2-24-7243/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Hele Kaldma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-24-7243

Tsiviilasi

Elen Eeriku hagi KL kiirtoidurestoranid OÜ vastu

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2918,66 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): KL kiirtoidurestoranid OÜ (rk

14484970)

Vastustaja

(hageja):

Elen

Eerik

(ik

XXXXXXXXXXX), esindaja Armand Mark

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus muutmata.

2. Jätta KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus KL kiirtoidurestoranid OÜ kanda.

4. Välja mõista KL kiirtoidurestoranid OÜ-lt menetluskuluna ringkonnakohtus 1410

eurot Elen Eeriku kasuks ja menetluskuludelt (1410 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Elen Eerik (hageja, töötaja) esitas 8. mail 2024 maakohtule KL kiirtoidurestoranid OÜ

(kostja, tööandja) vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 17. aprillist 2024 ning mõista

kostjalt töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitis hageja viie kuu

keskmise töötasu ulatuses, s.o 4287,50 eurot, ja viivis.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 16. märtsil 2017 töölepingu Fasters Eesti OÜ-ga.

Tööandja 22.mai 2018 teate kohaselt läks tööleping alates 1. juunist 2018 üle kostjale (dtl 67).

Poolte vahel on tööleping sõlmitud alates hageja tööle asumisest kostja juures 8. mail 2018.

Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 11. aprillist 2018. Hageja sai ülesütlemisteate

kätte 11. aprillil 2024.Tagasiulatuv ülesütlemine on tühine.

Kostja on ülesütlemisavalduses viidanud TLS § 88 lg 1 p-dele 3, 5, 6 ja 7 ning toonud välja

järgmised asjaolud:

3. veebruaril 2024 andis hageja tagaukse kaudu kolmandale isikule pange ja karbid, st andis

tasu eest ära tööandja vara;

6.–7. aprillil 2024 kell 18.00–06.00 jäid mitmed kliendid tellitud toidust ilma, kassasüsteemis

olid vead ja Bolt Food rakenduses tehti tagasimakseid seoses tellimuse osalise täitmisega.

Kassaaruandes oli puudu 29,95 eurot, Bolt Food rakendusega seonduvad kulud olid 23,18

eurot, registreerimata arve 8,50 eurot, kokku kahju 61,61 eurot.

Kostja leidis, et mõlema episoodiga omastas hageja kostja vara ja kahjustas tööandja mainet.

Hageja rikkumine ei ole selline, et töölepingu saaks etteteatamata üles öelda. Kostja ei ole

hagejale töökohustuste rikkumise kohta hoiatust teinud. Töötajatel ei olnud keelatud

toidujääke võtta, hageja andis müügiks kõlbmatut suppi ja salateid kolmandale isikule koera

toiduks. 7. aprillil 2024 tekkinud kahju kohta on hageja kinnitanud, et on valmis selle

hüvitama. Hageja on osalise töövõimega ning tal oli sel päeval terviserike. Tööandja ei või

töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule terviseseisundi tõttu lühiajaliselt toime

tööülesannete täitmisega.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hagivastuse kohaselt on ülesütlemisteates toodud

aastaarv 2018 ekslik, kostja soovis lepingu üles öelda 11. aprillist 2024. Hageja kohustuste

rikkumised on sellised raskusega, et saavad olla aluseks töölepingu erakorralisele

ülesütlemisele etteteatamistähtaega järgimata. Kostja palus kuulata tunnistajana üle Diana

Petšnikovski, kes saab selgitada suhtlust kostjaga, kostja tegevuse peale esitatud kaebusi ja

tehtud hoiatusi.

15. aprilli 2025 vastuses leidis kostja, et kohus ei ole täitnud õigusliku ärakuulamise

põhimõtet, eelmenetluse ülesanded ning kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus on täitmata.

Toimikust ei nähtu, et kohus oleks hageja nõude kvalifitseerimise osas seisukoha võtnud või

selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Kui kohtu hinnangul olid kostja seisukohad

ebaselged, pidanuks sellele kostja tähelepanu pöörama. Hageja rikkumised olid korduvad ning

talle oli tehtud kirjalikult hoiatusi ja märkuseid. Personalijuht D. Petšnikovski vestles

hagejaga 7. märtsil 2024 ning selgitas etteheiteid. Personalijuht hoiatas seletuskirja nõudes, et

rikkumiste kordumisel töösuhe lõpetatakse. Hagejat hoiatati suuliselt töölepingu lõpetamisest.

Ülesütlemisavalduses toodud asjaolud olid põhjustatud hageja tegevusest, tegemist ei ole

hooletusest/öisest kellaajast vms tuleneva vabandatavusega. 3. veebruari 2024 rikkumist saab

töölepingu lõpetamisel arvestada, sest mõistlik menetlusaeg ei olnud möödas. Kostja sai

rikkumisest teada 16. veebruaril 2024, tegi pöördumise hagejale ja uus rikkumine toimus 6.–

7. aprillil 2024.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 16. mai 2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et KL

kiirtoidurestoranid OÜ ülesütlemisavaldus hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks on

tühine, lõpetas hageja ja Fasters Eesti OÜ (eriõigusjärglane KL kiirtoidurestoranid OÜ) vahel

sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. aprillist 2024 ning mõistis KL

kiirtoidurestoranid OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitise 2572,5 eurot (neto) ja viivise hüvitiselt

alates 11. aprillist 2024 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1769

eurot, millelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kostja oli hageja tööandja ja töösuhtele

kohalduvad 16. märtsi 2017 lepingus toodud tingimused.

Kostja ütles töölepingu üles 11. aprilli 2024 avaldusega alates 11. aprillist 2018. Hageja

kinnitas kohtuistungil, et sai ülesütlemisavalduse kätte 11. aprillil 2024. Seega ei ole

ülesütlemisavalduses toodud teate kättesaamise kuupäev 17. aprill 2024 õige.

Ülesütlemisavalduses toodud töölepingu lõpetamise aastaarv on ilmselge kirjaviga. Kostja on

lepingu lõppemise kuupäevaks nimetanud ülesütlemise päeva ja ei ole sellega rikkunud

ülesütlemise korda.

Ülesütlemisavalduse kohaselt nõudis kostja 3. veebruaril 2024 toimunu kohta seletuskirja 19.

veebruaril 2024. Hageja ei vaidlustanud, et andis 3. veebruaril 2024 kolmandale isikule tööl

üle jäänud toitu. Hageja on seda kinnitanud ka 20. veebruari 2024 seletuskirjas. Kostja ei ole

selle seiga kohta ühtegi tõendit esitanud. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et ta

andis üle toidujääke ja kostja on selle tegevusega varasemalt nõus olnud. Kostja ei ole välja

toonud, millist töölepingus toodud kohustust hageja rikkus. Kostja ei ole tõendanud, et hageja

oleks kostjale süüliselt ja olulisel määral kahju tekitanud. Seega ei olnud töölepingu

lõpetamiseks alust. Lisaks oli 11. aprilliks möödunud mõistlik aeg 3. veebruari 2024

sündmuse alusel töölepingu ülesütlemiseks ning kostja ei saanud sellele enam tugineda. Kuna

tööandja sellel alusel lepingut ei lõpetanud, võis hageja eeldada, et tööandja on tema

käitumisega nõustunud.

Ülesütlemisavalduses on viidatud ka 6.–7. aprillil 2024 tekitatud kahjule ja hageja ei ole kahju

tekitamisele vastu vaielnud. Hageja tegevuse tõttu oli kassaaruandes puudu 29,95 eurot, Bolt

Food rakendusega seonduvad kulud olid 23,18 eurot ja registreerimata arve 8,50 eurot, kokku

61,61 eurot. Seega rikkus hageja töölepingu punkti 2.4.4. Tööandjal tekkis õigus lõpetada

tööleping TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 6 alusel. Hageja jättis osa asju tellimusse panemata või ei

täitnud tellimust üldse ning on usutav, et seetõttu kasvas klientide usaldamatus kostja vastu.

Kostja ei saanud tugineda TLS § 88 lg 1 p-le 7, kuna hageja ei ole tekitanud tööandja varale

kahju olulisel määral. Ei ole põhjust väita, et 61,61 eurot oleks kiirtoiduäris oluline kahju.

Kohus ei pidanud ühe öövahetusega tekitatud kahju selliseks, et töölepingu võis lõpetada ilma

eelneva hoiatamiseta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat eelnevalt hoiatanud. Kostja

esitatud kirjavahetusest ei selgu, milliste kohustuste rikkumisest ja millisel ajal jutt käib (dtl

69–79). Kohus ei saa ise hakata poolte esitatud tõendeid tõlgendama., Töösuhte ülesütlemist

saab kasutada kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi

võimalik. Tööleping oli sõlmitud juba 2017. a-l ning kostja ei ole tõendanud, et hagejat on

hoiatatud hooletuse tõttu. Ei ole alust arvata, et töösuhte jätkamine oleks olnud kostjale

kahjulik. Seega rahuldas kohus hagi ja tuvastas, et kostja esitatud töölepingu erakorralise

ülesütlemise avaldus on tühine.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks hüvitise suurendamist võrreldes TLS § 109 lg-s 1

ettenähtuga ja mõistis kostjalt välja kolme kuu hüvitise.

Maakohus märkis, et kohus peab pooltele selgitama, millise normi alusel ta nõuet lahendab ja

kas pooled on esitanud piisavalt tõendeid. Kohus on seda teinud 9. jaanuari 2025 kirjaga.

Kohus oleks soovinud kostjale selgitada seaduse kohaldamist ning arutada esitatud tõendite

piisavust ka kohtuistungil, kuid kostja esindaja ühelegi istungile ei ilmunud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei sätesta, et kohus peab selgitamiskohustust täitma

kirjalikult.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja õigusabikulud

on 1769 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus luges hageja esindaja (juristi) tunnitasu 100

eurot (lisandub käibemaks) ja ajakulu 14,5 tundi põhjendatuks. Asjas on peetud mitu

kohtuistungit. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata õigusabikulusid detailsemalt, vaid luges

hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks tsiviilasjas 1769 eurot (14,5 tundi × 122

eurot).

MENETLUOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. KL kiirtoidurestoranid OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui

jättis 15. aprilli 2025 kohtuistungil rahuldamata kostja taotluse D. Petšnikovski tunnistajana

ülekuulamiseks põhjendusel, et kostja ei ole täpsustanud, mida ta tunnistaja ütlustega

tõendada soovib ja ei ole öelnud, et ta sooviks tõendada seda, miks tööleping üles öeldi.

Kostja oli selgitanud, et tunnistaja saab selgitada suhtlust kostjaga, kostja tegevuse peale

esitatud kaebusi ja tehtud hoiatusi. Kohus ei ole 9. jaanuari 2025 kirjas märkinud, et tunnistaja

taotlus on ebamäärane. Kostja ei saanud 15. aprilli 2025 kohtuistungist osa võtta mõjuval

põhjusel (kostja esindaja laps haigestus). Kohus on 15. aprilli 2025 kohtuistungi protokollis

jätnud märkimata, et kostja soovis istungi edasilükkamist, millele kohtunik vastas, et tema

enam midagi edasi lükkama ei hakka. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt asus kohus esmalt

asja sisulise arutamise juurde, mille käigus jättis tunnistaja ülekuulamise taotluse

põhjendamatult rahuldamata. Seejuures tugines kohus otsust tehes asjaolule, et kostja ei ole

tõendanud hageja eelnevat hoiatamist. Kostja palub kuulata D. Petšnikovski tunnistajana üle

ringkonnakohtus.

Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks hageja nõude kvalifitseerimise osas seisukoha võtnud

või selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Kui kohtu hinnangul olid kostja seisukohad

ebaselged, oleks kohus pidanud sellele eelmenetluses kostja tähelepanu pöörama ning andma

võimaluse selgitamiseks. 9. jaanuari 2025 kirjas toodud selgitus ei ole piisav. Eelneva

valguses ei ole maakohus täitnud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna on osaliselt jätnud

eelmenetluse ülesanded ning kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse täitmata.

Kohus ei hinnanud kõiki tõendeid ja ei ole täitnud põhjendamiskohustust seoses kostja

seisukohtadega. 3. veebruaril 2024 toimunu osas on kohus märkinud, et kostja ei ole selle

seiga kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja ei vaidlustanud, et ta andis 3. veebruaril 2024

kolmandale isikule tööl üle jäänud toitu. Tõendamata on aga hageja väide, et ta andis üle

toidujääke ning kostja on selle tegevusega varasemalt nõus olnud. Kostja ei ole seda

kinnitanud. Kohus ei ole süvenenud ülesütlemisavaldusse, mis sisaldab asjaolusid, mida

kostja esitatud tõendid kinnitavad. Kohus ei ole põhjendanud, miks olemasolevatest tõenditest

ei saa järeldada ülesütlemisavalduses toodud asjaolusid ja hageja õigusvastast käitumist.

Kohtu põhjendused olulise kahju tekitamise ja hoiatamise ning hageja rikkumiste

analüüsimisel on paljasõnalised.

Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud

hoiatusele vorminõuet, seega võib töötajat hoiatada mis tahes vormis. D. Petšnikovski selgitas

7. märtsi 2024 vestluses hagejale talle tehtud etteheiteid (20. veebruarist 4. märtsini 2024 oli

hageja puhkusel) ning kordas 19. aprilli 2024 seletuskirja nõudes toodud selgitust TLS § 88 lg

1 p 5 kohta ja hoiatas, et kui hageja ennast ei paranda ning tööülesanded ei ole korrektselt

täidetud ja sarnased rikkumised korduvad, lõpetab kostja töölepingu. Sellega on hagejat TLS

§ 88 lg 3 mõistes hoiatatud, isegi kui seda kirjalikult ei vormistatud.

Tegemist oli hageja poolt töökohustuste korduva rikkumisega. Hageja tähelepanu oli juhitud

töökohustuste rikkumistele ning tehtud kirjalikult hoiatusi ja märkuseid (dtl 69–72, 74, 77–

78), eelkõige kuidas käituda konfliktsituatsioonides ning kuidas vältida tagasimakseid Bolt

Food ja Wolt rakenduses klienditeenindaja tähelepanematuse tõttu tellimuste

komplekteerimisel. Sarnastele rikkumistele on osundatud mh 2024. a veebruaris ja märtsis.

Hageja oma käitumist ei parandanud.

Ka 3. veebruari 2024 rikkumist saab töölepingu lõpetamisel arvestada. Mõistlik menetlusaeg

ei olnud möödas. Tulenevalt asjaoludest on töötaja rikkumiste osas otsuse langetamiseks

mõistlik aeg 60–90 kalendripäeva. Kostja sai rikkumisest teada 16. veebruaril 2024, misjärel

pöördus ta hageja poole. Hageja pani uue rikkumise toime 6.–7. aprillil 2024. Kohus ei ole

põhistanud, miks ta loeb mõistliku aja möödunuks.

Hageja töökohustuste rikkumine põhjustas tööandjale mainekahju klientide ees või tekitas

muud varalist kahju. Kuigi hageja lubas kahju 61,61 euro koheselt hüvitada, ei ole ta seda

siiani teinud. Hageja on rikkunud töölepingut olulisel määral ja on olnud tööandjale

märkimisväärselt ebalojaalne. Rikkumisi oli mitu ning rikkumised olid piisavalt kaalukad

õigustamaks töösuhte erakorralist ülesütlemist usalduse kaotuse tõttu. Olukorras, kus

tööandjal on õigus öelda tööleping üles ilma eelneva hoiatuseta, on tööandja üldjuhul

õigustatud töölepingu üles ütlema ka etteteatamistähtaega järgimata. Nõustuda ei saa kohtu

seisukohaga, et kostja ei ole välja toonud, millist töölepingus toodud kohustust hageja rikkus.

Kostja on nii ülesütlemisavalduses kui kohtule esitatud seisukohtades need asjaolud esile

toonud. Väär on kohtu seisukoht, et kuna tööandja sellel alusel töölepingut ei lõpetanud, võis

hageja eeldada, et tööandja on tema käitumisega nõustunud. Hagejat hoiatati tema tegevuse

osas. Meelevaldne on kohtu väide, et hageja eksimuste kogusumma oli 61,61 eurot ning see ei

ole kiirtoiduäris oluline kahju.

Kohus on mõistnud kostjalt välja menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses. Kohus ei ole

hinnanud menetluskulude vajalikkust.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis

rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Samuti ei ole kohus rikkunud

selgitamiskohustust. Kui kostja tõttu jäid ära 10. detsembri 2024 ja 9. jaanuari 2025

kohtuistungid, esitas kohus kostjale 9. jaanuaril 2025 kirjaliku selgituse, mille kohaselt on

kostjal vaja selgitada, miks ta loeb hageja tegevust töölepingujärgsete kohustuste eriti raskeks

rikkumiseks ja kas kõigi puuduste põhjuseks oli hageja tegevus. Kohus palus kostjal

täiendavalt selgitada ka tunnistaja ülekuulamise taotlust. Kostja ei esitanud oma selgitusi. l.

Kohtu eesmärgiks oli selgitada kostjale lisaks 9. jaanuaril 2025 antud kirjalikule selgitusele

seaduse kohaldamist ja arutada esitatud tõendite piisavust ka kohtuistungil, kuid vaatamata

kohtu 4. märtsi 2025 istungi protokollilisele otsusele, et kostjal on kohustus leida endale

kohtuistungil osalemiseks esindaja, ning hoiatusele, et järgmisel korral kostja taotlusel

istungit edasi ei lükata, kostja 15. aprilli 2025 kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud

kohtule mõjuvat põhjust istungile mitteilmumise kohta ega taotlenud istungi edasilükkamist.

Kohus lahendas kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks 15. aprilli 2025 kohtuistungil

protokollilise otsusega enne asja sisulise arutamise algust. Kostjale ei saanud olla üllatuslik, et

kohus jättis tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata., Kostja ei ole ka

apellatsioonkaebuses nimetanud asjaolusid, mille kohta peab tunnistaja ütlusi andma ja mida

soovitakse tunnistaja ütlustega tõendada. Hageja palub jätta kostja taotlus D. Petšnikovski

ringkonnakohtus tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata.

Maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid. Apellatsioonkaebuses ei ole välja

toodud, millised tõendid jättis kohus hindamata. Kohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole

pannud toime rikkumisi, mis annaksid alust töölepingu viivitamatule lõpetamisele. Kostja ei

ole menetluses vaielnud vastu hageja väitele, et toidujääkide äraandmine ei olnud keelatud.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjale süüliselt (vargusega) või suurel määral kahju

tekitanud. 11. aprilliks 2024 oli möödunud mõistlik aeg tugineda töölepingu ülesütlemisel 3.

veebruaril 2024 toimunule. Kohus leidis põhjendatult, et kostja esitatud kirjavahetusest ei

selgu, milliste kohustuste rikkumisest ja millisel ajal jutt käib. Kostja ei ole tõendanud, et

hagejat on töökohustuste rikkumise osas hoiatatud.

Hageja töötas kostja ettevõttes seitse aastat ja talle ei olnud tehtud ühtegi hoiatust

töökohustuste rikkumise tõttu. Töökohustuste täitmisel tekkinud probleemid lahendati alati

töö käigus. Etteheidetav rikkumine, mille kahjud olid kokku 61,61 eurot, leidis aset 6.–7.

aprilli 2024 öösel, kui hageja oli haigena tööl. Hageja oli nõus kahju 61,61 eurot hüvitama.

Kostjal ei olnud õigust hagejaga töölepingut 11. aprillil 2024 ilma etteteatamistähtajata

erakorraliselt üles öelda. Kohus on hinnanud hageja menetluskulusid, arvestades menetluse

mahtu ja tunnihinda. Kostja ei ole põhistanud, et hageja õigusabikulu on mingis osas

mittevajalik või põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ).

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus

rahuldas hagi osaliselt, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS §

107 lg 2 alusel ning mõistis välja kolme kuu hüvitise ja viivise hüvitiselt. Kostja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles kohus jättis hageja nõuded (osaliselt) rahuldamata. Vaidlustamata

osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.

8. Kostja esitas 9. detsembril 2025 kohtu tegevusele vastuväite, kuna ringkonnakohus jättis

rahuldamata 19. novembri 2025 määrusega kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kuna

ringkonnakohus lahendas tõendite vastuvõtmise taotluse põhjendatud määrusega, ei ole TsMS

§ 333 kohase vastuväite esitamine vajalik ning ringkonnakohus ei pea uuesti põhjendama,

miks ta jätab tõendid vastu võtmata. Pool saab TsMS § 696 lg 2 järgi rikkumisele tugineda

kassatsioonkaebuses (vt RKTKo 31.03.2020, 2-16-14152/67, p 12.2).

9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult hagi

rahuldanud, tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetanud töölepingu TLS § 107 lg

2 alusel ning mõistnud välja vastava hüvitise ning viivise hüvitiselt. Maakohus on andnud

hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse

norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.

Ringkonnakohus kostja etteheidetega ei nõustu.

10. Väide, et maakohus jättis põhjendamatult kostja taotluse tunnistaja ärakuulamiseks

rahuldamata, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. Pool peab TsMS § 236 lg 3

kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit koguda soovib.

Kostja esitas hagivastuses tunnistaja ülekuulamise taotluse, mille kohaselt tunnistaja saab

selgitada suhtlust kostjaga, kostja tegevuse peale esitatud kaebusi ja tehtud hoiatusi.

Maakohus andis 9. jaanuari 2025 kohtunõudes (dtl 105) kostjale tähtaja tunnistaja

ülekuulamise taotluse täpsustamiseks ning tõendite sidumiseks asjaoludega. Vaatamata

sellele, et kostja taotlusel pikendas kohus kostja vastuse andmise tähtaega 5. veebruarini 2025,

kostja kohtunõudele ei vastanud. Kuna maakohus leidis, et kostja põhjendused tunnistaja

ülekuulamiseks ei ole piisavad, jättis maakohus põhjendatult tunnistaja taotluse rahuldamata.

11. Etteheide maakohtu poolt selgituskohustuse rikkumise, sh hageja nõude kvalifitseerimise,

poolte tõendamiskoormise osas, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohtule ja pooltele olnud selge, et asjas vaieldakse töölepingu erakorralise ülesütlemise

kehtivuse, hüvitiste ja viivise üle. Tsiviilasja materjalide kohaselt arutas maakohus hageja

nõudeid mitmel kohtuistungil, kuhu kostja ei ilmunud. 15. aprillil 2025 toimunud

kohtuistungile kostja ei ilmunud, ega teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjustest. Samuti ei

nähtu kostja 15. aprilli 2025 esitatud seisukohast istungi edasilükkamise taotlust (dtl 153-

158). Kostja ei soovinud realiseerida enda õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures ja

olla kohtu poolt ära kuulatud, seega ei ole võimalik järeldada maakohtu poolt õigusliku

ärakuulamise põhimõtte rikkumist. Lisaks on etteheide selgitamiskohustuse täitmata jätmise

osas põhjendamatu ka seetõttu, et maakohus täitis selgitamiskohustust 9. jaanuari 2025 kirjas

(dtl 105), milles viitas TLS § 88 kohaldamise eeldustele ning palus kostjal anda asjaolude

kohta selgitusi.

12. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 alusel. Maakohus on

ringkonnakohtu hinnangul jõudnud põhjendatult lõppjäreldusele, et praegusel juhul ei olnud

alust öelda töölepingut erakorraliselt üles.

Viidatud TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja

mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on pannud toime varguse, pettuse või

muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5), on põhjustanud

kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (p 6) või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral

kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7).

13. Maakohus tuvastas hageja väidete ja hageja 20. veebruari 2024 seletuskirja alusel, et

hageja andis 3. veebruaril 2025 kostjale kuuluva vara (toidujäätmed) üle kolmandale isikule.

Lisaks väitis hageja, et kostja oli varasemalt sellise tegevusega nõustunud (dtl 31). Kostja ei

ole 3. veebruari 2024 sündmuse kohta esitanud ühtegi tõendit ega ümber lükanud hageja

väiteid toidujäätmete üleandmise ning sellise tegevuse lubatavuse kohta. Vaatamata kostja

poolt hageja käest selgituse nõudmisele ei järgnenud sellele kostjapoolseid tegevusi, sh ei

hoiatatud hagejat rikkumise kordumisel võimalike tagajärgede eest, ega öeldud töölepingut

üles. Ringkonnakohus leiab, et kuigi tööandja vara väljaviimine tööandja loata ei ole üldjuhul

lubatav, ei kujutanud hageja poolt toidujäätmete kolmandale isikule üleandmine käesoleval

juhul endast sellist rikkumist, mis oleks õigustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist.

Samuti ei põhjustanud hageja nimetatud tegevus kostjale olulist kahju.

14. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus töölepingu p-i 2.4.4, mille järgi oli hagejal kohustus

täita tööülesandeid hoolega ning hoiduda tegevusest, mis võib ohustada tööandja head nime,

kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada tööandjale või kolmandatele isikutele

varalist kahju. 6.-7. aprillil 2024 tuvastatud rikkumistega, sh asjade tellimusse panemata

jätmise, tellimuse täitmata jätmisega, tekitas hageja klientide usaldamatuse kostja vastu ning

kahju 61,61 eurot, sh kassaaruandes puudu 29,95 eurot, Bolt Food rakendusega seostuvad

kulud 23,18 eurot ja registreerimata arve 8,50 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kostjal tekkis õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 3, 5, 6 alusel. Põhjendatud ei

ole kostja tuginemine TLS § 88 lg 1 p-le 7, kuna hageja ei ole tekitanud kahju tööandja varale

olulisel määral.

15. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda pärast seda, kui on töötajat

hoiatanud. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks

jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda

tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p

14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui

töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja

hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16.

märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et

kostja oleks hagejat eelnevalt hoiatanud. Kostja on nõudnud hagejalt käitumise parandamist,

kuid hoiatusi, milliste tagajärgedeni edasised rikkumised viiksid, ei ole hagejale tehtud.

Kostja ja hageja vahelistest sõnumitest (dtl 69-78) nähtub, et peamiselt seisnesid etteheited

tellimuste komplekteerimise puudulikkuses ning sellest tulenevate tagasimaksete tegemises,

kuid ei ole aru saada, milliste kohustuste rikkumisega ja millisel ajal toimunud sündmustega

need seotud on. Lisaks ei nähtu esitatud sõnumivahetusest, et hagejalt oleks nõutud selgitusi

ning teavitatud teda millised on tagajärjed edasiste rikkumiste korral.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja rikkumised ei olnud sedavõrd

olulised, et põhjendatud oleks töölepingu lõpetamine eelneva hoiatamiseta.

Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigust, mis annaks alust otsust tühistada.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 alusel ei olnud

praegustel asjaoludel põhjendatud.

16. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

18. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 20.

jaanuaril 2026 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud

apellatsioonimenetluses 1410 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt esindas

hagejat lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot ning kokku osutas hageja lepinguline

esindaja õigusabi apellatsioonimenetluses 11 tundi 55 minutit. Hageja palub menetluskulud

välja mõista käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja õigusabikulud

ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, so 1410 eurot (11,75 * 120 eur/

h). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele

märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)