1-24-2128/196 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-2128

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu, Erkki Hirsnik

Kriminaalasi

P.H. süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi ja P.P.

süüdistuses KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi

üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg

24. september 2025

Kohtuistungil osalesid

süüdistatavad P.H. ja P.P. , kaitsjad vandeadvokaadid

Tanel Kask, Margo Lemetti, Paul Keres ja Andri

Rohtla, ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025 otsus

Apellatsioonide esitajad

ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp, süüdistatav P.H. a

kaitsjad vandeadvokaadid Tanel Kask ja Margo

Lemetti, süüdistatav P.P. la kaitsjad vandeadvokaadid

Paul Keres ja Andri Rohtla

Prokurör

ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp

Süüdistatavad

P.H. , isikukood: xxxxxx, elukoht: XXX; töökoht xxx;

kriminaalkorras karistamata

kaitsjad vandeadvokaadi Margo Lemetti ja Tanel Kask

P.P. , isikukood: xxxxxx, elukoht: XXX; töökoht xxx;

kriminaalkorras karistamata

kaitsjad vandeadvokaadid Paul Keres ja Andri Rohtla

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025 otsuse põhiosa prokuratuuri tõendi nr 10

lubatavuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Süüdistatava P.H. a kaitsjate apellatsioon rahuldada osaliselt. Prokuratuuri ja

süüdistatava P.P. la kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

3. Mõista Eesti Vabariigilt P.H. a kasuks välja 3785,47 eurot valitud kaitsjatele makstud

tasu katteks. Ülejäänud osas jäävad P.H. al tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

4. Mõista Eesti Vabariigilt P.P. la kasuks välja 3484,40 eurot valitud kaitsjatele makstud

tasu katteks. Ülejäänud osas jäävad P.P. lal tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. P.H. at süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 3001 lg 2 järgi selles, et tema Tartu

Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana, s.o ametiisikuna, rikkus teadvalt korruptsioonivastases

seaduse § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiiranguid eriti suures ulatuses.

2. P.P. a süüdistatakse KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi selles, et ta osutas vaimset kaasabi

Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapea P.H. a, s.o ametiisiku, teadvale

korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohus mõistis 11. veebruari 2025 otsusega P.H. a ja P.P. la neile esitatud

süüdistustes õigeks.

4. Maakohus jättis rahuldamata P.H. a taotlused talle süüteomenetluses seoses

ametikohustuste täitmisest kõrvalejäämisega tekitatud varalise kahju ja arvutiandmetega

hooletult ümberkäimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti jättis kohus

rahuldamata P.P. la kaks taotlust talle süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

5. Maakohus rahuldas P.H. a taotluse lauaarvuti Ordi kahjustamisega tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks ja määras hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 7 lg 1 alusel P.H. ale lauaarvuti Ordi kahjustamisest tekkinud varaline kahju 40

eurot.

6. Maakohus mõistis Eesti Vabariigilt P.H. a kasuks välja 93 043,80 eurot valitud kaitsjatele

makstud tasu katteks. Menetluskulu 9333 eurot jäi P.H. a kanda. Maakohus mõistis Eesti

Vabariigilt P.P. la kasuks välja 192 880,41 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.

Menetluskulu 24 406,39 eurot jäi P.P. la kanda.

Sideandmete lubatavus

7. Sideettevõtjatelt küsiti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 901 lg 2 alusel 20.

oktoobril 2022 prokuratuuri loaga, mis rahuldati Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 21.

oktoobri 2022 pealdisega, välja info P.H. a, P.P. la ja K.H.A. kasutuses olnud

telefoninumbrite ning nendega seotud IMEI-de kaudu toimunud sideseansside, s.o väljunud ja

sissetulnud kõnede ja muude sõnumite edastamise aja ja viisi ning sideteenuste kasutamise

üksikasjade, sh andmed sõnumite kestuse, vormi, edastaja ja vastuvõtja kohta ajavahemikul

19. novembrist 2021 kuni 20. oktoobrini 2022. Sideettevõtjate poolt väljastatud andmete

alusel koostas Kaitsepolitseiamet 25. oktoobril 2022 sideettevõtjalt saadud andmete

protokolli, milles analüüsis P.H. a ja P.P. la kontakte ning nende omavaheliste kõnede hulka,

toimumise aega ja kestvust.

8. Maakohtu hinnangul sideandmed lubatav tõend ei ole. Vaatamata sellele, et prokuratuur

taotles kohtu loal sideettevõtjalt andmeid, mida sideettevõtja on kogunud oma äritegevuse

käigus ja ärilistel eesmärkidel, tuleneb sideandemete säilitamiskohustus jätkuvalt

elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg-st 4, mis sätestab endiselt valimatu aastapikkuse

sideandmete säilitamise kohustuse. P.P. la kaitsjate poolt kohtule esitatud 21. novembri 2024

Telia Eesti AS vastusest nähtub, et P.P. la 19. novembrist 2021 - 20. oktoobrini 2022

sideandmete säilitamisel lähtus Telia Eesti AS ESS §-st 1111. Kuigi kohtule ei ole teada,

millise sideettevõtja teenuseid kasutasid P.H. ja K.H.A. , eeldab kohus, et ka teised

sideettevõtjad lähtusid kõikide sideandmete valimatul ja vahet tegemata säilitamisel

ESS §-st 1111. Ärilistel eesmärkidel ei ole sideettevõtjatel vajadust sellises mahus isikustatud

sideandmeid säilitada.

Jälitustegevuse lubatus

9. Kaitsjad on vaidlustanud järgmiste jälitustegevuse lubade seaduslikkust: Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 7. novembri 2022 jälitustoimingu luba nr PL13319/2022; 6. jaanuari

2023 jälitustoimingu pikendamise luba nr PL13594/2023; 6. jaanuari 2023 jälitustoimingu

luba nr PL13595/2023, 7. märtsi 2023 jälitustoimingu pikendamise luba nr PL13889/2023; 8.

märtsi 2023 jälitustoimingu pikendamise luba nr PL13891/2023, 3. aprilli 2023

jälitustoimingu luba nr PL14038/2023, Tartu Maakohtu 9. novembri 2022 määrus nr

KM13333/2022, 9. jaanuari 2023 määrus nr KM13606/2023, 9. jaanuari 2023 määrus nr

KM13606/2023, 9. märtsi 2023 määrus nr KM13907/2023, 9. märtsi 2023 määrus nr

KM13910/2023 ja 3. aprilli 2024 määrus nr KM14040/2023.

10. Maakohus asus seisukohale, et jälitustoimingute taotlused ja load on põhjendatud ning

seaduslikud. KarS § 3001 sätestatud kuriteo puhul on lubatud tõendeid koguda

jälitustoimingutega. Kuivõrd lubades käsitletud kuriteod on peitkuriteod (n-ö kannatanuta

kuriteod), mille puhul on tegemist tavapärasest keerukamate ja organiseeritumate tegudega,

mille puhul seotud isik(ud) eelduslikult ei ole valmis objektiivseid ütlusi andma, oli

põhjendatud jälitustoimingute teostamine. Avalike menetlustoimingutega oleks objektiivsete

tõendite kogumine olnud ilmselgelt raskendatud. Jälitustoimingute lubades on põhjendatud,

missugustest asjaoludest nähtub põhjendatud kuriteokahtlus, nimetades ka konkreetsed

tõendid ja teabe, mis seda põhistavad. Tõendusteabe fragmentaarsus esmaste jälituslubade

taotlemisel iseenesest ei ole selliseks asjaoluks, mis välistaks jälitustoiminguteks loa andmise.

Ka fragmentaarse tõendusteabe olemasolul on võimalik kuriteokahtlust jaatada.

11. See, et teatud kahtlused (Tartu Linnavalitsuse laenude ja hoiustega seonduv) ei leidnud

edaspidises menetluses tõendamist, ei tähenda, et tekkinud kahtluse alusel menetluse

alustamine ja tõendite kogumine oli ebaseaduslik. Ka ei muuda jälituslube ebaseaduslikuks

asjaolu, et mõni avalikke toiminguid kasutades kogutav tõend on jäänud jälitustoimingute

taotlemise hetkeks kogumata. Kohus leidis, et määrustes on piisava täpsusega kajastatud

asjaolud, mille alusel jälituslubade andmine oli põhjendatud.

12. Maakohus tugines esmase jälitusloa andmisel lisaks lubamatule sideandmete analüüsile ka

e-kirjadele, meedias avaldatud informatsioonile, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) haldusteenuse

osakonna Lõuna piirkonna kinnisvarahaldurilt saadud teabele. Edasistes jälitustoimingu

lubades ja kohtumäärustes oli sideettevõtjalt saadud andmetel määruste põhistamisel

marginaalne tähtsus.

13. Sideandmete kasutamist kriminaalasjas jälituslubade väljastamisel põhjendatud

kuriteokahtluse hindamisel ja nende kasutamise mõju jälitustoimingutele on Tartu

Ringkonnakohus käsitlenud 13. mai 2024 kohtumääruses asjas nr 1-24-1694. Nimetatud

lahendis hindas ringkonnakohus P.P. la määruskaebuse alusel P.H. a ja P.P. la suhtes Tartu

Maakohtu poolt väljastatud jälituslubade õiguspärasust ning leidis, et eeluurimiskohtunik ei

oleks tohtinud 9. novembri 2022 kohtumääruses nr KM13333/2022 ja 9. jaanuari 2023

kohtumäärus nr KM13607/2023 sideandmetele tugineda. Samas leidis ringkonnakohus, et

sideandmetele tuginemine ei too kaasa jälituslubade õigusvastasust. Lubades on ammendavalt

viidatud olemasolevale tõendikogumile ning jälgitud on ultima ratio-nõuet. Eluliselt ei ole

usutav ning suure tõenäosusega on välistatud, et seotud isikud oleksid valmis

õiguskaitseasutusele avaldama ülekuulamisel kõik kriminaalmenetluse tõendamiseseme

asjaolud.

14. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamise taotlustes ja kohtumäärustes on kirjeldatud

vahepeal kogutud tõendusteavet ning selgitatud, miks on vajalik jälitustoiminguid jätkata ja

milliste asjaolude kohta on vaja veel tõendeid koguda, et veenvalt tõendada kahtluse aluseks

oleva kuriteo koosseisulised asjaolud. Kohtumääruseid ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et

kõiki jälitustoiminguid, näiteks arvutisüsteemi sisenemine ja e-kirjade ning muu teabe

salajane pealtkuulamine ja -vaatamine, milleks kohus loa andis ja mille tegemiseks korduvalt

lube pikendas, ei teostatud. Osade toimingute teostamata jäämine ei näita ka seda, et kohus ei

oleks lube väljastades kaalunud toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Paraku ei sõltu

toimingute läbiviimise õnnestumine alati menetlejast. Jälitustoimingud, mida pole teostatud,

ei riiva kellegi põhiõigusi.

15. P.P. la kaitsjad leiavad, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubamatud tõendid

seetõttu, et jälitusasutus on teostanud pidevalt ebaseaduslikke jälitustoiminguid. Väidetavalt

on Kaitsepolitseiamet korduvalt üritanud ebaseaduslikult siseneda P.P. la mobiiltelefoni. P.P.

on kriminaalmenetluse vältel saanud korduvalt hoiatusteateid, et riikliku taustaga

organisatsioon on üritanud siseneda tema mobiiltelefoni. Selliseid teateid on süüdistatav

saanud 15. detsembril 2022, 2. märtsil 2023, 22. juunil 2023, 30. oktoobril 2023 ja 11. aprillil

2024. Nimetatud hoiatusteated sisaldavad teavet, et riikliku taustaga organisatsioon on

üritanud kaugelt murda iPhone'i, mis on seotud süüdistatava Apple ID-ga xxx. Kaitsjad

taotlesid kohtuliku uurimise käigus KrMS § 297 korras tõendina Apple hoiatusteadete

vastuvõtmist, millest kaitsjate arvates nähtub, et Kaitsepolitseiamet on püüdnud P.P. la

telefoni ebaseaduslikult siseneda. Kohus jättis nimetatud tõendid KrMS § 2861 lg 1 ja lg 2 p 2

alusel vastu võtmata. 3. detsembril 2024 esitasid kaitsjad ebaseaduslike jälitustoimingutega

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse, mille lisadena esitati kohtule üksnes

üks Apple’i hoiatusteade inglise keeles 30. oktoobrist 2023. aastast ja viis hoiatusteate tõlget

15. detsembrist 2022, 2. märtsist 2023, 22. juunist 2023, 30. oktoobrist 2023 ja 11. aprillist

2024.

16. P.P. la suhtes võis kohtu loal jälitustoiminguid teostada ajavahemikul 9. jaanuarist 2023 -

3. juuni 2023, sh andis kohus loa ka P.P. la arvutisüsteemidesse (telefonidesse) sisenemiseks.

Jälitustoimikus kajastuva informatsiooni kohaselt P.P. la kasutatavatesse arvutisüsteemidesse

ei sisenetud. Kaitsjate poolt esitatud Apple’i hoiatusteadete alusel toimunud võimalikke

ründeid ei saa seostada Kaitsepolitseiametiga.

17. P.P. la kaitsjad leidsid, et ebaseaduslikku jälitustegevust teostati ka 2. märtsil 2023 MTÜ-s

Korp! Sakala toimunud külalisõhtul, kus käimasoleva kriminaalasja menetleja juhtivspetsialist

T.T. ja läbiotsimisel osalenud vanemspetsialist A.K. e kogusid kriminaalasjas tähtsust omavat

teavet valeidentiteeti kasutades, st politseiagendina. Kaitsepolitseiameti töötajad esitlesid

ennast korporatsiooni infiltreeruda üritades vastavalt T.S. e ja A.M. . Samas prokuratuuri luba

neil valeidentiteeti kasutades menetluses teavet koguda ei olnud. Maakohus leidis, et vaidlust

ei ole selles, et T.T. ja A.K. e viibisid 2. märtsil 2023 Korp! Sakala külalisõhtul

valeidentiteeti kasutades ja neil puudus prokuratuuri luba politseiagendina tegutsemiseks.

Vaidlus on selles, kas tegevust, mida tunnistajad K.K. ja A.L. on kirjeldanud, saab pidada

kriminaalmenetluses teabe kogumiseks kuriteo kohta. Kohus leidis, et T.T. ja A.K. e kogusid

Korp! Sakala külalisõhtul kriminaalasjas tähtsust omava teema kohta teavet, mida polnud kas

avalikest allikatest võimalik koguda või mille õigsuses veendumiseks tuli seda teavet

külalisõhtul kontrollida. Seega vastab T.T. u ja A.K. e tegevus igal juhul politseiagendina

tegutsemise tunnustele. Sellisel tegevuseks neil luba polnud. Korp! Sakala külalisõhtul

suhtlesid kaitsepolitseiametnikest kriminaalasja menetlejad (riik) korporatsiooni liikmetega

oma tegelikku identiteeti varjates. Küsimused, mida külalisõhtul esitati, olid suunatud

korporatsiooni siseteabe saamisele, millel võis olla kriminaalasjas tähtsust. Seejuures ei ole

oluline, kas ka tegelikult kriminaalmenetluses vajalikku teavet koguda õnnestus.

18. Vaatamata eeltoodud minetustele, ei muuda loata agendina tegutsemine teiste

õiguspäraselt teostatud jälitustoimingutega kogutud teavet õigusvastaselt saaduks. Nagu teiste

menetlustoimingute puhul tuleb menetlustoimingu õiguspärasust hinnata iga toimingu puhul

eraldi, tuleb samamoodi hinnata iga jälitustoimingu õiguspärasust eraldi. Menetlusnormide

rikkumine ühe toimingu läbiviimisel ei too kaasa teiste menetlustoimingute õigusvastasust.

19. P.P. la kaitsjad on veel leidnud, et Kaitsepolitseiamet on käesolevas asjas teostanud

ebaseaduslikku matkimist KrMS §1268 mõttes, kui 16. novembril 2023 toimunud kohtumisel

P.P. la ja A.V. i vahel A.V. tutvustas ennast isikuna, kelle poja hea sõber töötab

Kaitsepolitseiametis ning kes parasjagu tegeleb P.P. la suhtes läbiviidud jälitustoimingute

protokollimisega. A.V. i sõnul oli tema võimuses mõjutada protokolli koostavat

Kaitsepolitseiametnikku selliselt, et ta koostaks protokolli P.P. lale võimalikult soodsal viisil.

Vastutasuks soovis A.V. , et tal oleks võimalik saada soodustingimustel laenu AS-ilt Bigbank.

Kaitsjad leiavad, et A.V. i käitumine vastas matkimise tunnustele KrMS § 1268 mõttes.

Prokuratuur on kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et kirjeldatud fakti kohta on alustatud

kriminaalmenetlust ja toimub tõendite kogumine. Kohus ei võtnud seisukohta, kas kirjeldatu

on mõjutanud tõendite kogumist ja talletamist. Jälitustoimingute protokollid olid novembriks

2023 koostatud, viimane protokoll on koostatud 31. oktoobril 2023. Maakohus ei tuvastanud,

et kriminaalasjas koostatud jälitusprotokollidega oleks manipuleeritud. Kaitsjad pole ka

väitnud, et jälitusprotokollid kajastaksid kogutud teavet ebaõigesti.

E-kirjade kogumine päringutega

20. Kaitsjad leiavad, et KrMS § 32 lg 2 ja § 215 lg 1 alusel päringutega P.H. a e-postkastist

xxx ja xxx ning P.P. la e-postkastist xxx kogutud e-kirjade kohta koostatud vaatlusprotokollid

on lubamatud tõendid. Kaitsjad leiavad, et nende tõendite kogumine oleks saanud toimuda

üksnes jälitustoimingutega, sest koguti väga suurel hulgal andmeid (mitme aasta e-kirjad) ja

andmeid ei kogutud kirja saatja või saaja e-postkastikontolt, vaid teenusepakkujalt, kes omas

kommunikatsiooniprotsessi käigus tekkinud infot (teenusepakkuja juures säilitatavaid e-

kirjade koopiaid), mille üle kirja saajal ega saatjal kontrolli ei ole. Lisaks taotles prokuratuur

kohtult lube KrMS § 1265 ja § 1267 sätestatud jälitustoiminguteks (kohtumäärused

KM13333/2022, KM13606/2023, KM13607/2023, KM13907/2023 ja KM14040/2023).

Kohus andis loa siseneda P.H. a ja P.P. la kasutuses olevatesse arvutisüsteemidesse, sh

elektronkirjade postkastidesse, et teostada postkastide varjatud läbivaatust ja edastatava teabe

pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist. Neid toiminguid menetleja ei teostanud, selle

asemel koguti andmed lubamatute toimingutega.

21. Uurimisasutus tegi KrMS § 32 lg 2 ja § 215 lg 1 alusel 3. oktoobril 2022 ja 29. mail 2023

Tartu Linnavalitsusele päringu P.H. a postkasti xxx kogu sisu saamiseks. 13. oktoobril 2022

tegi menetleja samal alusel päringu Telia Eesti AS-le elektronpostkasti xxx sisu saamiseks

ajavahemiku 1. jaanuarist 2021 – 12. oktoobrini 2022 kohta ja 30. mail 2023 Bigbank AS-le

e-postkasti xxx sisu saamiseks. Saadud andmeid on vaadeldud vaatlusprotokollides.

22. Maakohus leidis, et Kaitsepolitseiameti poolt päringutega kogutud P.H. a ja P.P. la e-

kirjad on kogutud KrMS-i norme järgides ning need on lubatavad tõendid. Sarnast situatsiooni

on Riigikohus käsitlenud 25. novembri 2015 otsuses asjas nr 3-1-1-93-15, p-s 64. Nimetatud

lahendis väljendatud seisukohale tuginedes, andis KrMS § 32 lg 2 koostoimes KrMS § 215 lg

1 esimese lausega Kaitsepolitseiametile õiguse nõuda Tartu Linnavalitsuselt P.H. a Tartu

Linnavalitsuse postkastist ja Telia Eesti AS-lt nende serveris P.H. a postkastist pärinevate

kirjade esitamist ning Bigbank AS-lt P.P. la Bigbank AS elektronpostkastist pärinevate

kirjade esitamist ja pani päringu adressaatidele kohustuse nõutud kirjad esitada. KrMS § 32 lg

2 ja § 215 lg 1 esimene lause on kriminaalmenetluses kohaldatavad sõltumata sellest, kuidas

e-postkasti kasutaja ja serveripidaja omavahelised õigused ja kohustused elektronpostkasti

kasutamisel on reguleeritud. E-postkasti kasutaja ja serveripidaja ei saa lepinguga või

ühepoolsete tahteavaldustega ümber kujundada enda või teise poole seadusest tulenevaid

kohustusi kriminaalmenetluses.

23. E-kirjade kogumist päringutega ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et

eeluurimiskohtunik oli prokuratuuri taotlusel andnud loa P.H. a ja P.P. la kasutuses olevatesse

arvutisüsteemidesse, sh elektronkirjade postkastidesse sisenemiseks, et teostada postkastide

varjatud läbivaatust ja edastatava teabe pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist. Nende kahe

menetlustoimingu eesmärk on erinev – päringuga on võimalik koguda e-kirju päringule

eelnevast perioodist, jälitustoimingutega on võimalik e-kirju ja muud teavet pealt vaadata

lähtuvalt menetluslikest vajadustest ja võimalustest ning menetlustaktikast.

Abilinnapea P.H. kui ametiisik

24. P.H. a kaitsjad leiavad, et P.H. ei olnud Kuperjanovi 9 omandamise küsimuse üle

arutamisel ametiisikuks, kuivõrd kinnisvara omandamine ei ole kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seega ei saa pelgalt

kinnistu omandamise küsimuse üle arutamisel jaatada ka ametiseisundit.

25. Maakohus leidis, et P.H. on ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1, lg 2

p-de 1 ja 2 ning KarS § 288 lg 1 mõttes. P.H. at süüdistatakse KarS § 300 1 lg 2 järgi Tartu

Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana, s.o ametiisikuna, toimingupiirangu eriti suures

ulatuses rikkumises. Toimingupiirangu rikkumine seisnes ajavahemikus 11. aprillist 2022

kuni 9. jaanuarini 2023 Tartu toimingute ja otsuste tegemises, sisulises suunamises ja

vastuvõtmise protsessis osalemises, milline tegevus olid talle keelatud tema majanduslike ja

sotsiaalsete sidemete tõttu P.P. laga, kelle seisund ja tegevus väljaspool P.H. a ametiseisundit

mõjutasid teda oluliselt ja vahetult tegutsema P.P. la huvides.

26. KOKS § 10 lg 1 kohaselt linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste

ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires

volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

KOKS § 4 p-de 1 ja 2 järgi on omavalitsusorganiteks volikogu ja valitsus. Tartu linna

põhimääruse § 17 lg 1 ja § 18 lg 3 sätestab, et linnavalitsus koosneb linnapeast ja volikogu

poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmetest. Tartu Linnavolikogu 19. novembri 2021

otsusega nr 4 kinnitati Tartu Linnavalitsus, mille punktis 1.3 kinnitati linnavalitsuse liikmeks,

s.o abilinnapeaks, P.H. . KOKS § 49 lg 41 järgi pidi P.H. abilinnapea ja linnavalitsuse

liikmena koordineerima linnapea antud volituste piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi ja

korraldama struktuuriüksuse valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamist. P.H. a

tööülesanded Tartu Linnavalitsuse abilinnapeana ühtisid KOKS § 6

lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannetega ning temale laienesid Tartu linna

põhimäärusest ja linnavara eeskirjast tulenevad tööülesanded ja -kohustused. Tulenevalt tema

tööülesannetest ja pädevusest oli P.H. al linnavalitsuse liikmena õigus osaleda otsuste

tegemises või nende sisulises suunamises ning osaleda toimingute tegemises või nende

sisulises suunamises, mis puudutasid Tartu Linnavalitsuse tööd.

KVS § 11 lg 1 ja § 7 lg 1 p 4 regulatsioon

27. Süüdistuse kohaselt ei võinud P.H. osaleda ajavahemikus 11. aprillist 2022 kuni 9.

jaanuarini 2023 Tartu Linnavalitsuses toimunud Tartus J. Kuperjanovi tn 9 asuva kinnistu

omandamisega seotud toimingute ja otsuste tegemisel, nende sisulises suunamises ja

vastuvõtmise protsessis, kuivõrd ta oli P.P. laga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes.

Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud otsustusprotsessides osalemisega rikkus P.H. süüdistuse

kohaselt kõiki KVS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud alternatiive.

28. P.H. a kaitsjad on tõstatanud KVS § 7 lg 1 p 4 sätte põhiseaduspäruse küsimuse, leides, et

see säte ei ole kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 7 ja

PS § 13 lg-s 2 ning § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõttega. Kaitsjad

leiavad, et KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud õigusmõiste „oluline ja vahetu mõju“ on kehtivat

õigust arvestades ebaselge, tõendamatu ja tugineb tunnetuslikule diskretsiooniotsusele.

Maakohus analüüsis sätte põhiseaduspärasust ning leidis, et nimetatud küsimust on

analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 28. septembri 2021 otsuses asjas nr 1-19-6293 kui ka

Tallinna Ringkonnakohus 31. mail 2024 otsuses asjas nr 1-21-4033. Tulemuseks on, et ehkki

KVS § 7 lg 1 p 4 abstraktsuse aste on puutuvalt olulisse ja vahetusse mõjutamisse kõrge, ei

ületa ta siiski veel läve, mis oleks põhiseaduslikult lubamatu. Tagamaks kooskõla

karistusõiguse viimase abinõu ja määratletuspõhimõttega, tuleb KVS § 7 lg 1 p 4 tõlgendada

väga kitsalt. Seotud isik võib seega rangelt piiritletud juhtudel olla keegi, kes omab ametiisiku

üle olulist ja vahetut sotsiaalset või majanduslikku mõju. Määratletuspõhimõte nõuab, et see

lävend oleks väga kõrge ja märkimisväärne. Hoolimata normi sõnastuse abstraktsusest

võimaldab see mõista, milliste isikute puhul on tegemist seotud isikutega. Seotud isikute

tuvastamisel on kriteeriumiks vahetu ja otsene mõju isikute vahel, mida tuleb iga konkreetse

juhtumi puhul hinnata nii ametnikul, kes teeb otsuse või toimingu, kui ka kohtul, hinnates

ametniku käitumise õiguspärasust.

Maakohtu seisukoht süüdistuse osas

29. Süüdistuse kohaselt rikkus P.H. ajavahemikul 11. aprill 2022 kuni 9. jaanuar 2023

Kuperjanovi 9 asuva kinnistu omandamisega seotud toimingute ja otsuste tegemise, nende

sisulise suunamise ja otsuste vastuvõtmise protsessis osalemise keeldu. Kaitsjate seisukoha

kohaselt ei ole kinnistute vahetustehingu mittetegemise arutelude näol linnavalitsuses

tegemist otsuse või toimingu tegemisega KVS § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Tartu linna

otsustus oli eraõiguslikust tehingust loobumine, mis ei kuulu KVS järgi toimingupiirangu

kohaldamisalasse ning lisaks ei andnud linnavalitsus välja ühtegi haldusakti Kuperjanovi 9

kinnistu vahetustehingust loobumise kohta. Ei eksisteeri otsust, mille otsustamisest oleks P.H.

pidanud ennast taandama.

30. Kuigi süüdistuses on P.H. ale heidetud ette Kuperjanovi 9 omandamisega seoses nii

toimingute kui otsuste tegemist, ei erista süüdistus, milline P.H. a tegevus on otsuse ja milline

toimingu tegemine või nende suunamine. Üks ja sama tegevus ei saa olla üheaegselt otsuse ja

toimingu tegemine. Süüdistuskõnes on prokurör läbivalt P.H. ale ette heitnud üksnes otsuse

tegemise ja selle sisulise suunamise keelu rikkumist.

31. KVS § 2 lg 2 p 1 määratleb otsust väga laialt. KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes võib otsuseks olla

ükskõik milline otsustus, mis tekitab, muudab või lõpetab, teisele isikule, üldakti puhul

igaühele, aga ka asutusele endale, õigusi või kohustusi. Seejuures ei sätesta KVS otsusele

mingeid vorminõudeid; samuti ei ole nõutav, et otsus vastaks haldusakti nõuetele

haldusmenetluse seaduse tähenduses. Küll on haldusakt üks võimalikke otsuse liike. Nii on

otsuse mõistega hõlmatud ka tehingu tegemine avalikku ülesannet täitva asutuse nimel, sest

sellega tekitatakse asutusele õigusi või kohustusi, muudetakse või lõpetatakse neid. Ka

asutusesisene käsk mingi ülesande täitmiseks, samuti asutusesisene üldisema iseloomuga

korraldus on otsus.

32. Tunnistajad J.M. , U.K. , K.K. ja süüdistatav P.H. on oma ütlustes selgitanud

linnavalitsuse ja linnavolikogu töökorraldust ja otsustusprotsesse. Linnavalitsuse töövorm on

istung ja need toimuvad iganädalaselt. Istungit protokollitakse ja istungil vastu võetud otsused

vormistatakse kirjalikult või kantakse protokolli. Jooksvalt toimub ka mitmeid mitteametlikke

ja vähem formaalseid koosolekuid (nt kabinetiistung, valdkondlikud töökoosolekud). Enne

ametlikku linnavalitsuse istungit toimub kabinetiistung, mis on põhiistungit ette valmistav

linnavalitsuse liikmete, linnasekretäri, õigusteenistuse juhataja, siseauditi osakonna juhtaja ja

avalike suhete osakonna juhataja vaheline arutelukoosolek. Selle kohta protokolli ei

vormistata. 9. jaanuari 2023 koosoleku näol oli tegemist Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud

arutelukoosolekuga, mida ei protokollitud.

33. Tartu linnavara eeskirja § 51 lg 2 kohaselt on seaduses või linnavara eeskirjas sätestatud

juhul linnavara omandamiseks, vahetamiseks ja kohustuste võtmiseks vaja linnavolikogu

luba. Eeskirja § 6 kohaselt otsustab kinnisasja omandamise ja vahetamise linnavalitsus

korraldusega. Tartu linnavara eeskirja § 20 lg 1 kohaselt (9. jaanuari 2023 kehtinud

redaktsioonis) on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel

võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot või enampakkumiseta

võõrandatava linnavara hind on suurem kui 32 000 eurot või linnavara võõrandatakse tasuta

või alandatud hinna eest ning võõrandatava linnavara turuhind on suurem kui 6400 eurot.

Linnavolikogu võib luba andes määrata linnavara võõrandamise olulised tingimused.

Linnavolikogu annab käesolevas lõikes nimetatud loa otsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

254 lg 2 sätestab, et vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut.

Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana

ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Kuna Kuperjanovi 9 omandamiseks

vajaminevate vahetatavate kinnistute väärtused olid 1 600 000 eurot, siis oleks tulnud

vahetustehinguks luba anda Tartu linnavolikogul. Selleks, et volikogus oleks

vahetustehinguks loa andmine üldse päevakorda tulnud, oleks pidanud linnavalitsus esmalt

otsustama, kas linn Kuperjanovi 9 kinnistu omandab ja suunama vastava küsimuse loa

saamiseks volikogule.

34. Koosolekud Kuperjanovi 9 ruumivajaduse ja -lahenduse, ruumide kasutajate, maksumuse

ja kinnistu vahetamise otsustamiseks Kalda tee kruntide vastu toimusid vähemalt 10.

oktoobril 2022, 12. detsembril 2022 ja 9. jaanuaril 2023. Kõikidel nendel koosolekutel osales

ka abilinnapea P.H. . Vaidlust ei ole selles, et 9. jaanuaril 2023 arutelukoosolekul otsustas

Tartu Linnavalitsus konsensuslikult, et linn loobub Kalda tee 5 ja Kalda tee 11, Tartu

vahetamisest RKAS-ile kuuluva Kuperjanovi 9, Tartu vastu. Sellel koosolekul osales ka P.H. .

Kuigi selle otsustuse kohta ei ole vormistatud kirjalikku otsust (haldusakti) ega ka protokolli,

on sellise otsuse vastuvõtmine tõendatud U.K. i, L.K. , G.K. , P.H. a ütlustega, aga ka pärast

9. jaanuari 2023 linnavalitsuse ja RKAS ametnike vahel toimunud kirjavahetusega ja

avalikkusele antud infoga. 9. jaanuari 2023 otsus, millega loobuti Kalda tee 5 ja Kalda tee 11

kinnistute vahetamisest Kuperjanovi 9 kinnistu vastu, oli suunatud Tartu linna õiguse –

omandada riigilt kinnistu Kuperjanovi 9 otsustuskorras – lõpetamisele, mistõttu on tegemist

otsusega KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes.

35. Lisaks keelatud otsuse tegemisele süüdistatakse P.H. at ka otsuse sisulises suunamises,

mis süüdistuse kohaselt seisnes Kuperjanovi 9 omandamise aruteludega seotud koosolekutel

osalemises ja koosolekutel enda seisukohtade avaldamises kinnistu omandamise otstarbekuse

ja vajaduse kohta. Samuti edastas P.H. seisukohti kinnisasja omandamisest loobumise kasuks

otsustamise kohta ka omavahelises suhtluses teiste linnavalitsuse liikmete ja linnaametnikega.

36. Süüdistuskõnes on prokurör pidanud otsuse sisuliseks suunamiseks kinnistu Kuperjanovi

9 renoveerimise maksumuse hinna määramist kõrgemana tegelikust hinnast ja

kultuurivaldkonna abilinnapea L.K. mõjutamist kinnistu omandamisest loobuma. Kohus

leidis, arvestades tunnistaja I.H. i ütlusi, et renoveerimishinna ruutmeeter oleks pidanud olema

kõrgem, ei olnud P.H. a tahtlik tegevus näidata Kuperjanovi 9 renoveerimishinda kõrgemana,

vaid sooviga anda renoveerimismaksumusele konservatiivne hinnang. Seda põhjusel, et hoone

omandamise korral ei oleks tulevikus negatiivseid üllatusi objekti kallinemise tõttu.

Tunnistaja K.J. i ütluste kohaselt oli linnal küll varem (2017. aastast) huvi Kuperjanovi 9

objekti omandamise vastu, kuid alates 2022. aasta suvest hakati alles kaardistama selle hoone

tegelikku vajadust, kasutajaid, ruumilahendust ja maksumust. Sisulise vajaduse

analüüsimisega tegeles kultuuriosakond L.K. juhtimisel ning objekti maksumuse ja rahaliste

võimaluste analüüsimisega rahandusosakond P.H. a juhtimisel. Prokuröri hinnangul just P.H.

a veenmistegevuse tõttu langetas ta otsuse Kuperjanovi 9-st loobumise kasuks.

37. Otsustamaks, kas isik osales otsuse sisulises suunamises, tuleb juhtumi asjaolusid silmas

pidades hinnata, kui kaalukas oli tema roll otsuse tegemise protsessis, ja seda sisuliselt, mitte

vormiliselt. Selle isiku mõju, kes nõustab eriteadmistele tugineva otsuse tegijat nende

teadmiste osas, on seda suurem, mida spetsiifilisemad on tema teadmised ja mida suurem on

nende teadmiste osakaal otsust mõjutavate tegurite hulgas.

38. Tartu linn oli endale seadnud eesmärgiks 2022. aasta jooksul otsustada, kas Kuperjanovi 9

omandatakse või mitte. K.J. oli koostanud konkreetse ajakava, milliseks ajaks peaksid olema

otsustuse vastuvõtmiseks vajalikud etapid läbitud. Ka RKAS soovis Politsei- ja

Piirivalveameti hooneks vajaliku maatüki omandamise ja detailplaneeringu algatamisega

edasi liikuda ning oli seetõttu huvitatud, et linn vahetustehingu kohta otsuse vastu võtaks.

Seega tulenes ajaline surve mitte P.H. a enda või P.P. la soovist, et linn kiiresti otsuseni

jõuaks, vaid linnaametnike omavahelisest kokkulepitud ajagraafikust. P.H. a sisuline roll

Kuperjanovi 9 teema käsitlemise juures oli see, et hinnata kõiki kulutusi, mis sellega objektiga

kaasnevad, võimalikult realistliku hinnaga.

39. Tunnistajate ütluste kohaselt taandus lõppkokkuvõttes küsimus üksnes rahale. Tunnistajad

J.M. , U.K. , U.A. , L.K. , K.J. , I.H. , kes olid seotud Kuperjanovi 9 omandamise

otsustusprotsessiga, andsid ütlusi, et arutelude tulemusena jõuti järeldusele, et Kuperjanovi

omandamine ei ole mõistlik otsus. Linnaeelarves ei olnud vahendeid, et seda investeeringut

ellu viia ja ei olnud ka ette näha eelarveseisu paranemist. Samuti ei olnud võimalik sellele

objektile kaasata välisrahastust (tunnistaja S.S. ).

40. Kuivõrd Kuperjanovi 9 otsuse tegemine ei nõudnud mingeid spetsiifilisi eriteadmisi, vaid

pigem taandus üksnes linna prioriteetide seadmisele eelarvevõimalustest tulenevalt ning linna

rahaline võimekus oli kõikidele otsustajatele (linnavalitsuse liikmetele) teada, siis ei olnud

P.H. a roll selle otsustuse tegemisel kuigi kaalukas. Pigem oli see samaväärne teiste otsuse

tegemisel osalejatega. L.K. ei ole oma ütlustes mingilgi moel mõista andnud, et P.H. aga

toimunud vestlused oleks tema otsustust mõjutanud. Arutelude käigus ja asjaolude kaalumisel

jõuti tulemusele, et linnal pole otstarbekas Kuperjanovi 9 kinnistut omandada ning toimus

sellest loobumine. See oli linnavalitsuse kollegiaalne konsensuslik seisukoht.

41. Kaitsjad on kohtuvaidlustes leidnud, et 9. jaanuari 2023 otsustus tehti seonduvalt linna

tulevaste eelarvete ettevalmistamisega, mistõttu rakendub KVS § 11 lg 3 p 1 välistus.

Tunnistajate M.L. i, I.H. i, K.J. i ja L.K. i ütlustest nähtub, et Kuperjanovi 9 omandamise

teema oli seotud eelarvestrateegia, eelarve ja nende vastuvõtmisega. Kuigi Kuperjanovi 9

omandamise küsimus oli kaudselt seotud tulevaste aastate eelarvestrateegia ja eelarvega, on

nii eelarvestrateegia kui eelarve koostamiseks ja menetlemiseks sätestatud oma kindel kord.

Kohus leidis, et KVS § 11 lg 3 p 1 välistus kehtib üksnes KOKS, KOKFS ja Tartu linna

põhimääruses sätestatud korras eelarve ettevalmistamisele ja menetlemisele. Käesoleval juhul

on tõendamata, et Kuperjanovi 9 vahetustehingu arutelud oleksid toimunud eelarvestrateegia

või eelarve (eelnõu) ettevalmistamise/koostamise käigus. Kui lähtuda kaitsjate tõlgendusest,

kaotaks KVS § 11 lg 3 p 1 oma mõtte, kuivõrd kaudselt saaks enamusi kohaliku omavalitsuse

tegevusega seotud küsimusi käsitleda eelarvega seotud küsimustena, millele

toimingupiirangud ei kohalduks.

P.H. ja P.P. kui seotud isikud

42. Kriminaalasja üks kesksemaid küsimusi on selles, kas P.H. ja P.P. olid seotud isikuteks

KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, sest sellest sõltub, kas P.H. oleks pidanud ennast Kuperjanovi 9

kinnistuga seonduvatest aruteludest ja otsustuse vastuvõtmisest taandama. Süüdistuse kohaselt

on P.H. ja P.P. seotud isikuteks, kuivõrd P.P. la seisund ja tegevus väljaspool P.H. a

ametiseisundit mõjutasid teda oluliselt ja vahetult. Süüdistuse kohaselt tuleneb P.P. la oluline

ja vahetu mõju eelkõige majanduslikest sidemetest, kuid ka sotsiaalsetest sidemetest ja

suhetest.

43. Prokuratuur on leidnud, et P.P. lal oli P.H. a üle oluline ja vahetu majanduslik mõju läbi 1)

P.H. a kohalike omavalitsuse valimiste kampaaniakulude hüvitamise, 2) P.P. la positsiooni

erakonnas Isamaa; 3) P.H. a poolt AS Bigbank võlakirjade omandamise; 4) P.H. a abikaasa ja

õdede laenusuhete AS-iga Bigbank.

P.H. a valimiskampaaniakulude hüvitamine

44. Omavaheline seotus tuleb selles, et P.P. tasus 2021. aasta kohalike omavalitsuste

valimiste järgselt P.H. al tekkinud kampaaniakulud, tehes viimasele 27. jaanuaril 2022

ülekande summas 3000 eurot selgitusega „hea töö!“.

45. Mõju ametiisikule peab olema äratuntav, oluline ja vahetu ning nn tavapärast sõprussuhet

KVS § 7 lg 1 p 4 kirjeldatud seotuse alla reeglina liigitada ei saa. Kuivõrd oluline ja vahetu

mõju võib olla ka majanduslik, peab see mõju olema märkimisväärne.

46. P.P. on tuntud kui ärimees ning erakond Isamaa suurtoetaja, mistõttu on ilmselge, et tema

huvi on olnud oma erakonna võimule aitamine ning seal hoidmine, mille tagamiseks on ta

muuhulgas toetanud nii P.H. at kui ka teisi Isamaa poliitikuid nende valimiskampaaniate

rahastamisel. Selline tegevus liigitub tavapärase poliitika teostamise alla. Samuti on P.P. ka

varem erinevate erakonnakaaslaste valimiskampaaniaid toetanud, mis nähtub nii tema

meilivahetusest kui ka erinevatel kuupäevadel teostatud maksekorraldustest ja toetustest juba

vähemalt aastast 2019. Seda, et vastupidiselt süüdistuses väidetule ei saanud P.P. la ja P.H. a

tegevuse näol olla tegemist mingisuguse konspiratsiooniga, nähtub muuhulgas sellest, et P.P.

la ja P.H. a vahel sõlmiti kampaania rahastamise kokkulepe 2021. aasta septembris, s.o enne

kui P.H. a valimiskampaania üldse algas, ta valituks osutus või abilinnapeana ametisse astus.

Seega ei saanud P.P. valimiskampaania rahastamisega nõustumisel kuidagi oodata, et P.H.

talle vastuteeneid osutama hakkab.

47. Kohtu hinnangul on igati loogiline ja eluliselt usutav, et P.H. isikuna, kes soovib

kohalikel valmistel edukamalt osaleda, otsib endale juba eos selleks vastavaid

rahastusallikaid. Tavapäraseks käitumiseks tuleb pidada ka seda, et P.H. isikuna, kellele P.P.

nõustus tasuma valimiskampaania kulud, saadab oma n-ö sponsorile tutvumiseks ja arvamuse

avaldamiseks nii valimiskampaania plaani kui ka kampaaniavideo. P.P. la tegevust erakond

Isamaa poliitikute valimiskampaaniate toetamisel saab pidada mitte niivõrd üksikisikute

hüvanguks tehtud kulutusteks, vaid erakond Isamaa hüvanguks tehtud kulutusteks.

Erakonnale edu saavutamiseks toetas ta lisaks erakonnale ka selle liikmeid. Tegemist oli tema

tavapärase käitumisega

48. Kuigi saab möönda, et P.P. la mõju oli P.H. a valimiskampaania rahastamisel vahetu,

puudub sellel siiski olulisuse komponent. Kohtupraktikas on sedastatud, et mõju ei ole

märkimisväärne, kui selle väärtus on ametiisiku sissetulekut ja varalist seisu arvestades

vähene. P.H. on isikuks, kes on loonud endale arvestatavad elutingimused. Nimelt kuulub

P.H. e ja tema abikaasale Tartu linnas N. Lunini tänaval üksikelamu, mille turuväärtuseks on

Kaanon Kinnisvara 10. novembril 2022 hinnanud 424 000 eurot. Nii P.H. kui ka tema

abikaasa on olnud juba mitmeid aastaid enne 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisi

hõivatud tööga ning saanud stabiilseid sissetulekuid. Ka P.H. ise on kohtuistungil selgitanud,

et tema valimistel osalemine ja valituks saamine ei olnud tema jaoks materiaalselt oluline või

tähelepanuväärne, kuna tal on olemas ka muu tegevus. P.H. a keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme teatise kohaselt oli 2021. aastal tema igakuiseks sissetulekuks 1587 eurot.

Samuti näitab tema arvelduskonto väljavõte, et ta on 2021. aastal saanud igakuiselt Xxx OÜ-

lt (kus töötas tegevdirektorina) töötasu summas 592,89 eurot ning sekka ka erinevates

summades autoritasusid, mis ainuüksi 2021. aastal olid kokku 6000 eurot. 3000 euro suurust

valimiskampaania kulude hüvitamist ei saa pidada üle jõu käivaks ka P.H. ale endale.

Maakohus leidis, et on meelevaldne arvata, 3000 eurot tekitas P.H. as tänuvõlglase tunnet.

Elatustaset tuleb vaadata hoopis erinevate andmete kogumis. P.H. kinnitas kohtuistungil, et

tasus need kulutused erakonnale juba 2021. aasta novembris ise ära. P.H. sai täpsed

valimiskampaania kulud teada 29. oktoobril 2021, mille edastas e-kirjaga P.P. lale. P.P. küsis

temalt 1. novembril 2021, s.o kolm päeva hiljem, arvelduskonto numbrit, kuid P.H. avastas

enda sõnul alles 2022. aasta jaanuari lõpus, et polnud arvelduskonto numbrit P.P. lale üldse

edastanudki. Seetõttu kandis P.P. talle 3000 euro suuruse toetuse alles 27. jaanuaril 2022,

mitte vahetult pärast valimisi. On üsna tõenäoline, et kui see 3000 eurot oleks olnud P.H. a

jaoks niivõrd märkimisväärne summa, ei oleks ta seda nii muuseas lausa mitmeks kuuks ära

unustanud.

49. P.H. on kohtuistungil andnud ütlusi, milles selgitab, et ta ei tundnud, et oleks P.P. la poolt

valimiskulude hüvitamise tõttu kuidagi millekski olnud kohustatud. Ta selgitas, et ei pidanud

P.P. la poolt talle valimiskampaania kulude hüvitamist kunagi mingisuguseks isiklikuks

teeneks, vaid tegemist oli nende ühise panusega selleks, et erakond saaks parema tulemuse ja

et tema saaks nende ideede kaitsmiseks parema platvormi, mille suhtes nad P.P. laga sarnaselt

mõtlesid. See, et P.H. P.P. a lihtsas e-kirjas ühe sõnaga tänas, liigitub kohtu hinnangul pigem

elementaarse viisakuse, mitte taolise erilise tänulikkuse alla, mis annaks mõista, et tulevikus

on P.H. valmis P.P. la huvides tegutsema. P.H. a ütlusi ei muuda vastuoluliseks ka see, et

P.H. arvas, et P.P. hüvitab kulud erakonnale annetusena.

P.P. la positsioon erakonnas Isamaa

50. Maakohus leidis, et P.P. la mõju erakonnas tuleb pidada küll märkimisväärseks ja on

üsna selge, et tema arvamusega arvestatakse, kuid kogutud tõendid näitavad üheselt, et

tegelikkuses ei saa tema mõjule omistada nii suurt kaalu, nagu seda on teinud prokuratuur.

51. P.P. la arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et ta on teinud ajavahemikul 29. september

2021 – 15. märts 2023 erakonnale Isamaa annetusi seitsmel korral kokku 700 000 eurot.

Samuti ei ole vaidlust selles, et P.P. la poolt erakonna rahastamine on üldteada asjaolu nii

erakonna liikmetele kui ka laiemale avalikkusele.

52. Äriregistri kohaselt kuulub P.P. Isamaa Erakonda alates 1999. aastast. Tegemist on

aktiivse lihtliikmega. Ka P.H. ei ole P.P. la väidetavale mõjule mingit erilist kaalu andnud.

Tema arvates on P.P. la suhtlus selline nagu lihtliikmel ikka, kes suhtleb iga teise

erakonnaliikmega. P.P. la märkimisväärse mõju puudumist ilmestab ka erakond Isamaa Tartu

piirkonna esimehe K.K. a kohtuistungil väljaöeldu: „kui P.P. tuleks rumala mõttega, siis

olenemata sellest, kas ta rahastab erakonda või mitte, see idee valimisprogrammi ei jõuaks.“

53. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P.P. oli isikuks, keda hoiti jooksvalt kõige

toimuvaga kursis ning kellelt küsiti erinevates küsimustes arvamust ja nõu. Samuti on

paljudes vestlustes selgelt äratuntav P.P. la enda uudishimu konkreetsete teemade suhtes.

Eeltoodud suhtlused nähtuvad arvukatest P.P. la kõnede ja e-kirjade kohta koostatud

jälitustoimingu ja asitõendi vaatlusprotokollidest. Teda hoiab peamiselt erakonnas ja Tartu

linnas toimuvaga kursis K.K. , aga teatud teemadel ka P.H. . Näiteks ütles P.H. , et arutles

P.P. laga erinevatel südamelähedastel teemadel eelkõige seetõttu, et viimasel oli erinevatel

teemadel erinev pädevus ning ta oli võimeline alati nendel arutlema. K.K. kinnitas, et on

arutlenud P.P. laga peamiselt erakonna siseküsimusi, aga on ka periooditi enda igapäevatööga

seonduvaid asju ning teeb seda peamiselt seetõttu, et poliitiliselt esindavad nad erakonnas

sarnaseid vaateid. Kuigi P.P. lal oli erakonnas märkimisväärne mõju, ei ole siiski tõendatud,

et P.H. oleks just tema tegevuse või soovi tõttu saanud abilinnapeaks. K.K. selgitas, et

koalitsiooniläbirääkimiste lõpus toimus positsioonide jaotus ning kui selgus, et T.L. ei soovi

abilinnapeaks minna, ei olnud valikute ring lai ja arvestades, et P.H. on tegev rahanduse

valdkonnaga, oli see tema (K.K. a) ettepanek. P.H. ast sai abilinnapea sisuliselt seetõttu, et

kedagi teist ei olnud sellele kohale panna, mitte et P.P. oleks teda sellele ametikohale

kuidagimoodi survestanud, pressinud või soovinud.

54. Lisaks ei ole tuvastatud, et P.H. oleks P.P. la soovidega mittearvestamisel kuidagi oma

koha pärast kartnud. Süüdistatav selgitas istungil, et tema jaoks ei olnud abilinnapea koht

oluline, sest tal oli olemas ka muu tegevusala. Tema abilinnapea kohaga nõustumise tingis

pigem tema ühiskonna või kodanikuvastutuse küsimus, et kui temast sõltub mõni asi, mis

võiks paremaks minna, siis oleks olnud vastutustundetu seda võimalust mitte kasutada. P.P.

oli P.H. a jaoks kunagine koolivend, kellega ta asus uuesti suhtlema alles erakonnas ja

peamiselt päevakajalistel teemadel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et pelgalt erakonna

rahastamine või siseasjadega kursis olemine ei tähendanud, et igasugune P.P. la idee või mõte

oleks erakonna kõrgemal tasandil koheselt ära otsustatud või ellu kutsutud. Vastupidi –

näiteks nähtub tunnistaja P.J. e ütlustest hoopis teatav pettumus selles, et P.P. laga

kontakteerumisest talle oluliste huvide seisukohalt ega Isamaaga koostöö osas mingisugust

abi ei olnud. P.J. gi on koguni öelnud, et „võib-olla see hinnang, et kui palju mina lootsin, et

tema saab aidata ja palju ajakirjandus on aru andnud, et P.P. saab otsustada asju Isamaas,

ei ole vist ikkagi päris õige olnud jah.“

55. Kohtupraktikas on leitud, et teoreetiline (potentsiaalne) mõju ei ole piisav, vaid on tarvis

mingeid konkreetseid viiteid sellele, et isik hakkab (või vähemasti võib hakata) oma mõju

ametiisiku suhtes ellu viima (Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2022 otsus asjas nr 1-21-

8992, p 11.12). Käesolevalt midagi sellist tõendatud ei ole – pole vähimaidki viiteid, et P.P.

oleks oma väidetavat mõju P.H. a suhtes ellu viinud või andnud mingil moel mõista, et

kavatseb seda teha. Süüdistus on tuginenud üksnes P.P. la võimalikule teoreetilisele mõjule.

P.H. a lähedaste laenud Bigbank AS-st

Bigbank AS-st P.H. a õele K.H.A. le laenupakkumise küsimine

56. 2022. aasta sügisel soovis P.H. a õde K.H.A. soetada endale korterit Keenias, milleks

soovis laenu võtta, pidades selleks läbirääkimisi ka Bigbank AS-ga. P.P. on AS Bigbank 50%

aktsiate omanik ning nõukogu esimees. Laenu saamiseks võttis P.H. esmalt ühendust P.P. ga,

et teada saada, kas Bigbank AS üldse annab kodulaenu välismaale korteri ostmiseks. P.H.

vahendas P.P. lalt saadud info õele ning edastas ka lingi, kust sai laenutaotluse esitada.

Kuivõrd õel tekkis laenutaotluse sisestamisel probleeme (ostetava kinnisvara aadressi

märkimisel) ja laenuhalduriga suhtlemisel (laenuhaldur ei aktsepteerinud tagatisena teisele

isikule kuuluvat kinnisvara), siis aitas P.H. AS Bigbank juhatuse liikme I.P. abil neid tõrkeid

kõrvaldada.

57. Prokurör on kohtuvaidlustes rõhutanud, et K.H.A. laenutaotluse menetlemine oli täiesti

ebaharilik, kuivõrd sellesse sekkus ka Bigbank AS kõrgeim juhtkond. Seetõttu oli võimalik

K.H.A. le pakkuda eritingimusi ja -kohtlemist ning saada laenu olukorras, kus panga

reeglistik laenuandmist ei võimaldanud. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. P.H. a postkastist

leitud e-kirjad näitavad, et P.H. , K.H.A. ja Bigbank AS töötajad rääkisid üksteisest mööda ja

ilmselt seetõttu, et sel ajal ei olnud välisriikidesse kinnisvara soetamine veel tavapärane.

Vähemalt mitte Bigbank AS rahastamisel. K.H.A. soovis taotleda kodulaenu, mida välisriiki

ostetava kinnisvara puhul ei olnud võimalik anda. Pank sai aga pakkuda üksnes

kinnisvaralaenu, millise taotluse sisestamisel tekkinud probleemid olid aga pigem tehnilist

laadi (Bigbank AS laenutaotluse vormi ei olnud võimalik sisestada välisriigi aadressi ja teise

isiku nimel olevat tagatist). Samuti ei tuvastanud kohus mingit erikohtlemist selles, et pank

tegi K.H.A. le erigraafikuga kinnisvaralaenu pakkumise, kuivõrd tegemist oli laenukomitee

kaalutlusotsusega. Tunnistaja J.P. i sõnul vastas K.H.A. le tehtud kinnisvaralaenu pakkumine

pangas kehtestatud hinnastamistingimustele.

58. Prokurör on leidnud veel, et Bigbank AS-i poolt pakutud laenutingimused mõjutasid

otseselt ja vahetult P.H. a majanduslikku seisu seeläbi, et Bigbank AS laenupakkumise tõttu

tegi Swedbank AS Keeniasse korteri ostmiseks alternatiivse laenupakkumise, mille K.H.A.

vastu võttis. Kohus leidis, et on täiesti tavapärane, et laenu võtmisel võetakse pakkumisi

erinevatelt krediidiasutustelt ning kasutatakse konkurentide pakkumisi parima pakkumise

saamiseks. Kuid ajal, mil P.H. pidas AS-ga Swedbank lepingueelseid läbirääkimisi, ei olnud

Bigbank AS talle veel laenupakkumist teinud, pakkumine oli tehtud K.H.A. le. Bigbank AS

laenuhaldur tegi P.H. ale pakkumise alles pärast seda, kui Swedbank oli juba pakkumise

teinud. Isegi, kui P.H. al oleks olnud kehtiv laenupakkumine AS-st Bigbank, millele ta oleks

tuginenud ja see oleks andnud talle parema positsiooni läbirääkimistel AS-ga Swedbank, ei

oleks see muutnud P.P. a ja P.H. at seotud isikuteks. AS Swedbank poolt pakkumise tegemisel

oli kaalukeeleks P.H. a pikaaegne kliendistaatus ja soov klienti mitte kaotada (P.H. soovis

oma laenutooted viia üle Bigbank AS-le), mitte aga AS Bigbank laenupakkumise tingimused.

P.H. a ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenuleping oli sõlmitud turutingimustel ja selle

lepingu tingimustes ei mänginud Bigbank AS pakkumine rolli.

59. Ringkonnakohtud on selgitanud, et lepingulistest suhetest tulenev seotus saab olla

kvalifitseeritav KVS § 7 lg 1 p 4 järgi vaid juhul, kui lepinguline suhe on kuidagi tavapäratu,

näiteks sõlmitud tavapärasest soodsamatel tingimustel. (TrtRnKo 1-19-6293, p 170 ja

TlnRnKo 1-21-4033, p 243) Lisaks on ringkonnakohtud leidnud, et üldjuhul ei saa seotud

isikuks lugeda panka, kellelt ametiisik on kodulaenu võtnud. Käesoleval juhul aga AS

Bigbank ja K.H.A. ega P.H. a vahel lepingulise suhteni ei jõutudki, mistõttu ei ole põhjust

rääkida ka olulisest ja vahetust mõjust ning seeläbi seotud isikutest.

60. Seda järeldust ei väära ka fakt, et P.H. andis P.P. lale teada, et võttis Bigbank AS asemel

laenu AS-st Swedbank. Kuivõrd P.H. oli õe laenutaotlemise protsessi käigus P.P. lalt palunud

abi laenutaotluse esitamisel ja laenuhalduriga suhtlemisel, siis võib sellises teavitamises näha

elementaarset inimestevahelist viisakust. Kuigi selles kõnes on P.H. avaldanud P.P. lale: „…

kuidas sulle tundub, et noh mõnes mõttes võib-olla on, nii öelda poliitilises mõttes natuke

ohutum, kui mul on Swedbangast laen kui sinu (Bigbank) juurest ….No ma lihtsalt mõtlesin,

et keegi hakkab seal näpuga järge ajama“, ei saa ka siit järeldada, et P.H. pidas ennast

osutatud abi eest P.P. la ees mingilgi moel tänuvõlglaseks või et nende vahel oli tihe isiklik

seos. Pigem on P.H. olnud mures võimaliku näiva seotuse pärast, mida laenusuhe oleks

võinud kaasa tuua, mitte aga selle pärast, et ta ennast tegelikult laenusuhte tõttu seotud isikuks

oleks pidanud. Karistusõigus aga näivuse küsimustega ei tegele.

P.H. a abikaasa A.H. laen Bigbank AS-st

61. A.H. sõlmis AS-ga Bigbank 7. märtsil 2022 laenulepingu nr CL-EEC-22003832. Lepingu

kohaselt oli laenu liik hüpoteegiga tagatud tarbijakrediit ja krediidikasutamise otstarve

korteriomandi asukohaga Xxx , Tartu ost. AS-st Bigbank saadud laenu eest ostis A.H.

korteriomandi asukohaga Xxx , Tartu, mille ühisomanikena kanti kinnistusraamatusse P. ja

A.H. . Lisaks nähtub kinnistusraamatu registriosa väljavõttest, et kinnistu Xxx , Tartu,

registriosa nr 20205150 V jakku on kantud sisse hüpoteek summas 57 200 eurot Bigbank AS

kasuks.

62. Süüdistuse kohaselt on P.P. la sekkumise tõttu AS-st Bigbank antud A.H. le laenu, kuigi

laenu taotlemise hetkel oli A.H. l kehtiv võlgnevus Julianus Inkasso ees ja pangas kehtinud

eeskirjad sellisel juhul laenu väljastada ei võimaldanud. Erandlikel tingimustel laenu

väljastamine parendas P.H. a majanduslikku seisu, millega P.P. mõjutas P.H. at väljaspool

tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult.

63. A.H. sai Bigbank AS-lt automaatteavituse 31. jaanuaril 2022, et ei ole võimalik

laenupakkumist teha. 2. veebruaril 2022 kirjutas A.H. infomeilile, et soovib esitada

laenutaotlust, kuid taotluse esitamist takistab www.taust.ee avaldatud nõudetasu. Sama e-kirja

on P.H. edastanud ka P.P. lale, kes omakorda on selle kirja edastanud Eesti üksuse juhile J.P.

ile. J.P. i sõnul käsitleti neid e-kirju kliendikaebusena. Nendest kaebustest tulenevalt muutis

AS Bigbank Eesti krediidikomitee tarbijatele mõeldud reeglit. Nimelt 3. veebruaril 2022

(allkirjastatud krediidikomitee liikmete poolt 4. veebruaril 2022 ja 9. veebruaril 2022) tegi

krediidikomitee otsuse, millega eemaldati automaatne negatiivne otsus, kui kliendil on

aktiivne maksehäire www.taust.ee registris, kui nõude esitajaks on Julianus Inkasso ja kui

nõuete kogusumma on kuni 100 eurot. 11. veebruaril 2022 on A.H. saatnud uue kirja AS

Bigbank infomeilile, millest nähtub, et P.H. ja P.P. on omavahel suhelnud ning P.P. la sõnul

ei takista taust.ee vaidlus kodulaenutaotluse esitamist. See e-kiri on kantud ka Bigbank AS

infosüsteemi. 28. veebruaril 2022 on A.H. taas saanud laenutaotlusele eitava vastuse

võlgnevuse tõttu Julianus Inkasso OÜ ees. Ka selle kirja on P.H. edastanud P.P. lale, kes

omakorda on selle saatnud selgituse saamiseks J.P. ile ja juhatuse liige M.L. ile. J.P. on

vastanud, et haldurid ei loe süsteemist märkmeid ja asub teemaga tegelema.

64. Prokurör on jätnud tähelepanuta, et enne A.H. laenutaotluse menetlusse võtmist ja

positiivse laenuotsuse tegemist muutis Bigbank AS Eesti krediidikomisjon pangas kehtivat

praktikat seoses taust.ee kajastatud maksehäiretega kõikidele potentsiaalsetele tarbijatest

laenutaotlejatele. Tunnistaja J.P. i ütluste kohaselt oli tegemist olukorraga, kus kliendil

(A.H. ) oli võlgnevus 60 eurot ja 25 senti Julianus Inkasso OÜ ees ja samal ajal oli kontol 10

600 eurot. Bigbank AS otsustas selle reegli ära muuta ehk siis et klient ei saa enam

automaatselt negatiivset otsust selle peale, kui tal on Julianus Inkasso OÜ, mitte

finantsasutusega seotud võlgnevus. Nii J.P. i kui I.P. ra ütlustest nähtub, et panga

automatiseeritud laenutaotlemise süsteemi täiendati pidevalt ja süsteemis oli ka muid

ebamõistlikke kriteeriume (näiteks suur laste arv peres, laenutaotleja vanusepiir), mille tõttu

laenutaotleja võis saada automaatse negatiivse vastuse. A.H. juhtum oli üks neist, mis tingis

automaatsüsteemis oleva kriteeriumi muutmise.

65. Alates 9. veebruarist 2022, mil Bigbank AS Eesti krediidikomisjon kehtestas uue reegli, ei

takistanud A.H. võlgnevus Julianus Inkasso OÜ ees laenu taotlemist ja talle laenu

väljastamist. Kohus teeb järelduse, et 28. veebruari 2022 laenutaotluse tagasilükkamisel jäi

laenuhalduril süsteemis märkamata märkus, et krediidikomisjon on muutnud panga poliitikat

maksehäiretega klientidele laenu väljastamise kohta, mille tõttu sai A.H. teist korda

negatiivse vastuse. Põhjendamatule negatiivsele otsusele kliendikaebuse laekumisel (P.H. a e-

kiri P.P. lale 28. veebruaril 2022) oli panga juhtkonna sekkumine taotluse menetlemisesse

põhjendatud. Lisaks oli J.P. i ütluste kohaselt A.H. le väljastatud laenu puhul tegemist

standardtingimustel väljastatud laenuga ja eelnimetatud panga kehtestatud regulatsioonid

kinnitavad seda. Laenuhalduri väitest, et laenutaotleja soovis laenu võtta üksinda ei saa teha

järeldust, et P.H. soovis enda seotust Bigbank AS-ga varjata. Kuivõrd ostetud kinnisvara

kanti kinnistusraamatusse P.H. a ja A.H. nimele ühisvarana ning ühisvara tagas Bigbank AS

ees tekkinud kohustuse täitmist, siis ei oma tähtsust, mis põhjusel P.H. laenulepingu pooleks

ei olnud.

66. Seotud isikuks peetava isiku majanduslik mõju peab olema ametiisiku varalist seisu

arvestades märkimisväärne ning sellel peab olema ka tegelik ning äratuntav potentsiaal

tehtava otsuse või toimingu mõjutamiseks. Mitte iga ametiisiku võlausaldaja või võlgnik ei

ole ametiisikuga seotud isikuks. Nii näiteks ei saa üldjuhul seotud isikuks lugeda panka,

kellelt ametiisik on kodulaenu võtnud (TrtRnKo asjas nr 1-19-6293, p 170). Ringkonnakohus

on lisaks selgitanud, millal võiks ka kodulaenu puhul rääkida olulisest mõjust, näiteks siis kui

ametiisik on sattunud makseraskustesse ja tal on tekkinud kodulaenuvõlg, mis võib mõjutada

ametiisiku võlausaldaja suhtes tehtavaid otsuseid. Käesoleval juhul midagi sellist tuvastatud ei

ole. Lisaks sellele oli Xxx , Tartu korteri näol tegemist elukohaga, mida kasutas P.H. a tütar,

seega ka negatiivse stsenaariumi korral, st võimaliku hüpoteegi realiseerimise korral, ei oleks

P.H. oma elukohta kaotanud ning see poleks olulisel määral P.H. a elukvaliteeti mõjutanud.

T.N. ja To.N. laen Bigbank AS-st

67. T.N. on P.H. a õde ja To.N. T.N. abikaasa. T. ja To.N. sõlmisid 2021. aasta esimeses

pooles Bigbank AS-ga hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidi-lepingu (kodulaenulepingu) CL-

EEC-21006772 intressimääraga 1,99 % + 6 kuu EURIBOR korteriomandi asukohaga Xxx ,

Tartu linn soetamiseks. Süüdistuse kohaselt seisnes P.P. la oluline mõju P.H. ale selles, et

laenu taotlemisel vähendas Bigbank AS lepingu sõlmimisel määratud tasu 600 eurolt 300

eurole.

68. Lepingueelsetel läbirääkimistel on T.N. 22. veebruaril 2021 kirjutanud laenuhaldurile, et

nad on abikaasaga võtnud erinevatest pankadest pakkumisi ning sõelale on jäänud Bigbank ja

Citadele. Bigbanki kasuks räägib ettevõtte omanikeringi kuuluv P.P. la tuntus Nigolatele

maailmavaateliselt oluliste ettevõtmiste tubli toetajana, Citadele puhul aga asjaolu, et neil

puudub (vähemalt veebruari lõpuni) lepingutasu. Seepärast on nad uurinud lõpliku otsuse

tegemiseks, kas Bigbankil oleks võimalik lepingutasu osas vastu tulla. Laenuhaldur on

saatnud selle teabe edasi J.P. ile, kes on võtnud vastu otsuse langetada lepingutasu 300 eurole.

Lepingutasu langetamise otsuse on T.N. edastanud ka P.H. ale, kes on arvanud, et Citadele

tasuta variant võib olla ikka soodsam, kui nad ei nõua ka palga üleviimist. Prokurör leidis, et

fakt, et taaskord oli üks P.H. a pereliige seotud P.P. lale kuuluva AS-iga Bigbank, süvendas

tema mõju P.H. a üle.

69. P.P. on andnud ütlusi, et ta ei tea, kes on T.N. . Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, et

P.P. oleks kuidagi seotud Nigolatele laenu andmisega. J.P. andis ütlusi, et lepingutasu

vähendamisel ei teadnud ta T.N. t ega P.H. at ja nende seoseid P.P. laga. J.P. i sõnul on

lepingutasu vähendamine väga tavapärane osa AS Bigbank tegevusest, 2021. aastal tehti seda

57%-l kõikidest kodulaenulepingutest.

70. Seotud isikuks saab olla üksnes isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool

ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. P.P. lal puudus igasugune seos Nigolate laenu

menetlemisega. Lepingutasu vähendamine 300 euro võrra on niivõrd marginaalne, et siin on

raske näha olulist ja tuntavat mõju isegi laenuvõtjatele, P.H. ast rääkimata. Mõju puudumisest

annab tunnistust ka see, et süüdistusaktis ei ole kirjeldatud, mil moel P.P. oluliselt ja vahetult

P.H. at Nigolate laenusuhte läbi mõjutas.

P.H. a poolt börsil noteeritud Bigbanki AS võlakirjade ostmine

71. Süüdistuse kohaselt on P.H. ja P.P. KVS § 7 lg 1 p 4 järgi seotud isikuteks seetõttu, et

P.H. on ostnud P.P. la teadmisel Bigbank AS-i võlakirju. Süüdistuskõnes leidis prokurör, et

võlakirjadelt saab P.H. periooditi intressi, st ta saab võlakirjadelt varalist kasu. Võlakirjade

soetamine toimus paralleelselt ajaperioodiga, mil Kuperjanovi 9 teemad olid aktiivsed ning

ühtlasi algas K.H.A. laenutaotluse arutamine. Seejuures teavitas P.H. P.P. a võlakirjade

märkimisest 17. septembril 2022 e-kirja teel, tehes seda samas e-kirjas, mil ta esmakordselt

uuris P.P. lalt enda õele laenu andmise võimalikkuse kohta. Prokuröri hinnangul oli

teavitamine ajendatud soovist, et P.P. teda õe laenuga abistaks ning see iseloomustab

suurepäraselt P.P. la vahetut ja olulist mõju P.H. a üle. Samuti usaldab P.H. P.P. a, et tema

panka oma vaba raha investeerida.

72. P.H. ostis 2022 septembris-oktoobris Bigbanki võlakirju esmase avaliku enampakkumise

(IPO) käigus ja peale seda veel ka Nasdaq Tallinna väärpaberibörsilt. P.H. ostis võlakirjad

tavapärasel viisil ja tavapärastel tingimustel. Mingeid soodustingimusi, siseinfot või

erikohtlemist P.H. võlakirjade ostmise käigus ei saanud. Tehingute toimumine ja nende

tingimused on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud P.H. a Swedbanki

arvelduskonto väljavõtet perioodist 4. oktoober 2017 kuni 2. oktoober 2022, P.H. a

väärtpaberikonto väljavõttega perioodist 2022-2024; P.H. a väärtpaberite tehingute orderitega

2022. aastast; võlakirjade emissiooniprogrammi põhiprospektiga (5. september 2022);

võlakirjade lõplike tingimuste ja kokkuvõttega (30. august 2022); P.H. a kirjavahetusega

Swedbank AS-ga 16. septembril 2022 võlakirjade märkimise teemal.

73. P.H. a ütluste kohaselt soovis ta omandada võlakirju Xxx OÜ-le, kuid kuna ta ei

kuulunud juhatusse, siis ta ei saanud avada äriühingule väärtpaberikontot. Selline selgitus

kattub kirjalike tõenditega. Nimelt on P.H. olnud Swedbank AS-ga kirjavahetuses Xxx OÜ-

le väärtpaberikonto avamise teemadel, kuid konto on jäänud siiski avamata. Samas on P.H.

võlakirjade märkimiseks saanud vahendid vahetult enne tehinguid just Xxx OÜ-lt ja 12.

oktoobril 2022 on P.H. võõrandanud Bigbank AS võlakirju 50 000 euro väärtuses tasuta Xxx

OÜ-le. Seisuga 12. oktoober 2022 oli P.H. a väärtpaberikonto saldo 10 000, seega kuulus talle

sellel hetkel 10 Bigbank AS võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot.

74. Käesoleval juhul tekkis võlasuhe P.H. a ja Bigbank AS vahel, kus P.H. oli võlausaldaja ja

Bigbank AS võlgnik. Kohtupraktikale tuginedes tuleb järgmiseks hinnata, kas tegemist oli

tavalise ja impersonifitseeritud lepingulise suhtega ja kui palju see P.H. at mõjutas. Kohtu

arvates võiks olulist mõju jaatada siis, kui sellest suhtest saadav tulu oleks P.H. a põhiline

tuluallikas või kui oleks olnud alust arvata, et Bigbank AS võiks sattuda makseraskustesse ja

P.H. kaotab oma investeeringu. Bigbank AS võlakirjade emissiooni näol oli tegemist avaliku

võlakirjade emissiooniprogrammiga. P.H. a ja Bigbank AS vahel tekkis lepinguline suhe,

mille tingimused määrati kindlaks Bigbank AS võlakirjade emissiooniprogrammis ja

võlakirjade lõplikes tingimustes ning millesse P.P. lal ei olnud võimalik hiljem sekkuda. P.H.

ale kuuluvatelt võlakirjadelt aastas saadav intressitulu ei olnud märkimisväärne arvestades

P.H. a sissetulekut ja varalist seisu. Samuti ei olnud Bigbank AS majandusnäitajaid arvestades

alust arvata, et P.H. jääks oma investeeringust ilma.

75. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et P.H. a poolt Bigbank AS võlakirjade soetamisest ei

tekkinud P.H. a ja P.P. la vahel seotud isiku staatust, kuivõrd läbi selle suhte puudus P.P. lal

võimalus P.H. at vahetult ja oluliselt mõjutada. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas Bigbank

AS oli P.H. aga seotud isikuks. Seda põhjusel, et Bigbank AS-l puudusid igasugused huvid

Kuperjanovi 9 kinnistu vastu. 9. jaanuari 2023 otsus ei puudutanud Bigbank AS-i õigusi,

kohustusi ega huve, järelikult ei oma P.H. a ja Bigbank AS seotus käesoleva asja

lahendamisel tähtsust.

P.H. a ja P.P. la sõprussuhted

76. Süüdistuse kohaselt oli P.P. lal P.H. a üle ka oluline ja vahetu sotsiaalne mõju nende

pikaaegse sõpruse, usalduslike ja isiklike suhete ning suhtlemise sageduse tõttu. P.H. ja P.P.

on koolivennad. Pärast põhikooli nende suhted katkesid, uuesti hakati suhtlema poliitilise

tegevusega seonduvalt. P.H. selgitas ütlustes, et ei pea P.P. a enda sõbraks, vaid pigem

tuttavaks. Täiskasvanueas ühendab teda ning P.P. a vaid poliitika ja ühte erakonda kuulumine.

Tihedamalt hakati suhtlema poliitilise tegevusega seoses mõned aastad tagasi. Ühiseid huvisid

P.P. laga pole, vaba aega koos P.P. laga ei veeda ja vabaaja tegevusi koos ei harrasta. P.P. on

kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et ei pea P.H. at endale lähedaseks inimeseks, ühtegi

P.H. a lähikondset ei tunne, suhtleb P.H. aga enamasti sündimuse teemadel.

77. P.H. a ja P.P. la suhtes on teostatud jälitustoiminguid peaaegu 7 kuud. Mobiiltelefonide

pealtkuulamise käigus kogutud ja jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlused on

enamasti poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel – sündimus, vaktsineeritus, pere- ja

lastetoetused, erakonna Isamaa kohalik ja riigiülene poliitika. Ka e-kirjad ja telefonitsi

edastatud sõnumid on enamasti seotud poliitiliste teemadega, v.a P.H. a õe laenuvõtmise ja

võlakirjade ostmisega seotud sõnumid. P.H. on ühel korral sõnumivahetuses õega nimetanud

P.P. a sõbraks ja P.P. on ühes e-kirjas öelnud, et K.H.A. on tema sõbra (P.H. a) õde. Siiski ei

saa nendest sõnumitest järeldada, et P.H. a ja P.P. la näol on tegemist lähedaste isikutega. Ka

ei saa üksteise abistamisest järeldada, et ollakse lähedastes sõbrasuhetes või et selline vähest

vaeva ja jõupingutust nõudev abi peaks tooma kaasa vastuteene tegemise kohustuse (surve).

Kriminaalasja tõendid kogumis ei toeta mitte kuidagi isikutevahelist lähedast sõprussuhet,

vaid pigem näitavad, et tegemist on üksnes isikutega, keda on sidunud ühine minevik kuni

põhikooli lõpuni ning kes täiskasvanueas on suhelnud omavahel vaid sellises mahus ja

teemadel nagu teevad seda erakonnakaaslased, kes jagavad ühiseid maailmavaatelisi ja

poliitilisi huvisid.

78. P.H. a ja P.P. la suhtluse pinnalt järeldas kohus, et P.H. a ja P.P. la vahel oli usaldussuhe

just poliitilistes, mitte eraelulistes küsimustes. Nad olid mõttekaaslased ning mõlemad

huvitatud Eesti ja kohaliku elu edendamisest ning rahvuslik-konservatiivse maailmavaate ning

isamaaliste ja kristlike väärtuste edasikandmisest. Sama erakonna liikmetena olid neil ühised

poliitilised vaated. Ei ole tõendatud, et P.H. oleks konkreetselt tööalastes küsimustes küsinud

P.P. lalt nõu ja et ta oleks ametiülesannete täitmisel käitunud P.P. lalt saadud nõuannete järgi.

P.H. ale meeldis P.P. laga erinevate poliitiliste, sotsiaal- ja majanduselu puudutavate teemade

üle arutleda.

79. Maakohus leidis, et kuigi P.H. ja P.P. vaba aega koos ei veetnud, perekonniti läbi ei

käinud ja enamasti näost-näkku ei kohtunud, võis neid siiski pidada sõpradeks, kohtu arvates

küll mitte südamesõpradeks või lähedasteks sõpradeks. Seda sotsiaalset suhet ei saa pidada

KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes seotud isikuks. Midagi tähelepanuväärset või sügavale sõprussuhtele

viitavat ei ole ka selles, et P.H. on P.P. lale andnud tagasisidet Bigbank AS-ist laenu küsimise

protsessi kohta, kuna P.P. kui panga suuromanik on ilmselgelt huvitatud võimalike klientide

kogemusest, eesmärgiga enda pakutavat teenust kasutajasõbralikumaks muuta. Taolist

tagasisidet on P.P. küsinud ja saanud lisaks P.H. ale ka teistelt isikutelt.

80. Maakohus jagas Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024 otsuses asjas nr 1-21-4033

p-s 242 väljendatud seisukohta, et üldjuhul sõbrasuhted KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud seotud

isikute alla ei lähe. Prokurör on kohtuvaidlustes ka ise möönnud, et P.H. a ja P.P. la suhtlust ja

sõprust ei saa KVS § 7 lg 1 p 4 mõistes pidada eraldiseisvaks seotud isiku aluseks, küll aga

tuleb seda vaadelda koosmõjus erakondlike ja majanduslike suhetega. Kuna aga kohus P.H. a

ja P.P. la vahelisi vahetuid ja samaaegselt olulisi majanduslikke suhteid ei tuvastanud, siis

üksnes nendevahelised sotsiaalsed suhted KVS § 7 lg 1 p 4 seotud isiku suhet ei tekita.

Toimingupiirangu rikkumine

81. Süüdistuse kohaselt on P.H. rikkunud kõiki kolme KVS § 11 lg-s 1 sätestatud alternatiivi.

Kohus tuvastas, et P.H. ja P.P. ei olnud seotud isikud KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes. KVS § 11 lg

1 p-d 1 ja 2 keelavad osaleda otsuse tegemises või selle sisulises suunamises ka juhul, kui

otsus või toiming tehakse ametiisiku enda suhtes või ametiisik on teadlik tema enda

majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.

82. 9. jaanuaril 2023 vastu võetud otsus mitte sõlmida RKAS-iga Kalda tee 5 ja 11 ning

Kuperjanovi 9 kinnistute vahetustehingut puudutas Tartu linna õigusi – see oli suunatud

avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse lõpetamisele. Kinnistute vahetustehingu

mittetegemine ei olnud füüsilise isiku P.P. la, juriidilise isiku AS Bigbank ega ka ametiisik

P.H. a suhtes tehtud otsustus KVS § 11 lg 1 p 1 mõttes. Vahetustehingust loobumise hetkel ei

olnud RKAS otsustanud, mida ta Kuperjanovi 9, Tartu kinnistuga teeb. MTÜ Korp! Sakala

Vilistlaskogu omandas Kuperjanovi 9, Tartu kinnistu avalikul enampakkumisel, millest oli

võimalik osa võtta kõikidel huvilistel. Kuivõrd puudub KVS § 11 lg 1 p-s 1 nõutud ametiisiku

enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsus või toiming, siis puudub ka KVS § 11 lg 1

p-s 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise koosseis.

83. Samuti puuduvad kohtu arvates ka KVS § 11 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud

toimingupiirangud, kuivõrd tuvastatud ei ole, et P.H. al endal, tema lähedastel või temaga

seotud isikutel oleks olnud Kuperjanovi 9 suhtes majanduslikku või muud huvi, või et

eksisteeris korruptsioonioht.

84. Tunnistaja U.K. i sõnul avaldas P.H. koosolekutel seisukohta, et Kuperjanovi 9, Tartu

hoonesse planeeritavate tegevuste ruumivajadused võiks täita juba linna olemasoleva

kinnisvara abil, milleks tehti ka analüüs olemasolevate koolide, lasteaedade ja teiste

linnaasutuste saalide kasutamise kohta. Samuti, et tuleks hoolega kaaluda linna eelarvelisi

võimalusi täiendava hoone linna kinnisvaraportfelli omandamisel. Samasuguseid ütlusi on

andnud tunnistaja L.K. P.H. a avaldatud seisukohtade kohta. Tunnistaja L.K. i sõnul oli

rahandusosakonna (mida kureeris P.H. ) seisukoht pigem see, et linnal on ehk akuutsemaid

kohti, kuhu raha panna. Kohus tuginedes tunnistajate U.K. i, L.K. , J.M. i ütlustele ei

tuvastanud, et P.H. oleks tungivalt nõudnud või soovinud, et linn Kuperjanovi 9 kinnistust

loobuks. Tunnistajate ütlustest nähtub, et P.H. lähtus otsustuse tegemisel üksnes linna

eelarvelistest võimalustest ja tunnistajatele ei jäänud muljet, et P.H. tegutseb kellegi teise kui

linna huvides.

85. Kohus leidis, et P.H. lähtus RKAS-iga vahetustehingust loobumise otsustuse

vastuvõtmisel avalikest (linna) huvidest, millest annab tunnistust P.H. a ja K.K. a vahel

toimunud telefonivestlus 7. detsembril 2022, kus P.H. räägib Kuperjanovi 9, Tartu aruteludes

toimunud arengutes. Nimetatud kõnes avaldab P.H. K.K. ale, et „P.P. küll küsib mu käest

kogu aeg seda (Kuperjanovi 9), eks ju, aga ma pean nagu vaatama täpselt, et see ei oleks

linna huvides absoluutselt, eks ju. …. et kui see otsus tehti, siis ei olnud SÜKU otsust olemas.

… praegu hetkel me läheme SÜKU-t tegema, kahte korraga ei saa…. Meil lihtsalt ei ole selle

jaoks raha“.

86. P.H. al endal puudusid majanduslikud või muud huvid Kuperjanovi 9 kinnistuga

seonduvalt. P.P. la huvi Kuperjanovi 9 vastu ja P.H. a teadlikkus sellest on tõendatud P.H. a ja

P.P. la omavaheliste telefonivestlustega, milles P.P. küsib, kas Tartu linnavalitsus on

Kuperjanovi 9 kohta otsustuse teinud ning väljendab nördimust asjade aeglase käigu ja

linnavalitsuse suutmatuse üle otsust vastu võtta. Samas objektiivselt pole tuvastatud, et P.H.

oleks otsustuse tegemisel kolmandate isikute (era)huve eelistanud avalikele (Tartu linna)

huvidele.

87. KVS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud korruptsioonioht saab tulla kõne alla üksnes olukorras, kus

on äratuntav võimalus, et ametiisik võib oma ametiseisundit kasutada isiklikes huvides. Tartu

Ringkonnakohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagamaks KVS § 11 lg 1 p 3

kooskõla põhiseadusliku määratletuspõhimõttega, tuleb seda normi tõlgendada äärmiselt

kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata KVS § 11 lg 1 p 1 või p 2

eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge) korruptsioonioht. Võib

eeldada, et sellist olukorda sama hästi kui ei ole – ja KVS § 11 lg 1 p 3 seetõttu rakendada ei

saagi. (TrtRnKo 1-19-6293/61, p 160 ja 1-22-2637, p 101). Ka Kuperjanovi 9 kinnistuga

seotud P.H. a otsustuse puhul ei saa öelda, et hoolimata KVS § 11 lg 1 p-de 1 või 2 eelduste

puudumisest ilmnes ilmselge korruptsioonioht. P.H. lähtus abilinnapeana Kuperjanovi 9

aruteludes osaledes ja otsust vastu võttes oma ametikohustustest ja linna huvidest ehk

avalikest huvidest, mitte P.P. la või P.P. laga seotud isikute erahuvidest.

88. Kuna eelnevast tulenevalt ei rikkunud P.H. ajavahemikul 11. aprillist 2022 kuni 9.

jaanuarini 2023 Tartu Linnavalitsuses kinnistu Kuperjanovi 9 seoses toimunud koosolekutel

ja 9. jaanuaril 2023 vahetustehingust loobumise otsuse tegemisel ühtki KVS §-s 11

toimingupiirangut, tuleb ta KarS § 3001 lg 1 järgi õigeks mõista. Kuivõrd kaasa saab aidata

üksnes teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, kuid kohus mõistis P.H. a KarS § 3001 lg 2

järgi täideviimisteos õigeks, tuleb ka P.P. KarS § 3001 lg 2 kaasaaitamisteos õigeks mõista.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitise taotlused

P.H. a taotlus

89. 2. detsembril 2024 esitasid P.H. a kaitsjad taotluse süüteomenetlusega tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks. Täpsemalt taotletakse hüvitada P.H. ale menetlejate süülise käitumisega

(s.o ametist kõrvaldamisega seoses) tekitatud varaline kahju summas 97 867,07 eurot,

lauaarvuti Ordi kahjustamisega seoses tekitatud varaline kahju ning andmetega hooletult

ümberkäimisega seoses tekitatud mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel.

90. Maakohus leidis, et P.H. al ei ole õigust taotleda SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel kahju

hüvitamist. Selles taotletakse P.H. ale saamata jäänud abilinnapea ametipalga ja

autokompensatsiooni hüvitamist, millest on maha arvatud samal perioodil P.H. a tulud.

Praeguses kriminaalmenetluses ei ole P.H. a suhtes prokuratuur KrMS § 141 alusel taotlenud

ametist kõrvaldamist. P.H. selgitas, et esitas ise 31. mail 2023 tagasiastumisavalduse linnapea

U.K. i soovitusel. SKHS §-s 5 on sätestatud ammendav loetelu eeldustest, mille puhul on

isikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Seega riigil ei lasu kahju hüvitamise kohustust olukorras,

kus menetlus lõpeb isiku jaoks õigeksmõistva lahendiga, kuid teda ei ole KrMS § 141 alusel

ja korras ametist kõrvaldatud.

91. Teiseks nõuab P.H. varalise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel arvutikorpuse

rikkumise tõttu. P.H. a arvutit on asitõendi vaatluse käigus fotografeeritud. Asitõendi

vaatlusprotokolli fototabeliga on tõendatud, et P.H. a arvutikorpusel on asitõendi teibiribad ja

teibi eemaldamisel korpusele jäänud liimijäljed. Fotodel kajastatu põhjal ei ole võimalik

tuvastada, et korpus oleks kriimustatud. SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt

menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju

hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus. Käesolevat asja

menetlenud juhtivuurija T.T. möönis, et asitõendit on käideldud hooletult. KrMS § 125 lg 3

kohaselt tagab asitõendi hoidja asitõendi puutumatuse ja säilimise. Asitõend – P.H. a

lauaarvuti Ordi SoHo-RAID, sn 305633 – on tagastatud omanikule rikutuna. Kohtueelne

menetleja ei ole taganud, et asitõend tagastatakse asitõendi omanikule sellises seisukorras,

nagu see oli asitõendi äravõtmise hetkel. Seega on kohtueelne menetleja süüliselt rikkunud

KrMS § 125 lg-t 3. P.H. a arvuti korpuse kahjustused ei ole tõsised ja neid on võimalik

eemaldada pooletunnise arvutihoolduse käigus. P.H. ale tuleb välja mõista varalise kahju

hüvitamiseks 40 eurot, mis vastab OÜ-s Arvutidoktor arvuti hoolduse poole tunni hinnale.

92. Kohus ei nõustunud P.H. a kaitsjatega, et kohtueelne menetleja käitles P.H. a IT-

seadmetest leitud andmeid hooletult. Vaatlusprotokollis on vaatluse käik kajastatud piisavalt

põhjalikult ja jälgitavalt. Juhtivuurija T.T. selgitas, miks andmed vaatlusprotokollis just

sellistena kajastuvad (Forensic Email Collcor ja Google Takeout kasutamine). Tunnistaja

sõnade kohaselt tegi menetleja samas arvutis teisi tööülesandeid ajal, kui Google Takeout

(arvutiandmete koopia tegemine) oli algatatud ja seepärast kajastuvad need otsingud P.H. a

Google’i kontol. Juhtivuurijast tunnistaja T.T. on oma ütlustes kinnitanud, et selline eksimus

juhtus, kuid sellest on tehtud järeldused ja töömeetodeid on parandatud. Kohus ei tuvastanud,

et P.H. a IT-seadmetest leitud andmetele oleks nende käitlemisel mingit reaalset ega ka

potentsiaalset ohtu tekkinud ja seega on kahju tekkimine tõendamata.

P.P. I taotlus

93. 6. novembril 2024 esitas P.P. kaitsja A. Rohtla taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju

hüvitamiseks seoses kaitsealuse eraelu puutumatuse rikkumisega, kui 30. mail 2023

läbiotsimisega süüdistatava elukohas kahjustati oluliselt P.P. õigust kodu ja eraelu

puutumatusele. Läbiotsimise määruses polnud otsitavad objektid määratletud ning otsida ja

kaasa võis võtta sisuliselt kõike. 30. mai 2023 protokolli kohaselt tehti P.P. le läbiotsimise

alguses ettepanek anda välja otsitavad objektid. Samast protokollist nähtub, et süüdistatav

seda ka tegi, andes kõik asjassepuutuvad esemed vabatahtlikult välja ja edasi puudus alus

läbiotsimise teostamiseks. Teine hüvitise taotluse alus on seotud istungite kinniseks

kuulutamata jätmisega, kus uuriti süüdistatava eraelulisi vestlusi. Tagajärjeks on P.P. la

privaatvestluste laiaulatuslik kajastamine Eesti suurimates meediaväljaannetes. Maakohus

leidis, et P.P. la kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele.

94. Kohtu hinnangul on 19. mai 2023 läbiotsimistaotluses otsitavad objektid määratletud küll

mõnevõrra üldsõnaliselt, kuid kohus, rahuldades prokuratuuri taotluse pealdisega, on

tuginedes taotluse põhiosas kajastatud teabele konkretiseerinud, milliseid objekte võib

läbiotsimisel otsida ja leidmise korral ära võtta. Nii prokuratuuri taotlus kui ka kohtu pealdis

vastavad KrMS § 91 lg 4 p 1 nõuetele. Juhul, kui läbiotsimisele allutatud isik annab

läbiotsimismääruses märgitud objektid välja, on läbiotsimist toimetaval menetlejal õigus

otsustada, kas on vajadust teostada täiendavaid otsinguid. Otsingute teostamine on lubatud

juhul, kui on siiski alust arvata, et ettepanekut anda objekt välja, on järgitud osaliselt (kas

tahtlikult või mingil muul põhjusel). Praeguses olukorras saab ka sedastada, et läbiotsimisel

võeti ära esemeid, mida P.P. ei olnud ametnikele välja andnud. Olukorda tuleb hinnata ex

ante menetleja seisukohast, mitte ex post. On paratamatu, et läbiotsimisega riivatakse

ulatuslikult läbiotsimisele allutatud isiku õigust eraelu puutumatusele, kuid

kriminaalmenetluse seadustikuga on riigile antud volitus toimetada läbiotsimisi vastavalt

seaduses sätestatud tingimustele, tuginedes kohtueelses menetluses kogutud informatsioonile.

95. Istungite kinniseks kuulutamata jätmisega seotud kahju osas märkis maakohus, et

kohaldub SKHS § 7 lg 3. Sellise otsustuse langetamise näol oli tegemist õiguse mõistmisega,

KrMS § 12 lg 1 p-d 1-4 annavad kohtule kaalutlusõiguse kohtuistungi kinniseks

kuulutamiseks. KrMS § 12 eeldab kohtu aktiivset rolli menetlusliku olukorra hindamisel ja

sellest lähtuvalt vajalike ümberkorralduste tegemisel (RKKKm asjas nr 1-17-9149/626, p 11).

96. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 15 sätestab õigusemõistmisel tekitatud kahju

hüvitamise. Nimetatud sätte 1. lõike kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus,

sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sama paragrahvi 4. lõike järgi ei välista lõiked

1 ja 2 avaliku võimu kandja vastutust, kui kohtunik on kahju tekitanud õigusemõistmisega

mitteseotud tegevusega. Kuivõrd kohtunikul on kohtuistungi kinniseks kuulutamisel

diskretsiooniõigus, siis diskretsiooniõiguse alusel vastavat otsust langetades ei saa kohtunik

toime panna kuriteo tunnustele vastavat tegu. Vastava otsustuse tegemisel on tegemist ka

õigusemõistmisega seotud otsustusega. Järelikult õigusemõistmise käigus tekitatud võimalik

mittevaraline kahju riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele ei kuulu.

97. Maakohus jäi varem kohtumäärustes esitatud seisukohtade juurde, et P.P. la poliitilised

vaated, maailmavaade ja sidemed erakonnaga Isamaa on avalikkusele teada ning selliseid

asjaolusid sisaldavate tõendite uurimiseks ei olnud põhjust kuulutada kohtuistungeid

kinniseks või kohustada kohtuistungil osalejaid asja menetlemisel teatavaks saanud infot

saladuses hoidma. Kaitsjad ei toonud taotlustes välja selliseid asjaolusid, mis eriliselt tingiks

kohtuistungi kinniseks kuulutamise või istungil osalenute hoiatamise.

P.P. II taotlus

98. 3. detsembril 2024 esitas P.P. kaitsja vandeadvokaat A. Rohtla kohtule teise taotluse

süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel

seoses kaitsealuse eraelu puutumatuse rikkumisega. Taotlus seondub väidetava

Kaitsepolitseiameti üritusega viiel korral süüdistatava telefoni varjatult siseneda (häkkida),

ebaseaduslike jälitustoimingutega MTÜ-s Korp! Sakala toimunud külalisõhtul ning P.P.

suhtes läbi viidud ebaseadusliku matkimisega.

99. Maakohus leidis, et tõendamata on kaitsjate väited, et Kaitsepolitseiamet on üritanud viiel

korral P.P. telefoni teabe kogumiseks varjatult siseneda. Kuigi P.P. Apple poolt edastatud

hoiatusteadetest nähtub, et riikliku taustaga organisatsioon on üritanud kaugelt murda

iPhone'i, ei ole võimalik nendest teadetest tuvastada, et süüdistatava telefoni üritas siseneda

Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiamet. Veelgi enam, nendest teadetest nähtub, et tegemist võib

olla hoopis nn valehäirega. Kohus ei saa asjakohaste tõendite puudumisel ainuüksi kaitsja

väidetele tuginedes eeldada, et P.P. suhtes on ebaseaduslikult käitunud ning süüdistatava

õigust eraelu puutumatusele rikkunud.

100. Kohus leidis, et Kaitsepolitseiametnike tegevus MTÜ Korp! Sakala külalisõhtul vastas

KrMS § 1269 lg-s 1 sätestatud politseiagendi määratlusele. Korporatsioonis valeidentiteeti

kasutades kriminaalteabe kogumiseks puudus ametnikel nõutav prokuratuuri luba. Sellega

rikuti oluliselt ja süüliselt kriminaalmenetlusõigust, millega kahjustati muu hulgas ka P.P.

õigust eraelu puutumatusele. Samas leidis kohus, et toimunud eraelu puutumatuse riive ei

olnud kuigi oluline – kaitsepolitseiametnike tegevus ei mõjutanud olulisel määral P.P.

elukvaliteeti ega tekitanud talle mingeid hingelisi üleelamisi või ebamugavusi. Hüvitise

määramine ei ole põhjendatud ning kahju põhjustajat mõjutab edaspidi sarnastest tegudest

hoiduma ainuüksi lubamatu tegevuse avalikuks tulek.

101. Kohus leidis, et kaitsja väited matkimise toimumise kohta ei ole tõenditega põhistatud.

Kuivõrd 16. novembri 2023 sündmuse uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust ja tõendite

kogumine käib, siis käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendusmaterjali puudumise tõttu

võimalik tuvastada, et 16. novembril 2023 P.P. suhtes matkimist teostati. Kuna tõendid

jälitustoimingu (matkimise) teostamisest puuduvad, ei ole ka tõendatud, et süüdistatava õigust

eraelu puutumatusele oleks rikutud.

Menetluskulud

102. 9. detsembril 2024 esitasid süüdistatava P.P. la kaitsjad vandeadvokaadid P. Keres ja A.

Rohtla taotluse mõista Eesti Vabariigilt valitud kaitsjatele makstud tasu katteks välja 217

286,80 eurot (koos käibemaksuga) ning süüdistatava P.H. a kaitsjad vandeadvokaadid M.

Lemetti ja T. Kask taotluse mõista Eesti Vabariigilt valitud kaitsjatele makstud tasu katteks

välja 102 376,80 eurot (koos käibemaksuga).

103. Kuivõrd kohus mõistis süüdistatavad P.H. a ja P.P. la neile esitatud süüdistustes õigeks,

hüvitab KrMS § 181 lg 1 alusel menetluskulud riik. Maakohus luges kaitsjate tunnitasud ning

neid abistanud tööjõu tunnitasud põhjendatuks. Seejuures saab arvetel kajastatud

kaitsetoiminguid pidada vajalikeks ning P.P. la ja P.H. a huvides tehtuteks (välja arvatud P.P.

la puhul meediaga suhtlus). Tegemist ei ole eriliselt mahuka kriminaalasjaga, kuid

kriminaalasjas tõusetunud (õigus)küsimused on keskmisest keerukamad.

104. Kaitsjate esitatud taotlustest ja neile lisatud arvetest nähtub, et nad taotlevad õigusabitasu

ka kattuvate kaitsetoimingute eest (nt kohtuistungitel osalemise eest). Samas KrMS § 175 lg 2

kohaselt ei saa sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu

menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele

kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Teisisõnu

välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mitmele kaitsjale sisuliselt

samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu. Seega

tasutaotlused kogu ulatuses ei ole vajalikud ega põhjendatud.

105. P.H. a osas on kaitsjad esitanud tasutaotluse kahe kaitsjaga samal ajal ja oma sisult

samalaadsete toimingute tegemisega kohtuistungitel osalemise eest (täpsemalt maakohtu

otsuses). Nimetatud toiminguid oleks saanud teostada üks kaitsja. Sellest tulenevalt mõistis

maakohus Eesti Vabariigilt P.H. a kasuks välja mõista 93 043,80 eurot. Menetluskulud 9333

eurot jäävad P.H. a enda kanda.

106. P.P. la kaitsjate esitatud arvelt nr 2400590 ei nähtu, millele kulus 29. juulil 2024

transpordikulu 18,53 eurot (22,61 eurot koos km-ga) (29. juulil 2024 leidis aset töö kaitsja

tõenditega, sõitmist arvelt ei nähtu) ja 20. mai 2024 majutuskulu 220,33 eurot (268,80 eurot

koos km-ga) (20. mail 2024 leidis aset kriminaalasja materjalide analüüs, kaitseakti

koostamine, sõitmist arvelt ei nähtu), seega nimetatud kulud (kokku 291,41 eurot) ei ole

põhjendatud ja tuleb menetluskuludest maha arvestada. Kohus ei pidanud võimalikuks

hüvitada ka õigusabikulusid seoses meediaga suhtlemisega, kuna tegemist ei ole

õigusteenusega advokatuuriseaduse § 40 lg 1 kohaselt. Ka P.P. la kaitsjad on taotlenud samal

ajal ja oma sisult samalaadsete toimingute tegemisega kohtuistungil osalemise eest tasu.

Kohus arvestas maha teostatud dubleeriva töö, kuna toiminguid oleks saanud teostada üks

kaitsja. Kohus mõistis Eesti Vabariigilt P.P. la kasuks välja mõista 192 880,41 eurot ning

ülejäänud menetluskulud 24 406,39 eurot jäeti P.P. la kanda.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokuratuuri apellatsioon

107. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, paludes

tühistada maakohtu otsuse ning teha apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes uus

süüdimõistev otsus, millega tunnistada P.H. süüdi KarS § 3001 lg 2 ning P.P. KarS § 3001 lg

2 - § 22 lg 3 järgi, mõista karistused ja mõista süüdistatavatelt väljasundraha ning

menetluskulud.

108. P.P. la sideandmete kogumine ja säilitamine ei ole üle kantav ka P.H. ale ja K.H.A. le.

Kohus ei ole sellise järelduse tegemisel tuvastanud, milline sideettevõte neile teenust osutas.

Seetõttu kohtu sellesisuline järeldus ei tugine ühelegi tõendile. Ka leiab prokuratuur, et Telia

Eesti AS ei ole kinnitanud fakti, et Kaitsepolitseiametile väljastati P.H. a, P.P. la jt

sideandmed tuginedes ESS §-le 1111. Kuivõrd prokuratuur on küsinud vaid selliseid andmeid,

mida riik sideettevõtjat säilitama ei kohusta, st ärilistel eesmärkidel kogutud andmeid, ei

kummuta tõendina esitatud vastus seisukohta, et prokuratuurile edastati ärilistel eesmärkidel

kogutud andmed. Sideettevõtja on vastuskirjas mitmel korral selgitanud, et Telia Eesti AS

isikuandmete töötlemine ärilistel eesmärkidel ei puuduta ESS-is märgitud kohustuste täitmist.

Prokuratuuri taotluses, mille eeluurimiskohtunik rahuldas pealdisega, ei ole küsitud selliseid

andmeid, mille osas on riik kohaldanud andmete kohustusliku kogumise ja säilitamise

kohustust. Kohtumääruse kohaselt küsiti ning sideettevõtja väljastas need andmed, mida oli

sideettevõtja kogunud, dokumenteerinud ja säilitanud äriliste tehingute tarbeks. Prokurör

möönab, et sideandmete kasutamise lubatavuse küsimus on antud hetkel äärmiselt aktuaalne.

Seda eriti olukorras, kus Tartu ja Tallinna Ringkonnakohtute praktika tõendite lubatavuse

osas lahkneb ning õigusselguse saamine on vältimatu.

109. Maakohus on analüüsinud seoses Apple poolt saadetud hoiatuskirjadega tõendeid, mida

ei ole kohtumenetluses vastu ei võetud ega vahetult uuritud. Nii selgitas kohus, et tõendid (st

Apple poolt saadetud hoiatuskirjad) jäeti KrMS § 2861 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel vastu võtmata.

Samas selgitas kohus, et need tõendid jõudsid kohtutoimikusse 3. detsembril 2024 esitatud

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lisadena. Prokuratuur leiab, et kõigi

tõendite, mida kohus kasutab faktiliste tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel, tuleb järgida

KrMS § 2861 ja § 296 regulatsiooni. Süüdistus- ja kaitseaktis nimetamata tõendite esitamiseks

ei saa kasutada n-ö tagaust, seda eriti olukorras, kus kohus jättis selgesõnaliselt nimetatud

tõendid vastu võtmata. Seega ei ole kohtul võimalik analüüsida, isegi kui selle tulemus oli

prokuratuurile soodne, selliseid tõendeid, mida kohtutoimikusse nõuetekohaselt pole lisatud.

110. Menetlusõiguse oluline rikkumine seisneb ka kaitsepolitseiametnike tegevuse alusetul

analüüsimisel. Nimelt on kohus jõudnud järeldusele, et menetlusasutuse tegevus vastas

politseiagendi kasutamise tunnustele (KrMS § 1269 lg 1), milleks puudus prokuratuuri luba.

Seetõttu, ütlemata seda otsesõnu välja, on sellest üheselt arusaadav, et nende tegevus võib

kohtu hinnangul vastata KarS § 315 lg 1 tunnustele. Selle hinnangu andmisega on kohus

väljunud süüdistuse piiridest ning diskrediteerib avalikkuse silmis uurimisasutust.

Süüdistusaktis ei ole vähimalgi määral käsitletud menetlusasutuse tegevust, veel vähem

taotlust karistusõigusliku hinnangu andmiseks. Tegelikkuses puudus ka igasugune vajadus

sellise hinnangu andmiseks ning jääb üle vaid juurelda, millistel motiividel pidas kohus

vajalikuks seda küsimust niivõrd detailselt vaagida.

111. Korp! Sakala külalisraamatu eesmärk oli täita nn arhiivi ülesannet. Õiguskaitseasutuste

töötajad on võrreldes tavainimestega ettevaatlikumad ja tähelepanelikumad enda

isikuandmete avaldamise osas. Seda eriti olukorras, kus ei ole teada, millisel viisil võidakse

neid andmeid töödelda, kes nendele ligi pääseb jne. On üsnagi tavapärane, et

õiguskaitseasutuste töötajad kasutavad sotsiaalmeedias või muus avalikus suhtluses nn

varjunime, ei soovi avaldada enda töökohta vms.

112. Maakohus nõustus, et P.H. osales otsuse tegemises. Otsuseks kõnealuses kontekstis on

9. jaanuari 2023 Tartu Linnavalitsuse kabinetiistungi Kuperjanovi 9, Tartu ning Kalda tee

5/11, Tartu kinnistute vahetamistehingust loobumisest. Kohus ei nõustunud süüdistusaktis ja -

kõnes märgituga, et P.H. osales ka otsuse sisulises suunamises. Maakohus on otsuse tegemise

mõistet KVS §-i 11 kontekstis tõlgendanud liiga kitsalt. Otsuse sisulise suunamise mõiste oli

ametiseisundi sisustamiseks kasutusel oluliselt varem kui jõustus korruptsioonivastane seadus

(RKKKo asjas nr 3-1-1-68-05, p 8). Riigikohtu kriminaalkolleegium avas sisulise suunamise

kriteeriumeid täpsemalt otsuses asjas nr 1-19-10225, millele on viidatud ka maakohus.

Vaidlustatavas lahendis arvestas maakohus aga Riigikohtu selgitust üksnes osas, milles see

suunab hindama, kui kaalukas oli isiku roll otsuse tegemise protsessis ning jättis tähelepanuta,

et Riigikohtu sõnul ei saa määravat tähtsust omistada sellele, kas otsuse suunaja arvamusega

otsuse tegemisel arvestati.

113. Otsust ettevalmistavas faasis tegi P.H. märkimisväärseid pingutusi. Maakohus tuvastas

esiteks, et objekti maksumuse ja rahaliste võimaluste analüüsimisega tegeles Tartu

Linnavalitsuse rahandusosakond P.H. a juhtimisel. P.H. panustas andmete kogumisse ja

nende analüüsimisse, kui tegi paralleelselt I.H. iga arvutusi Kuperjanovi 9 renoveerimise

maksumuse kohta ja pidas temaga sel teemal ka arutelusid. P.H. a 5. novembril 2024 kohtus

antud ütlustest nähtub, et ta täpsustas linna netovõlga ja brutovõlakoormust, tegi vastavad

slaidid ja tutvustas eelarvestrateegiat linnavolikogule. P.H. a uurimistöö ehitushindade kohta

pidi olema piisava põhjalikkusega, et vaielda vastu I.H. i vastutusel koostatud analüüsis

esitatud Kuperjanovi 9 ehitusmaksumusele. Riigikohtu seisukohta ja asjaolusid arvesse võttes

oli P.H. a roll otsuse tegemise protsessis kaalukas.

114. Koosseisuelement „sisuline suunamine“ ei eelda tagajärge – st ei eelda, et selline

mõjutustöö oleks kandnud vilja. Nii nagu on toimingupiirangu puhul keelatud vaid otsuse

tegemises osalemine, ei näe KVS ametnikule ette õigust mõjutamistegu toime panna. Seetõttu

ei oma tähtsust fakt, kas L.K. sai P.H. a poolt „mõjutatud“. Tõendatud on seevastu, et 2022

sügisel ja varatalvel toimus mitmeid erinevaid vestlusi, mille sisuks oli L.K. veenmine

kinnistust loobuma. Eelnevaga panustas P.H. otsuse kujunemisesse sellele eelneval perioodil

nii alternatiivsete pindade kohta andmete kogumise, nende kasutamise võimaluste

analüüsimise kui L.K. ga peetud aruteludega.

115. Prokuröri hinnangul on eriteadmiste arvestamise eesmärk väljendada tõenäosust, et isiku

arvamus pääseb otsuse tegemisel maksvusele. Kui isiku arvamuse pealejäämine vaidlusaluses

küsimuses on tuvastatud, pole sisulise mõju hindamisel tõenäosusele vaja eraldi kaalu

omistada. Vaidlust ei ole selles, et otsuse tegemisele eelnevas faasis muutus pea ainsaks

argumendiks rahaliste vahendite olemasolu, mis tõrjus kõrvale ka rahvakunstikollektiivide

vajadused. Kalkulatsiooni arvestasid kõik linnavalitsuse liikmed otsuse tegemisel projekti

eeldatava maksumusena. P.H. a seisukoht otsuse kujunemisel pääses maksvusele ja

eriteadmiste rakendamise vajaduse tuvastamine polnud selles osas vajalik. Tulenevalt

eeltoodust on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust väites, et P.H. ei osalenud,

ajavahemikul 2022 suvi kuni 9. jaanuar 2023 otsuse sisulises suunamises.

116. Süüdistusakti kohaselt tekkis P.H. a ja P.P. la seotus läbi viie erineva aspekti –

kampaaniakulude hüvitamine, pereliikmete laenuprotsessid, P.H. a poolt Bigbank AS-i

võlakirjade ostmine, P.P. la mõju ja staatus erakonnas Isamaa ning nendevahelised

sõprussuhted. Prokuratuur on kohtumenetluses rõhutanud, et olulised ja vahetud olid kõik

elemendid ka eraldiseisvatena, kuid eriti oluline on neid käsitleda ja vaadelda kogumis.

Sellele tuginedes tulebki teha järeldus, et esines seotus KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes. Seda, kas

tuvastatud ja tõendatud elemendid kogumis võiksid olla aluseks KVS § 7 lg 1 p 4 seotuse

tuvastamiseks, pole kohtuotsuses analüüsitud.

117. Kohus on teinud mitmel korral etteheiteid, et prokuratuur on teinud meelevaldseid

järeldusi või pole mingite asjaolude kohta tõendeid esitanud. Siinkohal ei saa jätta mainimata,

et KarS § 3001 lg 2 on peitkuritegu, mille kohta tõendite kogumine on raskendatud. See

mõistagi ei tähenda, et seetõttu peaks langetama tõendamisstandardit. Küll aga tuleb pidada

võimalikuks, et selliste kuritegude puhul võivad otsesed tõendid puududa, mistõttu erilise

tähtsuse omandab kaudsete tõendite kogumi hindamine (RKKKo asjas nr 1-22-3155/132, p

35). Maakohtu tõendite hindamine on olnud liiga konservatiivne, arvesse ei ole võetud

süüdistuse aluseks oleva kuriteo olemust ning kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt.

118. Kampaaniakulude kokkulepe hõlmas kõiki P.H. a kampaaniale tehtavaid kulutusi, st P.H.

sai olla kindel, et ta ei pea enda rahalisi vahendeid selleks kulutama. Prokuratuuri hinnangul

on sissetuleku suuruse kõrval põhjendatud arvesse võtta ka seda, mida ebaregulaarsem ja

varieeruvam on sissetulek, seda suuremat vajadust rahalise kindlustunde järele see põhjustab.

Seega tuleb summa märkimisväärsust hinnates arvestada ka seda, et P.H. sai igakuiselt kindel

olla üksnes 592,89 euro suurusele töötasule. Ei saa nõustuda, et 3000 eurot ei ole sedavõrd

suur summa, et tekitab inimeses tänuvõlglase tunnet. Pole võimalik hinnata, milliseid kulutusi

kampaaniale oleks P.H. teinud ilma P.P. la toetuseta või millise häältesaagi see talle oleks

toonud. Maakohus leidis, et P.H. a varalist seisu näitab Tartu linnas Lunini tn asuv elamu,

mille hinnaks on Kaanon Kinnisvara 10. novembril 2022 hinnanud 424 000 eurot. Kohtu

lähenemine vara väärtusele on liigselt lihtsustatud, kuna ei ole arvestatud, et kinnistule võib

olla laenude tagamiseks seatud ka hüpoteeke ning tegemist on ühisvaraga. Keskmise inimese

jaoks on kodu müümine viimane samm, et katta jooksvaid kulutusi ja hinnang sellele, milline

on isiku vajadus vabade vahendite järele, ei saa hõlmata sedavõrd äärmuslikke lahendusi.

Eelnevast tulenevalt peaks isiku varalist seisu arvestama eelkõige regulaarse sissetuleku ja

likviidse vara pinnalt, mille kasutamist jooksvate kulutuste katteks ka isik ise võimalikuks

peab ja mida sellest tulenevalt enda rahalise seisu hindamisel arvesse võtab. P.P. ei olnud

isik, kelle maksejõulisuses või usaldusväärsuses P.H. oleks pidanud kahtlema, mistõttu on

arusaadav, miks P.H. tundis, et võib raha küsimisega tegeleda siis, kui tema jaoks saabub

sobiv hetk. Tähtsusetu ei ole ka see, et kampaaniakulude hüvitamine oli P.H. ale sisuliselt

kingitud, mistõttu raha nõudmisega kingituse tegija pidev häirimine oleks keskmise inimese

jaoks sobimatu ja vastumeelne tegevus. Seepärast on arusaadav, miks P.H. ei hakanud

vahetult pärast kulutuste tegemist intensiivselt P.P. lale võlgnevust meelde tuletama.

119. Maakohus on tähenduse omistanud ka sellele, et P.P. la jaoks polnud ebatavaline

hüvitada Isamaa poliitikute kampaaniakulusid. Prokuratuuri jaoks jääb mõistmatuks, kuidas

teiste isikutega seoste loomine mõjutab P.H. aga loodud seose olulisust. P.P. on võlasuhetel

põhinevaid, ja seejuures olulisi seoseid võimeline looma paljude isikutega, kuid süüdistuse

seisukohalt on oluline vaid side P.H. aga. P.P. ei tasunud kõigi Tartu KOV-il Isamaa

valimisnimekirjas, veelgi vähem kõigi Tartu piirkonnas kandideerinud, inimeste

kampaaniakulusid, st ka isikute toetamise osas tegi ta teadvustatud valiku.

120. Vaidlustatavas lahendis toob kohus välja ka selle, et kuivõrd kampaania rahastamise

kokkulepe sõlmiti 2021. aasta septembris, s.o enne kui P.H. a kampaania üldse algas, ei

saanud kulude hüvitamise kokkuleppel ja Kuperjanovi 9 suhtes langetatud otsusel mingit

konspiratiivset seost olla. Toimingupiirangu rikkumise seisukohalt on oluline üksnes

isikutevahelise seose tekkimine, millest tulenevalt hakkab üks teise suhtes avaldama olulist ja

vahetut mõju. Kampaaniakulude hüvitamine oli üks kaalukas teene, mille tulemusel kujunes

P.H. al tänuvõlg P.P. la ees, kuid seda, et P.P. la või P.H. a tahtlus oleks juba hüvitamise

hetkel olnud suunatud konkreetse hilisema vastuteene osutamisele, süüdistus ei väida.

121. Prokuratuuri hinnangul ilmestab P.P. la olulist rolli erakonnas Isamaa ametikohtade

täitmisel see, kuidas erakonna nimekirjas erakonnaväliselt kandideeris P.J. gi. Tema kutsus

osalema P.P. . Sarnaselt P.H. ale korraldas P.P. ka tema valimiskulude hüvitamise (st läbi

erakonna Isamaa). Märkimisväärne oli ka enne valimistel osalemist sõlmitud „aumeeste“

kokkuleppe – P.J. e ülesanne oli volikogus toetada Isamaa fraktsiooni, hääletada vastavalt

erakonna juhistele ja „teha meeskonnatöö“. P.P. vastutasuna toetas P.J. e juhitavat MTÜ-d

Emajõe Lodjaselts igakuiste annetustega summas 2024 eurot. Sellest nähtub üheselt P.P. la

soov kasutada rahalisi vahendeid, loomaks sõltuvussuhet.

122. Kohus on täiesti jätnud tähelepanuta tõendid nr 22 ja 23, s.o P.P. la märkmikud.

Eeltoodust on leitud hulganisti Kuperjanovi 9 ning Isamaa erakonnaga seotud kirjeid.

Seejuures on seal nimekiri Isamaa liikmetest, märkused Isamaa erakonnas toimuvate

koosolekute kohta, valimisloosungeid, liikmete värbamisega seotud kirjeid, kontaktnumbreid

jne.

123. Lisaks K.K. ale ja P.H. ale on P.P. tihedalt suhelnud ka teiste Isamaa erakonna juhatuse

liikmetega, sh R.S. iga, P.S. aga, H.V.S. iga jne. Küsimust ei saa olla ka selles, et paralleelselt

erakonna toetamise ja maailmavaadete propageerimisega oli P.P. la huvi ka temale

südamelähedaste teemade kajastamine ning teostamine. Nii oli üheks selliseks Kuperjanovi 9

maja, mille kohta kanti talle koalitsioonikõneluste käigus ette teavet, sh „head uudist“ selle

koalitsioonilepingust väljajäämise kohta. Saab teha järelduse, et K.K. ja P.H. olid kaks

inimest, kes enne koalitsioonilepingut teadsid, et Kuperjanovi 9 majast loobumine on P.P. la

huvi. P.P. lale oli oluline ka Kivisilla taastamine, Emajõega seonduvad teemad jne, mida

koalitsioonilepingus kajastati. Seega ei nõustu prokuratuur seisukohaga, et tegemist on vaid

erakonna lihtliikmega, kelle panust ja mõtteid valimiskampaanias arvestati ning kaasati.

Prokuratuur leiab, et erakonnaliikmete rahastamisega sai P.P. piltlikult öeldes telefoniõiguse

Tartu Linnavalitsuses ja -volikogus.

124. Prokurör möönab, et enamus infovahetust, kokkuleppeid, seisukohtade kooskõlastamisi

jne, on toimunud K.K. a või teiste erakonna juhatuse liikmetega. Küll aga selgitas kohtus ka

P.H. ise, et ta suhtles piirkonna juhi ja volikogu esimehe K.K. aga tihti. Tulenevalt

piirkondlikust hierarhiast on eluliselt usutav, et oluline teave, mida vahetasid K.K. ja P.P. ,

sai teatavaks ka P.H. ale. Piirkonna esimehe roll ongi jagada neid juhiseid, korraldusi ja muid

poliitilisi vaateid, mida juhatuses või mõjukate inimeste poolt otsustatakse. Seega pole

eluliselt usutav, et K.K. ale antud juhised ei olnud P.H. ale teada.

125. Käesolev apellatsioonkaebus on piiritletud kahe laenuprotsessiga, milles osales P.P. , st

P.H. a õe K.H.A. ning abikaasa A.H. laenutaotluse protsessiga. Prokuratuur jääb

kohtumenetluse vältel esitatud seisukoha juurde, et just nimelt P.P. la staatus AS-is Bigbank

ning tema roll ja sekkumise määr laenutaotluste menetlemise juures tagasid P.H. a

lähikondsetele erikohtlemise, mida tuleb käsitleda seotuse tekke alusena. Oluline on märkida,

et kõik need laenutaotlused on P.P. la poolt edasi saadetud ja arutatud AS-i Bigbank

kõrgeimate juhtidega (Eesti äriüksuse juht ja juhatuse liikmed), mitte AS-is Bigbank

igapäevaselt laenudega tegelevate inimestega (st eelkõige laenuhaldurid). Kõik e-kirjad

ilmestavad, kuidas tegelikkuses ei piirdu P.P. la roll vaid panga töö parendamisega, vaid

paralleelselt on tema huviks ka fakt, et tema sõbrad, tuttavad või muul viisil temaga ühendust

võtnud inimesed saaksid AS-ist Bigbank laenu.

126. K.H.A. laenutaotlusega seonduvalt on kohus tuginenud vaid kaitsjate tõenditele, jätnud

tähelepanuta prokuratuuri tõendid või teinud neist ebaõigeid järeldusi. Tõendite hindamine on

olnud ühekülgne. Märkimist väärib, et P.P. la ülesandeks ei olnud pelgalt laenutaotleja ja

laenuandja (AS Bigbank) kokkuviimine, nagu kaitsjad üritasid kohtumenetluses kohut

veenda. Isegi pärast I.P. raga kokkuviimist ilmnesid probleemid, mida kaasati lahendama

taaskord P.P. isiklikult. Tegelikult lepiti laenutingimused kokku P.P. laga ning kelle mõju ja

staatust ta kasutas AS Bigbank töötajatega (ja juhtidega) suhtlemisel. Ehk K.H.A.

laenuprotsess oli kõike muud kui standardne. P.H. a ja P.P. la suhted võimaldasid esialgse

laenupakkumise intressi suuruse alla tuua. Kõik kogumis ilmestab, et kogu laenuprotsessi

puhul oli tegemist kõige muu kui tavapärase laenu taotlemisega. Fakt, et tegelikult lepingut ei

sõlmitud ning lõppkokkuvõttes võttis laenu hoopiski P.H. , ei tähenda, et sellest protsessist ei

nähtu P.P. la mõju P.H. a jaoks. Kogu see laenuprotsess kinnistas P.H. a teadmist, et P.P. on

inimene, kelle juurde saab laenutaotlusega pöörduda, kes osaleb selles isiklikult ning aitab

lahendada taotluse menetlemisel tekkinud probleeme. Täpselt selles P.P. la oluline ja vahetu

mõju seisnebki. Lõpuks laenu võtmine Swedbank AS ei tee olematuks P.P. la võtmerolli.

Seejuures isegi, kui tegu oleks tavatingimustel sõlmitud laenulepinguga, ei tähenda see, et

P.P. ei mõjutanud oluliselt lepingu sõlmimist ja seeläbi P.H. a lähikondset. Prokurör möönab,

et P.H. a „kaebus“ võis lahendada laiema probleemi ning muuta AS-i Bigbank laenupraktikat.

Küll aga oli tõukeks sellele justnimelt P.H. a ja P.P. la omavaheline suhe, läbisaamine ning

viimase tahe enda sõpra aidata. Taaskord, kui mõelda eelkirjeldatust välja P.P. la roll, poleks

ka AS-i Bigbank praktika muutunud.

127. Prokuratuur nõustub õigupoolest ka faktiga, et süüdistatavate vaheline sõpruse sisu ei

olnud niivõrd intensiivne, mis kohustaks P.H. at P.P. la huvides tehtavast otsusest või

toimingust taanduma pelgalt selle fakti tõttu. Küll aga tuleb nendevahelist sõprust käsitleda

selle siduva faktorina, mis võimaldab ka eeltoodud, üksikud elemendid, asetada konteksti ja

koosmõjus kinnitab, et P.P. mõjutas P.H. at väljaspool tema abilinnapeana tegutsemist

oluliselt ja vahetult. Selliselt ei ole tegemist pelgalt kampaaniakulude hüvitamisega, vaid

sõbrale kohalike omavalitsuse valimiste raames tehtud kampaaniakulude hüvitamisega.

Samuti laenuläbirääkimistel erikohtlemine, P.P. la abi ja P.H. a kokkuviimine AS-i Bigbank

juhatuse ning kohaliku taseme üksuse juhiga ei toimunud juhututtava, vaid sõbra suhtes. Ka

erakonna siseselt oli tegemist sarnaste poliitiliste vaadete edendajate ja sõpradega, mistõttu on

P.P. la huvi ka see, et P.H. al läheks erakonna karjääriredelil hästi. Seetõttu ei saa üle ega

ümber faktist, et isikute seotust tuleb vaadata komplektsena KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes.

128. Võlakirjade soetamise osas märgib prokurör, et prokuratuur ei ole väitnud, et 9. jaanuaril

2023 tehtud otsus oli AS Bigbank huvides. AS Bigbank on läbi P.P. la P.H. aga seotud isik.

KVS § 7 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt loetakse seotud isikuks ka selline juriidiline isik, milles

vähemalt 1/10 osalusest või mille juhtimis- või kontrollorgani liige on p 4 alusel seotud isik

(s.o P.P. ). Võlakirjade soetamisega seonduv, koosmõjus isikute sõbrastaatusega, näitab

taaskord, et nende suhe mõjutas P.H. at väljaspool tema ametiseisundit, s.o eraelu, oluliselt ja

vahetult. Seda rõhutab fakt, et P.H. pidas vajalikuks P.P. a teavitada sellest, et ta AS Bigbank

võlakirju märkis. Tuttavate suhtluses ei ole tavaks, et ettevõtte suuraktsionäri ning nõukogu

esimeest teavitatakse võlakirjade, aktsiate vms ostust.

129. Ühtlasi on maakohus rikkunud materiaalõigust KVS § 7 lg 1 p 4 sisustamisel.

Kohtuotsuse sisulised põhistused keskenduvad prokuratuuri süüdistuses märgitud üksikute

seoste ümberlükkamisele, sh põhjalikult on käsitletud iga elementi, mille pinnalt leidis

prokuratuur, et P.H. ja P.P. on seotud isikud. Küll aga ei ole kohus analüüsinud, kas need

elemendid, mille faktilised asjaolud on loetud tõendatuks (kampaaniakulude hüvitamine, mõju

erakonnas Isamaa, sõprussuhted) võimaldavad kogumis järeldada, et nad on seotud isikud.

Prokurör möönab, et kui kohus leiab, et prokuratuuri kirjeldatud asjaolud pole üleüldse aset

leidnudki või tõendatud, pole ka kogumis võimalik asjaolusid analüüsida. Küll aga on kohus

mitmeid aspekte tuvastanud, ent jõudnud erinevale arusaamale seotuse intensiivsuse osas.

130. Prokuratuur nõustus maakohtuga selles, et 9. jaanuaril 2023 vastu võetud otsus ei

omanud ühtegi otsest õiguslikku ega faktilist tagajärge konkreetselt P.P. lale ega korp!

Sakalale. Kumbki ei olnud selle otsuse adressaat ega otsusest mõjutatud isik. See omas

tagajärgi eelkõige linnale ning RKAS-ile, st oli tehtud nende suhtes. Seega pole asjakohane

KVS § 11 lg 1 p 1.

131. Toimingupiirangu rikkumine seisneb selles, et abilinnapea oli teadlik P.P. la (st temaga

seotud isiku) muust huvist, mis mõjutas P Humala tehtud otsust KVS § 11 lg 1 p 2 alusel.

KVS § 11 lg 1 p 2 eeldab, et P.H. teadis P.P. la muust huvist, mis võis tema tehtavat otsust

mõjutada. Seega sätet grammatiliselt tõlgendades ei ole vajalik tuvastada ega tõendada fakti,

et see huvi otsust reaalselt mõjutas, vaid piisab mõjutusfakti võimalikkusest.

Materiaalõiguslikult pole õige järeldada, et P.H. lähtus otsuse tegemisel linna huvidest, vaid

tuleb tuvastada, et see teise isiku huvi võis mõjutada ametiisikut ja seeläbi ka tema tehtavat

toimingut või vastu võetavat otsust (1-19-6293 p 149). Ei tohi lasta meelest minna, et

ametiisik peab hoiduma sellistest otsustest, mille puhul tekib mulje, et neid võis mõjutada

mingi erahuvi – ja kui ametiisik otsuse sellest hoolimata teeb, peab ta aktsepteerima

süüetteheidet (1-19-6293, p 152). Toimingupiirangu eesmärk on maandada korruptsiooniohtu

– seda nii olukorras, kui ametiseisundit kasutades on ametiisik lähtunud erahuvides, ent ka

juhul, kui ta seda teinud ei ole.

132. P.H. a tegevust mõjutas P.P. la erahuvi järgmiselt. P.H. on otsuse tegemisele eelnevalt

suhelnud Kuperjanovi 9 teemadel vähemalt neljal korral L.K. ga. Kokkuvõtlikult on need

vestlused toimunud nii Kuperjanovi 9 omandamise otstarbekuse kui ka ajalise surve osas. Ehk

pärast L.K. ga kõnede toimumist on P.H. suhelnud ka P.P. laga. See annab alust järeldada, et

P.H. soovis ennast protsessi ajajoone ja seisuga enne P.P. laga vestlemist kurssi viia, st

vajadusel oli tal võimalik sellest P.P. lale aru anda. Sellest nähtub otseselt, et P.P. la surve ja

huvi on teda otsuse tegemisel mõjutanud.

133. Märkimist väärib ka P.H. a suhtlus G.K. ga. Tunnistaja ütlustest oli selgesti näha P.H. a

roll otsuse sisulisel suunamisel ning fakt, et see kandis ajalist survet ning sõnumit, et

linnavalitsus peab Kuperjanovi 9-st loobuma. Kohtuotsuses puudub selgitus, miks tunnistaja

ütlustele ei tuginetud.

134. Kõige ilmekamalt illustreerivad fakti, et P.H. juhindus P.P. la erahuvist, nende

omavahelised kõned. 23. novembril 2022 kõnes selgitab P.H. , et ta torgib Kuperjanovi 9

teemadel L.K. t kogu aeg ning et ütles talle, et ei ole midagi, et siis tuleb ju otsustada, et me ei

tee seda (st loobuda Kuperjanovi 9-st). Samuti selgitab ta, et L.K. l on motivatsioon vist ära

kadunud, kuna saab aru, et tegelikult raha ei ole ja tuleb tegemata jätta (millist seisukohta

edastas P.H. L.K. le korduvalt) 7. detsembri 2022 kõnes avaldas P.H. taaskord nõustumist

P.P. la erahuviga ning selle teadvustamist. Lisaks selgitas P.H. millised on sel hetkel linna

seisukohad, millised arutelud, koosolekud on toimunud jne.

135. Juhul, kui ka ringkonnakohus KVS § 7 lg 1 p-st 4 tulenevalt seotust ei tuvasta, soovib

prokuratuur tuua ringkonnakohtu kolleegiumi ette küsimuse, kas käesoleval juhul on võimalik

tuvastada KVS § 11 lg 1 p-st 3 tuleneva korruptsiooniohu realiseerumine. Küsimust ei ole

selles, et sügisel 2022 leidsid aset kõned P.H. a ja P.P. la vahel, kus P.P. kasutas fraase

„avalda survet“, „joone peab ta alla saama“, „ja kiri ära saata ja, kuramus, saame selle asja

liikuma ikkagi“, no jumal küll, kas te juba lukku ei saa seda asja, see on täitsa uskumatu“,

„ürita see aasta kindlasti ära koputada see asi“ ning „aga vähemalt selle aasta numbri sees

võiks see asi ikkagi nüüd“. Seega ei ole tegemist pelgalt lobistamisega, mille eesmärk on

saada endale soodne otsus, vaid konkreetse mõjutamisega. Vähemtähtsad ei ole ka P.H. a

vastused, kus ta mõistab P.P. la muret ning annab aru sellest, et ta küsimusega tegeleb ning

seda arutelu linnavalitsuses veab. Teisisõnu on realiseerunud oht, et otsustades pealtnäha linna

huvides ehk et mitte jätta vana maja linna omandisse seisma, oli selle taustal varjatult P.P. la

erahuvi. Esines korruptsioonioht. Tegemist ei ole hüpoteetilise ohuga, st avalikkusel võiks

tekkida kahtlus, kas P.H. a tegevus võis olla kantud kellegi erahuvist, vaid see ka reaalselt

esines.

136. Kuivõrd eelnevale tuginedes leiab prokuratuur, et P.H. a tegu oli koosseisupärane,

õigusvastane ning süüline, tuleb kohtuotsus tühistada ka P.P. la õigeksmõistmises.

Süüdistatav pani KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi teo toime toimingupiirangu rikkumisele

eriti suures ulatuses vaimse kaasabi osutamisega. P.P. la käitumine väljus sotsiaaladekvaatsete

tegude piiridest. Tegemist ei olnud tavalise lobitööga, millega ärimees soovis, et linn temale

soodsal viisil otsustaks. Selline lobitöö kasvas üle abilinnapea mõjutamiseks, suunamiseks

ning korralduste andmiseks. Subjektiivsest küljest – P.P. teadis, et ta on P.H. aga seotud isik.

P.P. teadis, et ta toetas P.H. a kampaaniakulusid, et ta on aidanud tema õde ja abikaasat AS-

ist Bigbank laenu taotlustega. Ta oli teadlik ka sellest, et P.H. on soetanud AS-i Bigbank

võlakirju. Samuti oli ta kursis enda mõju ja rolliga erakonnas Isamaa, millesse mõlemad

kuulusid ning tema pädevuses oli otsustada poliitiku karjääri üle ning oli ta teadlik

nendevahelistest suhetest.

137. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis leiab prokurör, et maakohus on

menetluskulude hüvitamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Menetluskulud ei

olnud põhjendatud kohtu määratud ulatuses. Kriminaalasja mahukust, keerukust ja pikkust

arvestades on tegemist astronoomiliselt suurte menetluskuludega. Prokuratuuri hinnangul on

kohus suhtunud kulude põhjendamatusesse kriitikavabalt ning ei ole analüüsinud kõigi

toimingute vajalikkust, tulemust ega sisulist mahtu. Kõik see päädib menetluskulude

väljamõistmisega oluliselt suuremas määras kui olnuks põhjendatud. Asi on õiguslikus

küsimuses küll keskmisest keerukam, kuid kaitseülesandeid osutasid ka kaitsjad, kelle

töökogemus taoliste kriminaalasjade juures oli keskmisest suurem.

138. Kohtueelses menetluses oli kriminaaltoimikute maht 7 köidet, kokku toimus 27 istungit.

Avalik kohtueelne menetlus kestis 11 kuud (30. mai 2023 kuni 18. aprill 2024) ning

kohtumenetlus kestis sisuliselt 4 kuud (6. august 2024 kuni 9. detsember 2024). Seega

suurendab menetluskulude põhjendatust kriminaalasja keerukus, ent kriminaalasi ei olnud

niivõrd mahukas, et õigustada enam kui 190 000 euro suuruste menetluskulude teket.

139. Maakohus on P.P. la kaitsjate menetluskulude hüvitamise taotlusesse ja selle lisadesse

suhtunud üsnagi kriitikavabalt. Kriitikavabalt on menetluskulude hulka arvatud ka selliseid

toiminguid, mida kaitsekuludena hüvitada pole vajalik. Arveid on esitatud ka toimingute eest,

millised jäid tagajärjetuks – kohtuniku taandamisavalduste koostamine, määruskaebuste

koostamine jne. P.P. la menetluskulusid tuleb vähendada vähemalt poole ulatuses. P.H. a osas

leiab prokurör, et temal tekkinud menetluskulud on suures osas põhjendatud ja vajalikud.

Süüdistatava P.H. a kaitsjate apellatsioon

140. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatava P.H. a kaitsjad

vandeadvokaadid M. Lemetti ja T. Kask, kes taotlevad Tartu Maakohtu 13. septembri 2024

määruse tühistamist ja uue määruse tegemist ning kohustada Kaitsepolitseiametit või

prokuratuuri andma süüdistatavale P.H. ale ammendav ülevaade kõigist P.H. a jälitustegevuse

käigus kogutud andmetest ning anda menetlusosalise valdusesse kõik jälitustegevuse käigus

kogutud andmed, et nendega oleks võimalik segamatult omal käel (nt advokaadibüroos)

tutvuda. Veel taotletakse maakohtu põhjenduste muutmist ja uue otsuse tegemist, millega

tuvastada, et maakohtu ja prokuratuuri poolt väljastatud jälitustoimingute kõik load on

õigusvastased, tunnistada nimetatud määruste ja lubade alusel teostatud jälitustoimingud

õigusvastaseks ning tunnistada jälitustoimingute tulemusel saadud tõendid lubamatuteks.

Samuti tunnistada õigusvastaseks P.H. a e-postkastide sisu väljaküsimine menetleja poolt

lihtkirjaliku päringu alusel. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata

P.H. a taotlused talle süüteomenetluses seoses ametikohustuste täitmisest kõrvalejäämisega

tekitatud varalise kahju ja arvutiandmetega hooletult ümberkäimisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks ning jättis P.H. a kanda menetluskulud 9333 euro ulatuses. Rahuldada

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused ning jätta maakohtus tekkinud

menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.

141. Kaitsjad leiavad jätkuvalt, et jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise käigus

rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis on kaasa toonud süüdistatava kaitseõiguse

rikkumise ning kaitsjad põhjendavad seda järgmiselt. Jälitustegevuse andmete tutvustamise

viis ei ole õiguspärane, sest see piirab oluliselt kaitseõiguse teostamist, mistõttu on tegemist

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Pole mitte mingit kaalukat põhjust, miks ei

tohiks anda kaitsjale tutvumiseks jälitustegevuse kogutud andmete kõiki koopiaid. Olukord,

kus kaitsjale oleks jälitustegevuse andmed kättesaadavad, oleks kaitseõiguse teostamine palju

efektiivsem erinevate ressursside kontekstis (aeg, raha, ametnike tööaeg jne). Pealegi on

käesoleval juhul tegemist P.H. a enda kõnedega, milles ta ühe osapoolena on osalenud.

Puudub igasugune põhjendus, miks ta ei tohiks neid salvestusi enda valdusesse saada.

Lubamatu on olukord, kus ametnik on demonstratiivselt passiivne ning tutvujad peavad ise

(teadmata sealjuures andmete kogumi kogu sisu) väga täpselt kuupäeva ja kellaaja täpsusega

ütlema, milliste kõnedega, lindistustega, videotega või fotodega nad tutvuda soovivad. See

piirab oluliselt tutvumise võimalusi. Kaitsjad leiavad, et 11. jaanuari 2013 (üle 10 aasta

tagasi!) jõustunud Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord on

vananenud, ajale jalgu jäänud ja ei vasta enam tänapäeva tehnoloogia võimalustele.

142. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, millega maakohus jättis tühistamata maakohtu

ja prokuratuuri poolt väljastatud jälitustoimingute load ning jättis nimetatud määruste ja

lubade alusel teostatud jälitustoimingud õigusvastaseks tunnistamata ning jälitustoimingute

tulemusel saadud tõendid lubamatuteks tunnistamata. Kaitsjad soovivad, et ringkonnakohus

tuvastaks, et selles kriminaalasjas maakohtu ja prokuratuuri poolt väljastatud jälitustoimingute

load on õigusvastased, ning tunnistada jälitustoimingute tulemusel saadud tõendid

lubamatuteks. Jälitusluba väljastanud maakohtule esitatud infokillud olid ebaseaduslikud

ja/või ebapiisavad ja/või kontekstist väljarebitud ja/või teatud mõttes koguni kohut eksitavad

ka sellel ajahetkel (st 2022 oktoobris). Jälituslubades ja taotlustes on prokuratuur läbivalt

esitanud ebaõige faktiväite nagu eksisteeriks linnal ostueesõigus Kuperjanovi 9 kinnistu osas.

Samal ajal oli juba oktoobris 2022 menetlejale teada, et mingit ostueesõigust linnal pole.

143. Hilisemate jälituslubade põhjendused on veelgi nõrgemad, sest 1) ära on langenud osad

kuriteokahtlused ja 2) jälitustoimingutega kogutud teave ei ole nii kaalukas, et oleks olnud

alust jälituslubade pikendamiseks (uute jälituslubade andmiseks). Järele jäi üksnes üks

episood Kuperjanovi 9 osas. Kohtu ja prokuratuuri põhjendused jälitustegevuse jätkamise

osas on sisutühjad ja trafaretsed. Kohus pole prokuratuuri hilisemaid taotlusi kriitiliselt

hinnanud. Kuidas muidu selgitada asjaolu, et küsitud jälituslubadest realiseeriti ainult osad (st

ainult osade lubade alusel teostati jälitustoiminguid).

144. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, millega maakohus jättis õigusvastaseks

tunnistamata P.H. a e-postkastide sisu väljaküsimise menetleja poolt lihtkirjaliku päringu

alusel ja lubamatuks tunnistamata nende päringute tulemusel saadud prokuröri tõendid nr 7,

10, 25 ja 29. Lihtkirjalike päringutega saadud teave on lubamatu nii üksikute päringute lõikes

kui ka kogumis vaadatuna. Tervikuna vaadates ja pannes sinna kõrvale ka jälitustegevuse

lubade korduv küsimine ja andmine, joonistub ebaseaduslik tõendite kogumine veelgi

reljeefsemalt välja. E-postkastide osas jäeti jälitustegevuse load realiseerimata, selle asemel

küsiti e-postkastide teave välja lihtkirjalike päringutega.

145. P.P. lal polnud vahetut mõju P.H. a suhtes valimiskampaania kulude hüvitamisel.

Valimiskampaania toetamine on demokraatia üks fundamentaalne osa ning seda ei saa muuta

mingi süüteokoosseisu objektiivse külje asjaoluks. Siit edasi on väike samm selleni, et

hakatakse kõiki valimiskampaania toetajaid käsitlema kui potentsiaalseid seotud isikuid, kelle

puhul saaks jaatada eksimist KVS-s sätestatud reeglite vastu.

146. 9. jaanuaril 2023 ei võtnud linnavalitsus vastu otsust KVS tähenduses. Kuna Kuperjanovi

9 omandamiseks vajaminevate vahetatavate kinnistute väärtused olid 1 600 000 eurot, siis

oleks tulnud vahetustehinguks luba anda Tartu linnavolikogul. Sellisel juhul olid mistahes

linnavalitsuse tegevused ettevalmistava tegevusega ning ei saanud omada otsustavat tähtsust.

Veelgi enam, linnavalitsus ei andnud välja kirjalikku haldusakti vahetustehingust loobumise

kohta. Tegemist oli üksnes jooksvate aruteludega suulises vormis, mis ei vormunud

haldusaktiks. Polnud olemas linnavalitsuse selgelt äratuntavat otsust, mille tegemisest oleks

P.H. saanud end taandada. Tunnistajad J.M. , U.K. , K.K. ja süüdistatav P.H. on oma

ütlustes selgitanud linnavalitsuse ja linnavolikogu otsustusprotsessi ja jaanuaris võetud

sisukoht ei ole otsus. Seega puudus P.H. al arusaam, et ta oleks 9. jaanuari 2023

kabinetinõupidamisel realiseerinud oma ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust ja

osalenud KVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses otsuse tegemisel. Selline arusaam puudus lisaks P.H.

ale ka teistel linnavalitsuse töötajatel.

147. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et rahuldamata tuleb jätta P.H. a taotlused talle

süüteomenetluses seoses ametikohustuste täitmisest kõrvalejäämisega tekitatud varalise kahju

ja arvutiandmetega hooletult ümberkäimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. P.H.

sisuliselt kõrvaldati ametist ning põhjendatud ei ole SKHS § 5 lg 1 p 4 kitsendav

tõlgendamine. P.H. ale oli kahtlustuse saamise järgselt üheselt arusaadav, et tema jätkamine

Tartu abilinnapeana ei ole kahtlustuse saamise järgselt võimalik ning kui ta ise ametist

lahkumisest ei teata, siis toimub see muul viisil nii ehk teisiti. Sisuliselt realiseerus KrMS §

141 lg 1 koosseis, vaatamata sellele, et kõrvaldamist ei ole otsustatud kohtumääruse alusel.

P.H. a pilveandmete ja IT seadmetest leitud andmetega käidi lohakalt ümber. Ebaõige on

maakohtu järeldus, et kuna kohus ei tuvastanud, et P.H. a IT-seadmetest leitud andmetele

oleks nende käitlemisel mingit reaalset ega ka potentsiaalset ohtu tekkinud ja seega on kahju

tekkimine tõendamata. Asjaolud näitavad menetleja väga madalat küberhügieeni taset

andmete käitlemisel. Käesoleval juhul on tegemist eelkõige eraelu puutumatuse rikkumisega,

samuti oli niimoodi hooletult käitudes ohtu pandud sõnumi saladus. Tekkinud mittevaraline

kahju on rikkumiste otsene tagajärg.

148. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, millega jäeti P.H. al tekkinud menetluskulud

9333 eurot P.H. a kanda. Kuna kohtuasi oli üle keskmise keerukas ja nüansirohke, siis oli

õigustatud ka kahe kaitsja kohalolu nimetatud istungitel.

Süüdistatava P.P. la kaitsjate apellatsioon

149. Apellatsiooni esitasid ka süüdistatava P.P. la kaitsjad vandeadvokaadid P. Keres ja A.

Rohtla, kes paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata P.P. la kaitsjate

taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ning millega jäeti P.P. lal tekkinud

menetluskulud 24 406,39 eurot P.P. la kanda. Tühistatud osas teha uus otsus, millega

rahuldada P.P. la taotlused kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 alusel ning mõista P.P. la

kasuks välja ka õigusteenuse osutamise käigus tekkinud menetluskulud 24 406,39 eurot. Jätta

apellatsioonmenetlusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

150. P.P. lale tuleb hüvitada menetlejate süülise käitumisega tekitatud mittevaraline kahju.

Kaitsepolitseiamet on korduvalt üritanud ebaseaduslikult siseneda P.P. la mobiiltelefoni.

Süüdistatavale saadetud hoiatusteated sisaldavad teavet, et riikliku taustaga organisatsioon on

üritanud kaugelt murda iPhone'i, mis on seotud P.P. la Apple ID-ga xxx. Seejuures hakkasid

hoiatusteated tulema paar kuud pärast kriminaalasja alustamist. Puudub põhjus kahelda, et

mobiiltelefoni siseneda üritanud riikliku taustaga asutus on just Kaitsepolitseiamet. On raske

ette kujutada, milline riikliku taustaga organisatsioon peale oma riigisisese luureasutuse võiks

soovida neid ressursse panustada. Kaitsjate veendumust, et telefoni üritas siseneda just

Kaitsepolitseiamet, kinnitab ka 11. aprilli 2024 hoiatusteates sisalduv informatsioon, et

telefoni sisenemiseks on kasutatud nuhkvara NSO Group Pegasus. Seega, kuna

Kaitsepolitseiamet teostas P.P. la suhtes ebaseaduslikku jälitustegevust, kahjustades sellega

tema õigust eraelu puutumatusele, tuleb rahuldada kaitsjate taotlus P.P. lale tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

151. Kaitsepolitseiameti ametnikud teostasid korp! Sakala külalisõhtul ebaseaduslikku

jälitustegevust. Kaitsjad ei nõustu kohtu väitega, et vaatamata süülisele ja põhiõigusi

rikkuvale käitumisele ei ole P.P. lale tekitatud mittevaralist kahju. Ei saa olla vaidlust, et

jälitustoimingute range regulatsioon ongi loodud ennekõike jälitustoimingule allutatud isiku

põhiõiguste kaitseks, et vältida menetleja poolt võimu kuritarvitamist ja jälitustoimingute

tegemist oma suva järgi. Kui sellest regulatsioonist jälitustoimingute tegemisel kinni ei peeta,

rikub see oluliselt isiku põhiõigusi, sh õigust eraelu puutumatusele. Nagu öeldud, siis isegi

kohtu endi hinnangul tuleb jaatada P.P. la õiguste rikkumist. Järelikult tuleb jaatada ka

mittevaralise kahju tekitamist. Isiku kriminaalasjas ebaseaduslikult teabe kogumine on

kahtlemata selline süüline menetlusõiguse rikkumine.

152. Kaitsepolitseiamet on teostanud ebaseaduslikku matkimist. Kaitsjate hinnangul ei õigusta

pooleliolev kriminaalmenetlus hüvitise maksmata jätmist. Süüdistatav nõuab riigilt kahju

hüvitamist Kaitsepolitseiameti ebaseadusliku tegevuse eest – A.V. i kasutamine ebaseadusliku

matkijana, mitte A.V. i tegevust matkija endana. Sellist hüvitist on süüdistataval õigus nõuda

käimasolevas menetluses, mitte A.V. i süüküsimust arutavas menetluses.

153. Läbiotsimisel kahjustati ebaproportsionaalselt P.P. la õigust kodu ja eraelu

puutumatusele. Kuigi läbiotsimist lubav pealdis loetleb küll erinevaid esemeid, kuid annab

siiski menetlejale vaba voli käia piiramatult süüdistatava kodus ringi ja võtta ära kõike, mis

menetleja hinnangul kasvõi kõige vähemal määral väidetava kuriteoga võiks seostuda. Ometi

on läbiotsimise näol tegemist isiku põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivava toiminguga,

mistõttu on see KrMS § 91 regulatsiooniga allutatud rangelt kohtuliku kontrolli alla. Selline

kontroll on aga olematu, kui eeluurimiskohtunik ei saa aru läbiotsimistaotluse äärmiselt laiast

ulatusest ning pimesilmi kopeerib prokuratuuri läbiotsimistaotluse resolutsiooni oma

pealdisesse. P.P. andis läbiotsimise alguses oma sülearvuti kohe vabatahtlikult välja ja

menetlejate käes oli ka tema mobiiltelefon. Seega kaks peamist väidetava

korruptsioonikuriteo tõendiallikat olid juba enne läbiotsimise alustamist menetlejatele välja

antud. Sellele vaatamata teostasid Kaitsepolitseiameti töötajad P.P. la elukohas peaaegu

kolme ja poole tunnise läbiotsimise. See on vastuolus KrMS § 91 lg-ga 9. Puudub igasugune

mõistlik põhjus, miks vaatamata süüdistatava koostööle otsustati siiski sedavõrd ulatuslikku

läbiotsimist teostada. Sisuliselt meelitati P.P. a ennast potentsiaalselt süüstavat materjali

vabatahtlikult välja andma, jättes talle selgituste jagamisel mulje, et arvestades seaduses

sätestatut ei teostata menetlejatega koostöö tegemisel läbiotsimist või ei tehta seda vähemalt

niivõrd intensiivses ulatuses.

154. Avalikel kohtuistungitel on järjepidevalt uuritud süüdistatava eraelulisi detaile ja

poliitilisi vaateid kajastavaid vestlusi. Eraelulisi detaile ning usulisi, filosoofilisi ja poliitilisi

vaateid sisaldavate kirjavahetuste avalikustamisega rikuti oluliselt süüdistatava õigust eraelu

puutumatusele. Kuigi kohtul on võimalus isikute eraelu kaitseks kohtuistung kinniseks

kuulutada või kohustada kohtusaalis viibijaid istungil teatavaks saadud asjaolusid saladuses

hoidma, ei piiranud kohus kohtuistungi avalikkust. Kaitsjad ei nõustu, et selline kahju

hüvitamine alluks RVastS-le. SKHS § 7 lg 3 hõlmab üksnes kohtu tuumikfunktsiooni ehk

õigusemõistmist materiaalses tähenduses. Kohtuistungi kinniseks kuulutamise otsustamine ei

ole aga õigusemõistmine materiaalses tähenduses. Kaitsjad esitasid 8. augustil 2024, 14.

augustil 2024 ja 16. septembril 2024 taotlused istungi kinniseks kuulutamiseks osas, milles

avalik istung rikub P.P. la õigust eraelu puutumatusele. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et

kohus ei saanud ega pidanudki teadma tõendite delikaatset sisu. Maailmavaate üldine tuntus ei

saa ühelgi juhul õigustada selle detailset avaldamist avalikkusele ja avalikkuse esindajatel

puudub subjektiivne õigus kohtualuse eraelu üksikasjadega tutvuda. Kohus on jätnud

arvestamata ka asjaolu, et poliitilised vaated on IKÜM artikli 9 lg 1 kohaselt eriliigilised

isikuandmed.

155. P.P. lale tuleb hüvitada kõik kriminaalmenetluses kantud menetluskulud. 9. detsembril

2024 esitasid P.P. la kaitsjad taotluse mõista Eesti Vabariigilt valitud kaitsjatele makstud tasu

katteks välja 217 286,80 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole kaitsekulutused, mis on

kantud seoses kahe kaitsja osalemisega kohtuistungitel. Põhjendatuks tuleb pidada mõlema

kaitsja istungil osalemisega tekkinud kulutused. Sellise keerulise kriminaalasja puhul on

mitme kaitsja osavõtt menetlusest ja istungitest äärmiselt oluline, et süüdistatava õigused

saaksid tõepoolest efektiivselt ja parimal võimalikul viisil tagatud. Kaitsja üksinda osalemine

õiguslikult niivõrd komplitseeritud menetluses oleks oluliselt langetanud õigusteenuse

kvaliteeti. Kogu materjali hoomamiseks ning omapoolsete tõendite ja seisukohtade

nõuetekohaseks esitamiseks oli mõlema kaitsja osalemine kohtuistungitel vajalik. Seejuures

oli istungitel mõlemal kaitsjal oma kindel ülesanne, mis oli paika pandud omavahelise

tööjaotuse alusel.

156. Kohus leidis, et suhtlus meediaga ei kuulu õigusteenuse osutamise hulka ning tegemist

on vaid kaitsealuse vabatahtliku sooviga oma vaateid avalikkusele selgitada.

Kriminaalmenetlus on alates selle avalikkuses teatavaks saamisest pälvinud pidevat

meediatähelepanu. Kahtlustust ja kohtumenetlust kajastati pidevalt kõikide suuremate

uudisteportaalide ja -saadete esiuudistena. Kui prokurör kommenteerib korduvalt ühiskonna

kõrgendatud huviga kriminaalmenetlust, siis peab ka kaitsjatel olema võimalus oma

kaitsealuse kaitseks ja süütuse presumptsiooni tagamiseks anda omapoolseid kommentaare.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on aastaid kestnud menetluse vältel kulunud meediaga

suhtlemiseks kokku 2 tundi.

157. Kohus selgitas punktis 225, et P.P. la kaitsjate esitatud arvelt nr 2400590 ei nähtu,

millele kulus 29. juulil 2024 transpordikulu 18,53 eurot (22,61 eurot koos km-ga) ja arvelt nr

2400473, millega seoses kanti 20. mail 2024 majutuskulu 220,33 eurot (268,80 eurot koos

km-ga). Arvelt nr 2400590 nähtuvad mõlemad transpordikulud on kantud seoses Tartu

Kaitsepolitseiameti külastamisega, mille käigus tehti kaitsjatele kättesaadavaks kriminaalasja

täiendavad materjalid. Tegemist on seega Tallinn-Tartu ja seejärel Tartu-Tallinn transpordiks

tehtud kulutustega, saamaks Kaitsepolitseiametilt kaitsealuse kriminaalmenetluses kogutud

materjale. Arvelt 2400473 nähtuv majutuskulu on kantud seoses 28. mail 2024 Tartu

Kaitsepolitseiameti külastamisega, tutvumaks jälitustoimingute käigus kogutud materjalidega.

Arvelt nähtuv kuupäev 20. mai 2024 on majutuse broneerigu tegemise kuupäev, millega

broneeriti majutus kuupäevadeks 27. mai 2024 - 29. mai 2024. Seega kanti majutuskulu

seoses terve päev kestnud Kaitsepolitseiameti külastusega ja sellele järgnenud tööga kaitsjale

tutvustatud materjalidega.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtu istungil

158. Ringkonnakohtu istungil jäid menetlusosalised oma varasemate seisukohtade juurde.

Protokollilise määrusega lahendati ka süüdistatava P.H. a kaitsjate taotlus prokuratuuri 8.

aprilli 2024 määruse osaliseks tühistamiseks ning võimaldada segamatult tutvuda

jälitustegevuse käigus kogutud andmetega. Kohus märkis, et sisuliselt on tutvustamise taotlus

seotud jälitustoimingute õiguspärasuse vaidlustamisega, mille kohus lahendab nagunii

lõpplahendit tehes. Prokurör jäi oma apellatsiooni juurde ning vaidles kaitsjate

apellatsioonidele vastu. Süüdistavad ja nende kaitsjad jäid oma apellatsioonide juurde ning

vaidlesid prokuröri apellatsioonile vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

159. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatavale P.H. ale ei ole võimalik ette heita

toimingupiirangu rikkumist ega P.P. lale sellele kaasaaitamist. Sellest tulenevalt ei pea

ringkonnakohus vajalikuks vastata kõigile prokuratuuri apellatsioonis toodud väidetele ning

lähtub KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ja jätab maakohtu põhjendused täies mahus üle kordamata.

Küll ei jaga ringkonnakohus maakohtu seisukohta sellest, et prokuratuuri tõend nr 10 on

lubatav ehk selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. P.H. a kaitsjate apellatsioon tuleb

rahuldada osaliselt. Teised apellatsioonid jäävad rahuldamata.

160. Kriminaalasjas on tuvastatud, et P.H. oli Tartu linnavalituse liige alates 19. novembrist

2021. Ta töötas abilinnapeana ning tema tööülesanded olid seotud linnavara ja

rahanduspoliitikaga. Samuti on leidnud kinnitust, et 2017. aastal RKAS-i kinnistu

Kuperjanovi 9, Tartu enampakkumise võitis mittetulundusühing Korp! Sakala Vilistlaskogu,

kuid 9. juunil 2017 tühistas riigihalduse minister enampakkumise. Alates sellest ajast kuulus

kinnistu jätkuvalt RKAS-le. Tartu linnal oli kinnistu omandamisel eesõigus. Tartu linn hakkas

kinnistu omandamise küsimusega aktiivselt tegutsema 2022. aasta suvel, kuid 9. jaanuaril

2023 otsustas, et linn kinnistut ei omanda ning teatas sellest RKAS-le. RKAS korraldas

kinnistu müümiseks riigihanke, enampakkumise võitis üliõpilaskorporatsioon Sakala ning 17.

mail 2023 kanti mittetulundusühing Korp! Sakala Vilistlaskogu Kuperjanovi tänav 9 asuva

kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Vaidlus seisneb selles, kas P.H. linnavalituse

liikmena mõjutas otsust selliselt, et linn loobuks kinnistust, kuna P.P. lal oli huvi kinnistu

vastu ja P.H. oli mõjutatud P.P. la huvist.

161. Kolleegium käsitleb esmalt sideandmeid ja jälitustoimingute lubade õiguspärasust,

e-kirjade kogumist, telefoni sisenemist ja korp! Sakala külalisõhtut (I), seejärel analüüsib P.H.

a osalemist otsuse tegemisel ja selle sisulises suunamises (II), P.H. a ja P.P. la seotust läbi

kampaaniakulude, erakonna Isamaa, laenuprotsesside, võlakirjade soetamise ja sõprussuhete

(III), P.H. a poolt toimingupiirangu rikkumist (IV), P.P. la õigeksmõistmist (V), kujundab

seisukoha P.H. a ja P.P. la süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste osas (VI),

lahendab küsimuse maakohtu menetluses väljamõistetud menetluskulude osas (VII), võtab

eelneva kokku (VIII) ning lahendab apellatsioonimenetluses esitatud kulude taotlused (IX).

I Sideandmete lubatavus, jälitustoimingute lubade õiguspärasus, e-kirjade kogumine,

Apple telefoni sisenemine ja külalisõhtu korp! Sakalas

162. Sideandmete lubatavus. P.P. la kaitsjad sideandmeid oma apellatsioonis ei käsitle. Küll

leivad P.H. a kaitsjad, et jälitustoiminguks antud load on juba ainuüksi seetõttu õigusvastased,

et nendes on tuginetud sideandmetele. Prokuratuur leiab, et sideandmeid küsiti sideettevõttelt

üksnes ärilise eesmärgil kogutud andmete osas ning neid saab arvestada.

163. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks irduda maakohtu järeldustest, mille kohaselt

sideandmete säilitamiskohustus tuleb ESS § 1111 lg-st 4, mis sätestab endiselt valimatu

aastapikkuse sideandmete säilitamise kohustuse. Arvestades, et kehtiv seadus on Euroopa

Liidu õigusega vastuolus (RKKKo asjas nr 1-16-6179/111, p-d 43–50), kehtis see siiski

kõigile sideettevõtetele ühte moodi. Kuigi kaitsjad on esitanud üksnes Telia Eesti AS vastuse,

pole põhjust arvata, et Tele2 Eesti AS või Elisa Eesti AS saaksid kuidagi teist moodi käituda.

Seega ei ole määrav, millist teenusepakkujat kasutavad P.H. või K.H.A. . Prokurör selgitab,

et pole küsinud kohtult selliste andmete kogumise luba, mille osas on riik kohaldanud

andmete kohustusliku kogumise ja säilitamise kohustust. Küsiti ja sideettevõtja väljastas need

andmed, mida on sideettevõtja kogunud, dokumenteerinud ja säilitanud äriliste tehingute

tarbeks ning selliseid päringuid lubab KrMS § 901.

164. Ringkonnakohus tutvus 20. oktoobri 2022 prokuratuuri sideettevõtjalt andmete pärimise

loa taotlusega (KoTo 1, lk 110–115). Selle sisu kohaselt on sideettevõtjalt vajalik saada

andmeid selleks, et tuvastada, millistel aegadel, kui tihti ja millise kestusega on olnud isikute

omavahelised kõned. Oluline on tuvastada, kas poolte vahel on saadetud sõnumeid, millise

sagedusega ja mis ajal. Oluline on tuvastada, millistes mobiiltelefonides kasutatakse

telefoninumbreid. Kokkuvõtlikult võimaldavad sideettevõtjalt saadud andmed teha järelduse

selle kohta, millise iseloomuga on taotluses märgitud isikute omavaheline suhtlus. Prokurör

leidis, et vältimatult vajalik on sideettevõtjatelt välja nõuda ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmeid, mis on sideettevõtjate poolt kogutud sideteenuse osutamise eesmärgil ning

äritegevuse käigus tehtud toimingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks.

Maakohus on andnud loa 21. oktoobril 2022 (KoTo 1, lk 116). Maakohus on põhjendatult

viidanud Telia Eesti AS 21. novembri 2024 vastusele. Sellest nähtub, et sideettevõte on

isikuandmete säilitamisel järginud ESS § 1111 lõigetes 1–4 kehtestatud tingimusi. Telia poolt

isikuandmete töötlemine ärilistel eesmärkidel ei puuduta eeltoodud juriidiliste kohustuste

täitmist.

165. Vaatamata sellele, et prokuratuur taotles kohtu loal sideettevõtjalt andmeid, mida

sideettevõtja on kogunud oma äritegevuse käigus ja ärilistel eesmärkidel, tuleneb

sideandemete säilitamiskohustus jätkuvalt ESS § 1111 lg-st 4, mis sätestab endiselt valimatu

aastapikkuse sideandmete säilitamise kohustuse.

166. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate kohtuistungil tooduga, et Telia Eesti AS-lt küsiti otse,

kas Telia AS kogus vaidlusaluse sideandmete päringute alusel prokuratuurile sideandmete

liike ärilistel eesmärkidel. Telia vastas, et isikuandmeid säilitati ja väljastati ESS § 1111 lg-te

1 ja 2 alusel ning nende säilitamisel ei olnud Telia Eesti AS ärilised eesmärgid

asjassepuutuvad (KoTo 16, lk 15–16). Samuti väärib märkimist, et ringkonnakohus on ka

varem (TrtRKm asjas nr 1-24-1694/6) leidnud, et kogutud sideandmed ei ole lubatav tõend.

Uusi argumente selle järelduse ümberlükkamiseks ei ole.

167. Kuigi sideandmete lubatavuse küsimuse üle on juba varem vaieldud (KoTo 1, 99–103),

ei ole selle taotluse uuesti esitamine kohtumenetluses asja sisulisel arutamisel välistatud.

Samas selleks, et asuda varasemast määrusest teistsugusele seisukohale oleks vaja ka

asjakohaseid argumente. Praegu neid esitatud pole. Muutunud ei ole ka asjaolu, et

sideandmete lausaline kogumine riivab oluliselt isikute era- ja perekonnaelu puutumatust ning

õigust isikuandmete kaitsele (Euroopa Kohtu 2. märtsi 2021 otsus asjas nr C-511/18, p 168).

Kuigi KrMS § 901 sõnastust muudeti, pole see vähimalgi määral piiranud sideandmete

lausalist kogumist. Maakohus leidis põhjendatult, et sideandmed ei ole lubatav tõend.

168. Väärib tähelepanu, et prokuratuur vaidlustas eelviidatud ringkonnakohtu 13. mai 2024

määruse, tuginedes sellele, et sideandmed on lubatavad, kuna need on kogutud ärilistel

eesmärkidel. Määruskaebust edu ei saatnud – Riigikohus keeldus selle menetlusse võtmisest

12. septembril 2024.

169. Jälitustoimingute lubade õiguspärasus. P.H. a kaitsjad taotlevad, et ringkonnakohus

tuvastaks, et kõik jälitustoiminguteks antud load on õigusvastased, tunnistaks nimetatud

määruste ja lubade alusel teostatud jälitustoimingud õigusvastaseks ning nende alusel saadud

tõendid lubamatuteks. Lisaks jätkatakse rahulolematusega, et kaitsjad ei ole saanud neile

soovitud viisil jälituse käigus kogutud andmetega tutvuda.

170. Ringkonnakohus millekski eeltooduks põhjust ei näe. Maakohus on põhjalikult

selgitanud oma otsustust 13. septembri 2024 määrusega (KoTo 3, lk 9–11). Selle määrusega

jäeti rahuldamata andmete väljaandmise taotlus ning vastavalt kaitsjate soovidele

materjalidega tutvumise taotlused. Seejuures ei ole kaitsjad võrreldes maakohtu menetlusega

millegi uuega välja tulnud, mida maakohus juba käsitlenud ei ole. Kolleegium ei pea

vajalikuks irduda maakohtu järeldustest.

171. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et KrMS § 12614 lg 3 ja selle alusel antud 3. jaanuari

2013 Vabariigi Valitsuse määrus nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku

tutvustamise kord“ on põhiseaduspärased. Lisaks on P.H. ale ja tema kaitsjale tutvustatud

kogutud andmeid kehtestatud korda jälgides. Kehtestatud kord võimaldab kaitseõigust

teostada. Seda on kinnitanud maakohtus kaitsjad sisuliselt ka ise. Maakohus käsitles

menetluspooltele tutvustamise käiku ning süüdistatavale ja tema kaitsjale on võimaldatud

tutvuda kõikide materjalidega, mis sooviti.

172. Kohtukolleegium tutvus ka jälitustoimikutega ning leiab järgmist. Kriminaalasjas on

andnud välja jälitustoimingute lube nii prokuratuur kui ka maakohus. Kuigi täpselt ei ole

apellatsioonis lubasid välja toodud, nähtub, et kaitsjad vaidlustavad kõike – seega on jätkuvalt

vaidluse all Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 7. novembri 2022 jälitustoimingu luba nr

PL13319/2022; 6. jaanuari 2023 jälitustoimingu pikendamise luba nr PL13594/2023; 6.

jaanuari 2023 jälitustoimingu luba nr PL13595/2023, 7. märtsi 2023 jälitustoimingu

pikendamise luba nr PL13889/2023; 8. märtsi 2023 jälitustoimingu pikendamise luba nr

PL13891/2023, 3. aprilli 2023 jälitustoimingu luba nr PL14038/2023 ning Tartu Maakohtu 9.

novembri 2022 määrus nr KM13333/2022, 9. jaanuari 2023 määrus nr KM13606/2023, 9.

jaanuari 2023 määrus nr KM13607/2023, 9. märtsi 2023 määrus nr KM13907/2023, 9. märtsi

2023 määrus nr KM13910/2023 ja 3. aprilli 2024 määrus nr KM14040/2023. Kaitsjad

märgivad ka ise, et nad jäävad oma varasemate seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus need seisukohad ümber lükanud.

173. Nii on ringkonnakohus 13. mail 2024 (kohtuasi nr 1-24-1694/6) jälitustoimingulubade

õiguspärasust hinnates kui ka maakohus nüüd leidnud, et üksnes asjaolu, et lubade puhul ei

olnud võimalik sideandmetele tugineda, ei muuda lube veel kogumis põhjendamatuks ega

õigusvastaseks. Kuigi kohtumenetluses on võimalik menetlusosalistel uuesti jälitustoimingute

lubade seaduslikkust kahtluse alla seada, ei tähenda see teisel korral seda, et asja lahendav

kohus ei võiks nõustuda varasemate seisukohtadega. Ka praegusel juhul ei pea

ringkonnakohus võimalikuks praktikast eemalduda. Ringkonnakohus jättis jälitustoimingu

lubade õiguspärasuse hindamisel maakohtu 9. novembri 2022 määrusest nr KM13333/2022 ja

9. jaanuari 2023 määrusest nr KM13607/2023 põhjendavast osast välja viited sideettevõtjatelt

saadud andmete protokollile. Kohtu põhistuste kohaselt ei too kirjeldatud minetus maakohtu

määrustes kaasa vaidlustatud jälituslubade õigusvastasust. Riigikohus on selgitanud, et üksnes

mingi konkreetse jälitustoimingu aluseks olnud teabe õigusvastaselt saaduks osutumine ei

tingi automaatselt järeldust, et ka kõnesolevale teabele rajatud jälitustoiminguks antud luba on

õigusvastane (RKKKm asjas nr 1-17-7077/14, p 60). Seega on kaitsjate viide KrMS § 1261

lg-le 4 ainetu. Ringkonnakohus leidis, et jälitusloa taotlustes esitatud asjaolude valguses on

võimalik jaatada põhjendatud kuriteokahtlust P.H. a ja P.P. la suhtes selgelt ka juhul, kui jätta

neist välja viited kahtlustatavate sideandmetele. (TrtRKKm asjas nr 1-24-1694/6, p-d 38–39)

174. Jälitustoimingute lubade õiguspärasus seatakse kahtluse alla selles valguses, milliseid

ütlusi andis tunnistaja T.T. kohtumenetluses. Jälitustoimingu eelduseks oleva kuriteokahtluse

puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex ante, mitte aga ex post. (RKKKm asjas nr 3-1-1-1-

17, p 79; RKKKo asjas nr 3-1-1-93-15, p 60) Hilisemas asja sisulises menetluses teatavaks

saanud info ei saa kuidagi mõjutada jälitustoimingu loa õiguspärasust. See lihtsalt polnud

lubade andmise hetkel teada. Seejuures tuginetakse apellatsioonis õigusvastasuse tuvastamise

soovist lähtudes peamiselt hiljem ilmsiks tulnud teabele.

175. P.H. a kaitsja seab jälitustoimingute tegemise õiguspärasuse kahtluse alla läbi selle, et

kui mõnda jälitustoimingut ei tehtud või see ei andnud tulemust, siis oleks kõik edasine

õigusvastane. See seisukoht irdub jälitustoimingute tegemise üldpõhimõttest. Etteruttavalt ei

ole võimalik kunagi teada, kas jälitustoiming ka reaalselt õnnestub ja kas sellega saadakse

soovitud informatsiooni. Tegemist on tulevikku suunatud toiminguga ja põhjendused selle

läbiviimiseks pole kõiges prognoositavad. Veel heidab kaitsja ette, kui on selge, et mingit liiki

jälitustegevust üldse ei tehta (st sealt vajalikku infot kriminaalmenetlusse ei laeku), siis ei

tohiks olla vajadust ka sellise jälitustegevuse jätkamiseks ning sellises olukorras nähtub

ilmekalt maakohtu puudulik kontroll jälitustegevuse üle. Kolleegium leiab, et läbi sellise

põhjenduse ei oleks võimalik üldse jälitustoiminguid teostada. Tegemist on tõe

väljaselgitamisele suunatud toimingutega ning ex ante ei ole võimalik öelda, kas toiming

100% ka õnnestub. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad väljastatud load vähemalt neile

esitatud miinimumnõuetele (RKKKm asjas nr 1-22-7792/21, p-d 12-14).

176. E-kirjade kogumine päringuga. P.H. a kaitsjad ei nõustunud maakohtuga ka

süüdistatava e-postkastide xxx@xxx ja xxx väljaküsimisele antud hinnanguga ning soovivad,

et ringkonnakohus tunnistaks P.H. a e-postkastide sisu väljaküsimise menetleja poolt

lihtkirjaliku päringu alusel õigusvastaseks ning nende päringute alusel saadud prokuratuuri

tõendid nr 7, 10, 25 ja 29 lubamatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse alapeatükis

III tooduga osaliselt ja leiab, et kaitsjate etteheiteid on põhjendamatud xxx e-posti päringu

osas. Küll on lubamatu prokuratuuri tõend nr 10, kus e-kirjad saadi läbi päringu esitamise

Telia Eesti AS-le.

177. Tõendi nr 7 aluseks (KoTo 5, lk 93-128) on Kaitsepolitseiameti 3. novembri 2022

järelpärimine J.M. ile, Tartu Linnakantseleisse aadressile xxx (KoTo 5, lk 92). Järelpärimises

on kirjas, et KrMS § 32 lg 2 ja § 215 lg 1 alusel seoses Kaitsepolitseiameti menetluses oleva

kriminaalasjaga palutakse väljastada Tartu Linnavalituse serveris asuv Tartu abilinnapea P.H.

a elektronpostkasti xxx sisu alates 19. novembrist 2021 kuni 2. oktoobrini 2022.

178. Tõendi nr 10 aluseks (KoTo 5, lk 131-236) on Kaitsepolitseiameti 13. oktoobri 2022

päring (KoTo 5, lk 129) Telia Eesti AS-le, kus sarnaselt eelnevale päringule palutakse KrMS

§ 32 lg 2 ja § 215 lg 1 alusel seoses kriminaalasjaga väljastada Telia Eesti AS serveris asuv

elektronpostkast xxx sisu alates 1. jaanuarist 2021 kuni 12. oktoobrini 2022.

179. Tõendi nr 25 aluseks (KoTo 6, lk 61-83) on Kaitsepolitseiameti 29. mai 2023 järelpäring

J.M. ile (KoTo 6, lk 60) Tartu Linnakantseleisse, milles palutakse samade eelviidatud sätete

alusel väljastada muuhulgas kogu P.H. a elektronpostkast (xxx), sh kalendrikirjed.

180. Tõendi nr 29 aluseks (KoTo 7, lk 1-262) on Kaitsepolitseiameti 30. mai 2023

järelpärimine (KoTo 5, lk 64) Bigbank AS-le, milles palutakse taas eelnevalt välja toodud

sätete alusel väljastada muuhulgas elektronpostkast xxx kogu sisu. Seega ei puuduta antud

tõend P.H. a e-posti aadresse.

181. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega, et prokuratuuri tõend nr 10 on lubamatu tõend.

Sarnast küsimust on ringkonnakohus käsitlenud lahendis asjas nr 1-22-7314/257 p-des

153-156. KrMS § 32 lg 2, § 901 lg 1 ja § 215 lg 1 ei andnud menetlejale seaduslikku alust

hankida e-postkastile juurdepääsu pelgalt päringu esitamisega üldkasutatava meiliteenuse

pakkujale. Sellisel juhul tuleb kõne alla PS §-s 43 sätestatud sõnumisaladuse rikkumine, mille

jaoks on selle sätte järgi tarvis kohtu luba. PS § 43 tagab just kommunikatsiooniprotsessis

oleva sõnumi saladuse. Praegu ei kohaldu Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-93-15 toodud

seisukohad, millele tugineb maakohus oma otsuses (otsuse punktid 44-47). Riigikohus pidas

lubatavaks seda, et Kaitsepolitsei nõudis KrMS § 32 lg-st 2 ja § 215 lg 1 ls-st 1 juhindudes

Riigikogu Kantseleilt Riigikogu liikme ametialasest e-postkastist pärinevate e-kirjade

esitamist (RKKKo asjas nr 3-1-1-93-15, p 64). See pole aga samastatav üldkasutatavalt

meiliteenuse pakkujalt e-postkastis sisalduvate e-kirjade küsimisega. Küll on see Riigikohtu

lahenduskäik täidetud prokuratuuri tõendite 7, 25 ja 29 puhul. Viidatud otsuses on leitud, et e-

postkastis oleva e-kirjaga tutvumine võib olla käsitatav PS § 43 mõistes

kommunikatsiooniprotsessi sekkumisena siis, kui selleks ei kasutata e-kirja saaja ega saatja

e-posti kontot, vaid juurdepääs saadakse näiteks teenusepakkuja säilitatava e-kirja faili

koopiale (RKKKo asjas nr 3-1-1-93-15, p 103). Selle alla saab paigutada Kaitsepolitseiameti

13. oktoobri 2022 päringuga AS-ilt Telia Eesti saadetud P.H. a e-postkasti (xxx) sisuga

tutvumise, mis langeb seega PS § 43 kaitsealasse. E-kirjade sisu kogumine üldiselt

teenusepakkujalt lihtpäringu alusel ei ole õiguspärane, see rikub oluliselt isiku

sõnumisaladust, mis toob endaga kaasa tõendi nr 10 lubamatuse. Seetõttu tuleb muuta

maakohtu otsuse põhiosa ning asendada need ringkonnakohtu otsuse põhistustega. Kuna P.H.

a kaitsjad on vaidlustanud tõendi lubatavust ka apellatsioonis ning ringkonnakohus sellega

osaliselt nõustub, tuleb apellatsioon rahuldada ka osaliselt.

182. Ka ei lükka maakohtu toodud põhistusi ümber väide, et e-kirjaga päringu tegemine jätab

mulje ebaseaduslikust tõendite kogumisest. Jälitustoimingu luba ei välista päringute esitamist.

Menetlustaktika valib prokuratuur ning õige on maakohtu seisukoht, et menetlustoimingute

eesmärgid on erinevad. Päringuga on võimalik saada infot eelnevast perioodist,

jälitustoimingutega taotletav teave on suunatud tulevikus toimuvale.

183. P.P. la telefoni „sissemurdmine“.

Prokuröri hinnangul on tuvastatav

kriminaalmenetluse oluline rikkumine maakohtu otsuse punktis 26, kui kohus tugines

tõenditele, mida kohtumenetluses vastu ei võetud ega vahetult ei uuritud. Need on Apple’i

poolt saadetud hoiatuskirjad, millega üritatakse tõendada, et Kaitsepolitseiamet on üritanud

jälitusmenetluse eelselt siseneda P.P. la telefoni.

184. Kaitsjad esitasid need samad Apple’i väljavõtted, mis väidetavalt näitavad Kaitsepolitsei

sisenemisest P.P. la telefoni 15. detsembril 2022, 2. märtsil 2023, 22. juunil 2023, 30.

oktoobril 2023 ja 11. aprillil 2024 ka maakohtu istungil, kuid maakohus jättis nimetatud

tõendid protokolli kohaselt KrMS § 297 alusel vastu võtmata. Ehk õige on prokuratuuri väide,

et maakohus on korra keeldunud neid tõendeid vastu võtmast. Kohus põhjendas seda sellega,

et kaitsjatel olid need hoiatused olemas enne kaitseakti esitamist ja need oleks saanud

kajastada kaitseaktis. Puuduvad tõendid, et Kaitsepolitseiamet on üritanud siseneda P.P. la

telefoni.

185. Kui P.P. la kaitsja A. Rohtla esitas 3. detsembril 2024 süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise taotluse, siis selle lisadena on taas ära toodud samad hoiatusteavitused, mida

maakohus keeldus varem vastu võtmast. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et praeguseks

on tekkinud olukord, kus kohus on keeldunud tõendite vastu võtmast, kuid lahendi tegemisel

tugineb ikka neile. Seda nii otsuse punktides 26 ja 27 kui ka 209.

186. SKHS ei reguleeri, kuidas käib tõendite esitamine kahju hüvitamise taotlemisel. Sama

seaduse § 12 p 8 ütleb üksnes, et taotluses märgitakse tõendid, mis kinnitavad taotleja

väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Kohus leiab, et kahju hüvitamise taotluse tõendite esitamise kord ei ole

teistsugune kui süüküsimust puudutavate asjaolude tuvastamisel. Tuleb järgida KrMS § 2861

tõendite vastuvõtmise korda. Praegu on kaitsjad üritanud minna ümber nurga ja esitada

tõendid koos süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusega. Põhjendatud ei ole neile

hoiatusteavitustele tuginemine ka väidetava sissemurdmise hindamiseks, kuna nende

vastuvõtmise korda on rikutud.

187. Kuigi maakohus on hoiatusteateid analüüsinud, on ta nende tulemusena jõudnud

järeldusele, et neid ei saa siduda Kaitsepolitseiametiga ning puuduvad tõendid, et

Kaitsepolitseiamet püüdis siseneda P.P. la telefoni. Kuigi nendele hoiatusteadetele tuginemine

polnud lubatud, ei ole toonud see endaga kaasa ebaõiget kohtulahendit.

188. Kaitsepolitseiametnike viibimine korp! Sakala külalisõhtul. Prokurör avaldab

pahameelt maakohtu seisukohtade osas seoses Kaitsepolitseiametnike viibimisega korp!

Sakala külalisõhtul ning leiab, et kaitsepolitseiametnike tegevuse alusetu analüüsimine on

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

189. Ringkonnakohtu jaoks tekitab selline seisukoht hämmastust. Kaitsjad tõstatasid selle

probleemi maakohtus istungitel ning kohtul on kohustus vastata menetlusosaliste

argumentidele. Kui prokurör ei ole nõus antud vastusega, ei tähenda see, et tegevust on

analüüsitud õigusi rikkudes.

190. Prokurör leiab, et menetlusasutuse tegevuse analüüsimisel kui ka politseiagendi

kasutamisele viitamisel on maakohus väljunud süüdistuse piiridest ning diskrediteerib

avalikkuse silmis uurimisasutust. Kuigi prokurör leiab, et kohtul puudus igasugune vajadus

sellise hinnangu andmiseks, ei saa sellega kolleegium kuidagi nõustuda. Nagu eelnevalt

toodud, kui menetlusosaline esitab väite, tuleb kohtul sellele vastata või kui kohus leiab

menetleja töös minetusi (isegi kui selleks on politsei), tuleb sellele ka vastavalt reageerida.

Kui prokurör eeldab, et kohus vastab tema väidetele, eeldavad sama ka kaitsjad.

191. Prokurör pareerib külalisõhtul nime varjamist sellega, et õiguskaitseasutuse töötajad on

võrreldes tavainimestega ettevaatlikumad ja tähelepanelikumad enda isikuandmete

avaldamises. Sama võiks ju eeldada kogu õigussüsteemi töötajate osas, ometi ei lähe kohtunik

reisile või restorani ega registreeri end valenime all. See, millist teavet sealt tagantjärele

tarkusena saadi või ei saadud, ei muuda käimist olematuks.

192. Kuigi maakohtu seisukoht on resoluutne – T.T. ja A.K. e tegevus vastab igal juhul

politseiagendina tegutsemise tunnustele – siis ringkonnakohus seda tervikuna ei jaga. Ütlused

ning toimunud tervikpildi vaatamine tekitab küll kahtlusi, et eeltoodud isikute käitumine ei

pruukinud olla õiguspärane. Samas ei saa siiski lõplikult väita, et nad tegutsesid

politseiagentidena. See on olemasoleva info pinnalt ennatlik. Pole lõplikult võimalik

välistada, et T.T. ja A.K. e käisidki korporatsiooniga tutvumas.

193. Kokkuvõtlikult, jälitustoimingute lubade ja nende alusel saadud teabe tutvustamisel ei

ole rikutud selleks ette nähtud korda, kaitsjate kaitsetegevus ei ole olnud takistatud,

sideandmetele tuginemine ei ole muutnud maakohtu jälitustoimingute lube õigusvastaseks.

Jälitustoimingutega kogutud informatsioonile tuginemine on lubatav.

II P.H. a osalemine Kuperjanovi 9-ga seotud otsuse tegemisel ja selle sisulises

suunamises

194. Selleks et saada asjast terviklik ülevaade, tuleb moodustada nii-öelda ajaline telg sellest,

mida P.H. ale ja P.P. lale ette heidetakse seoses abilinnapea poolt linnavalitsuse mõjutamisega

ning kuidas P.P. omakorda mõjutas P.H. at.

1) 2017. aastal asus RKAS müüma Kuperjanovi tänav 9, Tartu kinnistut ning

enampakkumise võitja oli korp! Sakala;

2) 9. juunil 2017 tühistas riigihalduse minister enampakkumise ja Tartu linnale jäi

omandamiseks eesõigus;

3) 2021. aasta veebruaris sõlmis P.H. a õde T.N. laenulepingu Bigbank

AS-ga, lepingutasu oli vähendatud;

4) 2021. aasta sügisel toimusid kohaliku omavalitsuse valimised ning P.H. küsis P.P. lalt

rahalist toetust kandideerimaks Tartu linnas;

5) 19. novembril 2021 sai P.H. ast Tartu abilinnapea. Tema vastutusalasse kuulusid

laenupoliitika, linnavarad ning rahandus ja eelarve;

6) jaanuaris 2022 maksis P.P. P.H. ale lubatud rahalise toetuse 3000 eurot välja;

7) 2022. aasta alguses soovis P.H. a naine A.H. võtta Bigbank AS-st kodulaenu, sai

laenu ning Bigbank AS-i kasuks seati kinnisasjale 14. märtsil 2022 hüpoteek summas 57

200 eurot;

8) 27. juunist 2022 – 15. märtsini 2023 annetas P.P. Isamaa erakonnale 700 000 eurot;

9) suvel 2022 muutus Kuperjanovi 9 kinnistu omandamine aktuaalseks seoses võimalike

kinnistute vahetustehinguga;

10) sügisel 2022 soovis P.H. a õde K.H.A. saada laenu, et soetada kinnisvara

Keeniasse, pöördus Bigbank AS-i, saab laenupakkumise, kuid võttis laenu Swedbank

AS-st;

11) 21. septembril 2022 kahel korral ja 28. septembril 2022 omandas P.H. Bigbank

AS-i võlakirju kogusummas 40 035,56 eurot;

12) 9. jaanuaril 2023 loobus Tartu linn Kuperjanovi 9 kinnistu omandamisest. Kuni selle

ajani kuulus kinnistu RKAS-le;

13) 17. mail 2023 kanti MTÜ Korp! Sakala Vilistlaskogu Kuperjanovi 9 asuva kinnistu

omanikuna kinnistusraamatusse.

195. P.H. a kaitsjad väidavad, et 9. jaanuari 2023 kinnistute vahetustehingust loobumise näol

ei olnud tegemist otsusega, P.H. ei realiseerinud sellel kohtumisel oma otsustusõigust ning ei

osalenud seega ka otsuse tegemisel. Prokurör väidab, et P.H. rikkus ajavahemikul 1. aprillist

2022 kuni 9. jaanuar 2023 Kuperjanovi tänav 9, Tartu kinnistu omandamisega seotud

toimingute ja otsuste tegemise, nende sisulise suunamise ja otsuste vastuvõtmise protsessis

osalemise keeldu.

196. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks on kinnistu omandamisest loobumine otsus ja

miks sellele ei ole kohaldu KVS § 11 lg 3 p 1. Maakohus on selgelt välja toonud, et süüdistus

ei erista, milline P.H. a tegevus on otsuse ja milline toimingute tegemine või nende suunamine

ning lõpuks on süüdistuskõnes läbivalt ette heidetud üksnes otsuse tegemist ja selle sisulise

suunamise keelu rikkumist. Üks ja sama tegevus ei saa olla üheaegselt otsuse ja toimingu

tegemine. Ka on kohus põhjalikult selgitanud, et KVS § 2 lg 2 p 1 määrab laialt, mis on otsus

ning seejuures ei ole sellele mingeid vorminõudeid määratud. Prokurör on ringkonnakohtu

istungil põhjalikult selgitanud, et otsus ei pea olema kirjalik haldusakt. Otsusena on käsitatav

igasugune otsustus, mis on suunatud õiguste või kohustuste tekitamisele või sellest

vabanemisele vms, sõltumata selle vormist.

197. Tunnistajad J.M. , K.K. ja P.H. ise on selgitanud linna töökorraldust ning selle

tulemusena on jõutud seisukohale, et 9. jaanuaril 2023 toimunud kinnistuga seonduv oli

arutelukoosolek ja seda ei protokollitud. Samuti on reguleeritud linnavara omandamine. Õige

on P.H. a kaitsjate seisukoht, et Tartu linnavara eeskirja § 51 lg 2 kohaselt on seaduses või

linnavara eeskirjas sätestatud juhul linnavara omandamiseks, vahetamiseks ja kohustuste

võtmiseks vaja linnavolikogu luba. Eeskirja § 6 järgi otsustab kinnisasja omandamise ja

vahetamise linnavalitsus korraldusega. Eeskirja § 20 lg 1 kohaselt on linnavara

võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara

alghind on suurem kui 64 000 eurot või enampakkumiseta võõrandatava linnavara alghind on

suurem kui 32 000 eurot või linnavara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning

võõrandatava linnavara turuhind on suurem kui 6400 eurot. Vahetatavate kinnistute väärtused

olid 1 600 000 eurot ehk vaja oleks olnud luba volikogult, kuid selleks, et luba saada, oli vaja

linnavalitsusel teha esmalt otsus, kas Kuperjanovi tänav 9 omandada ja jaatava vastuse korral

seejärel suunata see volikogule. Maakohus osutas õigesti, et 9. jaanuaril 2023 loobuti Kalda

tee 5 ja Kalda tee 11 kinnistute vahetamisest Kuperjanovi tänav 9 vastu. See otsus oli

suunatud Tartu linna õiguse lõpetamisele ehk tegemist oli otsusega KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes.

Ilma selle otsuseta poleks olnud võimalik ka volikogupoolne vahetustehingu otsustamine.

198. Prokurör väidab, et P.H. osales ka otsuse sisulises suunamises ning väidab, et maakohus

on kitsendanud liigselt KVS § 11 kohaldamisala. P.H. mõjutas väidetavalt oluliselt nii I.H. i

kui ka L.K. t. Apellatsiooni kohaselt tegi P.H. otsuse ettevalmistavas faasis märkimisväärseid

pingutusi – kogus andmeid, analüüsis, tegi arvutusi renoveerimise maksumuse kohta ja pidas

arutlusi, täpsustas linna netovõlga ja brutovõlakoormust, tegi slaidid ja tutvustas neid

linnavolikogule. Ringkonnakohtu hinnangul ei leidnud kinnitust, et süüdistav oleks teinud

olulisi pingutusi ettevalmistavas faasis otsuse suunamiseks ning P.H. tegi oma tööd ning see

töö ei puudutanud P.P. la huvisid, sest nad ei olnud seotud isikud.

III P.H. a ja P.P. la seotus

199. Prokurör väidab, et P.H. a ja P.P. la vahel on seotus läbi viie erineva aspekti:

kampaaniakulude hüvitamine, pereliikmete laenuprotsessid, P.H. a poolt Bigbank AS

võlakirjade ostmine, P.P. la mõju ja staatus läbi erakonna Isamaa ning süüdistatavate

omavahelised sõprussuhted. Prokuratuur jäi selle juurde ka apellatsioonis ja leidis, et kõik

need elemendid olid olulised ja vahetud ning näitavad seotust KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes.

Väidetavalt ei ole maakohus neid seotust näitavaid asjaolusid kogumis arvestanud.

Ringkonnakohus prokuröri seisukohta ei jaga. Toodud asjaolud ei näita eraldisesivalt ega

kogumis süüdistatavate vahel olulist ja vahetut seost. Maakohus on põhjalikult kõik need

elemendid lahti kirjutanud, prokurör kordab apellatsioonis selle osa uuesti ümber, mistõttu

vastab ringkonnakohus vaid olulisimale.

200. Kolleegiumi hinnangul tähtsustab prokurör üle kampaaniakuludega seonduva. P.P. la

poolt kampaaniakulude hüvitamisel oli P.H. ale küll vahetu mõju, aga see mõju ei olnud

oluline.

201. Olulise ja vahetu mõju hindamist on põhjalikult käsitlenud Tartu Ringkonnakohus

lahendis asjas nr 1-19-6293/61 p-des 66–67. Seaduses ei ole defineeritud, mida tähendab

oluline mõju ja vahetu oluline mõju. Arvestades KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud mõiste „oluline

ja vahetu mõju“ grammatilise tähenduse sisuliselt piiramatut võimalikku kohaldamisala,

tuleks enne faktiliste asjaolude subsumeerimist teha kindlaks, mida tähendab mõju, milline on

oluline mõju ja millal on oluline mõju vahetu. KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt peaks oluliselt

seotuks lugema need isikud, kes reaalselt ja äratuntavalt mõjutavad üksteise käitumist ning

arusaamade kujunemist. Lisaks peaks selline käitumise muutumine ja arusaamade kujunemine

olema kergesti tajutav, kuivõrd olukorras, kus mõju peab olema oluline, peaksid ilmselt ka n-

ö tagajärjed olema lihtsalt tajutavad, st evima endas suurt muutust, võrreldes olukorraga, kus

mõju ei oleks olnud. Mõistele „vahetu“ annab Eesti keele seletav sõnaraamat tähenduseks

otsene, ilma vaheastme või -lülita, ehtne, loomulik, siiras, ilma vaheta, vahetpidamatu.

202. Ülalviidatud lahendis täpsustatakse veel üle KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt olulisuse

kriteerium ja seda punktis 174. On tähtis, et mõjutamine oleks vahetu. Kriminaalkolleegiumi

hinnangul välistab see kriteerium võimaluse pidada ametiisikuga seotud isikuks kedagi sellist,

kellega ametiisik kunagi (kasvõi mõningase intensiivsusega) läbi käinud ei ole. Niisiis võib

mõnel poliitikul (läbi tema vaadete ja sõnavõttude) või sportlasel (läbi tema sportlike

soorituste) olla ametiisikule väga suur mõju ehk need inimesed võivad ametiisiku tegusid

suunata (teisisõnu: ametiisik on nende inimeste fänn), ent seda mõju ei saaks pidada vahetuks,

sest ametiisiku ja nende inimeste vahel puudub läbi käimine. Juriidiliste isikute puhul aga

eeldab vahetu mõju vähemalt üldjuhul ametiisiku ja selle juriidilise isiku vahelise lepingu

sõlmimist. Niisiis ei saa rääkida nt mõne autotootja vahetust mõjust ametiisikule pelgalt

seetõttu, et ametiisik on selle tootja autode n-ö fänn, kes on oma elus ostnud mitu selle

äriühingu autot, selle autotootja sümboolikaga T-särke, mütse vms. Küll aga ei välista vahetut

mõju ametiisiku ja mõne inimese vahel nt see, et nende läbi käimine ei toimunud näost-näkku,

vaid nt interneti, telefoni või hoopiski mõne kolmanda isiku kaudu.

203. Maakohus leidis kampaaniakulude osas, et need oli P.H. a sissetulekuid arvestades liiga

väiksed, et talle objektiivset mõju avaldada. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavate vahel oli

kokkulepe, et P.P. hüvitab P.H. ale kampaaniakulud. Samas ei saa sellest kokkuleppest

järeldada, et kulude hüvitamise mõju oli märkimisväärne. Prokurör analüüsib, millised on

P.H. a igakuised kindlad sissetulekud ja millised mitte, kuid jätab arvestamata, et kuigi

apellandi hinnangul on P.H. a sissetulekud madalad, siis ei pidanud ta kuni jaanuarini 2022

vajalikuks P.P. lale meelde tuletada, et viimane pole oma lubadust täitnud. Prokuröri

apellatsioon ei lükka ümber maakohtu järeldust, et 3000 eurol oleks sedavõrd suur summa,

mille oleks oluline mõju P.H. a käitumisele. See võib küll tänutunnet tekitada, kuid see pole

piisav.

204. Prokurör leiab, et vahetut mõju peab hindama selle hetke seisuga, kui vastav kokkulepe

sõlmitakse. Samas üksnes kokkulepe mingisugust reaalselt mõju ei oma. Selle sama

argumendi juures räägib prokurör ka endale vastu. Kui rahalist mõju tuleb hinnata selle hetke

seisuga, mil kokkulepe sõlmitakse, siis teise mõju klauslina toob ta välja kampaania edukuse.

Apellatsioonis on märgitud järgmist: teiseks tuleb mõju kaalukuse hindamisel arvesse võtta, et

P.H. ei saanud mitte üksnes 3000 eurost kampaaniat, vaid see kampaania tõi talle edu

valimistel ning selle tulemusena sai temast abilinnapea, kellena töötamise eest hakkas ta

saama töötasu 6691,43 eurot kuus. Seda mõju ei saa aga hinnata vahetult, tegemist on n-ö

tagantjärele tarkusena, sest kokkuleppe sõlmimisel ei saanud kuidagi teada, kas see toob kaasa

P.H. a valituks osutumise või veel vähem abilinnapea ametikoha. Need on üksnes oletused.

205. Põhjendamatu on ka prokurör argumentatsioon sellest, et P.H. a vara hindamisel ei ole

maakohus arvestanud, et kinnisvaral võib olla hüpoteek ja kodu müümine on viimane

võimalus. Mõju varalisele seisule tuleks hinnata siiski tervikuna. Lähtudes apellatsiooni

argumentidest, võiks ju siis väita, et P.H. on abielus, tema abikaasal oli samuti huvi, et mees

teeniks rohkem, et võib-olla oleks ka tema abikaasa kampaaniat toetanud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole midagi kummalist ka olukorras, kus P.H. , saades 3. novembril 2021

autoritasusid, palus ikka P.P. lalt raha.

206. Apellatsioonis on ületähtsustatud P.H. a ülekandejärgselt P.P. lale saadetud e-kirja sisuga

„Aitäh“. Sellele viisakusele ülemäära tähelepanu pööramine ei ole põhjendatud. Asjakohane

pole ka prokuröri arvamus, et P.H. a ja P.P. la seose olulisust tuleb hinnata eraldiseisvalt teiste

Isamaa poliitikute kulude hüvitamises. Ei ole ühtegi põhjust selles olukorras tuua välja üksnes

P.H. at kui ainukest näidet, keda „juhib“ läbi kampaaniakulude P.P. la väidetav mõjuvõim.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et P.P. la tegevust erakonna Isamaa

poliitikute valimiskampaaniate toetamiseks saab pidada mitte niivõrd üksikisikute hüvanguks

tehtud kulutusteks, vaid toetuseks erakonnale Isamaa. Seose tekkimisest P.H. a ja P.P. la vahel

on vähe, selle suhte mõju peab olema oluline ja vahetu.

207. Keegi ei ole kahtluse alla seadnud, et P.P. on erakonna Isamaa suurtoetaja. Erakondade

rahastamine on seadusega reguleeritud ning selle üle peetakse järelevalvet. Panustades

erakonda rahaliselt, on ka mõneti loogiline, et toetajat hoitakse kursis seal toimuvaga ja

arutatakse temaga programmi ning selle elluviimist. See ei viita tingimata kellegi olulisele ja

vahetule mõjutamisele. Prokurör ilmestab oma arutuskäiku sellega, kuidas K.K. ja P.P.

lahendasid P.J. ega seotud probleeme või sellega, kuidas arutati kellegi nimekirja võtmise või

T.L. e volikogu esimeheks saamist. Ometi on süüdistus esitatud P.H. a mõjutamise kohta,

kelle seotust P.P. laga eelnevast ei tule. Ainult väitest, et kuna K.K. ja P.H. nagunii suhtlesid

ja küllap P.H. oli teadlik toimunud vestlusest P.P. laga, jääb väheks.

208. Ringkonnakohus tutvus ka prokuröri viidatud tõenditega nr 22 ja 23 (13. juuni 2023

vaatlusprotokollid; KoTo 6, lk 15–46), kuid ei leia ka neist mingisugust süüdistust kinnitavat

uut teavet. Prokurör ei suutnud neid süüdistusega seostada ning P.P. on keeldunud ütluste

andmisest. Need on lihtsalt märkmed. Seda enam, et suurem osa märkmete tekstist oli

loetamatu. Selles oli küll välja toodud erakonnaga Isamaa seotud isikuid, kontakte ja

erinevaid tekste, kuid ilma täiendavate selgitusteta, ning neid ei ole võimalik kriminaalasjaga

seostada. Seejuures pole kunagi vaidlust olnud, et süüdistatav on selle erakonnaga seotud.

209. Kuigi süüdistuses tuuakse mõjuelementidena välja 3 erinevat laenuprotsessi (P.H. a õe

K.H.A. laenupakkumise küsimine, A.H. laen ning T. ja To.N. laen), siis

apellatsioonimenetluses on prokurör piirdunud K.H.A. ning A.H. laenuprotsessidega.

Prokuratuur jääb selle juurde, et just P.P. la staatus Bigbank AS-is ning tema roll ja sekkumise

määr laenutaotluse menetlemise juures tagas P.H. a lähikondsetele erikohtlemise, mida tuleb

käsitleda seotuse tekke alusena. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka nende

protsesside puhul ei olnud lepingu või protsessi mõju P.H. ale märkimisväärne. P.H. ja

Bigbank AS või P.P. ei olnud seotud isikud. Kogumis asjaolusid hinnates ei nähtu, et P.H. ale

oleks osaks saanud erikohtlemine.

210. Alustuseks on kummaline prokuratuuri etteheide sellest, et kõik kirjad, mida erinevad

isikud on saatnud P.P. lale laenu saamiseks ilmestavad seda, kuidas P.P. la roll ei piirdu vaid

panga töö parendamisega, vaid paralleelselt on tema huviks ka fakt, et tema sõbrad, tuttavad

või muul viisil temaga ühendust võtnud isikud saaksid Bigbank AS laenu. Sisuliselt on

prokurör ka ise oma etteheitele vastanud – nimelt on P.P. Bigbank AS suuraktsionär – talle

kuulub 50% aktsiatest. Äriühingu eesmärk on üldjuhul olla turul aktiivne, mistõttu

laenutaotlustele positiivsete lahenduste otsimine on eelduslikult osa sellest eesmärgist.

Seejuures ei nähtu, et süüdistatav oleks kohustanud pangatöötajaid taotlejatele laenu kindlalt

andma, vaid käsk antakse tavaliselt olukorra selgitamiseks või pakkumise tegemiseks. Ka ei

ole võimalik asuda seisukohale, et laenu saadi tingimustel, mis said võimalikuks ainult tänu

P.H. a isikule ja kellelegi teisele ei kohalduks. See polnud erikohtlemine.

211. K.H.A. laenuprotsessi puhul on maakohus põhjalikult selgitanud (otsuse p-d 117–124),

kuidas laenu taotleti ja ka seda, et tunnistaja J.P. i hinnangul vastas tehtud kinnisvaralaenu

pakkumine pangas kehtestatud hinnastamistingimustele. Tõsi, tunnistaja tõdes, et

välisriikidesse kinnisvara soetamisel kodulaenu taotlemine ei olnud tol hetkel Bigbank AS-i

rahastamisel tavapärane, kuid kinnisvara laenu andmiseks oli võimalik pakkumine teha.

Prokurör rõhutab, et alguses sai K.H.A. pankadest eitava vastuse. Selle kõrval juhib kohus

tähelepanu, et lõpuks sai tunnistaja laenu siiski Swedbank AS-ist. Prokurör tõdeb, et K.H.A.

laenuprotsess oli kõike muud kui standardne. Seda saab öelda ilmselt paljude laenuprotsesside

kohta. Seda enam, et välismaale kinnisvara soetamine kodulaenu- või kinnisvaralaenuna ei ole

nagunii igapäevane protsess. Ka nähtub maakohtu analüüsist, et prokuratuuri väidetud P.P. la

oluline ja vahetu mõju, mis seisnes „telefoniõiguses“ süüdistatavate vahel, esines veel väga

paljudel erineva valdkonna inimestel. Seega pole siin võimalik rääkida olulisest mõjust, kui

seda „telefoniõigust“ said kasutada erinevad isikud.

212. Kolleegium rõhutab veel kord üle, et mida tavalisema lepingulise suhtega tegemist on,

seda vähem on põhjust eeldada, et lepingupartner ametiisikut oluliselt mõjutab. Seda esiteks

seetõttu, et niisugusel juhul pole põhjust eeldada, et lepingupartner teeks mõne n-ö ootamatu

sammu. Teiseks aga on lepingupartner kellegi teise vastu hõlpsasti välja vahetatav. Niisiis ei

ole ametiisikul sellises olukorras põhjust oma lepingupartneritest sama hästi kui üldse mitte

mõelda – ja seetõttu pole ka alust arvata, et need partnerid võiks kuidagi ametiisiku samme

suunata. Seepärast ei saa üldjuhul pidada ametiisikuga seotud isikuteks nt ametiisikule

kodulaenu andnud panka või ametiisikule internetiteenust pakkuvat äriühingut. Mida enam

lepingusuhe aga n-ö tavapärasest erineb ja ametiisiku elu mõjutama hakkab, seda enam on

alust kaaluda, ega lepingupartnerit ikkagi ei saa juba ametiisiku oluliseks mõjutajaks pidada.

Olulist mõju võiks näiteks jaatada siis, kui lepingu järgi raha maksma kohustatud ametiisik on

sattunud makseraskustesse: niisugusel juhul võivad lepingupartner ja tema otsustused

ametiisiku jaoks väga tähtsaks muutuda. Ka tuleks pöörata tähelepanu lepingutingimustele:

kui need on ametiisiku jaoks tavapärastest turutingimustest soodsamad, võib lepingupartneri

mõju ametiisikule olla oluline: nt võib ametiisik hakata pelgama, et lepingu rikkumise korral

võib ta olla sunnitud sõlmima uue lepingu ja seda turutingimustel (ehk senisest

ebasoodsamalt). (TrtRKo asjas nr 1-19-6293/61, p 170).

213. Maakohus on seega põhjendatult leidnud, et Bigbank AS lepinguliste suheteni ei

jõutudki ning Swedbank AS-ga sõlmitud laenuleping oli sõlmitud turutingimustel. Kõnekas

on tõesti jälitusprotokollist tulenev P.H. a ja P.P. la vaheline vestlus, kus P.H. avaldas, et

Swedbank AS-st laenu võtmine võib olla poliititses mõttes ohutum (KoTo 11, lk 36).

Süüdistatav on näidanud üles muret näiva seose pärast. See aga ei näita seda, et P.H. on P.P.

la ees tänuvõlglane ja nende vahel on oluline seos.

214. Prokuratuur heidab ette, et maakohus ei arvestanud prokuratuuri tõenditega, eelkõige 19.

oktoobri 2022 vaatlusprotokolliga (tõend nr 10; KoTo 5, lk 133–236), vaid on lähtunud kaitsja

tõenditest ning jõudnud ebaõige järelduseni. Tutvudes maakohtu otsusega, nähtub siiski selles

tõendis kajastuva informatsiooni käsitlus. Küll leiab ringkonnakohus, et prokuratuuri tõendi

nr 10 puhul on tegemist lubamatu tõendiga ning sellega arvestada ei olegi võimalik.

215. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioon alust maakohtu otsust muuta ka A.H.

laenuprotsessi puhul. Prokuratuuri väite, et A.H. sai erandlikel tingimustel laenu, millega

parendati P.H. a majanduslikku seisu tänu P.P. la mõjutustele, on maakohus ümber lükanud.

Taas on laenu andmisel lähtutud põhimõttest üldiselt üksikule ning äriühing tegutseb

tavapärasest põhimõttest lähtuvalt – anda võimalikult palju laenu, mille läbi teenida kasu.

Sellest ka P.P. la suunamine eduka laenupakkumise jõudmiseni.

216. Prokuratuur väidab apellatsioonis jätkuvalt, et A.H. sai soodustingimustel laenu ja

hilisemad muudatused laenuprotsessides ei ole olulised, sest süüdistatava abikaasa laenu

puhul mõjutas seda P.P. . Maakohus on aga otsuse punktis 129 selgitanud, et enne A.H.

laenutaotluse menetlusse võtmist ja positiivset laenuotsust, muutis Bigbank AS Eesti

krediidikomisjon pangas kehtivat praktikat seoses taust.ee kajastatud maksehäiretega kõikide

potentsiaalsetele tarbijatest laenutaotlejatele. Uued reeglid kehtisid alates 9. veebruarist 2022

ning 28. veebruaril 2022 laenutaotluse tagasilükkamine oli tingitud laenuhalduri veast.

Kriminaalasja toimikus on Bigbank AS logoga 3. veebruari 2022 Eesti Krediidikomitee

koosoleku protokoll tarbijatele. Selles on tehtud ettepanek eemaldada automaatne negatiivne

otsus, kui kliendil on aktiivne maksehäire taust.ee registris, kusjuures nõude esitaja on

Julianus Inkasso OÜ ja aktiivsete nõuete kogusumma on kuni 100 eurot. Ettepanek oli heaks

kiidetud, otsus vastu võetud ühehäälselt ning viimane inimene allkirjastas dokumendi 9.

veebruaril 2022. (KoTo XV, lk 8–12) A.H. pöördus Bigbank poole 31. jaanuaril 2022 ja sai

kohe keelduva vastuse. Pöördus veel korduvalt 2. veebruaril ja 11. veebruari 2022, kuid 28.

veebruaril 2022 keelduti uuesti ning positiivne laenuvastus saabus alles 3. märtsil 2022.

Laenuleping sõlmiti 7. märtsil 2022.

217. Ka sõprussuhte mõju osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks irduda maakohtu

seisukohast. Maakohus on selgitanud, et P.P. a ja P.H. at võib pidada küll sõpradeks, aga

nende vahel oli usaldussuhe just poliitilistes, mitte eraelulistes küsimustes. Nad oli küll

koolivennad, kuid nende vestlused süüdistuse ajaperioodil olid enamasti poliitilistel või

sotsiaalsetel teemadel. Ehk neid sidus ühine minevik kuni põhikooli lõpuni ning täiskasvanu

eas on suheldud vaid sellises mahus ning teemadel nagu teevad seda erakonnakaaslased, kes

jagavad ühiseid maailmavaatelisi ja poliitilisi huvisid. Ringkonnakohus on varasemas

praktikas leidnud, et eristada tuleb aga n-ö sõpruse astet (TrtRKo asjas nr 1-19-6293, p 183).

On vahe, kas süüdistatavad käivad koos reisil, suhtlevad igasugustel teemadel pikka aega ja

peavad koos tähtpäevi või suhtlevad üksnes poliitilistel teemadel ja sellega seonduval.

Sisuliselt iseloomustab P.H. at ja P.P. a erakondlik kuuluvus ja maailmavaade. Ühine

maailmavaade ei ole võrdsustatav seotusega KVS mõttes. Ei nähtu ohtu, et P.H. oleks sellest

suhtest lähtuvalt teinud otsuseid P.P. la heaks. Küll ütleb prokuratuur, et see seob eelnevad

mõjutuse elemendid üheks tervikuks. Kuna eelnevaid vahetuid ja samaaegseid majanduslikke

suhted ei ole, siis ei saa neid üheks tervikuks siduda ka sõprussuhted. Lõpetuseks heidab

prokurör ette, et maakohus on hinnanud üksikuid elemente ega pole hinnanud neid kogumis.

Maakohus on selles osas kujundanud seisukoha punktis 156. Sõprussuhe ei eraldiseisvalt ega

kogumis erakondlike ja majanduslike suhetega P.H. ast ning P.P. last seotud isikuid KVS § 7

lg 1 p 4 mõttes ei tee.

218. Prokurör väidab, et mõjutamise elemente kogumis hinnates on need kaalukamad, kui

kampaaniakulud hüvitab sõber. Selles osas on maakohtus ütlusi andnud P.H. , kes selgitab, et

„Ma ei mäleta, et ma talle mingi „aitäh“ või midagi sellist oleks saatnud. Nagu ma eile ka

kaitsjale vastasin, et ma kunagi ei arvanud, et see on mingisugune teene minule. See oli meie

ühispanus selleks, et erakond saaks parema tulemuse ja mina saaksin ka oma ideede

kaitsmiseks parema platvormi, mitte minu ideede, vaid nende Rail Balticu ja nende ideede,

mida me suhteliselt sarnaselt mõtlesime, nende kaitsmiseks parema platvormi. Ma ei võtnud

seda kui isiklikku tohutut teenet minule.“ (dtl 1263) Lisaks on süüdistatav vastanud kaitsjale,

et ta kindlasti ei tundnud, et ta oleks peale kampaaniakulusid sõltuv P.P. last ning P.P. ei ole

kunagi hiljem kasvõi vihjamisi meelde tuletanud seda asjaolu, et ta valimiskampaaniat toetas.

(dtl 1177) Vaidlust ei ole ka selles, et kuna mõlemad süüdistatavad kuulusid erakonda Isamaa,

oli neil ühine maailmavaade ja arusaam teatud teemade toetamise vajadusest.

IV P.H. a toimingupiirangu rikkumine

219. Apellatsioonis nõustub prokuratuur maakohtuga selles, et KVS § 11 lg 1 p 1 ei kohaldu.

Kinnistute vahetustehing puudutas Tartu linna õigusi ega olnud P.P. la, Bigbank AS ega P.H.

a suhtes tehtud otsus.

220. Prokuratuuri hinnangul aktualiseeruvad selle otsuse tegemisel KVS § 11 lg 1 p-d 2 ja 3 –

ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või

temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust

ja ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik

korruptsiooniohust.

221. Majanduslik või muu huvi KVS § 11 lg 1 p 2 mõttes peab tulenevalt kaitstavast

õigushüvest (ametikohustuste erapooletu, aus ja üldistest huvidest lähtuv täitmine) olema

ametikohustuste väline ehk erahuvi. Seega ei puutu asjasse nt ametiisiku huvi täita oma

ametiseisundit võimalikult hästi (huvi teha oma tööd korralikult). See erahuvi peab olema

domineeriv või vähemasti oluline – ei piisa sellest, kui niisugune huvi esineb sekundaarsena

(vähetähtsana) üldise huvi kõrval. Vastasel juhul oleks keeruline öelda, miks ei peaks KVS §

11 lg 1 p 2 jaatama näiteks siis, kui ametiisiku huvi teha oma tööd korralikult pole päris isetu:

nt soovib ta teha karjääri, saada tagasi valitud vms. Ka tuleks ilma vastava kitsenduseta

lugeda KVS § 11 lg 1 p 2 täidetuks nt siis, kui ametiisik otsustab lasta rajada (parandada)

mõne jalgrattatee – ja lisaks soovile arendada linna jalgrattaliiklust tunneb ta head meelt selle

üle, et ta saab ka ise sellel teel rattaga sõitma hakata. (TrtRKo asjas nr 1-19-6293/61, p 147)

222. KVS § 11 lg 1 p 2 eeldusi ei täida sugugi mitte igasugune (era)huvi, vaid üksnes selline,

mis võib toimingut või otsust mõjutada. Toimingu või otsuse mõjutamine eeldab toimingu

tegija või otsuse vastuvõtja ehk ametiisiku mõjutamist. Kui aga kõne alla tuleb mitte

ametiisiku enda, vaid temaga seotud isiku huvi, tuleb ära näidata, et see teise isiku huvi võis

mõjutada ametiisikut ja seeläbi ka tema (st ametiisiku) tehtavat toimingut või vastu võetavat

otsust. Kui piisab juba toimingu või otsuse mõjutamise ohust (võib mõjutada), peavad seda

enam olema hõlmatud olukorrad, kus see huvi toimingut või otsust mõjutaski. (TrtRKo asjas

nr 1-19-6293/61, p-d 148-150) KarS § 3001 näol on tegemist abstraktse ohudeliktiga. Muu

hulgas tähendab see, et ametiisik peab hoiduma sellistest otsustest või toimingutest, mille

puhul tekib mulje, et neid võis mõjutada mingi erahuvi – ja kui ametiisik otsuse või toimingu

sellest hoolimata teeb, peab ta aktsepteerima süüetteheidet. Üldjuhul on põhjust leida, et mida

olulisema erahuviga tegemist on, seda enam on põhjust vastavat ohtu jaatada. (TrtRKo asjas

nr 1-19-6293/61, p-d 152-153) Asjasse võib puutuda otsuse sisu (kui tegemist on n-ö

ebahariliku otsusega, võis selle tingida mõni erahuvi) või otsuse protsess (kui ametiisik käitus

otsust ette valmistades tavapärasest erinevalt, võis teda tõugata tagant ametiseisundi väline

huvi või mida varjatumalt ta tegutses, seda enam võib olla põhjust eeldada lähtumist

erahuvidest). Pigem saab erahuvidest lähtumise ohtu jaatada individuaalsete kui kollektiivsete

otsuste puhul. (TrtRKo asjas nr 1-19-6293/61, p 154)

223. Maakohus analüüsis tunnistajate U.K. i, L.K. , J.M. i ja P.H. a enda ütlusi. Ühestki

nendest ei tule, et P.H. oleks üles näidanud erilist huvi kinnistust loobuda või loobumist

nõudnud. Siinkohal ei saa jälle unustada, et süüdistatava tööülesanded olid seotud muu hulgas

linna rahaliste küsimustega. U.K. i sõnul selgitas P.H. , et linna ruumivajadus on võimalik

katta muul viisil kui Kuperjanovi 9 kinnistuga, lähtudes linna eelarvelistest huvidest. Sama on

sisuliselt kinnitanud ka L.K. , J.M. kui ka P.H. ise. Ka jälitustoimingutega saadud vestlused

ei viita sellele, et P.P. oleks oluliselt mõjutanud P.H. at. Nagu maakohuski välja tõi, siis K.K.

a ja P.H. a vahelisest 7. detsembri 2022 kõnest nähtub pigem P.H. a mure õige otsuse

tegemiseks. 7. detsembri 2022 kõnest K.K. a ja P.H. a vahel avaldub, et süüdistatav selgitab,

et P.P. küll küsib ta käest kogu aeg seda, aga ta peab täpsemalt vaatama, et see ei ole linna

huvides. Jutt käib ka ERM-i majast või hoopis SÜKU ehitamisest. Seejärel arutatakse, et

praegu minnakse SÜKU’t tegema, kahte korraga ei saa. (KoTo XI, lk 65).

224. Kohtukolleegium peab vajalikuks välja tuua, et kinnistuga tegelema hakkamine ei olnud

P.H. a idee. Kuperjanovi 9 objektiga seoses koostas linnavarade osakonna juhataja K.J. 2022.

aasta keskel tegevuskava ülesannete ja ajaliste plaanidega (KoTo 6, lk 68–69). 29. juuni 2022

e-kirjas teeb K.J. ettepaneku arutada 1. juulil 2022 Kuperjanovi 9 teemat. Hoone omandamise

ja mitteomandamise küsimus olevat üleval. Väidetavalt on Kuperjanovi 9 ES 2023-2026

objektina sees, aga rek. summasid tuleb ümber hinnata nagu kõigil linna objektidel seoses

hinnatõusuga.

225. Ringkonnakohus tutvus veelkord ka jälitustoimingutega saadud P.H. a ja P.P. la vaheliste

vestlustega (KoTo XI) ning ka sellel alusel ei ole võimalik tuvastada, et P.H. lähtus olulisel

määral erahuvist. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavad omavahel suhtlesid. Kuigi nende

kõnedes arutatakse ka Kuperjanovi 9 maja puudutatavat, ei saa asuda seisukohale, et toimus

mõjutamine. 23. novembril 2022 uurib P.P. P.H. alt, kas ERM’i maja osas on mingeid

liikumisi, mille peale P.H. selgitab, et Lemmit lubab kogu aeg, et lahendab ära, tal on

motivatsioon kadunud, sest saab aru, et raha ei ole ja tuleb tegemata jätta, et kui raha ei ole, ei

saa teha ning P.H. koguaeg torgib teda sellega. Selle peale soovitab P.P. ära teha. (KoTo XI,

lk 38). 15. detsembril 2022 pöördub P.H. P.P. la poole, et kas viimane tunneb M.K. d. Nad

peavad tegelema Kuperjanovi 9 ja sellest loobumise kisaga ja üks, kes selle eest seista tahab,

on M.K. . Kõne käigus arutatakse, et M.K. ele tuleb öelda, et ta lärmi ei teeks (KoTo XI, lk

71). Samas kõnes avaldab P.P. pahameelt, et asja juba lukku ei saada, mis päädib lausega

„Ürita ikka see aasta kindlasti ära koputada asi!“, mida rõhutatakse. Selle peale selgitab P.H.

, et kõigi jaoks on ebamäärane olukord, kõik on ammu otsustatud ja mis sa siin enam teed,

paljud on aru saanud ja raha selleks ei ole. Edasi arutatakse poliitikas toimuvat.

226. Prokuratuur ületähtsustab P.H. a ja L.K. omavahelisi vestlusi. Nii on L.K. maakohtus

selgitanud (dtl 584 jj), et tema ülesanded seoses Kuperjanovi 9 ei olnud tegeleda hoone

omandamisega ega remontimisega seotud küsimustega. Kõige sellega, mis puudutas

hinnanguid hoone seisukorrale, vajadusele ja hindadele, tegeles linnavarade osakond. Kuna

remondihind oli 6 miljonit eurot, leidsid kultuuriosakond ja L.K. , et see ei ole linnale kasulik

investeering. Ta on arutanud P.H. aga sellel teemal. Kinnistu mitte omandamine linnale oli

konsensuslik seisukoht. Kinnistu omandamiseks uuriti ka rahastusvõimalusi, erinevaid

toetusmeetmeid, kuid sobivat ei leitud. L.K. on vastanud kaitsjale, et temal ei tekkinud sellist

arusaama, et P.H. a arusaam Kuperjanovi 9 omandamisest on seotud kellegi teise huvidega

(dtl 587). Seega tunnistaja ülekuulamisest ei ole võimalik tuletada midagi, mis viitaks sellele,

et P.H. ei oleks tegutsenud linna huvides. Olemas on ka jälitustoimingute tulemusena saadud

kõned L.K. ja P.H. a vahel, millele prokurör viitab kui mõjutamisele, kuid ka nendest

kõnedest ei nähtu prokuratuuri soovitu. Jälitustoimingute protokollidega tutvudes (KoTo XI)

nähtub P.H. a ja L.K. vahelistest vestlustest, et nad on arutanud eelarvelisi teemasid, SÜKU

ja Tiigi seltsimajaga seonduvat. Otsest suunamist ja mõjutamist nendest kõnedest ei ilmne.

227. Selliste kõnede tegemine P.H. a ja P.P. la vahel on mõneti kummaline, aga kogumis ei

ole võimalik asuda seisukohale, et Kuperjanovi 9 kinnistust loobumist mõjutas oluliselt

erahuvi. P.H. oli küll teadlik P.P. la huvist eeltoodud kinnistuga, samas see oli teada ilmselt

ka kõigile teistele isikutele, arvestades, et P.P. on seotud ka korp! Sakalaga ning korp! Sakala

Vilistlaskogu juba korra omandas selle kinnistu enampakkumisel, mis küll hiljem tühistati.

Sisuliselt on seda kinnitanud oma ütlustes ka tunnistaja G.K. .

228. Prokuratuur hinnangul nähtub ka G.K. ütlustest P.H. a roll otsuse suunamisel. Tunnistaja

ütlustest (dtl 645 jj) tuleneb, et Kuperjanovi 9 kinnistu ostusoov jooksis koguaeg

eelarvestrateegiast läbi ning oli kõigile teada, et korp! Sakalal oli kinnistu ostuhuvi nagu

linnal. P.H. avaldas pahameelt, et G.K. ajakirjanduses oli sel teemal sõna võtnud, et

omandamine ei ole otsustatud. P.H. selgitas, et linnal ei ole mõistlik kinnistut soetada

lähtuvalt eelarveolukorrast. Tunnistaja ütlustest nähtub, et L.K. avaldas fraktsioonikoosolekul

muret linna kehva finantsolukorra üle, seda asja peab arutama ning ta ei tahtnud, et see

kultuurivaldkonna mingites muudes aspektides võib-olla alarahastuse tekitaks. G.K. ütlustest

selgub, et tema vaates oli Kuperjanovi maja oluline ja just kultuuriseltside jaoks. Arutati ka

muid variante. Prokuröri küsimusele, et kuidas tunnistaja hindab P.H. a mõju sellest kinnistust

loobumisele, et „Kas P.H. või ma ei näinud seda tema isikliku projektina, pigem ikkagi

Isamaa seisukohana, nemad kindlasti olid vastu Kuperjanovi kinnistu omandamisele, selles

mõttes oli minu jaoks selge.“ Tunnistaja on P.H. a rolli juures veel selgitanud, et „Ütleme nii,

et tema kindlasti esindas seda poolt, kes soovis selle maja linnale soetamisest loobuda ja ma

arvan, ma ei saa loomulikult olla kindel, ma tean, et eelmise linnavalitsuse koosseisus meil oli

päris kindel soov see hoone soetada, aga nüüd oli koalitsioon muutunud, meil oli üks partner

juures ehk Isamaa oli juures, meil oli kolm partnerit ja kindlasti P.H. ja Isamaa esindasid

soovi mitte seda hoonet soetada. Loomulikult olid neil selleks ka omad põhjendused, aga

minu meelest need teised põhjendused, miks seda hoonet on vaja minu vaatest kaalusid üle

selle soetamise ja noh, ma arvan, et oleks ma olnud ise võib-olla rahanduse valdkonna

abilinnapea, siis ma oleksin võib-olla proovinud leida mingisuguseid teistsuguseid objekte,

mida eelarvest välja jätta selle asemel.“ Ka vastates kaitsja küsimustele ei nähtu neist midagi

sellist, mis viitaks süüdistatava rollile otsuse suunamisel. Tunnistaja väidab, et tema

hinnangul oli erakonna otsus see, et Kuperjanovi kinnistu kuuluks Sakalale. Täpsustavatele

küsimustele on tunnistaja vastanud, et ta arvab, et kui erakond on mingi otsuseni jõudnud, siis

nad on seda omavahel arutanud, P.P. la huvi Sakala vastu on laialdaselt teada, ta on

erakonnale Isamaa lähedane isik ning on ilmselt osalenud kõneluste juures. Nagu iga sots on

osalenud Sotsiaaldemokraatide programmi kokkupanekus. Seejuures märgib tunnistaja, et ta

ei tea midagi süüdistatavate omavahelisest suhtlusest. Küsimusele, kas tunnistajal on põhjust

arvata, et P.H. a käitumine seoses Kuperjanovi 9-ga on kuidagi mõjutatud P.P. la poolt, on

tunnistaja vastanud, et „Mul oli pigem põhjust arvata, et Isamaa programm oli mõjutatud

P.P. la poolt ja seda ma olen ka täna siin ainult öelnud, rohkemat ma ei ole öelnud.“ Seega ei

nähtu tunnistaja öeldust midagi sellist, mis kinnitaks süüdistuse versiooni.

229. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-22-2637/233 selgitanud, et otsustamaks, kas isik osales

otsuse sisulises suunamises, tuleb juhtumi asjaolusid silmas pidades hinnata, kui kaalukas oli

tema roll otsuse tegemise protsessis, ja seda sisuliselt, mitte vormiliselt (RKKKo asjas nr 1-

19-10225/120, p 47). Seega tuleb nõustuda maakohtuga ning asuda seisukohale, et P.H. a roll

otsuse tegemise protsessis ei olnud kaalukas. Arvestades tema ametikohta, oli see suuresti

tema töö. Samuti ei saa unustada, et P.H. tegutses avatult, konsulteerides ning kinnistust

loobumine oli linna konsensuslik otsus. KVS § 11 lg 2 olukord ei leidnud tuvastamist.

230. Prokuratuur jääb selle juurde, et P.H. a käitumises esineb ka KVS § 11 lg 1 p 3 tunnus,

s.o ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik

korruptsiooniohust. P.H. on väidetavalt selle nõude täitnud.

231. KVS § 11 lg 1 p 3 esineb üks oluline põhimõtteline probleem. Korruptsioonioht on

sisuliselt samastatav KarS § 3001 kaitstava õigushüvega: selle normi mõte on tagada avaliku

võimu korrakohane toimimine – ehk selle vältimine, et ametiisikud ei täida oma

ametikohustusi erapooletult, ausalt ja üldistest huvidest lähtuvalt, vaid juhinduvad mingitest

erahuvidest – ehk korruptsiooniohu (ja korruptsiooni enda) vältimine. Õigushüve aga ei tohi

samastada koosseisuelemendiga. Näiteks ei ole elu kaitsev KarS § 113 sõnastatud „elu

rikkumise eest“, vaid „teise inimese tapmise eest“ – ja vara kaitsev KarS § 199 objektiivne

koosseis ei viita mitte „võõra vara rikkumisele“, vaid „võõra vallasasja äravõtmisele“. Nimelt

peab norm kirjeldama mitte abstraktset õigushüve, vaid olema märksa konkreetsem ja

kirjeldama reaalse maailma esemeid (Jescheck, Weigend. Strafrecht. Allgemeiner Teil. 5.

Auflage, § 27, II, 2; Maurach, Zipf. Strafrecht. Allgemeiner Teil. 8. Auflage, 1, § 19, II, vnr

14). Selle põhimõtte vastu eksimine võib ühtlasi tähendada määratletuspõhimõtte rikkumist.

Õigushüve lisamist normi ei saa õigustada ka […] argumendiga, et elus ette tulevate

situatsioonide rohkust ei ole tihtipeale võimalik seaduses mõne konkreetsema õigusmõistega

abstraheerida. Ehkki see väide on mõistetav, ei saa ära unustada ka määratletuspõhimõtet,

mistõttu peab seadusandja siiski looma vähemalt mõningase konkreetsuse astmega sätte.

Sellisel juhul tekib küll oht, et mõningad karistamisväärsed teod jäävad normi

kohaldamisalast välja, ent seda ohtu peab põhiseadusest lähtuvalt aktsepteerima. Liiatigi saab

hiljem vajadusel seadust täiendada – sedakorda juba teades, millist laadi käitumist soovitakse

ära hoida ja sõnastades seadusemuudatuse piisavalt konkreetselt. Seetõttu leiab

ringkonnakohus, et tagamaks KVS § 11 lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusega, tuleb seda normi

tõlgendada äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata KVS §

11 lg 1 p 1 või p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge)

korruptsioonioht. Võib eeldada, et sellist olukorda sama hästi kui ei ole – ja KVS § 11 lg 1 p 3

seetõttu rakendada ei saagi. (TrtRKo asjas nr 1-19-6293/61, p-d 159–160) Vastupidises ei

veena kriminaalkolleegiumit ka prokuratuuri väited. Ehk KVS § 11 lg 1 toimingupiirangu

rikkumist ei ole.

232. Seega ka ringkonnakohtus ei leidnud kinnitust, et P.H. oleks toime pannud

toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses.

V P.P. la õigeksmõistmine

233. Koos P.H. a süüditunnistamisega taotleb prokuratuur ka P.P. la süüdimõistmist. Kuna

ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P.H. ei rikkunud ajavahemikult 11. aprillist 2022

kuni 9. jaanuar 2023 Tartu Linnavalitsuse kinnistu Kuperjanovi 9 seoses toimunud

koosolekutel ja vahetustehingust loobumise otsuste tegemisel ühtki KVS § 11

toimingupiirangut, tuleb ta õigeks mõista. Kuna maakohus mõistis P.H. a õigeks

kooseisupärase teo puudumises ja kaasa saab aidata üksnes teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole, tuleb ka P.P. la osas jätta maakohtu otsus muutmata.

VI P.H. a ja P.P. la süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused

234. Maakohus rahuldas P.H. a süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse seoses

lauaarvuti Ordi kahjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 40 eurot. Samas

jättis kohus rahuldamata P.H. a taotlused süüteomenetluses tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks seoses ametikohustuste täitmisest kõrvalejäämisega ja mittevaralise kahju

arvutiandmetega hooletult ümberkäimise eest.

235. Apellatsioonis jätkavad P.H. a kaitsjad sama argumentatsiooniga, et süüdistatav on

sisuliselt ametist kõrvaldatud, ametist kõrvaldamist tuleb tõlgendada laiemalt kui KrMS § 141

lg 1 ja menetlejad on tekitanud P.H. ale varalist kahju, mis seisneb saamata jäänud töötasus.

236. P.H. at ei ole ametist vabastatud. Ta esitas tagasiastumise avalduse, kus teatas KOKS §

461 lg 1 alusel tagasiastumisest alates 1. juunist 2023. Ametist kõrvaldamine on ette nähtud

KrMS §-s 141 ja see peab toimuma prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määrusega.

Praeguses kriminaalmenetluses ei ole P.H. a suhtes prokuratuur KrMS § 141 alusel taotlenud

ametist kõrvaldamist ning tema suhtes ei ole ka rakendatud muid meetmeid, mis oleks

takistanud tal jätkata Tartu abilinnapeana. Kohus ei nõustu taotluses viidatud SKHS § 5 lg 1 p

4 laiendava tõlgendusega. SKHS §-s 5 on antud kinnine eelduste loetelu, mille puhul on isikul

õigus nõuda kahju hüvitamist. Seega ei lasu riigil kahju hüvitamise kohustust olukorras, kus

menetlus lõppeb isiku jaoks õigeksmõistva lahendiga, kuid ta on ise vabatahtlikult ametist

loobunud. Maakohus on põhjendatult selgitanud, et vabatahtlik ametist lahkumine ei ole

võrdsustav KrMS §-ga 141 ning SKHS § 5 lg 1 p 4 näeb kahju hüvitamise ette üksnes ametist

kõrvaldamisega.

237. Seda on Riigikohus hiljuti selgitanud ka lahendis nr 1-24-2128/193 p-s 13. Riigikohus

leidis, et poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamist ei ole võimalik võrrelda, liiati samastada

ametist kõrvaldamisena kui KrMS §-s 141 sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendiga.

Ringkonnakohtu hinnangul töösuhte kokkuleppel lõpetamine ning vabatahtlik ametist tagasi

astumine on võrreldavad.

238. Kaitsjad ei nõustu osaga, milles kohus jättis P.H. ale välja mõistmata hüvitise seoses

sellega, et menetlejad käisid väidetavalt lohakalt ümber P.H. a pilveandmete ja IT seadmetest

leitud andmetega. Süüdistatava kaitsjad leiavad, et tegemist on P.H. a eraelu puutumatuse

rikkumisega. Maakohus on seda mittevaralise kahju hüvitamise küsimust põhjalikult

käsitlenud. Muu hulgas arvestas kohus juhtivuurija T.T. u ütlustega. Esmalt tuleb märkida, et

P.H. saab kahju hüvitist nõuda ikka vaid iseendale, mitte kunagi või tulevikus kellegi teise

õiguste rikkumist kaitsta. Maakohus on välja toonud, et T.T. ise on aru saanud, et mõnda asja

oleks saanud teha paremini, kuid politsei on sellest õppinud. Ringkonnakohus ei leia sarnaselt

maakohtuga, et see peaks kaasa tooma P.H. ale kahju hüvitamise SKHS § 11 alusel.

239. Maakohus jättis P.P. la taotlused süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks rahuldamata. P.P. la mõlemad taotlused olid seotud süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamisega seoses eraelu puutumatuse rikkumisega SKHS § 7 lg 1 alusel. Kahju on

tekkinud läbiotsimise ja istungite kinniseks kuulutamata jätmise, Kaitsepolitseiameti poolt

korduvalt P.P. la mobiiltelefoni ebaseaduslikult sisenemise eest, korp! Sakala külalisõhtul

ebaseadusliku jälitustegevuse ning ebaseadusliku matkimise eest.

240. Esmalt läbiotsimine. P.P. la kaitsjate apellatsioonist tuleneb, et läbiotsimisega kahjustati

ebaproportsionaalselt süüdistatava õigust kodu ja eraelu puutumatusele. Ringkonnakohus

nõustub, et kodu läbiotsimine riivab alati teatud ulatuses kodu ja eraelu puutumatust, kuid

menetleja ei teinud seda põhjendamatult. KrMS § 91 lg 9 ütleb, et läbiotsimist rakendades

tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui

ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse

otsinguid. Kaitsjad leiavad jätkuvalt, et P.P. andis välja mobiiltelefoni ja sülearvuti ning

edasine läbiotsimine oli lubamatu eelviidatud sätte alusel. Maakohus sellega ei nõustunud ja

sellega ei nõustu ka ringkonnakohus. See, et menetleja sellise ettepaneku tegi ja tol hetkel

kahtlustatav midagi ka välja andis, ei tähenda seda, et uurijatel ei võinud jääda põhjendatud

kahtlust, et need ei pruugi olla kõik esemed, mis on seotud esitatud kahtlustusega. Siinkohal

on oluline üle rõhutada, et maakohus on kinnitanud pealdisega läbiotsimistaotluse selge

resolutsiooniga: „/…/ Kriminaalmenetluses käesolevaks ajaks kogutud andmete kohaselt on

põhjendatult alust arvata, et P.P. la elukohas võib leiduda KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks järgmisi vajalikke

tõendeid, s.o paberkandjal ja digitaalseid dokumente, märkmeid, protokolle, fotosid,

märkmikke, kirjavahetust ning sõnumivahetust ja arvutisüsteeme, sh arvutid, mobiiltelefonid,

tahvelarvutid, kõvakettad, mälupulgad jms, mis kajastavad andmeid:- /../“See on välja toodud

ka prokuratuuri taotluses. Peitkuritegude puhul võib tõendusteavet leida kõikjalt. Seejuures on

maakohus selgitanud otsuse resolutsioonis, milliseid tõendeid võib leida. Välja antud

sülearvuti ja telefon on vaid osa selles nimekirjas toodud asjadest. (KoTo V, lk 39–46) 30.

mai 2023 läbiotsimisprotokollist nähtub, et ettepanekule anda välja läbiotsimismääruses

märgitud objektid on P.P. vastanud „Ma võin Teile näidata enda sülearvutist e-kirju, mis on

seotud läbiotsimis määruses välja toodud punktidega. Võin Teile oma sülearvuti anda.

Rohkem mul ei ole anda välja midagi asjassepuutuvat“. Läbiotsimine on suunatud tõe

väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses, seega ei saa uurijatele ette heita, et nad tegid

põhjalikku tööd. Kordusläbiotsimisest poleks olnud ükski menetluspool huvitatud.

241. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et kohtuistungite kinniseks kuulutamata

jätmine ei too praegu kaasa kahju hüvitamist.

242. SKHS § 7 lõiked 1–3 sätestavad kahju hüvitamise alused sõltumata süüasja

lõpptulemusest. Kui kahju tekitab kohus, kuulub kahju vastavate eelduste täidetusel

hüvitamisele RVastS alusel (lg 3). Käesoleval juhul ei kohaldu SKHS § 7 lg 3. Istungi

kinniseks kuulutamise otsustamisel on tegemist õigusemõistmisega materiaalses mõttes.

Õigusemõistmine materiaalses mõttes on defineeritav kui õigusnormide rakendamise kaudu

lõplikult siduvate otsuste langetamine seadusega reguleeritud menetluse käigus erapooletu

riikliku organi poolt. Kohtu tegevuse kvalifitseerimisel õigusemõistmisena tuleb silmas

pidada konkreetse ülesande või tegevuse olemust ja iseloomu ning sellega kaasneva

põhiõiguste riive intensiivsust. KrMS § 12 lg 1 p-d 1–4 annavad kohtule kaalutlusõiguse

kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks. Kuivõrd kohus istungit juhtides, sh otsustades istungi

kinniseks kuulutamise või mittekuulutamise üle, langetab poolte suhtes otsuse tegemise hetkel

(lõplikult) siduva otsuse, millega võidaks riivata poolte põhiseadusega tagatud kaalukaid huve

(nt õigust eraelu puutumatusele), on tegemist õigusemõistmisega materiaalses tähenduses.

Seda sõltumata sellest, et KrMS § 12 rakendamine on kontrollitav edasikaebemenetluses.

(RKKKm asjas nr 1-17-9149/626, p-d 9-15)

243. RvastS § 15 sätestab õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise aluse. Kuivõrd

kohtunikul on istungi kinniseks kuulutamisel diskretsiooniõigus, ei saa sel alusel otsust

langetades kohtunik toime panna kuriteo tunnustele vastavat tegu. Vastava otsustuse tegemisel

on tegemist ka õigusemõistmisega seotud tegevusega. Kokkuvõtlikult õigusemõistmise käigus

isikule tekitatud võimalik mittevaraline muu kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise ja riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele ei kuulu. Kohtuniku tegevuse süülisus

sellisel juhul eraldi hindamisele ei kuulu.

244. Erinevad kohtuastmed on korduvalt arutanud antud kriminaalasjaga seotud istungite

kinniseks kuulutamata jätmist ega pole tuvastanud rikkumisi. Sama taotluse lahendas ka

maakohus otsust kirjutades ning leidis, et P.P. la poliitilised vaated, maailmavaade ja sidemed

erakonnaga Isamaa on avalikkusele teada ning need ei tinginud vajadust kohtuistungeid

kinniseks kuulutada või kohustada kohtuistungil osalejaid asja menetlusel teatavaks saanud

infot saladuses hoida. Millegi saladuses hoidmine, mis kõigile nagunii teada on, oleks üksnes

kunstlik.

245. Kahju hüvitamise osas Kaitsepolitseiameti ametnike korp! Sakala külalisõhtul

ebaseadusliku jälitustegevusega ning Kaitsepolitsei poolt teostatud ebaseadusliku matkimise

osas märgib ringkonnakohus lühidalt üksnes järgmist. Kuigi ametnike viibimine korp! Sakalas

tekitab küsitavusi Kaitsepolitseiameti tegevuses, ei anna see alust kahju hüvitamiseks SKHS §

11 lg 1 järgi. Maakohus on põhjendatult leidnud, et selline ametnike tegevus ei mõjutanud

oluliselt määral P.P. a ega tekitanud talle mingeid hingelisi üleelamisi või ebamugavusi. Nagu

ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei saa nõustuda maakohtu väitega jälitustegevuse tegemise

kohta. Eraelu puutumatuse rikkumine ei ole tõendamist leidnud. Ka ei anna apellatsioon alust

irduda maakohtu käsitlusest seoses väidetava aset leidnud kuriteo matkimisega. Nagu ülal

märgitud, käib kuriteo matkimise osas eraldi menetlus ning seetõttu on võimalik sellega

seoses veel ka P.P. lale kahju tekkimise tuvastamine. Maakohus on põhjendatult jätnud P.P. la

taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.

VII Maakohtus tekkinud menetluskulud

246. Ringkonnakohus nõustub maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise otsusega. On

õige, et tegemist ei ole eriliselt mahuka kriminaalasjaga. Küll leidis maakohus, et

õigusküsimused on keskmisest keerukamad

247. Apellatsioonis taotleb P.H. jätta maakohtus kantud menetluskulud 9333 eurot riigi kanda

ja hüvitada need süüdistatavale. Argumendiks on see, et kohtuasi oli üle keskmise keerukas ja

nüansirohke, mistõttu oli õigustatud kahe kaitsja olemasolu istungitel.

248. Maakohus vähendas P.H. a kaitsjate taotletud summat 102 376,80 eurot 93 043,80

euroni. Kohus on välja toonud, milliste konkreetsete istungite puhul oleks saanud sama töö

ära teha üks kaitsja ning on kulusid selle võrra proportsionaalselt vähendanud.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellesse sekkuda, seda enam, et sisulised vastuväited

maakohtule apellatsioonis puuduvad. Kahe kaitsja olemasolu ei ole alus riigilt

väljamõistetavate menetluskulude suurendamiseks.

249. P.P. la kaitsjad ei ole rahul, et maakohus rahuldas kaitsjate taotluse mõista Eesti

Vabariigilt P.P. la kasuks välja 217 286,80 eurot üksnes osaliselt. Põhjendatud on kulud

seoses mitme kaitsja osavõtuga, meediaga suhtlemisega kui ka transpordi- ja majutuskulud.

Ka prokuratuuri apellatsiooni sisulises osas leidub pahameel P.P. la kasuks väljamõistetud

menetluskulude osas. Prokurör leiab, et P.P. la menetluskulud on ülepaisutatud.

250. Riigikohus on lahendi nr 1-22-2637/233 punktis 48 välja toonud, et menetluskuluna

taotletud osa toiminguid ei seostu otseselt süüdistatava kaitsmisega (nt meediasuhtluse

koordineerimine; ettevalmistus, suhtlus ning istungil osalemine seoses Eesti Advokatuuris

toimunud distsiplinaarmenetlusega). Seega pole Riigikohus aktsepteerinud menetluskuluna

eraldi suhtlust meediaga. Maakohus on põhjendatult jätnud selle osa menetluskuludest

hüvitamata. See ei tähenda seda, et kaitsjad ei võiks seda teenust välja nõuda oma

kaitsealuselt. Kohtu jaoks ei ole tegemist aga õigusteenuse osutamisega. Kas kaitsealune on

pidanud suhtlust meediaga vajalikuks või mitte, väljub õigusemõistmist puudutavast.

251. Ka ei pea ringkonnakohus võimalikuks suurendada menetluskulusid osas, kus maakohus

vähendas väljamõistetavat summat kahe kaitsja töö osas. Riigikohus on rõhutanud kahe

kaitsja panusel menetluskulude väljamõistmise põhimõtet (RKKKo 1-21-8830/170, p 25). Nii

on Riigikogus viidatud asjas leidnud, et menetluskulu hüvitamise taotlusest ja sellele lisatud

kulunimekirjast nähtuvalt esindas kannatanut maakohtus vähemalt kaks advokaati (lisaks

hõlmab kuluarvestus konsultatsioone veel mitme õigusnõustajaga). Taotlusest ega selle lisast

ei nähtu, et advokaatide tegevus põhinenuks tervikuna selgel tööjaotusel. KrMS § 175 lg 2

välistab võimaluse hüvitada kannatanule mitmele kaitsjale sisuliselt samade ülesannete

täitmise eest makstud tasu.

252. Ringkonnakohus ei jaga seisukohta, et kuna tegemist on keerulise kriminaalasjaga, siis

on äärmiselt oluline, et menetluses ja istungitel oleks kaks kaitsjat, et süüdistatava õigused

saaksid tõepoolest efektiivselt ja parimal võimalikul viisil tagatud. Kas valida endale üks,

kaks või kolm kaitsjat on süüdistatava subjektiivne valik. Ükski kriminaalasi, olgu see

keerukas või mitte, ei dikteeri seda. Nagu ütleb KrMS § 175 lg 2, olukorras, kus

menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud

tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku

suurusega tasu. Seega on see kaitsealuse oma risk, millega tuleb tal menetluskulude

hüvitamisel arvestada. On õige, et kui on olemas selge tööjaotus, ei ole välistatud ka mõlema

kaitsja osalemise eest kulude hüvitamine. Samas on maakohus ka välja toonud, miks ta peab

mõlema kaitsja osalemist osade istungite puhul dubleerimiseks. Maakohtunik oli asja

menetluse sees kõige täpsemalt ja oskab ka kulude jaotust kõige vahetumalt hinnata.

Apellatsioonid maakohtu kulude jaotusesse alust sekkuda ei anna.

253. Kolmandaks ei ole P.P. la kaitsjad rahul, et maakohus jättis rahuldamata kulude

hüvitamise taotlused arves nr 2400590 kajastatud transpordikulu ja arves nr 2400473

kajastatud majutuskulu osas. Apellatsioonis selgitatakse, et transpordikulud on seotud Tartus

Kaitsepolitseiametis käimisega, mille käigus tehti kaitsjatele kättesaadavaks kriminaalasja

täiendavad materjalid. Majutuskulud on seotud samuti Kaitsepolitseiameti külastamisega.

Kulu on seotud külastuse ja sellele järgnenud tööga. Maakohtu seisukoha kujunemine on

jälgitav. Arve nr 2400590 kohaselt on kuluks 29. juulil 2024 transport 18,53 eurot ning selle

kuupäeva seisuga on menetluskuluks töö kaitsja tõenditega 0,2 tundi ja sõitmist ei nähtu. Arve

nr 2400473 kohaselt on 20. mail 2024 kaitsja õigusteenuseks kriminaalasja materjalide

analüüs, kaitseakti koostamine ning selle kuupäevaga majutus 220,33 eurot, kuid sõitmist ei

nähtu. Midagi täpsemat ei arvest ega spetsifikatsioonist ei selgunud. Seega luges maakohus

põhjendatult, et need kulud tuleb menetluskuludest maha arvestada.

254. Tuleb tõdeda, et kaitsjate menetluskulud on suured. Prokuratuur on apellatsioonis

andnud ülevaate menetluse ajalisest kulgemisest ning materjali mahust. Olukorras, kus

kriminaalasjas on 7 köidet (ilmselt peab prokurör silmas prokuratuuri toimikut), kokku toimus

27 istungit, avalik kohtueelne menetlus kestis 11 kuud ja kohtumenetlus 4 kuud, ei saa kohus

nõustuda argumendiga, et menetluskulud on ülepaisutatult suured. Nagu ka prokurör ise

tõdes, siis P.H. a ja P.P. la menetluskulude vahe tuleneb juba kaitsja tunnihinnast – 180 eurot

vs kuni 220 eurot.

VIII Apellatsioonimenetluse tulemus

255. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3, leiab ringkonnakohus, et

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025 otsus tuleb muuta osas, millega maakohus luges

lubatavaks prokuratuuri tõendi nr 10 ning jätta see tõend kogumist välja. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata. P.H. a kaitsjate apellatsioon rahuldada osaliselt ning prokuratuuri

ja P.P. la kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

IX Ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud

256. Ringkonnakohtu menetluses esitasid mõlema süüdistatava kaitsjad taotluse jätta

apellatsioonimenetlusega tekkinud menetluskulud riigi kanda.

257. Apellatsioonimenetluse kohtuistung 24. septembril 2025 kestis 10.00–14.27. Seejuures

toimusid vaheajad 10.09-10.27 ja 11.54-12.45. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise korra § 1 lg 2 lause 3 kohaselt menetlustoimingu vaheaeg, mis kestab

kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. Tegemist ei ole küll riigi õigusabi korras

kaitsjatega, kuid ka lepingulise kaitsja puhul ei peaks vaheaega arvestama õigusteenuse hulka.

Seega tuleb arvestada, et kohtuistung kestis 10.00-11.54 ja 12.45 kuni 14.27. Kokku 3 tundi ja

36 minutit. Seega tuleb korrigeerida kõigi kaitsjate istungile kulunud aega.

258. P.H. a kaitsjad vandeadvokaadid M. Lemetti ja T. Kask esitasid menetluskulude

nimekirja ja taotlesid mõista Eesti Vabariigilt P.H. a kasuks välja apellatsioonimenetlusega

seotud õigusabikulud kokku summas 18 358,20 eurot, sh käibemaks 3553,20 eurot.

Õigusteenust osutati tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlusele on

lisatud P.H. ale väljastatud arve nr 2561068, milles on täpsemalt lahti kirjutatud tehtud tööd

82,25 tunni ulatuses.

259. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonimenetlus võrdsustatav maakohtu

menetlusega, selle käigus toimunud ettevalmistus, dokumentide koostamised ja seisukohtade

esitamised ei saa olla kuigi suured. Seda enam, et vaidlus käib jätkuvalt üksnes õiguslikes

asjaoludes, mis on juba enamuses maakohtus läbitud.

260. P.H. a menetluskulud saab laias laastus jagada 6 gruppi. Maakohtu otsuse põhistustega

tutvumise ja õigusliku analüüsiga seotud kulud 12,75 tundi, apellatsiooni koostamise ja

õigusliku analüüsi kulud 13,75 tundi, töö prokuratuuri apellatsiooniga ja sellele vastuse

koostamine 28,50 tundi, kohtuistungil ettevalmistus ja kliendiga suhtlus 10,75 tundi ning

istungil osalemine 4+4= 8 tundi. Viimase grupi moodustavad eriliigilised kulud, mis ei ole

käsitletavad õigusteenuse osutamisena või mis on äärmiselt ülepaisutatud – kokku 8,5 tundi.

261. Paraku ei ole kaitsjad eristanud üksteise tööd ning esitatud taotluse põhjal on mõlemad

kaitsjad teinud sama tööd. Kaitsjad seovad kõik tehtud tööd õigusliku analüüsi või suhtlusega

kliendiga, mis raskendab kohtul hinnata, kui palju võis reaalselt olla tehtud töö maht ning

palju sellest kohtupraktika analüüs ja suhtlust kliendiga. Maakohtu otsus oli küll mahukas,

kuid kaitsjate taotletud aja osas see põhjendatud ei ole. Maakohtu otsusega tutvumise osa,

õigusliku analüüsi, 11. veebruari 2025 istungil osalemise ning resolutiivotsusega tutvumise

eest loeb kohus põhjendatuks ajaks 6 tundi. Kaitsjate apellatsioon on küll 13 lehekülge pikk,

kuid selles korratakse paljuski seda, mida on juba maakohtu menetluses esitatud. Seega 13,75

tunnist loeb kohus põhjendatuks 8 tundi. Järgmine komplekt – tutvumine prokuröri

apellatsiooniga ja vastuse koostamine, see on samuti üle paisutatud – 28,50 tundi. Vastuse

koostamise all peavad kaitsjad ilmselt silmas kaitseteeside koostamist istungiks. Kuigi

prokuratuuri apellatsioon oli mahukas, ei ole see võrreldav maakohtu otsusega. Lisaks on

vastuväited suuresti kattuvad kaitsjate apellatsiooniga. Seega kogumis leiab ringkonnakohus,

et need kulud on põhjendatu 10 tunni ulatuses. Veel on täiendavalt kohtuistungiks

ettevalmistamine, nõupidamine kliendiga ja teeside täiendus 9,75 tundi. Kohus seda

põhjendatuks ei loe, vaid leiab, et see on kaetud eelneva 10 tunniga. Istungi ajaks on kaitsjad

orienteeruvalt märkinud 4 + 4 tundi. Kohtuistung kestis 3 tundi 36 minutit. Küll ei ole

võimalik ka istungil tuvastada selgelt tööjaotust, pigem on esinenud M. Lemetti. Ehk kohus

arvestab istungil osalemise eest ainult ühe kaitsja tasu. Tehtud tööde nimekirjas on

apellatsiooniteate esitamine ja suhtlus kliendiga 0,5 tundi, tutvumine P.P. la apellatsiooni ja

taotlusega, õiguslik analüüs ja suhtlus kliendiga 4,75 tundi, tutvumine apellatsioonide

menetlusse võtmise määrusega, menetlusdokumentide vastuvõtmine ja suhtlus kliendiga 0,75

tundi, tutvumine ringkonnakohtu kirjaga ja otsuse väljavõttega, õigusliku analüüsiga 2,5

tundi, apellatsioonimenetluseks EL õiguse ja SKHS analüüsi lisamine 1 tund.

Ringkonnakohus neid kulusid eraldisesivalt põhjendatuks ei pea ning leiab, et need on kaetud

nii otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise kui ka istungiks ettevalmistamisega. Kokku

on õigusteenus põhjendatud (6 tundi + 8 tundi + 10 tundi + 3 tundi 36 minutit) 27 tundi 36

minutit, millele vastab tasu 6160,32 eurot, sh käibemaks 1192,32 eurot.

262. Apellatsiooni esitasid nii prokurör kui ka süüdistatava kaitsjad. Seega tuleb kohtul

analüüsida, milline apellatsioon põhjustas millised kulud. Riigikohus on selgitanud, et

süüdistatava (või kaitsja) täielikult põhjendamatuks osutunud apellatsiooni menetlemisest

tingitud kulu peab KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt hüvitama süüdistatav, isegi juhul,

kui maakohtu otsus mõne teise kohtumenetluse poole apellatsiooni alusel (osaliselt)

tühistatakse (RKKKo-d asjades nr 1-21-1421/182 p 151; nr 1-20-2438/33 p 58, nr 1-16-

9323/410 p 30).

263. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna apellatsioonimenetluse käivitasid nii

prokuratuuri kui ka süüdistava kaitsjate apellatsioonid, tuleb otsusega tutvumise kuludest

pool, s.o 3 tundi, vastuväited 10 tundi ja pool istungi ajast 1 tundi 18 minutit välja mõista

Eesti Vabariigilt süüdistatav P.H. a kasuks. Kokku on see 14,30 tundi õigusteenust summas

3191,76 eurot, sh käibemaks 617,76 eurot. See on osa tehtud tööst, mis puudutab prokuratuuri

apellatsiooni. Seega jääks ülejäänud põhjendatud õigusteenus P.H. a enda kanda. Kuna

ringkonnakohus muudab aga maakohtu otsuse põhistusi apellatsioonis tõstatatud tõendi

lubatavuse küsimuses, aga samas on tegemist väikese osaga apellatsioonist, siis jätab

ringkonnakohus põhjendatud menetluskuludest veel 1/5 riigi kanda, s.o 593,71 eurot. Seega

kokku tuleb Eesti Vabariigil hüvitada P.H. ale 3785,47 eurot. Ülejäänud tekkinud

menetluskulud jäävad KrMS § 185 lg 2 alusel siiski P.H. a enda kanda, kuna tema

apellatsioon jääb valdavas osas rahuldamata.

264. Taotluse süüdistatavale menetluskulude hüvitamiseks esitasid ka P.P. la kaitsjad

vandeadvokaadid P. Keres ja A. Rohtla, kes paluvad Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks

välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 11 191,08 eurot, sh käibemaks 2117,08 eurot.

Taotlusele on lisatud 3 arvet.

265. Arve nr 2500338 kohaselt, mis on väljastatud P.P. lale, on osutatud õigusteenust 10,9

tundi, arve nr 2500463 alusel 5 tundi ja arve nr 2500709 alusel 29 tundi. Kokku 44,90 tundi.

Õigusteenust on osutanud advokaat Helena Mutso tunnihinnaga 180 eurot, A. Rohtla

tunnihinnaga 200 eurot ja P. Keres tunnihinnaga 220 eurot. Sellele lisandub käibemaks.

266. Siin kehtib sama põhimõte istungiaja arvestusel nagu eelnevalt viidatud punktis 257.

Seega kuuluvad ka P.P. la kaitsjate märgitud istungil osalemise ajad korrigeerimisele.

267. Ringkonnakohus tunnustab P.P. la kaitsjaid, kes on välja toonud, milline on nende

tööjaotus õigusteenuse osutamisel. Selline lähenemine aitab ka kohtutel hinnata, kas mitme

kaitsja puhul on olnud töö põhjendatud ja vajalik. Vaatamata eelnevale leiab kohus, et tööde

ajaline maht on ülepaisutatud.

268. Ka P.P. la kaitsjate töö on võimalik jagada kuute erinevasse gruppi. Tutvumine

kohtuotsusega 1,2 tundi, töö apellatsioonkaebusega 9,70 tundi, töö prokuratuuri

apellatsiooniga 9,7 tundi, ettevalmistus istungiks 10 tundi, istungil osalemine 7 + 7 tundi ja

suhtlus kohtuga 0,3 tundi. Nagu eelnevalt märgitud, siis kohtuistung ringkonnakohtus kestis 3

tundi 36 minutit. Mõlemad kaitsjad osalesid istungil aktiivselt, seega on põhjendatud selle

eest nende mõlema töö (2 x 3 tundi 36 minutit). 6. mai 2025 suhtluse kohtuga 0,3 tundi loeb

kohus kaetuks ettevalmistuseks kulunud ajaga ning eraldiseisvalt põhjendatuks ei pea. Muus

osas on õigusteenus põhjendatud.

269. Ka P.P. la osas on menetluse käivitanud nii prokuratuuri kui ka süüdistatava kaitsjate

apellatsioon ehk tuleb arvestada nii KrMS § 185 lg 1 kui ka lg-ga 2. Seega pool kohtuotsusega

tutvumise tasust, pool kohtuistungiks ettevalmistusest ning istungil osalemisest tuleb

süüdistatavale hüvitada. See on 0,6 tundi otsusega tutvumise eest, 4,85 tundi prokuratuuri

apellatsiooniga töö eest, 5 tundi apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest ning 3,6 tundi

istungil osalemises eest, kokku 14,05 tundi, s.o kolme kaitsja keskmise tunnihinnaga [(180 +

200 + 220) : 3=200] 3484,40 eurot, sh käibemaks 674,40 eurot. Eelviidatu tuleb Eesti

Vabariigil hüvitada P.P. lale. Ülejäänud osa menetluskuludest jääb süüdistatava enda kanda,

kuna kohus ei rahuldanud tema apellatsiooni.

(allkirjastatud digitaalselt)