3-24-511/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Kaire Orion, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2026, Tartu

Haldusasja number

3-24-511

Haldusasi

X.X. kaebus Kambja Vallavalitsuse 13.12.2023. a

otsuse ja 17.01.2024. a vaideotsuse nr 31 osaliseks

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks teha

toimetulekutoetuse määramise osas uus otsus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – X.X.

Vastustaja – KAMBJA VALD

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2025. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada

kaebus osaliselt.

3. Tunnistada Kambja Vallavalitsuse 13.12.2023. a otsus ja 17.01.2024. a vaideotsus

formaalselt õigusvastaseks.

4. Jätta kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas rahuldamata.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 29.01.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 11.12.2023 Kambja Vallavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

2023. a novembrikuu eest.

2. Kambja Vallavalitsus tegi 13.12.2023 toimetulekutoetuse määramise otsuse, milles käsitles

X.X. ja tema leibkonnaliikme pangakontole lähisugulaselt laekunud summat (220 eurot)

taotleja leibkonna sissetulekuna. Taotlejale teatati e-kirja teel, et väljamakse tehakse summas

845,48 eurot.

3. X.X. esitas 10.01.2024 Kambja Vallavalitsusele vaide. Vaide kohaselt ei nähtu taotleja

pangakontolt laekumisi 34 ja 6 eurot. Summad 100 eurot ja 20 eurot (abikaasa väljavõte) ning

60 eurot (taotleja väljavõte) tulid lähisugulaselt (taotleja emalt), sellest 100 ja 60 eurot olid

laenatud ja on juba tagastatud. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 3 p-st 3 tulenevalt

ei loeta perekonna sissetulekuks sugulastelt saadavat abi, mis ei ületa poolt perekonna

elatusmiinimumist. Lugedes lähedaste abi sissetuleku hulka, tõlgendas vallavalitsus seda

toetuse saaja kahjuks. Vaide esitaja palus kirjalikku selgitust vaidlustatud laekumiste ja

SHS § 133 lg 3 p 3 kohaldamise kohta ning palus ümber arvutada ja tagastada raha, mis

kuulub seaduslikult tema perele.

4. Vallavalitsus rahuldas 17.01.2024. a vaideotsusega (korraldus nr 31) vaide ja andis

korralduse maksta X.X.-ile täiendavalt toimetulekutoetust 84 eurot. Vallavalitsus põhjendas

otsust järgmiselt. SHS § 133 lg 1 järgi võetakse toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi

elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse

maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud

toimetulekupiir. SHS § 133 lg 3 p 3 alusel võib kohaliku omavalitsuse üksus

toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte

arvata lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole

toimetulekupiiri (ehk kuni 100 euro) ulatuses perekonna kohta kuus. Vallavalitsus jättis

toetuse määramisel SHS § 133 lg 3 p 3 kohase sissetulekuna arvestamata X.X. pangakontole

01.11.2023 lähedaselt laekunud 50 eurot. Vallavalitsus leidis sissetulekute täiendava analüüsi

käigus, et 34 eurot on ekslikult arvestatud sissetulekute hulka.

5. X.X. esitas 21.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada osaliselt

Kambja Vallavalitsuse 13.12.2023. a otsus ja Kambja Vallavalitsuse 17.01.2024. a vaideotsus

nr 31 ning kohustada Kambja Vallavalitsust tegema toimetulekutoetuse määramise osas uus

otsus. Kaebuse kohaselt eksis vastustaja toimetulekutoetuse määramisel, kuna arvestas

kaebaja ja tema leibkonna liikme pangakontole lähisugulaselt laekunud summat (220 eurot)

kaebaja leibkonna sissetulekuna. Toimetulekutoetuse eesmärgiks on tagada inimestele

minimaalsed rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks tarvilike tarbimiskulutuste

tegemiseks. Lähisugulaselt saadud toetust ei saa lugeda kaebaja sissetulekuks, sest see

väljendas lähisugulaste loomulikku soovi aidata oma perekonda. Vastustaja tõlgendas

ebaõigesti SHS § 133 lg 3 p 3. Kaebaja leibkonnas on kaks täiskasvanut ja kaks last, mis

tähendab, et perekonna toimetulekupiiriks on 840 eurot kuus (200+160+2x240). Pool

toimetulekupiirist on 420 eurot. Kaebajale jääb arusaamatuks, millest tulenevalt leiab

vastustaja, et „kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus“ tähendab kuni 100

eurot.

6. KAMBJA VALD palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. SHS § 133 lg 3 p-s 3

on sätestatud erand lähedastelt isikutelt saadava abi osas. Kohaliku omavalitsuse üksus võib

selliselt tehtud kingitused toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka

arvamata jätta. Alates 01.06.2022 on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna

esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.

Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusameti juhendis on asutud seisukohale, et alates 01.06.2022 on võimalik

SHS § 133 lg 3 p-s 3 nimetatud kaalutlusotsust tehes jätta sissetulekuna arvestamata kuni 100

eurot kuus perekonna kohta. Kohalik omavalitsus hindab ja kaalutleb, kas sellise erandi

tegemine on otstarbekas ja eesmärgipärane või saaks neid vahendeid siiski kasutada

esmavajaduste tagamiseks. Kohalik omavalitsus selgitab abivajaduse hindamise käigus välja

raha otstarbe ja otsustab, kas summa arvestada sissetulekute hulka või mitte.

7. Tartu Halduskohus jättis 30.06.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis,

et vastustajal on õigus arvestada lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud toetusi

kaebaja perekonna sissetulekute hulka ning vastavalt sellele otsustada ka toimetulekutoetuse

vajaduse ulatus. Avalikud vahendid toimetulekutoetuse maksmiseks on piiratud. Vastustaja

võib kaalutlusõigust teostades arvestada oma võimalustega. Pole alust järeldada, et vastustaja

seisukoht, arvestada kaebaja lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud toetusi kaebaja

perekonna sissetulekute hulka, oleks õigusvastane või tooks kaasa kaebaja õiguste

õigustamatult suure riive.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja ja halduskohus

piirasid seaduses lubatud toetuse määra ekslikult, käsitades toimetulekupiiri üksikisiku piirina

(200 eurot), mitte pere kogusummana. Selline kitsendav tõlgendus läheb vastuollu seaduse

sõnastuse ja eesmärgiga. SHS § 133 lg 3 p 3 sõnastus „perekonna kohta“ viitab selgelt kogu

leibkonna toimetulekupiirile, mitte üksikule isikule. Kaebaja perekonna toimetulekupiir on

840 eurot. Seega on kohalikul omavalitsusel SHS § 133 lg 3 p 3 alusel õigus mitte arvestada

lähedastelt saadud toetusi kuni 420 euro ulatuses kuus. Kaebaja perele laekus lähedastelt vaid

220 eurot, mis on selgelt alla lubatud piiri. Seaduse eesmärk on tagada inimestele

esmavajaduste katmiseks minimaalsed elatusvahendid (SHS § 131 lg 1). Lähedaste toetused,

mis ei ületa 50% perekonna toimetulekupiirist, ei tohiks vähendada õigust riiklikule toetusele,

sest see oleks vastuolus toetuse olemuse ja eesmärgiga. Pereliikmete (nt vanaema ja isa)

toetus ei ole süsteemne tulu, vaid ajutine, inimlik ja hoolivusest motiveeritud - seda tulekski

käsitada erandina, mitte karistada sotsiaalabi vähendamisega. Samuti alahindas halduskohus

asjaolu, et 220 eurot laekusid erinevatelt sugulastelt erinevatele pereliikmetele. Toetused

jagunesid tegelikult kõigi pereliikmete vahel. Nende arvestamine ühe isiku sissetulekuna või

terviktuluna üle lubatud piiri ei ole põhjendatud.

9. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ja kohus on vääralt tõlgendanud

SHS § 133 lg 3 p 3, käsitledes toimetulekupiiri ekslikult üksikisiku piirina, mitte pere

kogusummana. Vastustaja jääb enda halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

11. Praeguses asjas on vaidluse all kaebaja perele toimetulekutoetuse määramise

õiguspärasus. Kaebaja leiab, et vastustaja kohaldas ebaõigesti SHS § 133 lg 3 p 3, kui jättis

kaebaja lähedaselt laekunud 220 eurot kaebaja pere sissetulekust maha arvamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt piirasid vastustaja ja halduskohus seaduses lubatud toetuse

määra ekslikult, käsitades sellena üksikisiku toimetulekupiiri (200 eurot).

12. SHS § 131 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut

soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on

õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku

tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri

(SHS § 131 lg 2). SHS § 133 lg-tes 2 ja 21 on loetletud, mida ei arvata toimetulekutoetuse

arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka (nt riigi- või kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordsed toetused, õppelaen jne).

13. SHS § 133 lg 3 p-d 1–3 näevad ette, et lisaks sama paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatule

võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või

perekonna sissetulekute hulka mitte arvata: 1) õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume

ning toetusi; 2) konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi; 3) lähedastelt

toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri

ulatuses perekonna kohta kuus.

14. SHS § 133 lg 3 p 3 lisati seadusesse 01.01.2018 jõustunud muudatustega1. Seaduseelnõu

seletuskirjas on SHS § 133 lg 3 p 3 kohta märgitud järgmist: „Seega, kui kehtiva regulatsiooni

kohaselt tuli toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka lugeda ka näiteks vanaema

poolt lapselapsele sünnipäevaks kingitud rahasumma, siis edaspidi võib KOV selliselt tehtud

kingitused toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka arvamata jätta.

Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest

ja juhtumi asjaoludest, sh otsuse tagajärgedest toetuse taotlejale. Väärkasutuste vältimiseks on

oluline seada sellisele erandile ka summaline piirang, milleks on eelnõu kohaselt välja

pakutud poole toimetulekupiiri suurune summa perekonna kohta kuus. Seoses

toimetulekupiiri tõstmisega 140 euroni peaks 2018. aastal vastav summa ulatuma 70 euroni

perekonna kohta kuus.“ (seletuskirja lk 9-10).

15. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab

Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 131 lg 3 ls 1). Perekonna teise ja iga

järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme

toimetulekupiirist ning perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna

esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg-d 4 ja 5). Praeguses asjas ei ole vaidlust selle

üle, et kaebaja perekonda kuuluvad kaks täiskasvanut ja kaks alaealist last ning pere

toimetulekupiir oli järgmine: esimene täiskasvanu 200 eurot, teine täiskasvanu 160 eurot, kaks

alaealist last kumbki 240 eurot, kokku 840 eurot.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa SHS § 133 lg 3 p 3 sõnastusest „kuni poole

toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus“ järeldada, et seadusandja pidas erandi

kohaldamisele ülempiiri kehtestamisel silmas üksi elavale isikule ja perekonna esimesele

liikmele kehtestatud toimetulekupiiri (200 eurot). Seaduses on läbivalt eristatud seda, kas

toetust taotleb üksi elav isik või perekond. Samuti sõltub iga isiku toimetulekupiir sellest, kas

tegemist on üksi elava isiku või perekonnaliikmega (sh on perena koos elamisest tulenevalt

pere teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir väiksem, kui üksi elava isiku

toimetulekupiir). SHS § 133 lg 3 p 3 sõnastus „perekonna kohta kuus“ viitab selgelt

olukorrale, kus otsustatakse perekonnale toimetulekutoetuse määramise üle. Kuna muudatuse

põhjendus eelnõu seletuskirjas on napp, siis jääb ebaselgeks, kas seadusandja on normi

sõnastamisel arvestanud, et selle erandi kohaldamise küsimus võib tekkida ka olukorras, kus

toetust taotleb üksi elav isik. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaidlusaluse normi sõnastusest

ega eelnõu seletuskirjast järeldada, et seadusandja eesmärk oli üksi elavale isikule ja

perekonnale sama ülempiiri kehtestamine. Seaduse üldist loogikat arvestades saab seda pidada

pigem ebatõenäoliseks. Samuti võib eeldada, et sellise kaaluga otsustust olek eelnõu

seletuskirjas eraldi põhjendatud. Selliseid põhjendusi eelnõu seletuskirjas välja toodud ei ole.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada võimalust, et SHS § 133 lg 3 p 3 kehtestamisel on

selle sõnastus jäänud piisavalt läbi mõtlemata.

1 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (490 SE). Kättesaadav Riigikogu veebilehel.

17. Vastustaja viitas kohtumenetluses (vastus kaebusele, p II.III) Sotsiaalkindlustusameti

juhendile2, milles on asutud seisukohale, et alates 01.06.2022 on võimalik SHS § 133 lg 3 p-s

3 nimetatud kaalutlusotsust tehes jätta sissetulekuna arvestamata kuni 100 eurot kuus

perekonna kohta. Kuigi see seisukoht on kooskõlas erandi kehtestamisel seaduse eelnõu

seletuskirjas märgituga, ei ole praeguses asjas peamiseks vaidlusküsimuseks kujunenud

ülemmäära küsimus sellele vaatamata üheselt selge. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et

normi sõnastus ja seaduse üldine loogika võimaldavad SHS § 133 lg 3 p 3 tõlgendada nii, et

perekonnale toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse kogu perekonna toimetulekupiiri.

Selliselt on SHS § 133 lg 3 p 3 mõistetud ka varasemas kohtupraktikas (TlnRKK

21.04.2021. a määrus asjas nr 3-21-704, p 13). Kui see ei olnud seadusandja eesmärk, siis

tuleb selguse loomiseks seadust täpsustada. Kuivõrd praeguse vaidluse lahendus ei sõltu

sellest, kas SMS § 133 lg 3 p-s 3 silmas peetud ülempiir on 100 eurot või 420 eurot, siis ei

pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas enda lõplikku seisukohta kujundada.

18. Praeguse asja lahendamisel on oluline on silmas pidada, et SHS § 133 lg 3 p-des 1-3

sätestatud erandite kohaldamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt on

haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud

(HMS § 6).

19. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine

peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses lisaks ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56

lg-d 2 ja 3). Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti

kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud

isikute silmis (RKHK 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 19).

20. Toimetulekutoetuse määramiseks selgitab kohalik omavalitsus välja taotlejale laekunud

raha otstarbe ja otsustab, kas on põhjendatud arvestada see summa sissetulekute hulka või

mitte. Seda on vastustaja praeguses kohtumenetluses (vastuses kaebusele) ka ise selgitanud.

Vaidlusalustest haldusaktidest ei nähtu, et vallavalitsus oleks neid põhimõtteid järginud.

Toetuse määramise otsuses puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, millistest

kaalutlustest vastustaja SHS § 133 lg 3 p 3 kohaldamisel lähtus. Ka vaideotsuse põhjendused

on praktiliselt olematud ega tee asja oluliselt selgemaks.

21. Kaebaja palus vallavalitsusele esitatud vaides kirjalikku selgitust vaidlustatud laekumiste

õigsuse, samuti SHS § 133 lg 3 p 3 kohaldamise ja loetletud laekumiste sissetuleku hulka

arvamise õiguspärasuse (vaide p-d 3 ja 4) kohta. Vallavalitsus nimetas vaideotsuse

põhjendustes ära vaid lähedaste abile kohaldatava piirmäära, millest ta SHS § 133 lg 3 p 3

kohaldamisel lähtub (kuni 100 eurot); osutas, et toetuse määramisel on jäetud pere sissetuleku

hulka arvestamata 01.11.2023 lähedaselt laekunud 50 eurot, ning lisas, et 34 eurot on ekslikult

arvestatud sissetulekute hulka. Vaideotsuse resolutsioonis andis vallavalitsus korralduse

maksta kaebajale täiendavalt toimetulekutoetust 84 eurot.

Toimetulekutoetus – sotsiaalhoolekande seaduse kommenteeritud variant. Kättesaadav:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/

toimetulekutoetus

22. Kuigi vaideotsuse resolutsiooni sõnastuse kohaselt otsustas vallavalitsus vaide rahuldada,

siis sisuliselt rahuldas vastustaja kaebaja vaide siiski vaid osaliselt. Vallavalitsus ei

arvestanud, et vaide sisust tulenevalt pidas kaebaja toimetulekutoetuse määramise otsuse

vaidlustamisel silmas kogu summat, mille ulatuses lähedaselt laekunud raha tema pere

sissetuleku hulka arvati (220 eurot). Vaideotsuse resolutsioonis märgitud summast (84 eurot)

saab järeldada, et lisaks vea parandamisele (34 eurot) otsustas vallavalitsus täiendavalt

kaebaja pere sissetuleku hulka mitte arvata lähedastelt saadud laekumisi 50 euro ulatuses (84-

34=50). Kuna vaideotsuse kohaselt lähtus vastustaja SHS § 133 lg 3 p 3 kohaldamisel

piirmäärast 100 eurot ja toetuse määramisel oli lähedaste abi 50 euro ulatuses juba sissetuleku

hulka arvestamata jäetud, siis saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et vastustaja otsustas

vaidluse lahendamiseks rakendada vaideotsuses nimetatud piirmäära maksimaalses ulatuses.

Kuna vastustaja ei esitanud seejuures ühtki selgitust selle kohta, mida see summa hõlmab, siis

on alust arvata, et vastustaja tegi selle otsustuse ilma, et ta oleks arvestanud lähedastelt saadud

rahasummade otstarvet. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks lähedaste abiks kvalifitseeruva

osa suhtes kaalutlusõigust teostanud.

23. Vaideotsusega tehtud täiendav mahaarvamine sai praegusel juhul hõlmata kaebaja emalt

laekunud 20 eurot (selgitusega „kütus“) ja 6 eurot. Arvestades, et algse otsuse tegemisel jättis

vastustaja sissetuleku hulka arvamata kaebajale lähedaselt laekunud 50 eurot, oleks

mahaarvamised ka sel juhul jäänud 100 euro piiridesse. See, et vastustaja arvas ilma

asjakohaseid kaalutlusi esitamata vaideotsusega täiendavalt sissetulekust maha just 50 eurot

(mitte 20 või 6 või 26 eurot), kinnitab samuti seda, et vastustaja ei eristanud täiendava

mahaarvamise tegemisel lähedaste makstud rahasummasid nende otstarbe järgi ja jättis

kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata.

24. Eeltoodust järeldub, et vastustaja ei selgitanud kaebaja perele toimetulekutoetuse

määramisel välja otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid, ei teostanud nõuetekohaselt

kaalutlusõigust ja rikkus haldusakti põhjendamise kohustust. Rikkumiste ulatust arvestades

tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tunnistab otsuse resolutsioonis

toimetulekutoetuse määramise otsuse ja vaideotsuse formaalselt õigusvastaseks.

25. Eeltoodud rikkumised ei too praegusel juhul siiski kaasa vaidlustatud haldusaktide

tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 järgi võib sellisel juhul jätta haldusakti kehtetuks

tunnistamata.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei tooks tühistamis- ja kohustamisnõuete rahuldamine

praegusel juhul kaasa kaebaja jaoks soodsama otsuse tegemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et

kaebaja vaidlustatud summa (220 eurot) puhul ei ole kogu ulatuses tegemist lähedastelt

toimetuleku parandamiseks saadud rahaliste toetuste ja kingitustega SHS § 133 lg 3 p 3

tähenduses.

27. Asja materjalide hulgas olevatelt pangakontode väljavõtetelt nähtub, et kaebaja ema poolt

kaebajale ja tema abikaasale kantud summade 100 eurot ja 60 eurot selgituseks on märgitud

„laen“. Kaebaja kinnitas vallavalitsusele esitatud vaides, et summad 100 ja 60 eurot olid

lähisugulaselt (taotleja emalt) laenatud ja on juba tagastatud. Kõnealuste laenude kaebaja pere

sissetuleku hulka arvamata jätmist SHS § 133 ei võimalda. Laenu olemusest tulenevalt ei ole

alust käsitada seda lähedaselt toimetuleku parandamiseks saadud rahalise toetuse või

kingitustena SHS § 133 lg 3 p 3 tähenduses. Seega ei oleks vastustaja saanud jätta kaebaja

lähedaselt laenuna saadud summat (kokku 160 eurot) pere sissetulekute hulka arvamata.

28. Halduskohtu menetluses püüdis sellele viidata ka vastustaja ise. Vastustaja poolt

halduskohtule esitatud seisukohtades on järgmine tekst: „Ka õiguskantsler on enda

22.11.2021. a hinnangus nr 6-1/212219/2108031 leidnud, et SHS järgi võetakse

toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete

eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul

tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (SHS § 133 lg 1, lg 11).

Seaduses on nimetatud ka see, mida ei loeta sissetulekuks. Selles loetelus pole sääste (nt II

samba pensionifondi kogutud vara väljamakset) ega laenuraha, v.a õppelaen (SHS § 133 lg 2;

vt ka SHS § 133 lg 3). Seega, sotsiaalhoolekande seaduse järgi ei arvestata toimetulekutoetuse

määramisel inimese kulude hulka tema võlgu (v.a õppelaen) ning olemasolevateks

elatusvahenditeks peetakse ka inimese kogutud sääste (nt II samba väljamakset) ja tema

käsutuses olevat laenuraha (v.a õppelaen).“ (vt vastustaja 25.04.2024. a seisukoht kaebuse

menetlusse võtmise küsimuses, p II.VI; vastus kaebusele p II.IV). Kuna vastustaja ei ole

õiguskantsleri seisukoha tekstist võetud lõiku praeguse vaidlusega sisuliselt sidunud, siis ei

ole selge, kas vastustaja püüdis kohtumenetluses tagantjärele põhjendada seda, miks

toimetulekutoetuse määramise otsuse tegemisel ei arvatud kaebajale antud laene (kokku 160

eurot) pere sissetulekust maha. Isegi, kui see on kaebaja eesmärk, ei ole ringkonnakohus enda

eespool toodud põhjendusi arvestades veendunud selles, et vastustaja luges kaebaja lähedaselt

laenuna saadud rahasummad perekonna sissetulekute hulka raha otstarbest lähtudes, mitte ei

jätnud neid maha arvamata SHS § 133 lg 3 p 3 alusel vastustaja kohaldatud 100 euro suuruse

piirmäära ületamise tõttu.

29. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et halduskohus oleks vaidlustatud haldusaktide

õiguspärasust hinnanud. Halduskohus esitas üksnes üldsõnalise põhjenduse selle kohta, et

vastustajal on õigus arvestada lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud toetusi kaebaja

perekonna sissetulekute hulka ja avalikud vahendid toimetulekutoetuse maksmiseks on

piiratud. Seejuures sisaldab halduskohtu otsus põhjendusi, mis ei seondu kuidagi praeguse

vaidluse esemega (nt eluasemekulude tõendamine ja kohaliku omavalitsuse õigus otsustada,

millised tõendid on asjaoludest lähtuvalt vajalikud). Halduskohtu lõppjäreldus, et praegusel

juhul „pole alust järeldada, et vastustaja seisukoht arvestada kaebaja lähedastelt toimetuleku

parandamiseks saadud toetusi kaebaja perekonna sissetulekute hulka (SHS § 133 lg 3 p 3)

oleks õigusvastane või tooks kaasa kaebaja õiguste õigustamatult suure riive“, on sisuliselt

põhjendamata.

30. Eeltoodut arvestades tuleb halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse,

millega tunnistab kaebajale toimetulekutoetuse määramise otsuse ja vaideotsuse formaalselt

õigusvastaseks, kuid jätab vaidlustatud haldusaktide tühistamise nõude ja vastustaja

toetustaotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõude rahuldamata.

31. Toetuse taotleja on toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas riigilõivu

tasumisest vabastatud (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2). Pooled menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente ei esitanud (HKMS § 109 lg 1). Seega puudub praeguses asjas vajadus

menetluskulude jaotamiseks ja välja mõistmiseks.

32. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses eraelu kaitseks kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)