4-25-4251/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4251 (2315,25,009752)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Kaebuse sisu

Ingmar Pärli kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

21.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,25,009752

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

Ingmar Pärl, isikukood: 38805010271; XXX

kodanik; elukoht: XXX; XXXX; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood:

70008747)

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060

e-post: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

16.12.2025

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: Ingmar Pärl

kohtuvälise menetleja esindaja: Jekaterina Koreneva, Triin

Lindau

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, §-dest 133-134, § 135 lg 2-st

kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 21.10.2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,009752, millega

Ingmar Pärlile määrati LS § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 10

kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

2. LS § 127 alusel on Ingmar Pärl kohustatud 5 tööpäeva jooksul antud otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

3. Jätta Ingmar Pärli kaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav e-

toimiku kaudu hiljemalt 09.02.2026. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

21.10.2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,23,003536 võeti Ingmar Pärlilt LS § 224 lg 2 järgi

põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse

kohaselt juhtis Ingmar Pärli 30.09.2025 kella 03.46 ajal Lagedi – Aruküla – Peningi tee 12.km

suunaga Peningi, Raasiku vald, Harju maakond mootorsõidukit Mercedes C 180 r/n XXX

isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/

l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks oli 0,60 mg/l +/-0,05 mg/l. Ingmar Pärli rikkus

sellega LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Menetlusalune isik Ingmar Pärl esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis, et kuna

mõistetud karistus on liialt karm, siis tuleks see tühistada täielikult või osaliselt.

Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks ta töö. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Toimunu üle tunneb ta suurt piinlikust ning kahetseb väga. Nüüdseks on ta autosse ostnud

alkomeetri.

3. 16.12.2025 kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et kui ta kriminaalkorras süüdi mõisteti,

siis juhtimisõigust temalt ära ei võetud, kuid väärteokorras on temalt juhtimisõigus äravõetud.

Täpsemalt võeti temalt ära juhtimisõigus neljaks kuuks 2025 aasta alguses, kui ta sai

karistuseks ka 5 päeva aresti. Load sa ta tagasi päev enne seda kui ta nüüd viimati kinni peeti.

Ta oli tarvitanud sõbra juures saunas alkoholi, kuid kui sõitma asus, siis lootis, et võib juba

sõita. Väga kahetseb kõiki väärtegusid, mis ta korda saatnud on. Juhtimisõigus on talle väga

tähtis töö pärast, kuna tal on vaja sõita oma autoga objektile, objektilt ära ja tuua materjalid.

Ilma selleta on mõnda objekti võimatu vastu võtta ja mõnda objekti, kas on väga keeruline või

siis võimatu läbi viia. Väga kahetseb oma tegu.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et kui juhtimisõigus on niivõrd olulise tähtsusega,

nagu kaebuse esitada on väitnud, siis tuleb ka käituda liikluses viisil, mis välistab karistusena

juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et kaebuse esitaja ei

saanud oma terviseseisundist aru, et tal võib esineda veel alkoholijäägid, kuivõrd tema 1 liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 milligrammi. Tegemist ei ole

alkoholijääkidega, mille näit jääb vahemikku 0,10 või 0,15 milligrammi liitri kohta. Kaebuse

esitaja pidi olema teadlik, et tal on alkoholi joobele viitavad tunnused ja ta on alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ja ka seetõttu, et ta lõpetas alkoholi tarvitamise 2 tundi enne seda,

kui ta asus mootorsõidukit juhtima. Inimeselt, kes omab juhtimisõigust, eeldatakse, et

juhtimisõiguse omistamisel ta sooritab liikluse teooriaeksamid. See tähendab seda, et ta

tunneb ka liiklusseadust ja tunneb ka sealhulgas, kui kiiresti organismist alkohol väljub ning

sellest tulenevalt pidi kaebuse esitaja aru saama sellest, et tema terviseseisund ei olnud

lubatav mootorsõiduki juhtimiseks või sellest hoolimata asus ta tahtlikult juhtima

mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kohtuväline menetleja ei saa jätta ka

tähelepanuta kehtivaid karistusi. Kaebuse esitaja on käesoleva aasta jooksul korduvalt

karistatud samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest rahatrahviga, mis on jäänud täies

ulatuses tasumata, vabadusekaotusliku karistusega ja lisakaristusena ka juhtimisõiguse

äravõtmisega lühemaks perioodiks ehk siis 4 kuuks. Kuid kõik nimetatud karistused ei ole

talle soovitud mõju avaldanud ning ta jätkab süstemaatiliselt samalaadsete õigusrikkumiste

toimepanemist. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kaebuse esitaja juhtimisõigus oli

taastatud 29. septembril ning juba järgmisel päeval pani ta toime uue samalaadse rikkumise.

Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitaja

ei ole aru saanud, et liikluses osalemine tähendab ka vastutuse võtmist. Kaebuse esitaja on

üles näidanud ükskõikset ja üleolevat suhtumist liikluskorda, liiklusnõuetesse ja

liiklusturvalisusse ja seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et pikemaks ajaks juhtimisõiguse

äravõtmine avaldab lõpuks talle soovitavat mõju. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üld- ja eripreventatiivseid eesmärke ning

vastab kaebuse esitaja süü suurusele, mistõttu palub kohtuväline menetleja kohtult jätta

kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja

lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2

järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

6. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25 – 0,74 mg.

7. Ingmar Pärlile heidetakse ette 30.09.2025 mootorsõiduki joobes juhtimist, kus ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,55 mg/l.

8. Kohus on VTMS § 87 tulenevalt rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega.

Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse

kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena.

9. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi

asjaolusid ning kohtu hinnangul on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised

asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud järgmiste tõenditega.

10. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Ingmar Pärli juhtis

30.09.2025 kella 03.46 ajal Lagedi – Aruküla – Peningi tee 12.km mootorsõidukit Mercedes

C 180 r/n XXX ning ta kõrvaldati selle juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või

väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

11. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati Ingmar Pärlil

30.09.2025 kella 03.46 ajal Harjumaal, Lagedi – Aruküla – Peningi tee 12.km juures

indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 (nr. A432904) alkoholijoove 0,68 mg/l. Joobeseisundile

viitavasse tunnuste kirjeldamise protokolli on märgitud, et Ingmar Pärlil esines sellel hetkel

kergeid koordinatsiooni häireid, unisust ning aeglast kõne.

12. Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtub, et Ingmar Pärlil mõõdeti 30.09.2025

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, nr 9510 EE (seeria nr ARMD – 0145) lõplikuks

alkoholijoobeks 0,55 mg/l.

13. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik

alkomeeter taadeldud (tunnistus nr TTRC-25/00058). Taatlustunnistuse kohaselt oli taatlus

läbi viidud 15.05.2025 ning selle kehtivuse lõppkuupäev oli saabumas alles 30.11.2025.

Samast väljatrükist nähtuvalt teostas mõõtmist politseiametnik D. G., kes on läbinud mõõtja

koolituse (vt. Politsei-ja Piirivalveameti tõendit). Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et

mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud

pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Seega on tuvastamist leidnud LS § 224 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

vähem kui 0,55 mg/l, millega menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

14. Ingmar Pärli joobe suuruseks tuvastati mitte vähem kui 0,55 mg/l. Kohus leiab, et sellises

seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime

otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra

väljahingatavas õhus, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud

seisundit enesetunde pinnalt.

15. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Ingmar

Pärli on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

16. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi– karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni.

17. Kohtuväline menetleja on määranud Ingmar Pärlile karistuseks LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 10

kuuks.

18. Ingmar Pärli süü suuruse hindamisel lähtub kohus etteheidetavas teos alkoholisisalduse

määra suurusest. Alkoholisisalduse määr 0,55 mg/l kohta Ingmar Pärli välja hingatavas õhus

oli LS § 224 lg 2 määrasid, s.o 0,25–0,74 mg/l kohta väljahingatavas õhus, vaadates

keskmine.

19. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada, kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol.

Kohtu hinnangul ei täidaks kergemaliigiline karistus enam oma eesmärki, kuna Ingmar Pärlil

on mitu kehtivat väärteokaristust, mille eest on teda karistatud samalaadse teo eest. Mõistetud

rahatrahvid on tal tasutud osaliselt. Olulist tähtsust omab ka asjaolu, et karistusregistri

väljavõtte kohaselt on teda karistatud joobes juhtimise eest ka kriminaalkorras. Eeltoodust

järeldub, et kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol soovitud mõju isikule ei avalda. Lisaks

on tal eelnevalt juba samalaadse väärteo ära võetud ka juhtimisõigus. Nimelt, karistati teda

Harju Maakohtu 22.04.2025 otsusega väärteoasjas nr 4-25-1534 LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 3

alusel arestiga 5 päeva ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks (vt.

toimiku lk 17). Lisaks omab tähtsust ka asjaolu, et juhtimisõiguse sai Ingmar Pärl tagasi alles

eelneval päeval (vt. juhtimisõiguse kohta detailandmete päringut). Eeltoodut arvestades peab

kahtlemata muutuma Ingmar Pärlile uute sarnaste rikkumiste eest mõistetav karistusmäär

oluliselt rangemaks.

20. Kohus märgib, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid

eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna

korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime

samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2013 otsus asjas nr 3-1-1-

122-13, p-d 9, 11). Kohtu hinnangul Ingmar Pärlile määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud

teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks ka uue rahatrahvi

kohaldamine eripreventiivset eesmärki, see on ennast karistusliigina tema puhul juba

ammendanud. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Ingmar Pärli suhtes

juhtimisõiguse äravõtmine on täielikult põhjendatud.

21. Menetlusalune isik on selgitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses

igapäevaselt tööülesannete täitmisega. Töö kaotuse korral kannataks ka tema pere, nimelt on

tal ülalpidamisel alaealised lapsed. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud ei too kaasa

kaebajale määratud karistuse liigi muutmist. Kuigi Ingmar Pärli jaoks on oluline tööl käimine

ja pere ülalpidamine, ei mõjutaks kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis

paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit

liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on viimase aasta jooksul toime

pannud mitu samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad

järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest

võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Ingmar Pärli on juba varasemalt

karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, mistõttu peaks ta väga hästi teadma, mida tähendab

juhtimisõiguseta enda töö- ja pereelu korraldamine, ta oleks pidanud saadud kogemuse pinnal

uusi liiklusalaseid rikkumisi vältima.

22. Arvestades eeltoodut kogumis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud

karistusega on täidetud eripreventiivne kui ka üldpreventiivne eesmärk. Karistamise

mõistmisel on arvesse võetud Ingmar Pärli kahetsust, süü suurust ning asjaolu, et teda on

varem liiklusalaste rikkumiste eest korduvalt karistatud. Määratav karistus peab andma

menetlusalusele isikule selle korral signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik

eelkõige kaasliiklejate suhtes ning mitmel korral samalaadsete reeglite rikkumisel järgneb

juba oluliselt rangem karistus.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 21.10.2025 otsuse väärteoasjas nr 2315,25,009752,

millega Ingmar Pärli karistati LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks,

muutmata.

24. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud

kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Ingmar Pärlil loovutada (s.t viia ära)

juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei

tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal

juhtida. Juhul, kui Ingmar Pärl tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle

selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik