3-26-101/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-101

Määruse kuupäev

29. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Rakvere linna tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 12. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere linna

(vastustaja) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot ja Rakvere linna

kohustamiseks muuta rahvastikuregistris elukoha kannet. Kaebuse kohaselt on kaebaja

elukohaks rahvastikuregistris märgitud Lennuki tänav Rakveres, kus kaebajal oli 2023. aastal

lõppenud üürilepingu alusel võimalik kasutada sotsiaalkorterit. Rahvastikuregistris märgitud

elukoha järgi paigutati kaebaja Viru Vanglasse, kus tal puudub kaebuse kohaselt piisav

ligipääs arstiabile. Kui kaebajal ei ole rahvastikuregistri kohaselt elukohta Eestis, siis

paigutataks kaebaja Tallinna Vanglasse. Rakvere linn on õigusvastaselt jätnud

rahvastikuregistris kande muutmata. Kaebaja viitab, et on helistanud Rakvere Linnavalitsusse

2025. aastal kui ka 12. jaanuaril 2026 seoses rahvastikuregistri elukoha kandega.

Linnavalitsuse tegevusetuse tagajärjel on kaebajal tekkinud vaimse tervise mured ning

riivatud on tema eraelu puutumatust, mille tõttu on tekkinud mittevaraline kahju. Kaebaja

esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Rakvere Linnavalitsus esitas 20. jaanuaril 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et

kaebaja ja Rakvere Linnavalitsuse vahel oli sõlmitud Rakvere linnale kuuluva

3-26-101

sotsiaaleluruumi kasutamiseks üürileping kuni 28. novembrini 2023. Sotsiaaleluruumi aadress

oli märgitud kaebaja elukohaks ka rahvastikuregistris. Üürileping lõppes tähtaja möödumise

tõttu ning kaebaja ei ole omal algatusel elukoha-aadressi muutnud. Ruumi omanikul puudub

kohustus algatada elukoha kande muutmine, tegemist on ruumi omaniku õigusega. Kaebaja ei

ole linnavalitsusele esitanud ühtegi kirjalikku taotlust elukoha registreeringu muutmiseks.

Kaebaja on pöördunud korduvalt linnavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist poole erinevates

sotsiaalküsimustes, sealhulgas elukoha registreeringu küsimuses. Elukoha registreeringuga oli

seotud kaebaja 12. jaanuari 2026. a telefonikõne, mille tulemusena algatati elukoha andmete

muutmine. Alates 15. jaanuarist 2026 puudub kaebajal rahvastikuregistris elukoha-aadress.

3. Kaebaja esitas 20. jaanuaril 2026 täiendatud kaebuse, milles selgitab, et täitmisplaani

kohaselt käsitletakse vanglasse paigutamisel isiku elukohana isiku vanglasse vastuvõtmisel

Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukohta. Rakvere Linnavalitsus tegutses õigusvastaselt, kui

ei teavitanud üürilepingu lõppemisel rahvastikuregistrit kaebaja elukoha-aadressi

muutumisest. Vanglasse saabumisel oli rahvastikuregistris jätkuvalt kaebaja eelmine elukoht.

Vastustaja tegevusetuse tõttu ei saa kaebaja vaimse tervise rikete korral vajalikku ravi.

4. Kaebaja esitas 24. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule täiendatud kaebuse, milles avaldab

soovi võtta kohustamiskaebus tagasi, sest rahvastikuregistris on elukoht muudetud. Kaebaja

jääb kahjunõude juurde ning selgitab lisaks, et linnavalitsuse tegevusetuse tõttu ei saa kaebajat

Viru Vanglast ümber paigutada.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja soovis algses kaebuses esitada Rakvere linna

vastu nii kohustamis- kui ka hüvitamiskaebuse. Arvestades kaebaja 24. jaanuari 2026. a

kaebuse täienduses esitatud selgitusi, mõistab kohus, et kaebaja soovib esitada üksnes kahju

hüvitamise nõude. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel rahvastikuregistris elukoha

kannetega seonduvalt Rakvere linna tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000

eurot.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekkinud tervisekahjustused Rakvere linna tegevusetuse

tagajärjel, sest rahvastikuregistri kande alusel paigutati kaebaja Viru Vanglasse ning kaebaja

ei saa vanglas piisavat ravi seoses vaimse tervise probleemidega. Kaebaja seostab kahju

tekkimist rahvastikuregistris kande muutmata jätmisega. Kohtu hinnangul ei saa

rahvastikuregistris kande tegemata jätmisega seostuda kaebuse asjaolusid arvestades

intensiivset kaebaja õiguste riivet. Kaebaja väidab tagajärjena abstraktselt tervisekahju

tekkimist, mis ei saa aga kuidagi olla vastustajale etteheidetud tegevusetuse tagajärjeks. Seega

ei ole põhjust pidada praegusel juhul ka kaebaja õiguste riivet intensiivseks.

8. Riigivastuste seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise

3-26-101

eelduseks on põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel (Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. juuli 2025. a otsus asjas nr 3-22-491, p 21). Kohtu hinnangul ei ole

kaebajale tekkinud mittevaraline kahju põhjuslikus seoses väidetava Rakvere Linnavalitsuse

tegevusetusega. Kaebaja väidetav kahju seondub hoopiski ravi kättesaadavusega Viru

Vanglas ning sellise kahju tekkimise eest vastutab raviteenuse osutaja mitte Rakvere linn.

Võimaliku ebapiisava ravi osutamisega tekitatud tervisekahju ei ole kuidagi seotud

rahvastikuregistris kande tegemata jätmise võimalike tagajärgedega. Samuti ei oma vastustaja

väidetava tegevusetuse ja mittevaralise kahju tekkimise kontekstis tähtsust see, millisesse

vanglasse kaebaja karistust kandma paigutati. Arvestades ilmselget põhjusliku seose

puudumist Rakvere linna tegevusetuse ning tekkinud kahju vahel, on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider