2-24-144169/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

27.01.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-144169

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi E.M vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja:

Bigbank AS, rk 10183757, asukoht Riia 2, Tartu, lepinguline

esindaja kuni 17.10.2025 Aap Kulik

Kostja:

E.M, ik XXX, elukohad hagiavalduses XXX, tegelik elukoht

teadmata.

Hagi hind 5610,84 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt E.M-ilt hageja Bigbank AS kasuks 22.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 5388,46 eurot,

intressid summas 206,96 eurot, sissenõudmiskulud summas 5 eurot ja lepingu haldustasud

summas 10,42 eurot.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja E.M kanda ning välja mõista kostjalt E.M Bigbank AS

kasuks menetluskulude katteks 595 eurot.

4. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. Bigbank AS esitas 04.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses

maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule

17.03.2025 hagiavalduse E.M vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja E.M ja AS Bigbank 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr

xxxx, mille kohaselt anti kostjale laenu summas 5860 eurot, sh kandis krediidiandja 669,78 eurot

ESTO AS-ile ja 5190,22 eurot kostjale. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale

intressi 10,9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse

lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja

laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas

kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste

maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele,

huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest

ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.

2.1. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 12,46%, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma

on 5860 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 10,9% aastas, igakuine lepingu

haldustasu on 2,50 eurot kuus ning kogu krediit võetakse krediidisaaja poolt kasutusse koheselt ja

täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi

tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma oli 9994,66 eurot. Lepingujärgseks viivisemääraks on lepingu põhitingimustes

sätestatud intressimäär ehk 10,9% võlgnevalt summalt aastas.

2.2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et omandas teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele

esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ja arvelduskonto väljavõtte alusel.

Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 900 eurot neto

ettevõttest OÜ xxxx. Kontoväljavõtte alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase 3 kuu

(detsember 2022 - märts 2023) vältel 953 eurot kuus, sh arvestati detsembris

Sotsiaalkindlustusameti väljamaksega, kuivõrd sellega hüvitati saamata jäänud töötasu. Kostja

märkis laenutaotlusel, et tal ei ole igakuiseid krediidikohustusi. Kostja arvelduskonto väljavõttelt

ei tuvastatud krediidilepingu sõlmimisele eelnevatel kuudel makseid krediidiandjatele (jaanuar-

märts 2023). Kostjal oli püsivaid finantskohustusi 50 eurot ESTO AS ees, kuid need kohustused

kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei

võetud, sest need kohustused lõppesid krediidilepingu sõlmimisega. Kostjal oli varasemaid

kohustusi Bigbank AS ees kuumaksetega 334,71 eurot, mida kostja korrektselt tasus. Lepingust nr

xxxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks arvestati 83,29 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute

keskmist suurust 953 eurot kuus, moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest

konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed

kohustused) ca 49,11% ((50 + 334,71 + 83,29)/953*100), mis on Eesti ühiskonnas ja

majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutes. Kostjale jäi

seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 50,89% sissetulekutest ehk 485 eurot. Arvelduskontolt

nähtusid regulaarsed majandamiskulud viimasel 4 kuu (detsember 2022 - märts 2023) vältel

keskmiselt summas 236,96 eurot kuus. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et

kostjal on üks ülalpeetav, ta on abielus ja ta elab koos vanematega. Eeltoodust tulenevalt leiab

hageja, et kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei saa mitte kuidagi eeldada, et niivõrd väike

tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi, 49,11%, võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse

sattumise.

2.3. Hageja märgib, et kostjal ei olnud krediidiandja päringute andmetel avalike andmebaaside

kohaselt kehtivaid maksehäireid ega maksekohustusi (e-krediidiinfo, Taust andmebaas ja Maksu-

ja Tolliamet). Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kliendi krediidivõimelisust põhjalikkusega

ning tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent arvestades kliendi kohustuste osakaalu

sissetulekutest määras 49,11%, leidis krediidiandja, et krediidisaaja on võimeline võetud

krediidikohustusi kandma.

2.4. Alates lepingu sõlmimisest 22.03.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 21.11.2024 on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 1332,64 eurot sh

intress 821,10 eurot, krediidisumma 471,54 eurot ja lepingu haldustasu 40 eurot (dtl 56-57).

Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist

kohustust kostja korduvalt rikkus.

2.5. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 4.1.1. alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava

krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 17.10.2024 (dtl 58) saadetud teatega kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe

sõlmimiseks. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega, mida

hageja pidas ülesütlemise aluseks: 15.08.2024 osamakse summas 83,29 eurot, 15.09.2024

osamakse summas 83,29 eurot, 15.10.2024 osamakse summas 83,29 eurot ja 15.11.2024 osamakse

summas 83,29 eurot. Hageja ütles 21.11.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (dtl 59) ning

nõudis kostjalt võla viivitamatut tasumist.

2.6. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale

edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga.

Hageja on esitanud tõendi kirja edastamise kohta nimetatud viisil ning selles osas vaidlus puudub.

Teatis on jõudnud kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk.

Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lugeda tugiendes

kohtupraktikale TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel.

2.7. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud

ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 5388,46 eurot

(väljastatud krediit 5860 eurot – tagasimaksed krediidi katteks 471,54), mis tuleb üldtingimuste p

4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.

2.8. Lepingus kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 10,9% (s.o

0,0303% päevas). Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi

nõue summas 206,96 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt –

lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele 1028,06 eurot,

millest kostja tasus 821,10 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist

intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb kostjalt välja mõista

tasumata intress perioodil 15.08.2024 - 20.11.2024 summas 206,96 eurot.

2.9. Hageja palub VÕS § 1132 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 alusel kostjalt välja

mõista võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot, mis tuleneb hageja poolt kostjale saadetud kirjadest

ja võla menetlemise kuludest. Hageja on esitanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad:

23.08.2024 meeldetuletuskiri (tasuta), 03.09.2024 meeldetuletuskiri (tasuline, 5 eurot).

2.10. Samuti palub hageja välja mõista lepingust tulenev igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot

kuus. Kostja oli kohustus lepingu kehtivuse ajal 15.08.2024 kuni 15.11.2024 tasuda lepingu

haldustasu 10 eurot (4 x 2,50). Lisaks nõuab hageja novembri makse eest proportsionaalselt

lepingu haldustasu alates 16.11.2024 kuni ülesütlemiseni 20.11.2024 summas 0,42 eurot. Kokku

on lepingu haldustasu võlgnevus 10,42 eurot. Kostja ei teostanud makseid lepingu haldustasu

katteks sellel perioodil.

2.11. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud

riigilõivust.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19.04.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.04.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale menetlusse võtmise määruses nõude hagiavaldusele

kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast. Teade avaldati 03.04.2025 ja loeti kättetoimetatuks 19.04.2025, seega tuli kostjal vastus

esitada hiljemalt 05.05.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise

tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele.

6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja E.M on Bigbank

AS-ga sõlminud 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu

summas 5860 eurot. Lepingu intressimäär on 10,9% aastas, krediidi kulukuse määr on 12,46%

aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 21.11.2024.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

9. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava

vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14,

3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud

aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad

oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

10. 22.03.2023, so poolte vahel krediidilepingu nr xxxx sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga

poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 45,93% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 12,46%

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse

määra suuruse tõttu.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3).

14. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

17. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS Bigbank on kontrollinud kostja andmeid

varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavaid andmeid enne

lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sisetuleku suurust 3 kuu jooksul, krediidikohustusi AS-s

Bigbank ning võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ja kostja maksekäitumist. Kostja

pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu eelselt oli

perioodil detsember 2022 – veebruar 2023 kostja 3 kuu keskmiseks sissetulekuks 953 eurot,

detsember 2022 – märts 2023 olid majandamiskuludeks keskmiselt 236,39 eurot (KÜ-le Jxxxx

linnvalitsusele ja Tele2 Eesti AS-le). Kostja omas väljaspool AS-i Bigbank krediidikohustusi

kuumaksega 50 eurot, mis kuulusid refinantseerimisele pärast lepingu sõlmimist. Kostjal jäi peale

krediidikohustuste tasumist igakuiseks elamiskulutuseks ca 51% ehk 485 eurot. Kostja oli oma

varasemaid kohustusi AS Bigbank ees korrektselt tasunud. Maksehäired vastavalt avalikele

andmebaasidele puudusid. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

18. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata põhivõlgnevus 5388,46 eurot (saadud krediit 5860

eurot – tagasimaksed 471,54 eurot). Kostjal jäid tasumata osamakseid alates 15.08.2024. Kostja ei

ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja

põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti peab kohus

põhjendatuks hageja lepingu haldustasude nõuet perioodil 15.08.2024-20.11.2024 kokku 10,42

eurot (vt. otsuse p. 2.10.).

19. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu

intressimäär oli 10,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi osamaksed

perioodil 15.08.2024 - 20.11.2024 kokku 206,96 eurot. Kohus leiab, et ka hageja intressinõue on

põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Viivisenõuet ei ole hageja esitanud.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitis summas

5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele summas 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale järgmised meeldetuletuskirjad:

23.08.2024 (tasuta) ja 03.09.2024 (tasuline, 5 eurot) (dtl 60-61).

21. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

23. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

24. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

25. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik