2-20-18884/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18884

Kohtuasi

A-Velg OÜ hagi Pineparks OÜ (endise nimega

BlueGlass Interactive OÜ) vastu võla, kahjuhüvitise,

leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. septembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A-Velg OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

66 339,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) A-Velg OÜ (registrikood 11703911),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov

ja Siret Saks

Kostja (vastustaja) Pineparks OÜ (endise nimega

BlueGlass Interactive OÜ, registrikood 12902297),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26. septembri 2024 otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata A-Velg OÜ apellatsioonkaebus.

2-20-18884

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud A-Velg OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A-Velg OÜ (hageja, tellija) esitas 22.12.2020 Harju Maakohtule hagi Pineparks OÜ

(kostja, töövõtja) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja

mõista lepingust taganemisest tulenevalt põhivõla 26 362,50 eurot, kahjuhüvitise 6548,43

eurot, leppetrahvi 28 500 eurot ja nendelt seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni

nõuete tasumiseni.

Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 26 362,50 eurot hinna alandamisest

tulenevalt ning sellelt seaduses sätestatud viivise alates 09.07.2020 või alternatiivelt alates

13.03.2023. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6548,43 eurot ja

seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni.

1.1. Hageja ja kostja sõlmisid 31.01.2019 töövõtulepingu nr 1009181/1 (leping), millega

kostja kohustus looma hagejale uue veebilehe ja e-poe. Lepingu lisadest nähtub, millistele

tingimustele pidi töö vastama.

1.2. Kostja kohustus teostama töid neljas etapis (1 etapp – disain; 2. etapp HTML/CSS; 3.

etapp Development (18.03-18.05); 4. etapp – kliendi testi periood), kuid töö etappideks

jagamise eesmärgiks oli vaid vahepealse arveldamise korraldamine. Vaheetappide raames

valminud töö ei olnud hageja jaoks iseseisvalt kasutatav. Oluline oli vaid lõplikult valminud

ja eesmärgipäraselt toimiv veebileht.

1.3. Kostja lepingujärgne tasu oli 23 750 eurot (28 500 eurot koos käibemaksuga), mis tuli

tasuda viies osas. Hageja on tasunud kostjale 26 362,50 eurot (koos käibemaksuga).

1.4. Kostja pidi hagejale valmis töö üle andma 24.05.2019, kuid ei teinud seda. Kostja ei ole

hagejale ühtegi tööd/etappi lepingukohaselt üle andnud.

1.5. Kostja lubas 2019 oktoobris toimunud kohtumisel, et lõpetab tööd detsember/jaanuar

2020, kuid ei suutnud ka 27.05.2020 seisuga töid lõpetada. Jaanuar 2020 oli ka hageja poolt

antud täiendav tähtaeg kõikide tööde lõpetamiseks.

1.6. Teostatud tööd ei vasta kokkulepitud tingimustele. Seda on kinnitanud nii sõltumatu

ekspert TK kui kostja esindajad ise 2019 oktoobris ja 2020 mais poolte vahel toimunud

kohtumistel. Kokkuvõtvalt esinesid järgmised puudused:

2 (14)

2-20-18884

1) veebileht ei võimalda otsida konkreetse auto numbri järgi rehve (veebileht kuvab autole

ebaõige mõõduga rehvid, kuigi Maanteeameti süsteemi kaudu peaks autole saama valida

nõuetekohased rehvid);

2) veebileht ei võimalda soetada rehve väärtusega, millega hageja soovib neid ostjatele müüa

(e-pood võimaldab osta veebipoest rehve 15 eurot tükk, mis ei vasta turuhinnale);

3) rehvide/velgede otsing parameetri järgi ei tööta;

4) testkasutamisel ilmnesid kokkuvõtvalt järgmised puudused: otsingust peaks tulema

esimesena laoseis (vaikimisi järjestus); otsingus peaks olema võimalik laoseisu järgi asju

järjestada; makseveakoodid on inglise keelsed; ostukorvi veakoodid on inglise keelsed,

poes olevate toodete hinnad ei ole õiged, pooleli oleva makse käigus ei saa ostukorvi peale

vajutada, et ostukorvi minna, makstes on sisselogimise info inglisekeelne, vene keeles on

lehekülg kolmkeelne, tööaja broneerimine on võimalik ainult eesti keeles; tööaega on

võimalik broneerida ainult ühe ajaühiku kaupa; „Broneeri tööaeg“ all peaks muud asjad

ära kaduma (näiteks rehvid hoiul); „Broneeri tööaeg“ juures on autoremondi valikuga

poolik broneerimine; Facebooki link viib Faceooki lehele, mitte firma Facebooki lehele;

Instagrami link viib Instagrami lehele, mitte firma Instagrami lehele; „Like us in FB“ on

puudu; toodete võrdlusfunktsioon puudub; Liizi kalkulaatori funktsioon kehva; Liisi

kalkulaatori all Holm krediidifirma taotlus; ARK otsing ei tööta; kulleri teenus on erinev

uuel vs vanal lehel; maksmisel saab panna suvalist postiindeksit; A-Velje järelmaks on

tegelikult ESTO järelmaks; järelmaksude linke ei ole maksmisel (peale A-Velje

järelmaksu); saatmise kohta oleks rohkem infot vaja (kelle teenust kasutatakse ja kas

klient saab ise valida?); kui filtris panna kasutatud rehvid, siis viskab hunnik rehve tarnija

laos, mis oleks nagu kasutatud; pealehe punase auto pilt koosneb pikslitest, mis on häiriv;

„kasulikku“ 3 tabi on mõttetud (kirjeldus ei muutu); telefoni numbrid võiks olla mingile

standardile vastavad; registreerumisel on privaatsuspoliitika tühi.

1.7. 2020 mai koosolekul juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et veebileht ei ole

lõpetatud ning selgitas, et ei näe võimalust kostjaga koostöö jätkamiseks põhjusel, et kostjal

puuduvad töö teostamiseks vajalikud teadmised. Hageja tegi kostjale ettepaneku lõpetada

koostöö tingimusel, et veebileht ja selle autoriõigused jäävad kostjale ning kostja tagastab

hagejale tööde eest makstud summa. Kostja ei nõustunud lepingu kokkuleppel lõpetamisega.

1.8. Hageja pöördus advokaadi poole, kes esitas 01.07.2020 kostjale lepingust taganemise

teate koos kompromissettepanekuga. Hageja taganes lepingust kokkulepitud tähtaegade

ületamise tõttu. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, kuid kostja ei suutnud ka selle jooksul

oma kohustusi täita. Lepingust taganemise tõttu nõuab hageja kostjale tasutud 26 362,50 euro

tagastamist.

1.9. Alternatiivselt lepingust taganemisele nõuab hageja lepingu alusel tasutud 26 362,50 euro

tagastamist hinna alandamise alusel. Tellija 01.07.2020 taganemise teade on käsitletav ka

hinna alandamise avaldusena. Igal juhul on hinna alandamise avaldusena käsitletav hageja

13.03.2023 menetlusdokumendis esitatud vastav avaldus. Hinda tuleb alandada nullini. See on

lubatav lepingu p.-i 11.2 kohaselt, mis näeb ette hageja õiguse vähendada tööde eest

tasumisele kuuluvat summat 200 eurot (+ käibemaks) iga ületatud päeva eest.

Veebilehe majanduslik väärtus hageja jaoks on null, sest seda ei ole võimalik majandus- ja

kutsetegevuse tarbeks kasutada ning pooliku töö parandamine või ülevõtmine teise

teenusepakkuja poolt ei ole praktikas võimalik. Tellija individuaalsete vajaduste jaoks loodud

veebileht ei ole turul vabalt võõrandatav.

1.10. Hageja esitas leppetrahvi nõude lepingu p. 11.2. alusel, mis annab hagejale õiguse

vähendada tööde eest tasumisele kuuluvat summat 200 eurot (lisandub käibemaks) iga

3 (14)

2-20-18884

ületatud päeva eest. Hageja nõuab leppetrahvi samas summas, mis tuli tasuda tähtaegselt

valminud tööde eest, s.o 23 750 eurot (28 500 eurot koos käibemaksuga).

1.11. Lisaks nõuab hageja järgmistel asjaoludel kahju hüvitist kogusummas 6548,43 eurot.

1.11.1. Kuna kostja ei saanud veebilehte õigeaegselt valmis, pidi hageja tegema

investeeringuid olemasolevale veebilehele summas 2844 eurot.

1.11.2. Hageja sõlmis vastavalt kostja juhistele Maanteeametiga lepingu ja tasus andmete

kasutamise eest mitu kuud kokku 1409, 23 eurot. Samas ei saanud hageja veebilehe

valmimata jäämise tõttu andmeid kasutada.

1.11.3. Pooltevaheliste erimeelsuste lahendamiseks pöördus hageja ekspert TK ning

advokaadibüroo LMP poole, kellele tasus vastavalt 1500 eurot ja 795,20 eurot.

Kostja vastuväited hageja nõudele

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Töövõtja ülesandeks oli luua hagejale e-pood. Töö sisaldas nelja etappi ja nende sisu oli

järgmine.

2.1.1. Esimene etapp oli disain. See tähendab, mis, kus asub, ja kuidas veebileht välja näeb.

Sama etapp sisaldas liidestust failidega, mis hoiavad toodete infot (XML).

2.1.2. Teine etapp (“html/css”) tähendas esimeses etapis tehtud disaini interaktiivseks

tegemist. Selles etapis pidi kostja tegema iga ekraani suurusega töötava kujunduse. Selle etapi

käigus oli planeeritud ka liidestada XML failid toodetega ja alustada liidestust

majandustarkvaraga.

2.1.3. Kolmas etapp oli arendus. Selles etapis pidi kostja tegema kõik integratsioonid

ladudega, Maanteeametiga, e-poe funktsionaalsuse, maksmise, tarne jne. Kuna see etapp oli

väga mahukas, sisalduski lao integreerimine paralleelselt disainiga.

2.1.4. Neljas etapp oli kliendipoolne testimine, mis on mõeldud kliendi vajaduste

viimistlemiseks. Selles etapis peab klient katsetama saidi toimimist ja esitama aruande

puuduste kohta, mille töövõtja peab parandama.

2.2. Kostja teostas lepingujärgsed tööd graafiku järgi perioodis 04.02.2019 kuni 24.05.2019

niivõrd, kui see oli hageja poolt antud teavet arvestades võimalik. Tellija ei saatnud töövõtjale

õigeaegselt vajalikku teavet, et töövõtja saaks kõik planeeritud tööd vastavas etapis lõpetada.

Kostja saatis hagejale korduvalt e-kirju, milles palus infot ning selgitas, et vajaliku teabega

hilinemise tõttu ei saa ta töid kokkulepitud ajaks lõpetada. Hageja aktsepteeris seda, et töö

tervikuna on võimalik lõpetada väljaspool lepingus toodud ajagraafikut. Hageja viivituse tõttu

venis projekt lõpuks enam kui aasta planeeritust pikemaks.

2.3. Pärast lepingus toodud ajagraafikust väljumist ei olnud pooltel kokkulepet lõpptähtaja

osas. Kostja ei saanud enam projektiga kohese valmisoleku vormis tegeleda, sest ette olid

planeeritud teised projektid ning tööd tuli teostada väljaspool olemasolevat tööplaani. Tööde

valmimise lõpptähtaeg jäi lõpuks lahtiseks. Kohtumistel arutati uusi tähtaegu eeldusel, et

hageja esitab tööde lõpetamiseks kogu vajaliku informatsiooni, kuid siduvaid tähtajalisi

kokkuleppeid pooled ei teinud. Tellija poolt jäid asjad taaskord venima.

2.4. Tellija viidatud puudused olid omased lõpetamata arendustöödele ning nende

likvideerimine nõuab kliendipoolset testimist ja abi. Vigade esinemine viimases etapis on

kõnealuse töö puhul tavapärane. Neljanda etapi eesmärgiks ongi vigade avastamine ja

4 (14)

2-20-18884

kõrvaldamine.

2.5. Tööd jäid pooleli neljandas etapis põhjusel, et tellija ei esitanud üksikasjalikku

parandusvajaduste kirjeldust, peatas tööd ning keeldus edasisest koostööst.

2.6. Esimese kuni kolmanda etapi tööd on teostatud, hageja poolt vastu võetud ja tasutud. Töö

on valmis üle 92.5%. Neljanda etapi arve on tasutud 50% ulatuses. Hageja asus kõikide

etappide lõikes pretensioone esitama alles 27.05.2020 ehk pärast lepingus määratud

pretensiooni esitamise tähtaega.

2.7. Kostja ei aktsepteeri lepingust taganemist. Hageja ei ole etteheidetavaid puudusi

mõistlikult kirjeldanud ega andnud täiendavat tähtaega nende kõrvaldamiseks. Hageja oleks

pidanud andma täiendava tähtaja alates hetkest, kui tema poolt oli lepingu täitmiseks kogu

vajalik informatsioon esitatud.

2.8. Leppetrahvinõude esitamise eeldused ei ole täidetud, kuna hageja oli täitmisega

viivituses. Töövõtja viivitust ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja üheski

dokumendis kostjale arusaadavalt teatanud leppetrahvi nõudmisest.

Kostja esitab taotluse leppetrahvi vähendamiseks. Hageja käsitlus leppetrahvist on

ebamõistlik ja hea usu põhimõttele mittevastav.

2.9. Kostja vaidlustab hageja kahju hüvitise nõude alljärgnevatel põhjustel. Lisaks ei ole

hageja enne kahjunõude esitamist andnud kostjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega.

2.9.1. Maanteeametiga lepingu sõlmimise vajadus lähtus hageja enese soovist vastava otsingu

loomiseks.

2.9.2. TK puhul ei ole tegemist sõltumatu eksperdiga, vaid hageja palgatud isikuga. Samuti

jääb tema töö asjakohasus ja tõendiväärtus käesolevas vaidluses arusaamatuks. Tegemist ei

ole asjakohase tõendiga.

2.9.3. Investeeringud vanasse kodulehte ei ole loogiliselt seotud töövõtulepinguga.

2.9.4. Kostja ei nõustu kulutustega õigusabiteenusele esitaud mahus. Ebaselgeks jääb ka selle

vahetu seos töövõtulepingust tuleneva kahjunõude ja selle eeldustega.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist

suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Kostja ei vastuta VÕS § 641 lg 3 alusel tööde tähtaegselt teostamata jäämise eest, sest

tegemist oli tellija viivitusega. Hageja ei esitanud lepingu tähtaja jooksul tööde lõpetamiseks

vajalikke andmeid (XML-id, ligipääs majandus- ja laotarkvarale Erply, Maanteeameti

infosüsteem, EveryPay andmed), mistõttu ei olnudki võimalik töid kokkulepitud ajaks

lõpetada, ning hageja nõustus, et lepingu tähtajad ei pea enam paika.

3.2. Kostja on avaldanud töö valmimise ajana 2019 aasta lõpu ning 2020 aprill/mai, kuid ka

selle eelduseks oli tööks vajaliku alusinfo olemasolu. Seda kostjal ei olnud. Kostja sai

Maanteeametilt vajalikud andmed alles 20.01.2020, mil selgus, et auto parameetrite otsingut

ja liiklusregistri otsingut ei ole võimalik omavahel siduda. Lisaks ilmnes probleem tarnija

hindade ja lõppmüügi hindade kajastamises, mis tulenes hageja poolt edastatud infost. Kostja

palus hagejalt täiendavat infot probleemide lahendamiseks, kuid enne lepingust taganemist ei

vastanud hageja enam kostjale, mistõttu puudusid kostjal alusandmed töö lõpule viimiseks.

5 (14)

2-20-18884

3.3. Olulist lepingu rikkumist, mille alusel oleks hageja saanud lepingust taganeda, ei

esinenud. Neljanda etapi eesmärgiks oli kliendi vajaduste viimistlemine. Kliendi tagasiside

järel sai loodut täiendada ning kõrvaldada arendustegevuse ebakõlad. Kostja lahendas enamus

11.04.2020 testkasutamisel ilmnenud puudused, selgitas olemasolevaid funktsioone ning mida

on võimalik täiendavalt kodulehele lisada. Lisaks esitas kostja hagejale neli täpsustavat

küsimust, millele hageja ei vastanud. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks pidanud kodulehe

informatiivse osa ise välja töötama. Ainuke puudus, mida kostja ei kõrvaldanud, oli tõlkimise

küsimus, kuid kostja on selgitanud, et „tõlgid ei ole lõpuni sees, sest prioriteediks oli eelkõige

funktsionaalsus“. Tõlgete puudumine ei ole niivõrd oluline lepingu rikkumine, mille alusel

võiks lepingust taganeda.

Hageja poolt esitatud TK arvamusest ei nähtu konkreetseid probleeme ega selgitusi, miks

leiab ekspert, et leht on alles valmimisjärgus. Kostja poolt esitatud eksperdi AS’i hinnangust

nähtub, et töö vastab kõikidele lepingu punktidele – funktsioonid saidil on olemas ja täielikult

rakendatud. Kostja esitatud videost valminud töö kohta nähtub, et kokkulepitud kodulehe

moodulid on olemas.

3.4. Kostja ei vastuta töö alusandmete kvaliteedi eest (VÕS § 641 lg 3). Kostjale ei saa ette

heita seda, et informatsioon Maanteeameti registris osutus auto numbri järgi rehvi otsingu

töötamiseks puudulikuks. Maanteeameti alusandmed ei kajastanud sõiduki rehvide

informatsiooni tegelikkusele vastavalt. Samuti ei vastuta kostja tarnija ja lõppmüügi hindade

kajastamise eest, sest toodete info (XML) tuli esitada hagejal. Kostja pakkus hindade

kajastamise osas lahenduse, kuid hageja ei vastanud sellele.

3.5. Kostja ei ole keeldunud ka VÕS § 647 lg 1 alusel õigustamatult tööd parandamast või uut

tööd tegemast ning on teinud parandusi mõistliku aja jooksul lepingutingimustele

mittevastavusest teada saamisest.

3.6. Hageja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, sest kostja ei vastuta tööde teostamise tähtaja

ületamise eest.

3.7. Hageja kahjunõuded ei ole põhjendatud. Kostja ei ole lepingut rikkunud ega vastuta

lepingu rikkumise eest. Kahjuhüvitis olemasoleva veebilehe täiendamise eest ei ole hõlmatud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Lepingu täitmiseks oli vajalik sõlmida

Maanteeametiga leping ning liiklusregistri andmeid kasutati nii arendustegevuse kui ka

testimise faasis. Hageja nõude rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka eksperthinnangu ja

Advokaadibüroo LMP tasu hageja enda kanda.

3.8. Hageja alternatiivne nõue hinna alandamiseks ei ole põhjendatud. Kostja ei vastuta VÕS

§ 641 lg 3 alusel töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ning testkasutamisest ilmnenud

puudusi ei saa tulenevalt neljanda etapi iseloomust lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks,

arvestades, et kostja on enamus puuduseid kõrvaldanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja

keeldunud VÕS § 647 lg 1 alusel õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast ning

on teinud parandusi mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teada

saamisest.

Kohus selgitas, et VÕS § 648 p 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele

kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö

lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

Hinna alandamine lepingu p. 11.2. alusel ei ole põhjendatud, sest kohus tuvastas, et kostja ei

vastuta tööde teostamise tähtaja ületamise eest.

Maakohtu hinnangul ei ole 01.07.2020 taganemise avaldus käsitletav hinna alandamise

avaldusena. Selles on hageja väljendanud selget soovi lepingust taganeda, tuues välja, et

6 (14)

2-20-18884

kostja ei ole ühtegi tööd vastavalt lepingule üle andnud, kuid hinna alandamise eelduseks on

mittekohase täitmise vastuvõtmine. Hageja esitas hinna alandamise avalduse 13.03.2023 ehk

ligi 4 aastat hiljem ajast, mil avaldas soovi koostööd mitte jätkata. Üldist tähtaega hinna

alandamise õiguse kasutamiseks ei ole siiski seaduses ette nähtud ning hagi esitamise tõttu

22.12.2020 on nõude aegumine peatunud.

3.9. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse otsustas maakohus kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta kostja kanda.

Apellandi vastuväited on järgmised.

4.1. Maakohus ei arutanud pooltega VÕS § 641 lg 3 kohaldamist ega selle

tõendamiskoormist, mistõttu on vastava sätte kohaldamine otsuses üllatuslik.

4.2. Samuti eksis maakohus tõendamiskoormise jaotamisel, kui vabastas kostja VÕS § 641 lg

3 alusel algandmete sobimatuse tõttu vastutusest. Maakohus rajas oma seisukohad

Maanteeameti alusandmetele ning hageja edastatud xml failidele. Algandmete sobimatuse

tõendamiskoormus lasub töövõtjal, kuid kostja ei ole tõendanud, et xml failid ja

Maanteeameti sisend oleksid olnud puudustega, ega seda, et kostja oleks rakendanud

materjalide puuduste tuvastamiseks kõrgendatud hoolsusstandardit. Kostja ise on olnud

selgelt hooletu ja lubamatult aeglane materjalide üle vaatamisel.

Tõendamiskoormise ebaõige jaotamise tõttu tegi maakohus valed järeldused ka 11.04.2019

edastatud faili puuduse (liiga suur), 20.06.2019 Maanteeameti infosüsteemile ligipääsu ja

Maanteeameti esmastes andmetes sõiduki põhiandmete mittesisaldumise ning tarnija ja

lõppmüügihindadega seotud xml-de puuduse tuvastamisel. Maakohus ei oleks tohtinud neid

asjaolusid tõendatuks lugeda, sest kostja ei ole tõendanud vastavate alusandmete sobimatust.

4.3. Maakohus jättis tuvastamata lõpliku täitmise tähtaja, sh täiendava tähtaja andmise, ning

kohustuse täitmise kvaliteedi. Seetõttu järeldas maakohus valesti, et ei esinenud taganemist

õigustavat olulist lepingurikkumist. Lepingu rikkumine seisnes selles, et kostja ei ole

valmistanud hagejale tähtaegselt lepingutingimustele vastavat tööd (hageja äritegevuses

kasutatavat veebilehte). Hageja taganes lepingust lepingu p. 10.2.3. alusel, kuna kostja ei

täitnud töö valmistamise kohustust lepingus kokkulepitud tähtajaks (apellatsioonkaebuse p.

2.27.) ega täiendavaks tähtajaks. Hagejal tekkis VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel õigus lepingust

taganemiseks.

4.4. Hageja möönab, et ei edastanud kõiki alusandmeid kostjale selliselt, et kostja oleks

saanud lepingu täita algselt kokku lepitud tähtajaks 24.05.2019. Esialgse tähtaja mittetäitmisel

ei muutu leping siiski tähtajatuks ega too endaga kaasa lepingu siduvuse lõppu. Maakohus

oleks pidanud tuvastama lepingu täitmise tähtaja ning hindama, kas puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaja järgimata jätmise tõttu on kostja ikkagi lepingut rikkunud viisil, mis andis

hagejale õiguse lepingust taganeda. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingus oli regulatsioon

tähtaja pikenemise kohta olukorras, kui pooled hilinevad omapoolsete kohustuste täitmisega.

4.5. Tellija esitas töövõtjale kõik failid ning info mõistliku aja jooksul viisil, et täiendava

tähtaja ning taganemise ajahetkeks oleks võinud kostja töölepingust tulenevad ülesanded täita.

7 (14)

2-20-18884

Hageja oli edastanud kostjale kõik vajamineva hiljemalt 20.06.2019.

4.5.1. Hageja edastas xml failid järgmiselt: 18.02.2019 Racingline velgede, 11.04.2019

Latakko velgede ja rehvide ning 05.03.2019 Erimell rehvide xml. Puudu oli üks marginaalse

tähtsusega akude xml, mis ei saanud takistada arendustööde tegemist. Kostja ei väitnud mitte

kunagi hagejale, et xml failid oleksid olnud vigased või arendustöödeks sobimatud.

09.01.2020 selgus probleem hageja tarnija hindade kajastamises, kuid jääb selgusetuks, mida

tegi kostja xml failidega vahepealsel ajal (alates 11.04.2019 ehk ligikaudu 9 kuud).

4.5.2. Kostja sai juurdepääsu Maanteeameti kodulehele 20.06.2019, kuid täiendavat infot on

kostja küsinud seonduvalt Maanteeameti juurdepääsuga alles 07.10.2019. Kõrgendatud

hoolsusstandard ei näe ette 4 kuulist viivitust. Taganemise ajahetkeks 2020 juunis (s.t aasta

aega peale Maanteeameti juurdepääsu saamist) ei olnud kostja suutnud Maanteeameti info

pinnalt täiendavat otsingufiltrit teha. Vastava viivituse eest ei saa vastutada ainuüksi hageja.

4.5.3. EveryPay andmed sai kostja 23.08.2019, kuid maakohtu järeldused EveryPay andmete

osas on hageja rikkumisega seonduvalt põhjendamatud. Kokku oli lepitud liidestamine

ERPLY majandustarkvaraga. EveryPay andmetele juurdepääsu saamisest ei saanud sõltuda

lepingu täitmise tähtaeg. See pidi andma vaid ühe võimaluse maksete tegemiseks. EveryPay

oli tasuline, mistõttu oli mõistlik tellida selline võimekus siis, kui xml-d on veebilehega

liidestatud viisil, et tooted on veebilehel olemas. Olukorras, kus tooted on veebilehele

lisamata, ei ole mõistlik ega vajalik tellida teenust maksete tegemiseks.

4.6. Maakohus ei ole taganemise institutsiooni sisuliselt kaalunud ega hinnanud

materiaalõiguslike eelduste kohaldamiseks vajalikke tõendeid. Puudub vaidlus, et hageja

andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 2020 aasta alguseks, mille jooksul kostja

puudusi ei kõrvaldanud. 2019 oktoobri koosolekul antud täiendavaks tähtajaks (s.o 2020

jaanuar) pidi kostja valmistama testversiooni. Selleks ajaks pidid esimene kuni kolmas etapp

olema lõpetatud. Kostja võttis 2020 mai koosolekul omaks, et veebileht ei toimi. Seega on

kostja lepingut oluliselt rikkunud.

4.7. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejal puudus lepingust taganemise õigus, kuna ei

esinenud olulisi puudusi. Hageja ei nõustu, et veebilehe ainsaks puuduseks on tõlgete

puudumine. TK ekspertiisi kohaselt oli veebileht 29.05.2020 alles valmimisjärgus. Kostja

enda 15.11.2021 esitatud lisad 30-1, 31, 17 tõendavad, et veebilehel polnud kokkulepitud

omadusi. Maakohus on võtnud arvesse vaid üht tõendit – kostja esitatud ekspertiisi, ega ole

puudusi sisuliselt analüüsinud. Rikkumised olid kokkuvõtvalt järgmised:

4.7.1. veebileht kuvab auto numbri järgi otsides ebaõige mõõduga rehvid, kuigi Maanteeameti

süsteemi kaudu peaks saama autole valida nõuetekohased rehvid, ning e-pood eksis hindade

kajastamisel. See on tõendatud 27.05.2020 koosoleku transkriptsiooniga.

4.7.2. Parameetrite otsing ei tööta, mis on tõendatud nii 27.05.2020 koosoleku

transkriptsiooniga kui hageja 10.-20.02.2020 e-kirjavahetusega.

4.7.3. Samuti ilmnesid 11.04.2020 testkasutamisel mitmed puudused. Kostja ei eitanud

testkasutamise tagasisides ühtegi puudust, kuid märkis, et need tuleb kõrvaldada.

4.8. Seoses leppetrahvi nõudega asus maakohus väärale seisukohale, et kostja ei vastuta tööde

teostamise tähtaja ületamise eest. Hageja edastas kostjale töö tegemiseks vajalikud materjalid,

kuid kostja jättis jätkuvalt tööd tähtaegselt teostamata. Materjalide puudulikkust ei ole kostja

tõendanud.

4.9. Kahjunõude rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud. Maakohtu järeldused lepingu mitte

rikkumise osas on rajatud valedele eeldustele, sest kostja ei ole tõendanud alusandmete

ebaõigsust.

8 (14)

2-20-18884

Lisaks on lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga kaetud olukord, kus hageja peab kostja

tegemata jätmise tõttu tellima endale kiirelt täiendavad tööd vanale veebilehele. Hageja

ärimudel sõltub hooajalisusest ning mitmete hooaegade (kevadine ja sügisene rehvivahetus ja

seda mitme aasta vältel) vältel veebipoe/broneerimissüsteemi puudumine toob endaga kaasa

olulise kahju, mida kostja pidi ette nägema.

Asjaolu, et kostja ei osanud lepingut täita, ei tähenda, et kostja ei vastutaks Maanteeametiga

lepingu sõlmimisega kaasuva kahju eest. Tõendatud ei ole, et Maanteeameti parameetrite tõttu

ei saanud kostja lepingut täita.

Põhjendatud oli ka õigusabi saamiseks pöördumine advokaadibüroo poole käesolevas

olukorras.

4.10. Apellant ei nõustu maakohtu järeldustega hinna alandamise nõude osas. Vastupidiselt

maakohtu väidetule nähtub hageja 01.07.2020 taganemise teatest selgelt hageja soov hinda

alandada, kuna hageja on selles väljendanud õigust vähendada makstavat summat, mis ühtib

lepingu p.-s 11.2. sisalduva hinna alandamise regulatsiooniga. Maakohus eksis tõendi

hindamisel. Maakohtu järeldus kohtumenetluses esitatud hinna alandamise avalduse

tähtaegsuse osas on vastuoluline. Mõlemad hageja poolt esitatud hinna alandamise avaldused

vastavad selle formaalsetele ja materiaalsetele eeldustele.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud sellest lähtuvalt

hageja kanda.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna.

8. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja on õiguspäraselt

töövõtulepingust taganenud lepingus kokku lepitud tähtaegade rikkumise tõttu, ning kas

sellest või hinna alandamisest tulenevalt on hagejal õigus nõuda töövõtjale makstud tasu

tagastamist. Samuti vaidlevad pooled leppetrahvi ja kahjunõuete põhjendatuse üle.

9. Ringkonnakohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooltel

vaidlus puudub:

1) pooled sõlmisid 31.01.2019 töövõtulepingu nr 1009181/1, millega kostja kohustus looma

hagejale uue veebilehe ja e-poe. Lepingujärgselt pidi töö valmima 24.05.2019.

2) Hageja maksis kostjale tööde teostamise eest kokku 26 362,50 eurot (koos käibemaksuga).

3) Töö ei ole täielikult valmis.

10. Pooled sõlmisid töövõtulepingu veebilehe ja e-poe arendamiseks (VÕS § 635 lg 1).

Lepingu lisades oli kirjeldatud nii veebliehe disain kui funktsionaalsused. Lisadest nähtuvalt

pidi veebileht sisaldama e-poodi/tellimiskeskust, teenuste broneerimissüsteemi ja

informatiivset osa, olema mitmekeelne ning seotud ERPLY majandustarkvaraga, mille kaudu

9 (14)

2-20-18884

on nähtavad laoseis ja tellimused. Veebileht pidi sisaldama ka rehvide ja velgede otsingut

parameetrite ning autonumbri/mudeli järgi.

11. Pooled ei vaidle, et lepingujärgseks tööde teostamise tähtajaks, s.o 24.05.2019, töid ei

lõpetatud. Maakohus asus seisukohale, et see ei olnud võimalik tellija viivituse tõttu. Apellant

möönab, et ei edastanud kõiki alusandmeid kostjale selliselt, et kostja oleks saanud lepingu

täita algselt kokku lepitud tähtajaks (apellatsioonkaebuse p. 2.24 ja p. 2.26), kuid leiab, et see

ei takistanud tööde teostamist täiendavaks tähtajaks. Seega ei ole käesoleva asja lahendamisel

vajalik analüüsida lepingujärgse tähtaja ületamisega seonduvaid asjaolusid, sh

apellatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt on maakohus tuvastanud vääralt 11.04.2019

edastatud faili mahu (liiga suur) ja Maanteeametilt esialgselt saadud andmete sobimatuse.

Vastavaid asjaolusid käsitles maakohus lepingulise tähtaja rikkumise tuvastamisel (maakohtu

otsuse p. 13 lõige 2, lk 21 ja 22), mille üle praeguses menetlusetapis sisuline vaidlus puudub.

12. Apellant tugineb lepingust taganemisel VÕS § 116 lg 2 p.-le 5 põhjendusel, et kostja ei

teostanud töid VÕS § 114 järgi kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul.

Apellandi väitel andis ta kostjale tööde teostamiseks täiendava tähtaja kuni 2020 jaanuar.

Kostja väitel ei ole hageja talle täiendavat tähtaega andnud. Maakohus ei ole võtnud selget

seisukohta täiendava tähtaja andmise osas. Hageja on menetluses käsitlenud 2020 jaanuari

tähtaega nii kokkuleppelise kui täiendava tähtajana. Kolleegiumi hinnangul ei ole täiendava

tähtaja andmine tõendatud.

12.1. Lepingu p. 13.1. kohaselt peavad lepinguga seotud teated olema esitatud elektrooniliselt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, väljastusteatega tähitud kirjaga või üle antud

kontaktisikule allkirja vastu. Nendele nõuetele vastavat täiendavat tähtaega antud ei ole.

12.2. Hageja väidab, et täiendav tähtaeg anti suuliselt 2019 oktoobri koosolekul ning tõendab

seda vastava koosoleku transkriptsiooniga (dtl 621-685). Kolleegiumi hinnangul ei tõenda

hageja viidatud transkriptsioon asjaolu, et hageja andis kostjale töö teostamiseks täiendava

tähtaja 2020 jaanuariks. Pooled küll arutasid sellel koosolekul projekti valmimist 2020

jaanuariks, kuid 2019 oktoobri koosoleku transkriptsioonist nähtub, et koosoleku lõpus jäi

konkreetne tähtaeg lahtiseks. Sellele viitab koosoleku lõpus öeldu: „Ühesõnaga, tahan teilt

kuulda lähiajal tähtaegu, millal me saame selle ühe nimetaja alla viia ja õnnelikult rikkaks

saada“. Järelikult ei olnud pooled 2019 koosolekul üheski konkreetses tähtajas kokku

leppinud ega hageja töövõtjale ühtegi konkreetset tähtaega tööde lõpetamiseks andnud. Samas

nähtub asja materjalidest, et kostja lubas anda hagejale detsembris/jaanuari alguses veebilehe

testimiseks (kostja 09.10.2019 e-kiri, dtl 404). Seega ei olnud tegemist hageja poolt antud

täiendava tähtajaga VÕS § 114 tähenduses, vaid poolte kokkuleppelise tähtajaga. Samuti ei

olnud viidatud e-kirjast nähtuvalt tegemist kõikide tööde valmimise lõpliku tähtajaga, vaid

neljanda etapi algusajaga.

Seega pidi kostja alustama neljanda etapiga ehk andma tellijale veebilehe testimiseks

hiljemalt 2020 jaanuari alguses. Kostja laadis veebilehe serverisse testimiseks 09.01.2020

(kostja 09.01.2020 e-kiri, dtl 476).

13. Väär on apellandi etteheide lepingu p. 3.1.5. kohaldamata jätmise osas. See reguleerib

lepingu tähtaja pikenemist olukorras, kui töö protsessis tekib vaidlusi või seisakuid, mis ei

sõltu töövõtjast ja segavad töö jätkamist. Sellisel juhul lükkub üle kahe päeva viivitusest

valmimistähtaeg edasi vastava päevade arvu võrra. Seejuures on hageja apellatsioonkaebuses

välja toonud, millal ta andmete esitamise kohustuse täitis (apellatsioonkaebuse p. 2.29), kuid

ei ole välja toonud, millal ta oleks seda pidanud tegema ega ka märkinud, millal tema

hinnangul pidi lepingu p. 3.1.5. järgne tööde teostamise tähtaeg saabuma. Vastavate asjaolude

esitamise ja tõendamiskoormis lasub hagejal kui tähtaegade rikkumisele tugineval poolel

(TsMS § 230 lg 1). Maakohtu menetluses ei ole hageja üldse vastava lepingupunkti alusel

10 (14)

2-20-18884

määratavale tähtajale tuginenud. Kostja väitel oli tellija teabe esitamisega viivituses kuni

taganemisavalduse tegemiseni. Hageja väide on menetluses olnud, et pärast lepingulise tähtaja

möödumist pidi töö valmima 2019 oktoobri koosolekul kokkulepitud või täiendavalt antud

tähtajaks 2020 jaanuaris (hageja väited selles osas on olnud ebajärjepidevad). Seega ei ole

hageja esitatud asjaolude põhjal võimalik lepingu p. 3.1.5. järgset tööde teostamise tähtaega

määrata (TsMS § 5 lg 2 teine lause).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjal võimalik töid lõpetada ei 2019.a

detsembris/2020.a jaanuaris ega apellandi poolt viidatud taganemise ajahetkeks, sest hageja ei

olnud ka selleks ajaks andnud kostjale kogu vajalikku sisendit. Kolleegium ei nõustu

apellandi väitega, mille kohaselt edastas ta kostjale kõik vajamineva hiljemalt 20.06.2019,

millal kostja sai juurdepääsu Maanteeameti infosüsteemile. Apellant lähtub vääralt

Maanteeameti infosüsteemile juurdepääsu saamisest. Pärast juurdepääsu saamist selgus, et

hageja poolt Maanteeametiga sõlmitud leping ei võimaldanud juurdepääsu vajalikele sõiduki

põhiandmetele ning hageja pidi Maanteeametiga uue lepingu sõlmima (dtl 409). Viimane

lükkab muu hulgas ümber ka apellandi väite, justkui ei oleks asjas tõendatud, et

Maanteeametilt esialgselt saadud andmed ei sisaldanud vajalikke põhiandmeid. Töövõtja

vajas Maanteeametilt sõidukite kohta käivaid sisulisi andmeid. Need on seotud hageja

majandus- ja kutsetegevusega. Seega oli tellija kohustuseks valida Maanteeametiga lepingu

sõlmimisel õige pakett, st teada, millised sõidukiga seotud andmed, millises paketis

sisalduvad, ning edastada need õigeaegselt töövõtjale (lepingu p. 5.4.). Kostja sai

Maanteeametilt sõidukite põhiandmed 20.01.2020. Selleks hetkeks oli möödas ka tähtaeg

2019.a detsember/2020.a jaanuari algus. Lisaks Maanteeameti andmetele ei olnud jaanuari

alguseks, 09.01.2020, veel selge ka Erimelli toodete hindade kajastamine (vt hageja

09.01.2020 e-kiri, dtl 476). Vaatamata asjaolule, et kostja pakkus Erimelli toodete hindade

kajastamise osas omapoolse lahenduse (vt hageja 09.01.2020 e-kiri, dtl 477), ei vastanud

tellija enam selles osas kostjale. Kuivõrd asjas on tõendatud, et enne 20.01.2020 ei olnud

kostjal kogu vajalikku informatsiooni veebilehe lõpetamiseks, siis ei oma

apellatsioonkaebuses esiletoodud sellest varasem kronoloogia hageja poolt andmete

edastamise kohta määravat tähtsust.

Seejuures on põhjendamatu apellandi etteheide kostja viivituse ja sellest tuleneva

hoolsusstandardi rikkumise kohta. Pärast lepingujärgset tähtaega (24.05.2019) ei saanud

töövõtja teiste eesolevate projektide tõttu töötada hageja veebilehega kohese valmisoleku

korras. Töövõtja oli seda hagejale selgitanud ning tellija aktsepteeris seda (dtl 383).

Põhjendamatu on ka apellandi väide, mille kohaselt oleks pidanud kostja taganemise hetkeks

töö valmis saama. 17.04.2020 kuni 27.04.2020 e-kirjavahetusest nähtuvalt suhtlesid pooled

testkasutamisel ilmnenud parandusvajaduste osas, kuid kostja sisulistele kommentaaridele-

küsimustele tööga jätkamiseks hageja enam ei vastanud, vaid soovis kohtumist (dtl 540-541 ja

dtl 502, dtl 520-534). 27.05.2020 kohtumisel avaldas hageja juba soovi lepingu lõpetamiseks.

15. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant samadele puudustele, mille osas on maakohus

seisukoha võtnud (veebileht ei võimalda otsida konkreetse auto numbri järge rehve/velgi ega

osta neid hinnaga, millega hageja soovib neid müüa ning testkasutamisel ilmnenud puudused)

(apellatsioonkaebuse p.-d 2.49. ja 2.50.). Maakohus asus seisukohale, et kostja ei vastuta

Maanteeameti andmetega seotud otsingu ning hindade kajastamisega seotud vigade esinemise

eest (VÕS § 641 lg 3). Testkasutamisel ilmnenud parandusvajaduste osas asus maakohus

seisukohale, et neljanda etapi eripära arvestades ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega.

Lisaks on kostja enamik puudusi kõrvaldanud ja ainsaks kõrvaldamata puuduseks on

veebilehe tõlked. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et ei esine lepingust

taganemiseks olulist lepingurikkumist.

11 (14)

2-20-18884

15.1. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Nii Maanteeametist

saadavad sõiduki põhiandmed kui rehvide hinnad on hageja majandus- ja

kutsetegevusvaldkonda kuuluvad andmed, mille esitamise kohustus oli hagejal. Seega on

mõlema puhul tegemist tellija juhisega VÕS § 641 lg 3 tähenduses.

Hageja 09.01.2020 e-kirjaga on tõendatud, et Erimell XML-s sisalduvad hinnad ei sobi hageja

veebilehel kajastamiseks (dtl 476) ning vastavate hindade kajastamise probleem jäi

lahendamata põhjusel, et tellija ei vastanud töövõtja poolt hinna kajastamiseks tehtud

ettepanekule (dtl 477). Seega on menetluses tõendatud nii hindade kajastamiseks esitatud xml

faili sobimatus kui töövõtja poolse hoolsusstandardi järgimine. Apellandi vastupidised väited

on põhjendamatud.

Kostja arendas auto numbri järgi otsinguks vajaliku funktsiooni (dtl 265), kuid pärast

Maanteeametilt andmete saamist selgus, et kõik andmed ei sobitu wheel-size.com andmetega,

mistõttu ei ole võimalik vastavat otsingut täielikult ühendada. Seda selgitati ka tellijale (dtl

477), tellija ei vaidlustanud töövõtja väiteid andmete sobimatuse kohta. Ka

maakohtumenetluses ei olnud pooltel vaidlust andmete sisulise sobimatuse üle. Maakohtu

menetluses väitis hageja, et tema ei saa vastutada Maanteeameti andmete eest ning kostja

professionaalse arendajana peaks aru saama, et ei ole mõtet teha arendustöid, mida ei saa

hiljem kasutada (hageja 26.01.2022 menetlusdokumendi p. 2.4.13.). Seega möönis hageja, et

alusandmed ei sobinud kõnealuse töö teostamiseks.

Seejuures on põhjendamatu apellandi etteheide tõendamiskoormise ebaõige jaotamise kohta.

Maakohus ei ole pannud tõendamiskoormist hagejale, vaid pidas asjas esitatut piisavaks VÕS

§ 641 lg 3 kohaldamiseks.

Kuna eelnevast nähtub, et hageja ise avaldas maakohtu menetluses seisukohti Maanteeameti

andmete eest vastutamise osas, siis ei saanud maakohtu poolt vastutuse küsimuses seisukoha

võtmine tulla hagejale ka kohtuotsuses üllatuslikult.

15.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole neljanda etapi eripära arvestades testimise käigus

ilmnenud parandusvajadused, sh otsing parameetrite järgi, mis avastati samuti neljandas

etapis, käsitletavad VÕS § 641 lg 2 p 1 tähenduses puudustena, mis annaksid aluse lepingust

taganemiseks ilma, et töövõtja oleks saanud võimaluse nende kõrvaldamiseks. Samas on

maakohus õigesti leidnud, et kostja on testkasutamisel ilmnenud vigu kõrvaldanud, selgitanud

ja osaliselt küsinud hagejalt täiendavaid vastuseid nendega edasi tegelemiseks (dtl 502, dtl

520-534).

15.3. Vastuseks apellatsioonkaebuses puuduste osas esitatud vastuväidete kohta märgib

kolleegium järgist. Väär on apellandi etteheide, mille kohaselt arvestas maakohus puuduste

hindamisel vaid ühte tõendit. Maakohus on hinnanud nii hageja esitatud testkasutamise

tagasisidet kui sellele antud kostja tagasisidet, asudes seisukohale, et kostja on lahendanud

enamik testkasutamisel ilmnenud puudustest. Samuti on maakohus hinnanud nii hageja

esitatud TK arvamust kui kostja esitatud AS`i arvamust ning arvestanud kostja esitatud videot

valminud veebilehest. Seejuures on maakohus põhjendanud, miks ei tõenda TK arvamus

puuduste esinemist (kohtuotsuse p. 19 lõige 6 ja 7). Maakohus on hinnanud tõendeid

kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 ning maakohtu mõttekäik siseveendumuse kujunemisel (TsMS

§ 232 lg 1) on arusaadav. Apellandi mittenõustumine maakohtu hinnanguga tõenditele ei

tähenda, et maakohus ei oleks tõendit arvestanud või oleks tõendeid valesti hinnanud.

Ainuüksi asjaolu, et kostja esitatud arvamus esitati aasta pärast lepingust taganemist

(kohtumenetluses), ei muuda seda ebausaldusväärseks. Olukorras, kus veebileht on serveris

12 (14)

2-20-18884

üleval, ei ole ka põhjendatud hageja väide, mille kohaselt ei oleks olnud võimalik arvamust

kontrollida. Hageja ei taotlenud kohtumenetluses ekspertiisi korraldamist.

Apellatsioonkaebuses viitab hageja 27.05.2020 kohtumise transkriptsioonile (dtl 686-697),

mis hageja hinnangul kinnitab puuduste esinemist ja asjaolu, et veebileht ei toiminud.

27.05.2020 kohtumise ajaks oli töö neljandas etapis, mistõttu ei ole võimalik ette heita ka

asjaolu, et veebileht lõplikult ei toimi. Kolleegium viitas ülal e-kirjavahetusele, millest

nähtuvalt ei andnud hageja enam kostjale enne kõnealust kohtumist sisulist tagasisidet kõikide

tööde lõpuleviimiseks. Seoses transkriptsiooniga märgib kolleegium, et sellest ei ole

arusaadav, konkreetselt kes mida väidab ning milles täpselt puudused seisnevad (VÕS § 644

lg 2).

Apellandi hinnangul tõendavad kostja 15.11.2021 vastuse lisad 30-1, 31 ja 17, et veebilehel ei

olnud kokkulepitud omadusi. Lisa 30-1 puhul on tegemist hageja testkasutamise

kommentaaridega ja kostja poolt nendele antud vastustega (dtl 482). Maakohus on seda otsuse

tegemisel käsitlenud ning vastavast tõendist nähtuvalt õigesti leidnud, et kostja on

testkasutamisel ilmnenud puudustele reageerinud ning neid kõrvaldama asunud. Sama nähtub

kostja 15.11.2021 vastuse lisast 30-2. Lisa 31 (dtl 540) puhul on tegemist pooltevahelise

suhtlusega pärast veebilehe esmast ülevaatust. Sellest ilmneb, et hageja saatis kostjale

nimekirja veebilehe vigadest ning samast e-kirjavahetusest nähtuvalt saatis kostja nendele ka

vastuse. Ühtegi konkreetset puudust e-kirjadest endist ei nähtu. Lisa 17 (dtl 376) on

pooltevaheline 2019 mai-juuni e-kirjavahetus, millest ei nähtu ühtegi puudust. Sellest nähtub,

et hageja on andmete esitamisega viivituses. Seega ei tõenda apellandi viidatud dokumendid

puuduste esinemist ning ka apellant ise ei ole esile toonud, millist konkreetset puudust

vastavad tõendid peaksid tõendama.

16. Isegi kui tööl esinevad puudused, on kõrvaldatavate puuduste korral tellijal võimalik

olulisele lepingurikkumisele tugineda alles siis, kui ta on esmalt andnud töövõtjale võimaluse

parandamiseks või uue töö tegemiseks (VÕS § 646 lg 1; vt ka RKTKo 12.10.2010, 3-2-1-80-

10, p 12). Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks pärast puuduste avastamist andnud kostjale

puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Samuti ei ole esile toodud, et vastavate puuduste

kõrvaldamine oleks võimatu. Kostja ei ole nende kõrvaldamisest ka keeldunud. Vastupidi,

osaliselt on ilmnenud puudused kõrvaldatud, samuti küsis kostja täiendavaid küsimusi töö

lõpule viimiseks. Hageja oli see, kes töö lõpuleviimiseks vajalikku sisulist tagasisidet ei

andnud. Seega ei esine praegusel juhul olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 1 ega VÕS §

647 lg 1 tähenduses.

17. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud. Lepingu

p. 11.2. kohaldamise eelduseks on töövõtja viivitus, kuid praegusel juhul oli viivituses hageja,

mida hageja on ka ise apellatsioonkaebuses möönnud.

Kolleegium märgib täiendavalt, et leping ei võimalda nõuda tähtaja rikkumise korral

leppetrahvi rahas väljamõistmist. Leppetrahvi reguleerib lepingu p. 11. Lepingu p.-s 11.1. on

lepitud kokku leppetrahv konkreetses summas konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise

tagajärjena. Tähtaja mittejärgimise kohustuse rikkumise puhuks on lepingu p.-s 11.2. tellija

kasuks ette nähtud lõppsumma vähendamise õigus. Lepingu p. 11.2. ei võimalda töövõtjalt

rahasumma (leppetrahvi) väljanõudmist.

18. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega kahjunõude põhjendamatuse osas ega pea

vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud

vastuväidetele märgib kolleegium kokkuvõtvalt, et olenemata kahju hõlmatusest lepingulise

kaitse-eesmärgiga ei ole hageja kahjunõuded põhjendatud, sest ringkonnakohus on asunud

ülal seisukohale, et testkasutamisel ilmnenud parandusvajaduste puhul ei ole tegemist

13 (14)

2-20-18884

töövõtjapoolse lepingurikkumisega ning rehvi numbri järgi otsingu ja hindade kajastamise

puuduse eest töövõtja ei vastuta. Seega ei ole kahjunõude eeldused täidetud (VÕS § 115 lg 1).

19. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega hinna alandamise põhjendamatuse osas.

Vastuseks apellatsioonkaebuse vastuväidetele märgib kolleegium järgmist.

19.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 01.07.2020 taganemise teade ja kompromissettepanek

käsitatav hinna alandamise avaldusena. Selles dokumendis viitas hageja lepingu p.-le 11.2.

seoses leppetrahvi nõudmisega, st hageja on selgelt märkinud, et töövõtja on kohustatud

maksma viivituse eest 47 437, 20 eurot (dtl 42-44). Makstavate summade vähendamise õigust

on hageja väljendanud leppetrahvi, mitte hinna alandamise kontekstis.

19.2. Samuti on kohtuotsuse p.-st 29 arusaadav, et maakohus ei ole lugenud 13.03.2023

menetlusdokumendiga esitatud hinna alandamise avaldust esitatuks mõistlikku tähtaega

rikkudes. Seejuures on maakohus käsitlenud hinna alandamise sisulist põhjendamatust.

20. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole seda

TsMS § 173 lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas.

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb jaotada ka apellatsioonimenetluse kulud. Arvestades, et

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS §

171 lg 1 järgi hageja kanda.

23. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus

(TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

14 (14)