3-25-4750/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4750

Haldusasi

Carside OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.

novembri 2025. a korralduse nr 12.2-3/067917-1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Carside OÜ, esindaja J.D

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi

Valner

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Carside OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Carside OÜ määruskaebus menetlusse.

2. Jätta Carside OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari

2026. a määrus muutmata.

3. Avaldada jõustunud lahend tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud

osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuhaldur edastas 30. oktoobril 2025 Carside OÜ-le e-kirja sooviga täpsustada

mõningaid asjaolusid ja soovis vastuseid esitatud küsimustele.

2. Maksu ja Tolliamet (MTA) teatas 11. novembri 2025. a e-kirjaga Carside OÜ-le, et

alustas Carside OÜ september 2025 käibedeklaratsiooni (KMD) esitamisel tekkinud

tagastusnõude õigsuse ning mai–august 2025 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli.

3-25-4750

3. MTA teavitas 21. novembri 2025. a korraldusega nr 12.2-3/067917-1, et alustab

Carside OÜ tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli november

2024 ja mai kuni oktoober 2025 (k.a) osas ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli november 2024 ja oktoober 2025 osas. Lisaks jätkub 11. novembri

2025. a teatega alustatud kontroll. MTA kohustas Carside OÜ esindusõiguslikku isikut

esitama korralduses märgitud dokumendid ja teabe hiljemalt 5. detsembriks 2025 (p-d 1 ja 2).

Lisaks kohustati korralduse p-ga 3 Carside OÜ-d andma teavet korralduses märgitud

maksustamisperioodidel toimunud majandustehingute kohta ning ilmuma suuliste seletuste

andmiseks MTA ametiruumidesse menetluse käigus kokkulepitud ajal.

4. Carside OÜ nõudis halduskohtule esitatud kaebuses MTA 21. novembri 2025. a

korralduse tühistamist. Samuti taotles ta esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamist ja

korralduse täitmise peatamist. Kaebaja esitas EÕK kohaldamiseks järgmised põhjendused:

1) korralduse alusel nõutavate dokumentide ja ulatusliku teabe esitamine on pöördumatu

toiming. Pärast andmete edastamist ei ole võimalik olukorda taastada;

2) kui maksukontroll toimub enne siinses asjas kohtumenetluse lõppu, saavutab vaidlustatud

korraldus oma eesmärgi;

3) maksukontrolli ulatus ei ole piisavalt põhjendatud konkreetsete riskidega ning hõlmab

ebamõistlikult pikka ajavahemikku. Sellise ulatusega kontroll enne kohtuvaidluse lahendamist

tekitab kaebajale põhjendamatut halduskoormust ja sekkub intensiivselt ettevõtlusvabadusse;

4) kaebaja kohustamine andma suulisi seletusi enne vaidluse lahendamist sunnib kaebajat

kujundama ja esitama seisukohti olukorras, kus vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust ei ole

veel kohtulikult kontrollitud;

5) korralduse täitmise ajutine peatamine ei põhjusta avalikule huvile olulist või pöördumatut

kahju.

5. Halduskohus peatas 31. detsembri 2025. a määrusega MTA 21. novembri 2025. a

korralduse täitmise ja andis MTA-le võimaluse esitada EÕK kohta seisukoht.

6. MTA vaidles EÕK kohaldamisele vastu.

7. Tallinna Halduskohus tühistas 9. jaanuari 2026. a määrusega kohaldatud EÕK

(resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebaja põhistused ei luba jaatada EÕK vajadust. Kaebaja väited kahju tekkimisest, suurest

halduskoormusest ja intensiivsest ettevõtlusvabadusse sekkumisest jäävad üldisteks. Kaebaja

ei ole oma väiteid negatiivsete tagajärgede saabumise võimaluse kohta faktiliste asjaoludega

sidunud. Tema esitatud põhistusest ei saa järeldada õiguste pöördumatut kahjustamist

vaidlustatud korralduse täitmise korral. Äratuntav pole pöördumatu või raskesti kõrvaldatav

tagajärg kaebaja õigustele. Isegi kui möönda korralduse õigusvastasust, ei saa selles

korralduses nimetatud teabe ja dokumentide esitamist pidada kaebaja õigusi pöördumatult

kahjustavaks või ülemäära koormavaks. EÕK kohaldamiseks ei piisa asjaolust, et

põhivaidluse positiivne lahendus (teabe ja dokumentide esitamise kohustusest vabanemine) ei

oleks korralduse täitmise korral enam tulemuslik. Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Avalik

huvi kaalub üles kaebaja huvi;

2) kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel;

3) kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude

arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi

kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Kaebajal on

maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi, mh taluda maksukohustuse

täitmise kontrollimist. MKS § 60 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus saada

2(6)

3-25-4750

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või

tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada

maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud

ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või

kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning

dokumentide esitamist. Puudub alus pidada maksukontrolli alustamist kaebaja suhtes

õigusvastaseks. Seejuures ei välista MTA kontrolli kaebaja toodud argument, et kaebaja pole

taotlenud käibemaksu tagastamist ning on jätnud käibemaksu enammaksed ettemaksuks.

MTA järgis MKS §-s 552 sätestatud nõudeid. Kaebajat on 11. novembri 2025. a e-kirja teel

teavitatud maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest ning kaebaja õigustest, kohustustest,

kontrollitavatest asjaoludest ja kontrollitavast perioodist. Teavitus ei ole sisult ebaselge ega

raskesti mõistetav. MKS ei näe ette, millises vormis tuleb selline teavitus teha. Lähtuvalt

MKS § 10 lg-st 3 tuleb maksuhalduril menetlus läbi viia võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. HMS § 5 sätestab vormivabaduse ja

eesmärgipärasuse põhimõtted. Seega ei ole alust pidada seadusega vastuolus olevaks ka MTA

valitud menetluse alustamise teavituse vormi ja viisi. Maksukontrolli alustamise teade kui

menetlustoiming ei ole reeglina eraldi vaidlustatav, mistõttu puudub vajadus lisada sellele ka

vaidlustamisviidet;

3) MTA 21. novembri 2025. a korraldusega muudeti maksukontrolli ulatust ning seda võib

MKS § 552 lg 3 alusel teha, teavitades sellest samas korras nagu maksukontrolli alustamisel.

MTA on eeltoodut järginud. Korraldust ei ole antud eesmärgiga seadustada varasemaid

toiminguid, nagu on kaebaja märkinud. Korraldus vastab seaduses sätestatud nõuetele,

sisaldades MKS § 46 lg 3 ja 4 sätestatud andmeid, sh ka haldusakti andmise faktilist ja

õiguslikku alust. MTA korralduse faktilise alusena nähtub kaebaja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll november 2024 ja mai–oktoober 2025 osas ning

käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll november 2024, mai–

august 2025 ja oktoober 2025 osas, samuti september 2025 KMD esitamisel tekkinud

tagastusnõude õigsuse kontroll. MTA on asjakohaselt viidanud korralduse andmise õiguslike

alustena MKS sätetele;

4) korraldusega küsitavad dokumendid ja teave ei välju kontrollieseme piiridest ning need on

seostatavad kontrollimenetlusega. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna

raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. MTA küsib kaebajalt

sellega seonduvaid dokumente ja asjaolusid kindlaks teha aitavat teavet. Teabe ja

dokumentide esitamise kohustus ei ole ebaproportsionaalne küsitava teabe sisu, hulga ega ka

perioodi vaates. Muul viisil ei ole maksuhalduril võimalik maksude tasumise õigsust

kontrollida. Kui kaebaja on veendunud, et temalt nõutakse teavet, mis ei seondu

kontrolliesemega, on tal võimalik jätta selline teave säärase põhjendusega esitamata. Samuti

on kaebajal võimalik maksuhaldurilt taotleda teabe esitamise tähtaja pikendamist või teabe

andmise vormi muutmist (nt suuliste ütluste asemel kirjalike selgistuste andmist vms). Sellega

seonduvad maksuhalduri jätkutegevused (sh võimalik maksuotsus) on eraldiseisvalt

vaidlustatavad;

5) korraldusega kaasnevat kaebaja õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebusest ei

nähtu asjaolusid, mis viitaks sellele, et korraldusega pandud kohustus riivaks eriliselt

intensiivselt kaebaja õigusi. Kuivõrd kaebajal on maksukohustuslasena maksukontrolli

talumise ning dokumentide ja teabe andmise kohustus, tuleb reeglina sellega kaasnevat

võimalikku riivet pidada lubatavaks. HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kaebaja riive intensiivsust on võimalik hinnata ka korralduses viidatud

võimaluse läbi rakendada sunniraha, mille rakendamise korral jääb selle määr (250 eurot nii

3(6)

3-25-4750

dokumentide esitamata kui ka teabe andmata jätmise eest) alla 1000 euro. Seega ka seeläbi

saab kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks.

8. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 9. jaanuari 2026. a määruse tühistamist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) tegemist ei ole eduväljavaadeteta kaebusega. MTA 11. novembri 2025. a e-kiri ei vastanud

seaduse nõuetele. Kaebaja ei saanud aru, kas see on menetlustoiming või haldusakt. Selle

kirjaga ei saanud maksukontrolli alustada. Kaebajal puuduvad õigusalased teadmised;

2) 11. novembri 2025. a kiri oli ainult teavitus ja sellega ei alustatud menetlust. Seetõttu ei

saanud 21. novembri 2025. a korralduses jätkata varasemat menetlust. Seetõttu on korraldus

vigane;

3) kaebaja õiguste riive pole väheintensiivne. Teabe kogumisega kaasneb õiguste riive ja

tagajärge pole võimalik heastada.

9. MTA taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) vaidluse esemeks ei ole MTA 11. novembri 2025. a kiri;

2) halduskohus on õigesti järeldanud, et maksumenetlust alustati õiguspäraselt;

3) 11. novembri 2025. a kirjast järeldus üheselt, et sellega teavitati maksumenetluse

alustamisest. Maksumenetluse alustamine kui menetlustoiming pole üldjuhul vaidlustatav;

4) halduskohus on õigesti järeldanud, et tegemist oli väheintensiivse riivega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

11. Küsimus on, kas halduskohus tagastas õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel

kaebuse, milles kaebaja nõuab MTA korralduse, millega teavitatakse maksukohuslast

maksumenetluse alustamisest ja nõutakse temalt teavet, tühistamist.

12. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. See on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus, millele tuginemiseks peavad

esinema sättes nimetatud kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse

rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm 3-18-763/15, p 9; RKHKm 3-21-980/24, p 11).

Riive on väheintensiivne, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise

korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või

leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt

Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive

väheintensiivne, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause;

RKHKm 3-18-763, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui

intensiivselt on sekkutud. Ringkonnakohtu hinnangul on need kaebuse tagastamise eeldused

praegusel juhul täidetud.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses esitatud asjaoludel on kaebuse

rahuldamine vähetõenäoline ja ei korda kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 j § 203 lg

2).

14. Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning

jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja

4(6)

3-25-4750

korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksuhaldur võib maksumenetluse algatada maksuseaduste

täitmise kontrollimiseks, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis

võivad maksukohustust suurendada või vähendada (MKS § 551 lg 1). Praegusel juhul algatas

maksuhaldur kaebaja suhtes maksumenetluse, et kontrollida, kas kaebaja on

maksustamisperioodidel (november 2024 ja mai kuni oktoober 2025) tulumaksu ja

käibemaksu arvestanud, deklareerinud ja tasunud kooskõlas maksuseadustega. Möödunud

pole maksusumma aegumistähtaeg (vt MKS § 98). Kaebuses toodud ükski asjaolu ei viita

sellele, et maksumenetlust toimetatakse muu kui üksnes maksuseaduste täitmise kontrollimise

eesmärgil. Tegemist on reeglipärase kontrolliga, mida ei saa pidada kaebaja suhtes

ülemääraseks. Ettevõtja peab iseenesest arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on

allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise

kontrolli menetluses osaleda (vrd RKHKo 3-23-125, p 21). See, kas maksuhaldur on

õiguspäraselt küsinud kaebajalt teavet 30. oktoobri 2025. a kirjaga, ei oma tähendust 21.

novembri 2025. a korralduse hindamisel. Samuti ei oma tähendust 11. novembri 2025. a kiri,

millega teavitati maksumenetluse alustamisest.

15. Maksuhalduril oli 27. novembri 2025. a korralduse (nõuti kaebajalt teavet, sh kutsuti

ametiruumidesse) andmiseks seadusest tulenev volitus (MKS § 60).

16. MKS § 59 lg-st 1 ja HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt on kohtu võimalus sekkuda

haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Kohus saab kontrollida, kas maksumenetluse käigus

teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega,

kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan.

Kaebuses esitatud asjaolud ei viita sellele, et teabe küsimise eeldused poleks täidetud.

Maksuhaldur on vaidlustatud korraldusega maksumenetluses kaebajalt nõudnud sellist teavet,

mis omab maksukontrolli menetluses tähendust. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses

täitnud haldusakti põhjendamise üldised nõuded. Korralduses on viide selle andmise

õiguslikele alustele ning selles on piisavalt selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Teabe

andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise alused on sätestatud MKS §-s 64 ning nendele

saab kaebaja vajadusel tugineda konkreetsetele küsimustele vastates või konkreetse teabe

väljastamise otsustamisel.

17. MTA esitas põhjendused, miks on vajalik seletuste andmiseks ilmuda maksuhalduri

ametiruumidesse, s.o et vahetult koguda teavet ja vältida vääritimõistmisi, lahendada

vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja peaks

MTA korraldust õigusvastaseks põhjusel, et seletuste andmiseks maksuhalduri juurde

kutsumine oleks tema jaoks ülemäära koormav. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise

kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et sellist nõuet saaks abstraktselt pidada

ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt RKHKo 3-3-1-90-13, p

11).

18. Korraldusega kaasnevat kaebaja õiguste (s.o ettevõtlusvabaduse) riivet saab siinse

juhtumi asjaoludel pidada väheintensiivseks. Tegemist on üksnes maksumenetluse

alustamisega, millega kontrollitakse maksuseaduste järgimist. Nagu eespool selgitatud,

tuleneb seadusest ettevõtja kohustus taluda maksu tasumise kontrolli. Selles menetluses 27.

novembri 2025. a korraldusega küsitud teave riivab kaebaja ettevõtlusvabadust ja muid

vabadusi, kuid väheintensiivselt.

19. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et MTA 27. novembri 2025. a

korraldusega kaasnevat riivet tuleks käsitada väheintensiivsena ka tulenevalt HKMS § 133

5(6)

3-25-4750

lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära arvesse võttes. Vaidlustatud korralduses sisalduva

hoiatuse kohaselt rakendab maksuhaldur sunniraha dokumentide esitamata jätmisel 250 eurot

ja teabe andmata jätmisel 250 eurot (vt ka TlnRngKm 3-25-946, p 13). Kaebaja ei ole väitnud,

et võimaliku sunniraha rakendamine tekitaks temale majanduslikke raskusi.

20. Asjakohane pole kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-23-125, kuna see ei

puudutanud maksumenetlust.

21. Halduskohus on jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata.

Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

22. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)