4-25-3553/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

lõpposa

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsembril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-3553

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Karin Olentšenko

Maris Karna

Ingrid Oja

Väärteoasi

D. M.

kaebus Keskkonnaameti 22.09.2025 otsusele

väärteoasjas nr 940025000663

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: D. M. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kaebuse esitaja kaitsja: Artjom Morozov (Juridium OÜ),

Kohtuväline menetleja: Keskkonnaameti esindaja A. K.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.11.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 kohus otsustas:

Tühistada Keskkonnaameti 22.09.2025 otsus väärteoasjas nr 940025000663 ja lõpetada D.

M. suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Mõista Eesti Vabariigilt välja D. M. kasuks õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

694,40 eurot.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks

kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest.

Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 19.12.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus

tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 30.01.2026.a.

Asjaolud

Keskkonnaameti 22.09.2025 otsuses väärteoasjas nr 940025000663 on märgitud järgnev:

Karistusseadustiku § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb

ette raskeima karistuse. D. M. puhul on keelatud viisil kalapüügi (kalapüügiseaduse § 81 lg 1) eest

ette nähtud karistus kuni 300 trahviühikut ja loata kalapüügi eest (kalapüügiseadus § 75 lg 1) eest

100 trahviühikut. Seega kvalifitseeritakse D. M. tegu kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi. Eeltoodu

alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 1 ning VTMS § 73 lg 1 p-st 1 Keskkonnaamet otsustas karistada

kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi D. M.trahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses 600

(kuussada) euroga.

Vastavalt 19.08.2025 koostatud väärteoprotokollile on väärteo toimepanemise aeg ajavahemik

14.08.2025 kell 00:08 kuni 00:50, toimepanemise koht: Harjumaa, XXX küla, „Liivalaia karjäär 2“

katastriüksusel asuv järv.

Väärteo lühikirjeldus: Ajavahemikul 14.08.2025 kell 00:08 kuni 00:50 püüdis D. M.

püügivahendeid kasutamata jõevähki, millega rikkus kalapüügiseaduse § 10 lõikes 5 sätestatud

nõudeid. Samuti puudus D. M.l püüdmise ajal kalastuskaart jõevähi püügiks, millega rikkus

kalapüügiseaduse § 22 lg 1 nõudeid.

Kalapüügiseaduse § 10 lg 5 kohaselt on keelatud püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata,

käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või käesoleva seaduse

või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil. Lubatud

kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus on kehtestatud kalapüügieeskirja 2. peatükiga.

Vähipüügivahenditeks on vähinatt ja vähimõrd ning kahvaga püüki lubatud püügiviisina

seadusandluses kirjeldatud ei ole. Kalapüük keelatud viisil on kalapüüginõuete tõsine rikkumine

(kalapüügiseaduse § 71 lg 2 p 6).

Kalapüügiseaduse § 22 lg 1 järgi tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse

eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala (ka jõevähki) avalikul ja avalikult

kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud

piiranguid. Kalapüügiseaduse § 29 lg 4 kohaselt võib vähipüüki teostada kalastuskaardi alusel ja

ainult vähipüügivahenditega.

Karistusseadustiku § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu ning

§ 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Jõevähi seaduslik

püük on võimalik vaid vastava kalastuskaardi alusel ning kalapüügieeskirjas kirjeldatud

püügivahenditega. D. M. tegevus oli suunatud läbi ebaseadusliku tegevuse jõevähi saamisele,

mistõttu on ta süüteo toime pannud kavatsetult karistusseadustiku § 16 lg 2 tähenduses.

Väärteo kvalifikatsioon kalapüügiseadus § 81 lg 1 ja § 75 lg 1.

Kaebuse sisu

1. D. M. esitas kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub Keskkonnaameti 22.09.2025 koostatud

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940025000663 väärteokoosseisu puudumise tõttu täies ulatuses

tühistada, lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning jätta menetluskulud

kohtuvälise menetleja kanda.

Kaebaja leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada kohtuvälise menetleja menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu. Väärteotoimikus puuduvad tõendid, mille alusel võiks kaebajat vastutusele võtta

väärtprotokollis (Lisa 2) kirjeldatud teo eest.

Kaebaja seisukohalt ei ole kohtuväline menetleja tõendanud, et kaebaja on püüdnud jõevähki.

Kaebaja on algusest peale seda fakti eitanud. Toimikus oleva videosalvestuse peal samuti ei tulene,

et oleks kaebaja jõevähki püüdnud, vaid on näha, et kõnnib vees mööda kallast, käes kahv ja ämber.

Kaebaja jääb varem antud ütluste juurde, et ta kogus kive, teokarpe ja vetikaid. Tema ütlusi kinnitab

ka menetlejale edastatud pildid kaebaja akvaariumist (nt. Lisa 3), kus on näha, et akvaarium on

peaaegu tühi, seal on vaid mõned teod ja kivid, mis kinnitab kaebuse esitaja sõnu, et ta kogus

sobivat sisu oma akvaariumi täitmiseks. Ta läks seekord välja pimedas, sest tahtis akvaariumi

teokarpide liike mitmekesistada ja proovida otsida just öösel aktiivseid liike.

Kaebaja seisukohalt KPS § 81 lg 1 koosseisu täitmiseks on vaja tõendada püütud jõevähi

olemasolu. Väärteotoimikus ei ole kuskil püütud jõevähki fikseeritud. Menetlus põhineb ainult

tunnistaja subjektiivse ütlustele nagu oleks kaebaja käitumine jõevähi püügile iseloomuliku

tegevusele. Ei ole selge, millise tegevuse põhjal võib järeldada, et kaebuse esitaja püüab vähke,

mitte ei korja teokarpe. VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 koosmõjus tõlgendatakse väärteomenetluses

kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks.

Kaebaja vaidleb videosalvestustele kui tõenditelevastu, arvates, et tegemist on lubamatu

tõenditega. Esiteks on see salvestatud varjatult eraisiku (tunnistaja) poolt, rikkudes kaebaja

perekonna ja eraelu puutumatust (PS § 26). Teiseks nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul, on

videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja kasutamise lubatavuse vältimatuks eelduseks,

et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Kaebaja seisukohalt tunnistaja poolt filmitud

video puhul ei rakendu VTMS § 31 lg 11 sätestatu, kuna tegemist ei ole riikliku järelevalve käigus

salvestatud andmetega ning seega tõendi vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki 9. jaos

sätestatut, vastasel juhul salvestisel ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku tähendust (vt RKKKo

3-1-1-21-09 p 9). Samuti ei ole väärteoprotokollis viidatud videosalvestuste olemasolule. Ülevaade

tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada eraldi (VTMS § 69 lg 2).

Kohtumenetlus

2. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja

seisukohad, kuulas üle tunnistaja R. O. ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid.

3. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde.

Kaebuse esitaja selgitas, et tema plaan oli kodus oleva akvaariumi jaoks leida ja püüda tigusid,

kivikesi ja vetikaid, ta on kalamees. Tahtis teha video kalastamisest ja siis suures plaanis filmida

veefaunat, jõefaunat video jaoks. Tal on kaks hobi, kalapüük ja videote tegemine. Öösel oli seal

karjääris seetõttu, et öösel on paremini näha, mis toimub vee all ja päike ei peegeldu vees. On näha

elusstruktuur, mis seal vee all ringi liigub. Kasutas taskulampi. 14.08.2025 kell 00:08-00:50 viibis

Harjumaal XXX külas Liivalaia karjääris. Oli kalda ääres, võib-olla põlvistsaadik vees, seal ei ole

sügav vesi. Käis vees koos riietega, tal olid saapad jalas, aga vesi ei läinud saabaste sisse. Saapad on

umbes 50 cm pikad, mitte rohkem. Liikus nii kaldal kui ka vees. Peatus sellepärast, et ta ei mäleta

inimese nime, kes ilmselt patrullis seal territooriumil, vabatahtlik. Tal oli juba plaan hakata koju

minema ja nägi, et eespool on tee, mis viib järve äärest tee peale ja selle tee peal oligi just parasjagu

see meesterahvas, see vabatahtlik. Meesterahvas küsitles teda ja ütles, et tal on videotõestus selle

kohta, et ta püüdis vähki. Ütles meesterahvale, et ta ei ole vähki püüdnud. Meesterahvas talle videot

ei näidanud ja palus talle järgneda. Kui jõudsid auto juurde, avas pagasiruumi ja näitas talle, et tal ei

ole seal vähki. Politsei tuli ka kohale. Lapsena kunagi on vähki püüdnud, täiskasvanuna mitte. Ei

tea, millised vähipüügivahendeid välja näevad. Tema on kalamees ja püüab kala spinninguga ja

mõnikord õngega, ostab aastase kalapüügiloa. Järve äärde minnes oli tal kaasas kahv, taskulamp ja

ämber. Kui kohtus vabatahtlikuga, lasi vabatahtlik oma taskulambi valguse talle silmadesse. See oli

võimas taskulamp. Ehmus sellest olukorrast, mis oli talle ootamatu ja ta kukkus, libastus. Ämber

kukkus vette ja kõik mis oli ämbris, see pudenes vette tagasi. Küsis vabatahtliku käest, kas ta võib

ära sõita. Vabatahtlik hakkas talle taskulambiga valgust näitama ja ta ei saanud aru, mida

vabatahtlik teeb ja miks ta seda teeb. Sõitis talle lähemale ja siis vabatahtlik hakkas talle valgust

näkku näitama. Ootasid politsei ära.

Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuse juurde ning oli seisukohal, et esitatud videosalvestus ei tõenda

vähi püüdmist menetlusaluse isiku poolt. Vähke ei ole ka fikseeritud, kui isik oli nii-öelda kinni

peetud. Paluvad otsuse tühistada ja välja mõista menetluskulud.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata. Leiavad, et väärteoga on tõendatud jõevähi püük menetlusaluse isiku poolt.

Menetlusalune isik kasutas selleks kahva. Väärtegu tõendavad tunnistaja ütlused ja videosalvestis.

Leiab, et need tunnistaja lisadeks olevad salvestised ei ole iseseisva tõendina toimikus, vaid need on

tunnistaja poolt tajutud jäädvustus. Tunnistaja ka täna kohtus vahetult kirjeldas neid samu

asjaolusid, mis nendelt salvestistelt nähtuvad. Leiab, et tegemist ei ole eraviisilise jälitustegevuse

tulemusel saadud videosalvestistega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta tõi termokaamera autost

peale seda, kui tal tekkis kahtlus isiku tegude õiguspärasuses. Tunnistaja viibis seal järve kaldal

hoopis teisel eesmärgil, see oli vähipüügi eesmärgil. Tunnistaja salvestas selle kahtlase tegevuse

pärast seda kui ta nägi, et see kahtlus on nii öelda alusega. Seega need salvestised on lubatavad

tõendid ja palub kohtul neid kindlasti arvestada. Mis on oluline tunnistaja ütlustest välja tuua on

see, et tunnistaja väga selgelt mitu korda ütles, et ta nägi läbi termokaamera, kuidas isik püüdis

kahvaga veekogust vähki ja pani selle oma ämbrisse. Tunnistaja väga kindlalt ütles, et ta läbi

termokaamera nägi selles kahvas just vähke. Leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole

usaldusväärsed. Esiteks isiku kirjeldus, millal ja kus ta täpselt vabatahtlikuga ehk siis tunnistajaga

kohtus, ei ühti sellega, mida nad täna videost number 6 nähtav. Menetlusalune isik väitis, et ta

kohtus tee peal, aga videost on näha, et tunnistaja kutsus ta veest välja ja seal kaldal liiva peal nad

vestlesid. Samuti menetlusalune isik täna väitis, et ta oli seal eesmärgiga korjata kive ja tigusid, aga

videost nr 6 lõpupoole nähtub, kuidas menetlusalune isik ütleb, et ta püüdis kala. Samuti leiab, et

isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad. Isik väitis, et ta korjas kive ja teokarpe öösel pimedas. Pöörab

tähelepanu sellele, et tegemist on liivakarjääriga, mis tähendab liivase põhjaga veekoguga ja nende

kivide ja teokarpide korjamine pimedas liivasest veest ei ole usutav. Seega kokkuvõtlikult leiab, et

nende poolt on väärtegu tõendamist leidnud.

Kohtuliku arutamise järeldused

5. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS §

123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla

vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja

arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja

täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks.

See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava

kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud.

Teisisõnu tuleb süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses näidata kõik

need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu.

Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata

vastutuse eeldusi isikule omistada (Riigikohtu lahend 3-1-1-80-13 p 7.2.1.).

Riigikohus on korduvalt rõhutanud sedagi, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses

samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-105-03)

ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda

konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui

väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui

subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et

väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse

isiku õigust (Riigikohtu lahendid 3-1-1-80-06, 3-1-1-84-07). See tähendab, et "väärteo lühike

kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik

lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kriminaalkolleegium toonitab siinkohal, et teokirjeldus tähendab

faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu

tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Riigikohtu lahend 3-1-1-9-08 p 14).

7. Seega on kohus seotud väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridega ning ei saa

rikkumise kirjeldusest väljuda.

8. Väärteoprotokollist nähtuvalt on D. M. pannud toime kalapüügiseaduse (KPS) § 81 lg 1 ja § 75

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

9. KPS § 81 lg 1 näeb ette vastutuse kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas

seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis

põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud

muude nõuete rikkumise eest.

10. Esmalt märgib kohus, et väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud tegevus on

ebaselge, st sellest ei nähtu üheselt, millist püügivahendit menetlusaulune isik kasutas.

11. Nii on väärteoprotokollis märgitud, et ajavahemikul 14.08.2025 kell 00:08 kuni 00:50 püüdis D.

M. püügivahendeid kasutamata jõevähki, millega rikkus kalapüügiseaduse § 10 lõikes 5 sätestatud

nõudeid.

12. Selline sõnastus ei ole ilmselgelt piisav, mõistmaks isikule etteheidetud tegu. Kohus möönab, et

väärteokirjeldust edasi lugedes mainib kohtuväline menetleja küll ka kahva (Vähipüügivahenditeks

on vähinatt ja vähimõrd ning kahvaga püüki lubatud püügiviisina seadusandluses kirjeldatud ei

ole), kuid selguse huvides oleks pidanud kohtuväline menetleja just kahvaga püüki kui keelatud

püügivahendiga püüki menetlusalusele isikule konkreetselt ka ette heitma. Antud juhul on

teokirjelduses nimetatud kahva justkui ühena võimalikest keelatud püügivahenditest, kuid mitte

väidetava väärteo toimepanemise vahendina.

13. Teiseks, jääb kohtule ebaselgeks isikule etteheidetava teo kvalifikatsioon. Kui

väärteoprotokollis on isikule etteheidetavad väärteokoosseisud KPS § 81 lg 1 ja § 75 lg 1, siis

väärteootsuses on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud D. M. teo konkreetselt KPS § 85 lg 1 järgi

ning seejärel mõistnud ka karistuse KarS § 63 lg 1 alusel just KarS § 85 lg 1 järgi. KarS § 85 lg 1

näeb ette vastutuse kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või

püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes

või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest. Sellist tegevust aga D. M.le

väärteoprotokollis ette ei heideta. Kuna kohtuväline menetleja on otsuses nimetanud KPS § 85 lg 1

kahel korral, ei saa ka automaatselt eeldada, et tegemist võis olla eksitusega ning tegelikult pidas

kohtuväline menetleja isikut karistades silmas siiski KPS § 81 lg 1.

14. Kohtu jaoks tähendab eeltoodu menetleja pealiskaudset suhtumist läbiviidud menetlusse ning

ükskõikset suhtumist isiku kaitseõigusesse. Kuna aga ei D. M. ega tema kaitsja ei ole eeltoodud

ebaselgustele tähelepanu pööranud, saab väita, et neile oli D. M.le etteheidetud tegevuse sisu

arusaadav ning tegemist ei ole kohtuvälises menetluses aset leidnud selliste rikkumistega, mis

tooksid kaasa väärteootsuse tühistamise.

15. Küll aga on kaitsja õigustatult juhtinud tähelepanu antud väärteoasja puudulikule tõendatusele.

Kohus nõustub kaitsjaga, et väärteoasja materjalide juures puuduvad tõendid, millest nähtuks D. M.

poolt KPS § 81 lg 1 ja § 75 lg 1 järgi (või KPS § 85 lg 1 järgi nagu on märgitud väärteootsuses)

kvalifitseeritavate tegude toimepanemine.

16. Ainsateks tõenditeks, millele kohtuväline menetleja on tuginenud, on tunnistaja R. O. ütlused

ning R. O. poolt filmitud videosalvestis.

17. Tunnistaja R. O. ütluste kohaselt püüdis ta augustikuus XXX vähki ja mingi hetk siis öösel

vaatas, et mingi tuluke läks põlema ja käib selline vilgas tegevus. Kuna ta on vabatahtliku

kalakaitse liige, siis läks autosse, võttis termokaamera ja vaatas, et ega ei ole tegemist röövpüügiga.

Vaatas, et käibki nii öelda röövpüügi laadne tegevus, pani vesti ja asjad selga ja läks vaatama, mis

seal toimub, kohtusaalis viibiv härrasmees püüdis ämbri ja kahvaga vähki. Tema ise püüdis vähki

mõrra ja nataga. Sellel ajal oli vähipüük lubatud pileti alusel. Temal endal oli muidugi luba olemas

ja see on ka kontrollitav Keskkonnaameti poolt. Filmis termokaameraga ja nägi, kuidas kaebuse

esitaja olles ise vees, valgustab vähki ja siiskahvaga võtab vähke välja ja paneb ämbrisse.

Nägi vähke oma silmaga. Nägi seda umbes 20-25meetri kauguselt. Koostas ka kaardi, mis lisati

tema ütluste juurde. Tunnistaja näitab toimikus oleva kaardi pealt kui kaugelt ta nägi kaebuse

esitajat vähki püüdmas. Termokaamera näeb üle 2,5 km ja sellega on võimalik ka suurendada.

Video oli lõikude kaupa. Tal oli rinnakaamera ka. Tutvustas ennast isikule ja küsis, millega isik seal

tegeleb, palus isikul ennast tutvustada, seda isik ei teinud. Tal oli telefonile 1247 kõne tehtud,

politsei korrapidaja oli toru otsas. Koguaeg suhtles isikuga, et politsei tuleb seda isikutuvastamist

tegema, palus tal oodata, millest isik keeldus. Siis hakkas isik ära sõitma, aga siis ta ikkagi lõpuks

paarkümmend meetrit sõitis, jäi seisma politseid ootama. Palus isikul veest välja tulla, isik ehmatas

kohe selle peale ja siis selle vähi ämbri ka valas isik kohe tühjaks, nägi seda tühjaks valamise hetke.

Tühjaks valamine oli pigem teadlik tegevus. Isik rääkis, et tuli kalu vaatamata. Nägi menetlusaluse

isiku käes vähke läbi termokaamera. Nägi seda liigutust, et võtab veest ja paneb ämbrisse ja läbi

termokaamera vaadates oli see vähk.

18. Kuna D. M. ütluste kohaselt tema vähki ei püüdnud, on järelikult tema ja tunnistaja ütluste vahel

vastuolu. Kuigi kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele

tõendile toetuvalt, on Riigikohus selgitanud, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima

kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama

(Riigikohtu lahend 3-1-1-104-16 p 10).

19. Antud juhul on kohtuväline menetleja arvestanud tunnistaja ütlusi toetavana tunnistaja enda

poolt filmitud videosalvestist, mitte ühtegi muud tõendit kohtuväline menetleja kogunud ei ole.

Siinjuures leidis kohtuväline menetleja, et tunnistaja poolt filmitud salvestised ei ole iseseisvateks

tõenditeks, vaid need on tunnistaja poolt tajutu jäädvustus.

20. Kohtu hinnangul ei ole D. M. poolt kahvaga jõevähi püüdmine väärteoprotokollis näidatud ajal

ja kohal tõendatud.

21. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei vaadelnud kohtuväline menetleja sündmuskohta ning ei

kontrollinud, kas tunnistaja poolt nimetatud termokaamera abil oli võimalik näha väidetavat jõevähi

püüki. Antud juhul tuleb arvestada, et tegemist oli pimeda ajaga ning vahemaa, mil tunnistaja nägi

menetlusalust isikut väidetavalt just vähki püüdmas, ei olnud väike (vastavalt tunnistaja ütlustele

20-25 m kauguselt, toimikus oleva kaardi kohaselt oli esialgne vahemaa ligikaudu 200 m). Seda

enam, et tegemist oli loodusliku kohaga, kus tunnistaja enda vaateväli võis olla piiratud puuokste

jms tõttu.

22. Samuti on oluline, et tunnistaja ei olnud kohtuväline menetleja ning kohtule ei ole esitatud

dokumente, millest nähtuks tema õigus iseseisvalt isikut kontrollida või teha muid vaid menetlejale

seadusega antud õiguslikke toiminguid. Aga just selliselt on tunnistaja kohapeal vastavalt

videosalvestisele käitunud. Sisuliselt võib tema tegevust pidada kaebuse esitaja kinnipidamiseks,

milline tegevus on rangelt seadusega reguleeritud. VTMS § 45 loetleb kinnipidamist kohaldavad

isikud (ka korrakaitseseaduse § 46) ning nende hulgas ei ole nimetatud isikuid, kes vabatahtlikult

seisavad hea mingite nende jaoks oluliste õigushüvede kaitsmisel. VTMS § 45 lg 1 p 3 kohaselt

sama seadustiku § 44 sätestatud alustel ja korras kohaldavad isiku kinnipidamist jahipidamis-,

kalapüügi- või metsajärelevalvet, samuti lennupiirangutega alas järelevalvet teostav

keskkonnaametnik. Kriminaalmenetluse seadustik § 217 lg 4 lubab küll igaühel toimetada kuriteo

toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku politseisse kahtlustatavana

kinnipidamiseks, kuid VTMS-s vastav säte puudub. Puuduvad andmed, et tunnistaja hinnangul võis

D. M. panna toime kuriteo.

23. Kuuendalt videosalvestusest nähtub, kuidas tunnistaja kamandab kaebuse esitaja enda juurde

(„tule, tule veest välja!“), nimetab ennast vabatahtlikuks kalakaitseks, nõuab kaebuse esitaja

andmeid („Sul dokument on kaasas vä?“ ningküsis mitu korda isikukoodi), käsib tal sõiduauto

juurde minna („lähme auto juurde siis!“) ning vaatab isiku sõiduki avatud pakiruumi,

kontrollimaks jõevähi olemasolu kaebuse esitaja sõidukis. Eraldi välja toomist vajab kohtu

hinnangul ka tunnistaja kohatine üleolev ja halvustav suhtumine kaebuse esitajasse suhtlemisel.

Hinnates tunnistaja käitumist on ilmne, et tunnistaja on võtnud endale menetleja rolli ning

kohtuväline menetleja on seda aktsepteerinud. Kohus peab sellisel viisil tõendite kogumist

lubamatuks. Kuigi mitmed süüteod leiavad kinnitust just tänu tunnistajate tähelepanelikkusele, ei

saa tunnistaja asuda täitma menetleja ülesandeid. Olukorras, kus kohtuvälisele menetlejale laekub

informatsioon võimaliku õigusrikkumise kohta, peab menetleja tagama menetluse seaduslikkuse

ning koguma asjas tähtsust omavaid tõendeid, mitte asuma isikut süüdistama oletuste ja

subjektiivsete arvamuste pinnalt.

24. On kahtlusteta selge, et tunnistaja poolt talletatud videosalvestised ei saa olla iseseisvateks

tõenditeks VTMS § 31 lg 11 mõttes, kuna need ei ole filmitud riikliku järelevalve käigus ning

nendelt ei nähtu 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on

salvestis loodud ning 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Salvestistelt 1-5 nähtub vaid

liikuv isik, kuid ainuüksi isiku liikumine ei kinnita jõevähi püüdmist väärteoprotokollis näidatud

ajal ja kohal. Seda enam, et kuuendalt videosalvestiselt nähtub ka selle filmimise aeg – 13.08.2025

kl 23:51 kuni 14.08.2025 kl 00:08. Kuna salvestis kajastab tunnistaja poolt kaebuse esitaja

kohtumist, pidi väidetav rikkumine järelikult leidma aset enne 13.08.2025 kl 23:51, kuid D. M.le

etteheidetav tegu toimus väärteoprotokolli kohaselt 14.08.2025 kell 00:08-00:50. Seega ei lange

videol talletatu ka kokku D. M. poolt väidetavalt toimepandud teo ajaga ning ei saa toetada ka

tunnistaja ütlusi ehk olla tunnistaja poolt tajutu jäädvustus nagu väitis kohtuväline menetleja.

25. D. M. antud ütluste kohaselt oli tema plaan leida kodus oleva akvaariumi jaoks tigusid, kivikesi

ja vetikaid, mitte püüda jõevähki, need ütlused ei ole ümber lükatud. Kuna puuduvad objektiivsed

tõendid, mis kinnitaksid väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas D. M. poolt jõevähi püüdmist

püügivahendeid kasutamata ning VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 alusel kõrvaldamata kahtlus

tõlgendatakse menetlusaluse isiku kasuks, leiab kohus, et D. M. ei rikkunud KPS § 10 lg 5 nõudeid

ning tema käitumises puudub KPS § 81 lg 1 objektiivne koosseis.

26. Kuna kohus ei tuvastanud, et D. M. oleks väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas püüdnud

jõevähki, ei pidanud tal olema ka väärteoprotokollis nimetatud kalastuskaarti jõevähi püügiks ning

järelikult ei rikkunud ta KPS § 22 lg 1 nõudeid ning ei täitnud ka KPS § 75 lg 1 objektiivset

väärteokoosseisu.

27. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Keskkonnaameti 22.09.2025 otsuse väärteoasjas nr

940025000663 ning lõpetab menetluse nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

28. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

29. Kuna kohus lõpetab D. M. suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb

D. M.le hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

30. Kaitsja esitas koos kaebusega kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning palub

hüvitada menetluskulud summas 863,22 eurot pluss käibemaks 207,19 eurot. Taotluse kohaselt on

kõik õigusabiteenused osutatud Juridium OÜ poolt tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub

käibemaks.

31. Kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel juhindubkohus Riigikohtus korduvalt väljendatud

seisukohtadest. Lahendi 4-16-9132 p 27 selgitas Riigikohus, et arvestada tuleb nii osutatud teenuse

vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust

(Riigikohtu lahend 3-1-1-32-15, p 9 koos edasiste viidetega ja määrus asjas nr 3-1-1-9-14, p 20).

32. Arvestades D. M.le osutatud õigusteenuse vajalikkust hindab kohus kaitsja poolt näidatud

tunnihinna põhjendatuks. Hinnates aga taotluses näidatud toiminguid ja neile kulunud aega, leiab

kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

33. Põhjendatuks peab kohus järgmisi toiminguid:

- esialgne konsultatsioon 22.09.2025, kestvus 1 tund, 140 eurot;

- materjalidega tutvumine 25.09.2025, kestvus 0,5 tundi, 70 eurot;

- kohtupraktika uurimine 25.09.2025, kestvus 0,5 tundi, 70 eurot;

34. Kohus ei pea põhjendatuks järgmist ajakulu:

- 25.09.2025 teostatud päring Keskkonnaametisse 0,10 h maksumusega 23,33 eurot. Kohus jätab

nimetatud summa täies ulatuses välja, kuna jääb selgusetuks päringu sisu ning milleks see

konkreetses asjas vajalik oli.

- 25.09.2025 on märgitud kaebuse koostamine kestvusega 4 tundi. Kuna kaebus oli koostatud kahel

lehel, millest sisulised põhjendused olid toodud vaid ühel lehel, saab nelja tundi pidada

ülepaisutatuks ning kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi summas 280 eurot.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valitud kaitsjatele makstavat tasu saab pidada mõistlikuks

summa 560 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 134,40 eurot. Järelikult tuleb D. M.le VTMS

§ 23 alusel hüvitada 694,40 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik