2-25-20516/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-20516

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-25-20516

Määruse tegemise kuupäev ja koht

29. jaanuar 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“

AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A A

vastu kahju hüvitise nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja

AB

“Lietuvos

draudimas“

(registrikood 110051834) AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829)

kaudu

Avaldaja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik A A (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Mõista A A (isikukood XXX) AB „Lietuvos draudimas“ AB (registrikood

110051834) „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu

kasuks välja põhinõue 961 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 28.11.2025 summas

17,10 eurot.

3. Mõista A A AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu kasuks välja viivis alates 29.11.2025 kuni põhinõude (961 eurot) täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud A A kanda.

5. Mõista A A välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks menetluskulud 350 eurot.

6. Mõista A A AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu kasuks välja viivist väljamõistetud menetluskuludelt (350 eurot) VÕS §

113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale

viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma

riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

1(6)

Tsiviilasi nr 2-25-20516

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 28.11.2025

Viru Maakohtule avalduse A A vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX.

Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr

4580480531. Kindlustusvõtjaks on S G. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on

150 eurot.

22.07.2025 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt sai XXX korter 16.07.2025

veekahjustuse: „Ülemised naabrid uputasid hommikul. Ärkasime selle peale, et köögi laest

tulus vesi. Läksin ülemise naabri juurde, kuid ta ei avanud ust. Kutsusime välja santtehniku,

neile avati ja leke kõrvaldati.“ Korteriühistu selgitas avaldajale, et leke tuli ülemise

naaberkorteri nr XXX vannitoast, mis asub korteri XXX kohal.

Kahjustada saanud korteri nr XXX vaatas üle S OÜ, kes koostas korteri ülevaatuse akti ning

korteri skeemi. Ülevaatuse akti kohaselt on korteris 25 saanud kahjustada esik, elutuba, köök

ja vannituba. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 3078,42 eurot

Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kuna kindlustusvõtja

soovis rahalist hüvitist, siis hüvitas avaldaja kahju osaliselt, summas 961 eurot.

Puudutatud isik on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) omanik.

Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja

11.09.2025 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude summas 961 eurot.

Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, ning palus kahju

hüvitada hiljemalt 25.09.2025. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhinõue 961 eurot, seisuga 28.11.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 17,10 eurot ning viivis alates 29.11.2025 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viru Maakohus 28.11.2025 määrusega võttis avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud

isikut esitama kohtule kirjaliku vastuse avaldusele 20 päeva jooksul selle kättetoimetamisest

arvates.

Avalduse koos lisade ja kohtumäärusega toimetati puudutatud isikule kätte 05.12.2025 tema

eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Puudutatud isik ei ole kirjalikku vastust

kohtule esitanud.

2(6)

Tsiviilasi nr 2-25-20516

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel

kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis

tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-

19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises

menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas

loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Avaldaja nõue tuleneb 16.07.2025 korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist.

Veeuputuse tagajärjel sai kahjustada korteri esik, elutuba, köök ja vannituba (ülevaatuse akt

ja fotod dtl 37 – 115) . Kahju sai alguse ülemise naabri korteri nr XXX vannitoast, mida

tõendab korteriühistu selgitus kahju põhjuse kohta (dtl 36).

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX (dtl 28 – 30).

Korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S OÜ summas eurot

3078,42 eurot (dtl 19). Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist

rahalise hüvitisena. Avaldaja hüvitas korteri nr XXX omanikule kahju summas 961 eurot

(maksekorraldus dtl 12). Omavastutus summas 150 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu 961 euro

ulatuses on avaldajale üle läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab

avaldaja viivise väljamõistmist.

Puudutatud isik avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui

on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-173-12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

3(6)

Tsiviilasi nr 2-25-20516

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku

korterist nr XXX aadressil XXX. 22.07.2025 kahjuteatest (dtl 31 – 32) nähtub, et

16.07.2025 juhtus kahjujuhtum korteris nr XXX aadressil XXX. Kahjuteatest selgub, et

ülemised naabrid uputasid alloleva korteri. Kahjustatud korteri omanik läks ülemise naabri

juurde, kuid ta ei avanud ust. Kutsuti välja santehniku, neile avati ja leke kõrvaldati.

Kindlustusandja 28.07.2025 ülevaatuse aktist nr 13648 (dtl 20 – 23) nähtub, et kahjustada on

saanud korteri nr 25 esiku lagi, elutoa lagi, köögi lagi, kips, seinad ja elaktrikahjud ning

vannitoa lagi ja sein. Kahjustada saanud korteri omanik selgitas, et põhjuseks, et WC poti

leke korteris nr XXX (3. korrus). Et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist on

tõendatud ka N korteriühistu juhatuse esimehe selgitustega (dtl 36), mille kohaselt

16.07.2025 kella 7 paiku hommikul saabus teade korteri aadressil XXX uputusest. Kohale

kutsuti torumehed, kes tuvastasid veelekke vannitoast korteris nr XXX, mie asub

kahjustatud korteri kohal. Kell 7.30 suleti veetoru (püstak), et vältida edasist veekahjustust

ja võimaldada lekke kõrvaldamist. Korteri nr XXX kahjustused on tõendatud fotodega (dtl

39 – 115).

Korteri nr XXX aadressil XXX (registriosa nrXXX ) omanik on A A (dtl 13).

Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 49 on kolleegium asunud

seisukohale kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju

täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et

viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks

peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud

või on tema rikkumine vabandatav.

Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud

korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et

rikkumine oleks olnud vabandatav.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg

1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu

13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab

4(6)

Tsiviilasi nr 2-25-20516

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist,

nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud

kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Kuna puudutatud isiku korteris nr XXX toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu

korterisse nr XXX, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud

kohustust.

Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et

korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud

kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kahju tekkepõhjuseks on olnud korteris

aadressil XXX vannitoast väljavoolav vesi (korteri peremees pesi pesu vannitoas, mille

tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool asuvad korterid nr XXX, XXX, XXX),

mis voolas läbi maja konstruktsioonide alumisse korterisse, mis sai kahjustused, ja kahjustas

seega teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks

põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud

korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud

kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud

puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist.

Kohtule esitatud S OÜ hinnapakkumisest nr 27332-1 (dtl 11) nähtub, et kahjustatud korteri

aadressil XXX remondi maksumuseks oleks 3078,42 eurot. Kindlustusvõtja omavastutuseks

oli 150 eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise

hüvitisena. Avaldaja maksis korteri nr XXX omanikule kahjuhüvitise 961 eurot

kindlustusvõtja arvelduskontole (dtl 12). Selles summas nõuab avaldaja (kindlustusandja)

puudutatud isikult kahju hüvitamist.

Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses, so summas 961 eurot.

Puudutatud isikule saadeti 11.09.2025 tagasinõude tekitatud kahju 961 euro hüvitamiseks

(dtl 14 – 16). Avaldaja palus hüvitise üle kanda hiljemalt 25.09.2025. Puudutatud isik ei ole

kahju hüvitist tasunud. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning

puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates

26.09.2025. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 961 eurot.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes palus avaldaja kahju

hüvitada hiljemalt 25.09.2025. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja

nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates

26.09.2025.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-25-20516

Perioodi 26.09.2025 – 28.11.2025 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 17,10 eurot, mis

on arvestatud seadusjärgses määras ja tuleb puudutatud isikult välja mõista. Lisaks taotleb

avaldaja TsMS § 367 alusel edasise viivise välja mõistmist alates 29.11.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid

arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 500 eurot, seal hulgas riigilõiv

50 eurot, kulu õigusabile 450 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 3 tundi, tunnihinnaga

150 eurot tund ilma käibemaksuta.

Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust,

on avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 300 eurot (kahe tunni ulatuses).

Kohus leiab, et tegemist on avaldusega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete

korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Õigusabi tunnihind ei ole ülemäärane. Seega on

avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 350 eurot (riigilõiv 50 eurot +

lepingulise esindaja kulu 300 eurot).

Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise

otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

6(6)