lg 2 alusel

miinimumist väiksemat elatist välja ka aja eest pärast kostjal kolmanda lapse sündi, s.o alates

XX.XX.XXXX.

Ringkonnakohus märgib, et vahendite nappuse korral peab vanem kasutama PKS § 102 lg 2

järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Siinsel juhul

peab kostja oma sissetuleku arvel pidama alates XX.XX.XXXX ühetaoliselt ülal ennast ja

oma kolme alaealist last. Kuigi kostja väitel oli tema sissetulek kogu kohtumenetluse vältel ca

1000 eurot, kuid 2025. aastal 800–1000 eurot kuus, ei ole kostja ringkonnakohtu 19.12.2025

nõudest hoolimata esitanud andmeid 2024–2025 teenitud sissetuleku suuruse kohta. Samuti ei

ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal ei ole

võimalik teenida enda ja kolme lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut. Sellest tulenevalt

saab eeldada, et kostja on töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused

võimaldavad tal laste ja enda ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut teenida, nagu leidis õigesti

ka maakohus. Arvestada tuleb sedagi, et kostja märkis maakohtu istungil: „Kui maksaksin

200 eurot, siis peaksin lisatööd otsima“ (dtl 89, ajamärk 00:20:30). Seega suudab kostja enda

kinnitusel lisatööd tehes teenida ka suuremat sissetulekut. Olukorras, kus kostjale oli

kohtumenetluse ajal sündinud juurde kaks last, pidi kostja tegema kõik endast oleneva, et

teenida sissetulekut, mille arvel saab kõigi laste kulud katta. Olukorras, kus kostjal on kolm

alaealist last, ei saa kostja põhjendada laste ülalpidamiseks piisava sissetuleku hankimata

jätmist õppimisega (keskhariduse omandamisega).

Kuna kostja ei tõendanud oma praegust sissetuleku suurust ega toonud esile ja tõendanud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja ei suuda laste ülalpidamiseks vajalikku

sissetulekut mõjuval põhjusel teenida, lähtub ringkonnakohus eeldusest, et kostja suudab

maksta hagejale miinimumelatist (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27; RKTKo

27.10.2021, 2-19-18082, p 11).

Lisaks arvestab ringkonnakohus, et kostja teise ja kolmanda lapse kulusid saab kanda

hagejaga võrreldes suuremas ulatuses perele makstava lasterikka pere toetuse ja lastetoetuse

arvel (kostjale kolmanda lapse lisandumise järel on lasterikka pere toetus 90 eurot lapse kohta

(450 ÷ 5) ja lisaks makstakse ka kostja kolmandale lapsele lastetoetust 100 eurot). Seega ei

ole alust arvata, et kostja teine ja kolmas laps jäävad hagejale miinimumelatise maksmise

korral halvemasse olukorda.

11.4. Ka kostja väited tema vastu alustatud täitemenetluste ja pankroti väljakuulutamise

kohta ei anna kuni kostja kolmanda lapse sünnini alust mõista kostjalt hageja kasuks välja

miinimumelatisest väiksemat elatist.

Sõltumata võlgniku suhtes täitemenetluse, pankrotimenetluse või võlgadest vabastamise

menetluse alustamisest, sai võlgnik täita ülalpidamiskohustust oma sissetuleku arvel.

2-22-16512

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita üldjuhul võlgniku sissetulekut,

kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või

päeva sissetulekust, ning kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab

talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 järgi iga ülalpeetava kohta ⅓

võrra palga alammäärast kuus. See kehtib pankrotiseaduse § 108 lg 3 järgi ka

pankrotimenetluses ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-te 4 ja 5 järgi

ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluses, kusjuures viimasel juhul lisandub veel 25%

osalt, millele saab sissenõude pöörata. Seega jääb ka täite- ja maksejõuetusmenetluse

alustamise korral võlgniku käsutusse tema sissetulek, mille arvel pidada ülal nii end kui ka

oma ülalpeetavaid.

Kostja ei ole ringkonnakohtu 19.12.2025 nõudest hoolimata esitanud andmeid tema

mittearestitava sissetuleku suuruse kohta pankrotimenetluses. Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud kuupalga alammäär oli 2022 654 eurot, 2023 725 eurot, 2024 820 eurot ja alates

2025 on see 886 eurot. Seega pidi kostjale tema sisstulekust jääma vähemalt eelnimetatud

summa kuus ning lisaks iga ülalpeetava kohta ⅓ kuupalga alammäärast, s.o vastavalt 218

eurot, 242 eurot, 273 eurot ja 295 eurot. Ülalpeetava osaga sarnase suurusega on ka kostjalt

hageja kasuks alates 2022 väljamõistetud miinimumelatise suurus.

Kuigi kostja väitel oli tema sissetulek ca 1000 eurot, ei esitanud kostja ringkonnakohtu

19.12.2025 nõudest hoolimata andmeid on sissetuleku tegeliku suuruse ja mittearvestitava

sissetuleku kohta pankrotimenetluse ajal. Ka pankrotihalduri 06.04.2025 aruandest ei nähtu,

kui suur oli kostja sissetulek pankrotimenetluse ajal, kuid arvestades seda, et pankrotihalduri

aruande kohaselt oli võlgniku pankrotimenetluses 06.04.2025 seisuga arestitud kokku 765,5

eurot, pidi kostja sissetulek ületama mõnevõrra mittearestitava sissetuleku suurust.

11.5. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kostja väited tema abikaasa ülalpidamise

kohta. Kuigi PKS § 16 lg 1 järgi on abikaasad kohustatud vastastikku oma töö ja varaga

perekonda ülal pidama, ning PKS § 98 lg-te 1 ja 2 järgi saab ülalpidamist andma kohustatud

isiku suhtes pidada tema abikaasat ja kohustatud isiku alaealisi lapsi samas järjekorras elatist

saama õigustatud isikuteks, vabaneb abikaasa PKS § 102 lg 1 järgi teise abikaasa

ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles tema varaline seisund ei võimalda pärast alaealiste

laste ülalpidamiskohustuste täitmist abikaasat ülal pidada (vt RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-

11, p 15). Seega ei ole kohtul alust arvestada PKS § 102 lg 2 alusel alaealise lapse kasuks

välja mõistetava elatise vähendamisel kohustatud isiku kohustust pidada ülal oma abikaasat.

Samal põhjusel ei saa arvestada ka kohustatud isikuga ühes perekonnas elavate kostja

abikaasa laste ülalpidamise vajadust.

12. Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades seda, et hagejal ei ole tekkinud

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid, ei tule kostjal neid hagejale hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)