3-24-84/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-84

Haldusasi

Albiorix Osaühingu kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.

detsembri 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/062284-5

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Albiorix Osaühing, esindaja Aleksandra

Hlebnikov-Klink

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. mai 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Albiorix Osaühingu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Albiorix Osaühingule 11. septembri 2024. a menetlusdokumendi lisad (dtl

1300–1435) ja 8. jaanuari 2026. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 1445–1447).

2. Jätta Albiorix Osaühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 9. mai 2024. a otsus muutmata.

3 Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Avaldada lahend pärast jõustumist tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-84

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 25. septembri 2023. a korraldusega nr

12.2-3/062284-1 Albiorix Osaühingu käibemaksu deklareerimise õigsuse kontrolli

maksustamisperioodide kohta 2022. a august ja oktoober. MTA koostas 8. novembril 2023

kontrolliakti nr 12.2-3/062284-3.

2. MTA nõuab Albiorix Osaühingult 11. detsembri 2023. a maksuotsusega nr

12.2-3/062284-51 tagasi ettemaksukontole täidetud perioodide 2022 august ja oktoober

tagastusnõuded 197 837,50 euro ulatuses ning kohustab kaebajat tasuma maksu 737,62 eurot.

Albiorix Osaühingu ja Simetra Kinnisvara OÜ vahel ei ole perioodidel 2022 august ja

oktoober toimunud kinnisasjade võõrandamistehinguid ning sellest tulenevalt on Albiorix

Osaühing alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu. Tegelikult toimusid kinnisvara

võõrandamistehingud Simetra Kinnisvara OÜ ja eraisikute vahel, kes said asjaõiguslepingute

alusel kinnisasjade omanikeks. Võõrandamistehingute ebaõigesti kajastamise eesmärgiks oli

vältida käibemaksukohustuse tekkimist kinnisasjade võõrandamisel enne esmast

kasutuselevõttu ja Albiorix Osaühing oli sellest teadlik oma juhatuse liikme kaudu, kes esitas

mõlemat äriühingut. Eeltoodust tulenevalt ei ole Albiorix Osaühingul õigust deklareerida

Simetra Kinnisvara OÜ väljastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna. Samuti ei ole Albiroix

Osaühingul õigust deklareerida sisendkäibemaksu hulgas samade tehingutega seotud

notariarvetel kajastatud käibemaksu.

3. Albiorix Osaühing esitas halduskohtule kaebuse MTA 11. detsembri 2023. a

maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebaja tõendas kinnisasjade notaritehingutelt käibemaksu maksekorraldustega,

pearaamatu väljavõttega ja deklaratsiooni väljavõtetega. Vastustaja ignoreerib tõendamise

fakti ja raha liikumist. Kaebaja tehingud oma Saksa filiaaliga seoses Lõhe 10 objektiga on

identsed tehingutega, mille kohta maksuhaldur koostas kontrolliakti. Lõhe 10 objekti

tehingutel on täpselt sama eesmärk kui Simetra Kinnisvara OÜ ja Albiorix Osaühingu

vahelistel tehingutel. Neid tehinguid maksuhaldur aktsepteerib, samas ei aktsepteeri identseid

tehinguid Simetra Kinnisvara OÜ ja Albiorix Osaühingu vahel;

2) Simetra Kinnisvara OÜ väljastatud arved vastavad käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7

sätestatud nõuetele;

3) arusaamatuks jääb, kuidas vastustaja tuvastas, et kinnisasjade tegelikuks soetajaks ei olnud

Albiorix Osaühing. Eraisik kinnitas, et Albiorix Osaühing on garantiipakkuja. Muu hulgas

esitas kaebaja ostjatega peetud kirjavahetuse seoses kaebaja kohustusega anda ostjale pärast

vara ostmist tagatisi, samuti esitas kaebaja dokumente ja registriväljavõtteid, mis põhjendasid

kaebaja tegevuse seaduslikkust;

4) kõik edasimüügid kajastati raamatupidamises, samuti esitati vastustajale selle kohta kõik

kinnitused. Kaebaja selgitas vastustajale oma eriarvamuses, miks sellised tehingud KMD

deklaratsioonides ei kajastu ning lisas juurde spetsialisti arvamuse. Nagu vastustajale

eelnevalt talle esitatud dokumentide ja selgituste kohaselt märgitud, on Albiorix Osaühingu

Saksamaa filiaalil (registrikood HRB90126) tegevusluba kinnisvaraga tegevuste tegelemiseks.

Sama asjaolu on näha ka notariaalsetes lepingutes, kus on märgitud, et tehingutest on

kasusaajaks Albiorix Osaühingu Saksamaa filiaal, kellel on oma protsent ja oma boonus.

Õiguslikel alustel saab sellistele dokumentidele alla kirjutada vaid peaettevõte ning siinsel

juhul on selleks Eesti Albiorix OÜ, mitte aga Albiorix Osaühingu Saksamaa filiaal

(registrikood HRB90126);

2(8)

3-24-84

5) kui Albiorix Osaühing ei ole müüja, tähendab see, et kaebaja ei saa ostjale garantiiteenust

osutada. Albiorix Osaühing on solidaarselt Simetra Kinnisvara OÜ-ga kohustatud tagama

garantiiremondi.

4. MTA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) käivet (sh maksustavat käivet) ei teki äriühingu ja tema filiaali vahelistelt tehingutelt.

Seega ei teki kaebajale käivet ka sellest, kui kaebaja ja tema filiaal teevad omavahelisi

pangatehinguid. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu

arvestada vaid neilt tehingutelt ja toimingutelt, mida kasutatakse maksustatava käibe tarbeks.

Notariarvetel kajastatud tehingud ei ole seotud kaebaja maksustatava käibega;

2) tähendust ei oma kaebuse väited, mis seonduvad väidetavalt samasisuliste tehingutega

Lõhe 10 objektiga;

3) korteriomandite müügitehingud on toimunud enne esmast kasutuselevõttu Simetra

Kinnisvara OÜ ja lõppostjate vahel ning tehingutesse on ühe müüjana vahelüliks lisatud

kaebaja. Vahelüli lisati selleks, et jätta mulje kui Eestis mitte maksustatavast müügitehingust;

4) KMS § 16 lg 2 p 3 alusel kuulub enne esmast kasutusele võttu korteriomandite müük 20%

käibemaksumääraga maksustamisele. Simetra Kinnisvara OÜ arved, mille alusel kaebaja

augustis ja oktoobris 2022 sisendkäibemaksu arvestas, võivad vastata valdavas osas küll KMS

§ 37 lg-s 3 sätestatud vormilistele nõuetele, kuid ei kajasta neil näidatud tehinguid õigesti, sest

tegemist on näilike tehingutega;

5) asjaolu, et kaebaja võib olla kinnisvara edasimüüjaks, garantiide esitajaks, vahendajaks,

maakleriks ja turundusjuhi pakkujaks, ei tähenda, et kaebaja täitis neid funktsioone Simetra

Kinnisvara OÜ müüdud Saha tee korteriomandite puhul. Notariaalsetest lepingutest ei nähtu,

et kaebajal oleks tekkinud garantiiremondi kohustus. See jäi endiselt Simetra Kinnisvara OÜ

kohustuseks;

6) oluline on asjaolu, et juhul, kui Saha tee korteriomandite puhul oleks kaebaja olnud ka

tegelikuks müüjaks, tulnuks tal deklareerida käibedeklaratsioonidel kinnisasjade müüki neile

eraisikutele, kes said Saha tee 26a-5, Saha tee 26a-2, Saha tee 26a-1, Saha tee 26a-4, Saha tee

26b-2 korteriomandite omanikeks. Kaebaja ei ole seda teinud;

7) kaebaja esitas kaebusega klientidega kirjavahetuse (s.t ta pakub garantiiremondi teenust).

Samas nähtub kirjavahetusest, et tegu on Saha tee 26b-4 korteriomandiga, mis aga siinse

vaidlusega ei seostu;

8) maksuhaldur arestis halduskohtu loal kaebaja ettemaksukontole kantud tagastusnõude.

Kaebajale ei saanud tekkida muljet, et MTA aktsepteeris kaebaja käibemaksu tagastusnõuded.

5. Tallinna Halduskohus jättis 9. mai 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ja ei korda neid (HKMS § 165 lg 2);

2) kaebajal ei olnud arvete alus õigust sisendkäibemaksu maha arvata üksnes põhjusel, et

arved vastasid formaalselt KMS § 37 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Tehinguid sisuliselt nende

poolte vahel ei toimunud;

3) vaidlusaluste tehingute toimumise skeem oli järgnev. Sõlmiti kolmepoolsed notariaalsed

asjaõiguslepingud (dtl 878-959), milles märgitud võõrandamistehingute osalisteks on Simetra

Kinnisvara OÜ (lepingutes Müüja I või Üleandja), Albiorix Osaühing (lepingutes Ostja I või

Ülevõtja või Müüja II) ning eraisik(ud) (lepingutes Ostja II). Müüja I müüb Ostjale I

kinnisasja, kusjuures ostuhind on enne lepingu sõlmimist Müüjale I tasumata. Ostuhind ei

sisalda käibemaksu ega sellele ei lisandu (märkusena toodud: notar ei ole osalejaid nõustanud

maksuküsimustes). Osa ostuhinnast loetakse tasutuks võlaõiguslepingu sõlmimisel Ostja II (st

eraisiku(te) poolt Üleandjale (ehk Simetra Kinnisvara OÜ-le) tasutud summaga. Ülejäänud

osa ostuhinna tasumine toimub nii, et Ostja II tasub raha osaliselt Estateguru tagatisagent OÜ

3(8)

3-24-84

(hüpoteegipidaja) kontole, Uus Maa al Mare OÜ (vahendaja) kontole, osa Müüja I (Simetra

Kinnisvara OÜ) kontole ja osa kaebaja kontole. Müüja I ja Ostja II (ehk Simetra Kinnisvara

OÜ ja eraisik(ud)) on eelnevalt sõlminud võlaõigusliku lepingu, mille järgsed müüja õigused

ja kohustused antakse üle Ülevõtjale (Albiorix Osaühing). Müüja II (Albiorix Osaühing)

müüb vastavalt võlaõiguslikule lepingule kinnisasja Ostjale II (eraisik(ud)). Ostuhinna osas ei

ole käibemaksu kohta märget. Müüja II (Albiroix Osaühing), Ostja II ja Üleandja (Simetra

Kinnisvara OÜ) lepivad kokku, et eseme otsene valdus antakse Ostjale II üle

võlaõiguslepingus toodud tähtajal, Üleandja (Simetra Kinnisvara OÜ) garanteerib ehitustööde

vastavuse nõuetele ning kohustub kõrvaldama puudused, mis ilmnevad kahe aasta jooksul

lepingu eseme üleandmisest (ehitusgarantii). Lepinute alusel tehakse kinnistusraamatuse

kanne, kus Albiroix Osaühing kantakse Simetra Kinnisvara OÜ asemel sisse kinnistu

omanikuna ning kohe samal ajal kustutakse omanikukanne ja omanikuna kantakse sisse Ostja

II ehk eraisik(ud);

4) Simetra Kinnisvara OÜ on korteriomandite algne omanik, kes tegeleb ka kinnistute

ehitamisega ning kes on korteriomandi võõrandamiseks sõlminud eelnevalt võlaõiguslepingu

eraisiku(te)ga. Tehingut vahendab kinnisvarabüroo Uus Maa al Mare OÜ. Korteriomandid

võõrandatakse käibemaksuta Albiorix Osaühingule ning kohe sama lepinguga edasi

eraisikutele. Müügihinnast osa saab Simetra Kinnisvara OÜ (tasutud võlaõigusliku lepingu

sõlmimisel), osa kannavad ostjad kinnisvarabüroole vahendustasuna, osa Estateguru

tagatisagent OÜ-le (hüpoteegipidaja kelle kasuks on varasemalt kinnistutele seatud hüpoteek

arendustegevuse finantseerimiseks ja see kustutatakse sama lepingu sõlmimisel ja raha

laekumisel) ja osa Albiorix Osaühingle;

5) Simetra Kinnisvara OÜ oma käibedeklaratsioonides võõrandamise perioodidel

korteriomandite müüki ei deklareeri. MTA tegi Simetra Kinnisvara OÜ-le 17. augustil 2023

maksuotsuse, milles leiab, et tegelikult pidanuks Simetra Kinnisvara OÜ deklareerima

korteriomandite võõrandamise 20% maksustatava käibena, sest on võõrandanud

korteriomandid eraisikutele enne nende esmast kasutuselevõttu. Maksuotsus on jõustunud;

6) kaebaja on tehingute jada tulemusel koostöös Simetra Kinnisvara OÜ-ga tekitanud

olukorra, kus esialgu ei deklareeri Simetra Kinnisvara OÜ kinnisasjade müügilt käibemaksu.

Pärast maksuotsuse saamist ja täiendava maksusumma määramist esitab arved kaebajale koos

käibemaksuga, kes omakorda deklareerib arvetele näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna,

kuid ei näita, et tal oleks tekkinud käibemaksukohustus kinnisasjade müügilt eraisikutele

(KMS § 16 lg 2 p 3). Kaebaja ei vaidlusta seejuures, et kinnisasjad ei olnud nende

võõrandamise hetkel kasutusele võetud, vaid jättis võõrandamistehingutelt käibemaksu

deklareerimata, põhjendades seda väitega, et kolmnurktehingu tulemusena oli võõrandajaks

kaebaja Saksamaa filiaal. Selline käsitus on vastuolus tuvastatud faktiliste asjaolude ning ka

käibemaksuseaduse sätetega. Nii Simetra Kinnisvara OÜ kui ka kaebaja esindajana tegutses

seejuures X, kes tegeleb mh äriühingute raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide

esitamisega. Seega on õigustatud väita, et kaebaja tegevus sellise tehingute jada kujunemisel

oli teadlik ning suunatud alusetule sisendkäibemaksu kajastamisele ja tagasinõudmisele;

7) MTA viitab õigesti, et juhul, kui Saha tee korteriomandite puhul oleks kaebaja olnud

tegelikuks müüjaks, tulnuks tal deklareerida käibedeklaratsioonidel kinnisasjade müüki neile

eraisikutele, kes said Saha tee 26a-5, Saha tee 26a-2, Saha tee 26a-1, Saha tee 26a-4, Saha tee

26b-2 Liivamäe küla, Jõelähtme vald, Harjumaa asuvate korteriomandite omanikeks. Kaebaja

ei ole seda teinud;

8) lepingutest nähtuvalt tegutses vahendajana Uus Maa al Mare OÜ, kes on saanud ka

vahendustasu. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud, milles pidanuks seisma kaebaja roll

tehingute vahendamisel. Kaebaja viide garantiikohustuste ülemineku kohta on ebaõige,

kuivõrd asjaõiguslepingutest tuleneb, et kõikide puuduste likvideerimise kohustuse võtab

endale Simetra Kinnisvara OÜ, kes kohustub tagama ka ehitustööde vastavuse

kvaliteedinõuetele ning hankima kinnisasjale kasutusloa. Lepingus kokkulepitut ei lükka

4(8)

3-24-84

ümber ka kaebusele lisatud kirjavahetus Saha tee 26b-4 ostjaga, sest selle korteriomandi

võõrandamine ei ole siinse vaidluse esemeks. Samuti ei tee seda hiljem kohtule esitatud

kirjavahetus Saha tee 26a välisustega seonduvalt, sest sellest kirjavahetusest nähtub, et ostjad

on siiski pöördunud Simetra Kinnisvara OÜ poole ning kiri kaebajale on saadetud peale seda,

kui Simetra Kinnisvara OÜ-lt ei ole lahendust saabunud;

9) kuna kinnisasjade müüki ei toimunud Simetra Kinnisvara OÜ-lt kaebajale, vaid

korteriomandid võõrandas Simetra Kinnisvara OÜ otse eraisikutele, ei ole kaebajal õigust

nende tehingutega seotud notariarvetel märgitud käibemaksu maha arvata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) Simetra Kinnisvara OÜ ja kaebaja vahelised korteriomandite võõrandamise tehingud

polnud näilikud. Tehingute näilikkust pole tuvastatud. Tehingud kinnitas notar, omandi kohta

tehti kanne kinnistusraamatusse ja valdus anti üle. Eraisikud kinnitasid, et müüjaks oli

kaebaja;

2) teises maksuasjas võetud seisukohad pole siinse asja jaoks siduvad. Pärast maksuotsuse

tegemist sai Simetra Kinnisvara OÜ väljastada kaebajale uued arved ja kaebaja sai oma

käibedeklaratsioone korrigeerida;

3) kaebaja osales notariaalsetes ostu-müügitehingutes korterite ostjana ja müüjana ning

lõppostjatele garantiipakkujana.

7. MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus on kaebaja kõiki väiteid hinnanud;

2) halduskohus põhjendas, miks kaebaja ei saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Tehingud

olid näilikult vormistatud selleks, et jätta mulje tehingu toimumisest;

3) MTA pole tsiviilõiguslikke tehinguid ümber kvalifitseerinud, vaid tuvastas

maksukohustuse;

4) kaebaja esindajale olid Simetra Kinnisvara OÜ maksumenetluse asjaolud teada. Seetõttu

puudus vajadus koguda tõendeid ja teha järeldusi teist korda ka kaebaja maksumenetluses

olukorras, kus eelnevalt oli kaebaja näilik osalemine Saha tee kinnisasjade

võõrandamistehingutes juba tuvastatud. Kaebaja maksumenetluses piisas viitest juba Simetra

Kinnisvara OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludele, kuna need omasid tähendust ka

kaebaja maksumenetluses järelduste tegemisel;

5) kui kaebaja oleks olnud tegelikuks müüjaks, tekkinuks tal sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus vaid juhul, kui ta oleks korteriomandeid kasutanud maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja

aga korteriomandite võõrandamiselt käibemaksu tasumist ei deklareerinud. Kusjuures

halduskohtus väitis kaebaja, et tegemist oli tema Saksamaa filiaali käibega.

Apellatsioonkaebuses kaebaja enam oma Saksamaa filiaali tehingutes osalemist ei maini;

6) kaebaja pole notariarvetel näidatud kulutusi teinud oma maksustava käibe tarbeks ja

notariarvetel kajastatud tehingud ei ole seotud kaebaja maksustava käibega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas koos 11. septembri 2024. a ja 8. jaanuari 2026. a

menetlusdokumentidega täiendavad dokumendid. Kuigi ta pole taotlenud nende asja

materjalide juurde võtmist, siis võib kaebaja sellist tahet järeldada. Kaebaja pole esitanud

5(8)

3-24-84

põhjendusi selle kohta, miks need dokumendid tuleb esitada apellatsiooniastmes ning tal

polnud võimalik neid esitada halduskohtule. Enamik dokumente oli kaebajal varem olemas.

Ühtlasi pole tegemist tõenditega, mis oleks ilmselt vajalikud asja õigeks lahendamiseks

(HKMS § 198 lg 3). Kaebaja esitatud e-kirjavahetus MTA-ga ei sisalda teavet selle kohta,

nagu maksuhaldur oleks nõustunud 2022. a augusti ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonide

parandamisega kaebaja pakutud kujul. Kaebaja pole selgitanud, miks ta ei saanud 21.

septembri 2023 – 25. septembri 2023. a e-kirjavahetust esitada juba halduskohtule. Kaebaja

üritab tõendada, et ta on 2024. a-l täitnud Simetra Kinnisvara OÜ asemel garantiikohustust.

2022. a maksustamisperioodi osas ei oma see tähendust ning võlaõigusliku lepingu kohaselt

kaebajal sellist kohustust polnud. Eeltoodu tõttu tuleb kaebajale tagastada 11. septembri 2024.

a menetlusdokumendi lisad ja 8. jaanuari 2026. a menetlusdokumendi lisa 1. Samuti ei oma

siinse vaidluse lahendamisel tähendust teise haldusasja materjalid, millega lahendati MTA

taotlus seada kaebaja ettemaksukontole arest. Lisaks sisaldavad need dokumente (s.o notari

tõestatud lepingud), mis on juba toimikus olemas.

9. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu

otsuse muutmata, kordamata halduskohtu kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

10. MTA asus maksuotsuses seisukohale, et Albiorix Osaühing tegi näilikud tehingud MKS

§ 83 lg 4 mõttes. MTA on kokkuvõtlikult seisukohal, et näilikkus seisnes küsimuses, keda

tuleb lugeda kinnisvaratehingu teiseks pooleks. MTA hinnangul toimusid kinnisvaratehingud

vahetult Simetra Kinnisvara OÜ ja kinnisvara ostjate vahel ning tehingutesse polnud Albiorix

Osaühing kaasatud.

11. MKS § 83 lg-t 4 kohaldatakse, kui tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või

teeseldakse tehingu toimumist. Näiliku tehingu korral pooled kokkulepitud tagajärgi tegelikult

ei soovi, s.t nad on varjatult kokku leppinud, et ei pea end seotuks tehingus näidatud õiguste

ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt

nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid

nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut (maksustamisel tuleb tuvastada maksueelis)

või teeselda tehingu toimumist üldse (maksueelise tuvastamine ei ole maksu määramisel

vajalik). (Vt RKHKo 3-17-523, p 21).

12. Maksumenetluses ja halduskohtu tuvastatud asjaolude alusel on võimalik järeldada, et

vaidlusaluste tehingute puhul oli poolte tahteavaldused suunatud teistsuguste tehingute

varjamisele. Ringkonnakohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 165 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kinnisvaratehingud ei toimunud mitte Simetra Kinnisvara OÜ ja Albiorix Osaühingu ning

seejärel Albiorix Osaühingu ja korteriostjate vahel, vaid Simetra Kinnisvara OÜ ja

korteriostjate vahel. Kogu tehingute ahel ja selles vahelülina kasutatud Albiorix Osaühingu

tegevus oli vajalik üksnes selleks, et tekitada alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Tegelikkuses puudus vajadus vahelüli järele ja vaidlusalusel vahelülil puudus eraldi

majanduslik sisu (vt käesolev otsus p 5 alap-d 3–7).

13. Maksueelisena tuleb käsitada alusetult sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse

tekitamist (KMS § 29 lg 1 ja § 37 lg 7; RKHKo 3-17-523, p 22). Kaebaja kaasati

tehingujadasse

põhjusel, et saada käibemaksu tasumisel (KMS § 16 lg 2 p 3) maksueelis. Saha tee kinnistute

puhul oli tegemist kinnisasjadega, mis võõrandati enne esmast kasutuselevõttu. Simetra

Kinnisvara OÜ koostas kaebajale Saha tee korteriomandite müügi kohta arved koos

käibemaksuga, mille alusel kaebaja deklareeris sisendkäibemaksu. Samas ei deklareerinud ta

6(8)

3-24-84

korteriomandite müüki lõppostjatele 20% määraga maksustatava käibena. Selle skeemi

tulemusena tekitati kaebajale alusetu käibemaksu enammakse 197 837,50 euro ulatuses.

14. Vastustaja toob põhjendatult välja, et usutav pole kaebaja väide, et kaebaja deklareeris

sisendkäibemaksu Simetra Kinnisvara OÜ maksuvõla katteks. Kaebaja esitas 2022. a augusti

ja oktoobri käibedeklaratsioonides valeandmeid. Tehingute eesmärgiks oli korraldada

kinnisvara müüki nii, et korteriomandite võõrandamisel jääks käibemaks riigil saamata.

15. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus rikkus menetlusnorme,

kuna ta ei hinnanud kaebaja kõiki väiteid. Halduskohus on kaebaja nendele väidetele, mis

omavad asja lahendamisel tähendust, hinnangu andnud. Halduskohus põhjendas, miks kaebaja

ei saanud sisendkäibemaksu maha arvata kokkuvõtlikult selle tõttu, et arved ei vastanud

sisuliselt KMS § 37 nõuetele. Kaebaja ei ostnud Simetra Kinnisvara OÜ-lt kortereid, et neid

seejärel teistele ostjatele edasi müüa. Tegelikkuses toimus tehing Simetra Kinnisvara OÜ ja

korteriomandite ostjate vahel.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Simetra Kinnivara OÜ

maksumenetluses kogutud tõenditele tuginemine ei too kaasa maksuotsuse tühistamist. Pärast

seda, kui Simetra Kinnisvara OÜ-le tehti maksuotsus, mis jõustus, muutis kaebaja

käibedeklaratsioone Simetra Kinnisvara OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludest

lähtuvalt. Kaebajat ja Simetra Kinnisvara OÜ-d esindas sama isik ja talle olid mõlema

maksumenetluse asjaolud teada.

17. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et kaebajal ei olnud notariarvete osas õigust

käibemaksu oma sisendkäibemaksuna arvestada. Kaebaja ei osalenud tehinguteahelas ei ostja

müüjana ega ka garantiipakkujana. Notariaalsete tehingute kohaselt pakkus garantiid Simetra

Kinnisvara OÜ, mitte aga Albiorix Osaühing (vt nt võlaõigusliku lepingu p-d 5.6.2–5.6.3,

mille kohaselt kohustub üleandja ehk Simetra Kinnisvara OÜ tekkinud puudused kõrvaldama,

sh garanteerima teostatud tööde vastavuse nõuetele; dtl 607).

18. Õige pole kaebaja käsitus, et kuna MTA aktsepteeris käibemaksu enammakset selle

kaudu, et tegi kande kaebaja ettemaksukontole, siis on kaebajal õigus tasuda oma käibemaksu

enammaksega Simetra Kinnisvara OÜ eest Simetra Kinnisvara OÜ käibemaksuvõlga. Õige

on vastustaja seisukoht, et kaebaja deklareeris Simetra Kinnisvara OÜ arvete alusel

sisendkäibemaksu tahtlikult ja teadlikult ebaõigesti. Seetõttu ei olnud kaebajale tekkinud

õigust käibemaksu enammaksele.

19. Õige pole kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks maksumenetluses nõustanud

kaebajat selliselt 2022. a augusti- ja oktoobrikuu deklaratsioone parandama.

20. Isegi juhul, kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et Albiorix Osaühingu tehingus

vahelülina kasutamine ei olnud TsÜS § 89 mõttes näilik ning tehtud tehingud olid kehtivad, ei

tooks see asjaolu kaasa maksuotsuse tühistamist. Sellisel juhul tuleks maksuotsuses

kirjeldatud asjaoludel maksukohustuse õigusliku alusena käsitada MKS §-i 84 (vt RKHKo 3-

18-1740, p 17).

21. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulusid kandnud.

7(8)

3-24-84

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)