2-24-15583/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15583

Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. D. K.

vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

17 291,95 eurot

Menetlusosalised ja esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479)

Hageja lepinguline

esindaja:

Sigrid Rahkema

(e-

post: XXX)

Kostja: K. D. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine 8.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt K. D. K. hageja Aktiva Finance OÜ kasuks välja väikelaenulepingust

nr. XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg

summas 4053,21 eurot ja seadusjärgne intress summas 605,42 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised summas 225,43 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 29.01.2026 põhinõudelt 4053,21

eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista kostjalt K. D. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

väikelaenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa

ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa osamakselt tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni:

Maksetähtaeg

Põhiosa

Intress VÕS §94

Osamakse kokku

10.02.2026

226,67

18,48

245,15

10.03.2026

229,29

17,89

247,18

10.04.2026

231,95

17,30

249,25

10.05.2026

234,63

16,70

251,33

10.06.2026

237,35

16,09

253,44

10.07.2026

240,10

15,48

255,58

10.08.2026

242,88

14,85

257,73

10.09.2026

245,70

14,23

259,93

10.10.2026

248,54

13,59

262,13

10.11.2026

251,42

12,95

264,37

10.12.2026

254,33

12,29

266,62

10.01.2027

257,28

11,64

268,92

10.02.2027

260,26

10,97

271,23

10.03.2027

263,27

10,30

273,57

10.04.2027

266,32

9,61

275,93

10.05.2027

269,41

8,93

278,34

10.06.2027

272,53

8,23

280,76

10.07.2027

275,69

7,52

283,21

10.08.2027

278,88

6,81

285,69

10.09.2027

282,11

6,09

288,20

10.10.2027

285,38

5,36

290,74

10.11.2027

288,68

4,62

293,30

10.12.2027

292,03

3,87

295,90

10.01.2028

295,41

3,11

298,52

10.02.2028

298,83

2,35

301,18

10.03.2028

302,29

1,58

303,87

10.04.2028

306,08

0,79

306,87

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 29.01.2026 põhinõudelt 4053,21

eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja K. D. K. kanda ja 28% ulatuses hageja

Aktiva Finance OÜ kanda.

2. Mõista kostjalt K. D. K. hageja Aktiva Finance OÜ kasuksvälja menetluskulud

summas 1014,48 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt palus hageja mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevus 13 012,51 eurot, intress 684,20 eurot, sissenõudmiskulud

summas 50,00 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1730,51

eurot, alates 15.10.2024 kuni põhinõude summas 13012,51 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivise määras 13,9% aastas, hageja kasuks menetluskulud summas

1402,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 980,00 eurot ja hageja õigusabikulud 422,50 eurot.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid C AS (edaspidi esialgne võlausaldaja)

ja K. D. K. (edaspidi kostja) 1.04.2022 laenulepingu (edaspidi leping) nr XXX, mille

alusel sai kostja laenu summas 15 000 eurot. Vastavalt 1.04.2022 laenutingimustele

võttis kostja laenu 72 kuuks. Intressi määraks oli 13,9% aastas.

3. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 29.09.2023.a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1.

Kostja sellele ei reageerinud ning ei täitnud oma kohustust laenuandja ees ka täiendava

tähtaja jooksul. 30.10.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta. Lepingu ülesütlemise, so 30.10.2023 seisuga oli kostjal tagastamata

15.-18. osamaksete maksed, s.o 10.07.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni

10.10.2023.

4.

31.10.2023 loovutas esialgne võlausaldaja C AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva

Finants Group (edaspidi hageja) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid

kõrvalkulusid.

5.

31.10.2023 loovutas C AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

6. Kostja võlgnevus hagejale seisuga 31.10.2023 tagastamata laenu põhiosa eest on 13

012,51 eurot.

7. Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 31.10.2023 oli

summas 684,20 eurot. Sõlmitud laenulepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja

tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse

summa koos sellele lisanduva intressiga. Lepingus on pooled kokku leppinud

intressimääraks 13,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15. osamaksest, s.o

10.07.2023 kuni ülesütlemiseni 30.10.2023 summas 684,20 eurot. Kostja intressi

tasunud ei ole.

8. Viivise võlg hagi esitamise seisuga, s.o 14.10.2024 on summas 1730,51 eurot. Viivist

arvestab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni

lepingus kokku lepitud viivisemääras 13,9% aastas kooskõlas laenulepingu

põhitingimuste punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

9. Hageja soovib kostjalt lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele

välja mõista ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni. Seda nõuab hageja kogu põhinõudelt, s.o 13012,51 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 15.10.2024 lepingujärgses viivise määras, s.o 13,9% aastas.

Arvestatuna ühe aasta kohta moodustab viivise summa 1808,73 eurot.

10. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2

summas 50,00 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on hageja saatnud kostjale 3 tasulist

meeldetuletuskirja kogumaksumusega 35,00 eurot (1tk – 25 eur, 13.11.2023

meeldetuletuskiri, 2tk – 5 eur, 28.11.2023 teine meeldetuletuskiri, 3 tk – 18.12.2023

kolmas meeldetuletuskiri). Lisaks makseviivitusega tekkinud kulu 15 eurot, mis

sisaldavad endas nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete

otsingu ja päringu kulusid, võlgnikele vastamisega seotud kulusid, võlgnikule tehtavate

kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Tulenevalt eeltoodust leiab

hageja, et 50,00 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad

rahuldamisele, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on teinud kõik endast võimaliku, et

teavitada kostjat võlgnevusest ja selle tasumise vajadusest.

11. Lisaks põhivõlale, viivisele, intressile ja sissenõudmiskuludele nõuab hageja ka

laenuhaldustasu summas 6,00 eurot. Vastavalt 1.04.2022 sõlmitud laenulepingu

tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu

haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. Laenulepingu

ülesütlemise, s.o 30.10.2023 seisuga oli kostjal tasumata 15.- 18. osamaksete

laenuhaldustasud, s.o 6,00 eurot.

12. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas

17291,95 eurot (s.h põhivõlg 13012,51 eurot, intress 684,20 eurot, sissenõudmiskulud

50,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1730,51

eurot ja täiendav viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas

1808,73 eurot).

13. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine sissetulek 1154,00

eurot ja 3 viimase kuu sissetulek 1833 eurot

14. Võttes arvesse, et kostja keskmine sissetulek oli 1833,00 eurot kuus ning muud

igakuised finantskohustused puudusid, jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 1522,16

eurot igapäevasteks majandamiskuludeks.

15. Hageja esitas 13.06.2025 menetlusdokumendis vastavalt 20.05.2025 kohtunõudele

VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, s.o määras kostjale uued tagasimaksed.

Ümberarvestamise aluseks on hageja võtnud järgmised andmed: Lepingu nr XXX

alusel sai kostja laenu enda kontole 15000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

perioodil 10.05.2022 – 10.09.2027. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid

teinud kokku summas 4344,39 eurot. Hageja esitas ümberarvestuse arvestades VÕS §

94 lg 1 intressimääraga.

16. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa 3804,48 eurot ja intressid 539,91

eurot. Tasumata seega põhiosa 11 195,52 eurot ja intressid 877,01 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt oleks seega kostjal tasutud osamaksed 10.05.2022 –

10.04.2024 täielikult ning 10.05.2024 osaliselt. Hageja märgib, et ümberarvestuse

korral lepingu ülesütlemise seisuga 30.10.2023 ei olnud kostja kolme järjestikuse

osamaksega võlas.

17. Juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja

alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS §

108 lg 1 alusel ning välja mõista 13.06.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa

2542,59 eurot ja intressid summas 460,19 eurot (s.o osamaksed 10.05.2024 –

10.06.2025) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas

alates otsuse tegemisest kuna täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt

lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni järgnevalt vastavalt esitatud

maksegraafikule.

18. Kostja on teinud lepingu alusel 14. maksegraafiku järgset makset, viimane neist tasutud

27.06.2023. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud 2 aastat. Ka

kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi

lahendada ka osade kaupa tasumisega. Seetõttu leiab hageja, et kostja kohtueelne

käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus

täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused

19.

30.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus välja mõista kostjalt

30.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 3829,14 eurot, intressid

586,36 eurot ning viivised 416,46 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt

lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni järgnevalt vastavalt esitatud

maksegraafikule.

Kostja seisukoht

20. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole ega istungile ei ilmunud.

Maakohtu seisukoht

21. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtaga ning uurinud esitatud

tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

22. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt palus hageja mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevus 13 012,51 eurot, intress 684,20 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1730,51 eurot, täiendav viivis, mis vastab ühe

aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 1808,73 eurot, sissenõudmiskulud

summas 50,00 eurot ja laenuhaldustasu 6,00 eurot. 30.12.2025 esitatud hagiavalduse

täienduse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt 30.12.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud põhinõude 3829,14 eurot, intressid 586,36 eurot ning viivised 416,46 eurot.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja

viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni järgnevalt vastavalt

esitatud maksegraafikule.

23. Kohus tuvastab, et C AS ja kostja sõlmisid 1.04.2022 laenulepingu nr. XXX, mille

kohaselt väljastas C AS kostjale laenu summas 15 000 eurot. Laenuleping sõlmiti

tagastamise lõpptähtajaga 10.09.2027 intressimääraga 13,9 % aastas ja krediidi

kulukuse määraga 15,01%. Esialgne võlausaldaja on laenusumma kostjale välja

maksnud (dtl 18-31). Kohtule esitatud kostja poolt tehtud laenumaksete aruande

kohaselt on kostja tasunud laenu tagasimakseid kuni 10.05.2022 (dtl 50-53). Laenu

maksegraafiku kohaselt pidid 15. – 18. osamakse toimuma kuupäevadel 10.07.2023,

10.08.2023, 10.09.2023 ja 10.10.2023. Kostja nendeks kuupäevadeks makseid

teostanud ei ole.

24. Esile toodud asjaoludel andis C AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on C AS ja

kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

25. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS §

406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098,

p 14)

26. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM

16,95%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

27. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli

seega 3*16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu KKM oli 15,01 % aastas (dtl 18),

seega kostjale antud laenu KKM mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.

28. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda

ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023

määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023

määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

29. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

30. Hageja märkis hagiavalduses, et enne lepingu sõlmimist on krediidiandja omandanud

teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse

hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal

kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses.

31. Hageja on seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud, esialgne

võlausaldaja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks

ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd esialgne

võlausaldaja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja

sissetulekud.

32. Esialgne võlausaldaja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta

vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud

päringud maksehäireregistritesse, mille mõlema andmetel puudusid kostjal

maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte

kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga, mille kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

sissetulek 1154,00 eurot ja 3 viimase kuu sissetulek 1833 eurot. Arvestatud igakuisteks

kohustusteks on 0,00 eurot. Hageja arvutuste kohaselt jäi seega peale laenu väljastamist

kostjale kätte 1522,16 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Hageja selgitas, et

arvestades laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

33. Kohtu hinnangul ei saa laenuandja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja ei ole piisavalt selgitanud,

kuidas on kontrollitud kostja teiste varaliste kohustuste suurust. Laenuandja on kostja

sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist. Samas laenuandja ei ole küsinud

kostja konto väljavõtet ning hageja ei ole ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu

teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on viidatud punktis

selgitanud, et: „Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muu teabe on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et hageja

välja toodud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe,

mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste ammendav

suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud

teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline välja selgitada laenutaotleja

sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet

igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku

ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja

krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud

kostja igakuiseid kohustusti jne. Laenutaotluses on välja toodud, et kostjal on üks

ülalpeetav, kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks kontrollitud infot

ülalpeetavate kohta.

34. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so

küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning

nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta,

et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p

55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet

ega ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja kontrollinud ei ole. Nendel

põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

35. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest

tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal

kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras

intressi. 2

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94

36. Kohus on 20.05.2025 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on

kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis

hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata

tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

37. Hageja esitas 13.06.2025 VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, s.o määras kostjale

uued tagasimaksed ja edastas uue maksegraafiku, millega hageja on määranud kostjale

tagasimaksed ajavahemikus 10.01.2026-10.04.2028. Ümberarvestamise aluseks võttis

hageja järgmised andmed: Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu enda kontole 15000

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.05.2022 – 10.04.2028 (dtl 152-

153). Maksegraafik on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu 12.07.2025 kätte

toimetatud. Vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle

tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

38. Kohus tuvastab, et kostjale üleantud laenusumma on 15 000 eurot ja kostja poolt

laenuandjale tagasi makstud summa 10.05.2022 – 30.10.2023 selle perioodi jooksul on

4349,39 eurot (dtl 154). Hageja esitas ümberarvestuse arvestades VÕS § 94 lg 1

intressimääraga. Ümberarvestuse kohaselt on kostja poolt tasutud põhiosa 3804,48

eurot ja intressid 539,91 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks seega kostjal tasutud

osamaksed 10.05.2022 – 10.04.2024 (osamaksed 1-124) täielikult ning 10.05.2024

(osamakse 25). osaliselt. Ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga

30.10.2023 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas. Seega on laenuandja

poolt laenulepingu ülesütlemine tühine.

39. Hageja märkis, et juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks,

esitab hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 30.12.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud põhinõude 3829,14 eurot, intressid 586,36 eurot, viivised 416,46 eurot ning

viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas alates otsuse

tegemisest kuna täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses

viivisemääras 13,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni järgnevalt vastavalt esitatud maksegraafikule.

40. Kohus tuvastab, et kohtulahendi tegemise aja seisuga 28.01.2026 oleks kostja pidanud

laenuandjale olema ära tasunud maksed perioodil 10.05.2022-10.01.2026 ehk kokku

põhiosa 4053,21 eurot (dtl 125). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 4053,21 eurot.

41. Hageja on kohtu nõudel esitanud koos põhinõude ümberarvestusega ka intressi

ümberarvestuse. 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli seadusejärgne intressimäär 2,15%

aastas. 1.07.2023 kuni 31.12.2023 oli see 4,00%, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4,50%,

1.07.2024 kuni 31.12.2024 4,25%, 1.01.2025 kuni 30.06.2025 3,15% ning 1.07.2025

sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

kuni 31.12.2025 2,15%. Kohtuotsuse jõustumisel on seadusjärgne intressimäär 2,15%.

Ümberarvestatud intress perioodi eest 11.05.2024 ehk poolikult tasutud osamaksest

järgmisest päevast kuni 31.12.2025 on suurusega 586,36 eurot. Sellele lisandub

kohtuotsuse jõustumise hetkeks sissenõutavaks muutunud 10.01.2026 osamakse intress

summas 19,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

intressid summas 605,42 eurot.

42. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleval juhul on poolte vahel

sõlmitud lepinguga ettenähtud viivisemääraks kokku lepitud 13,9% aastas ehk 0,0386%

päevas arvestatuna 360-päevase aasta baasil. Kohus märgib, et tarbijalt ei või VÕS §

415 lg 1 järgi nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist.

Arvestades, et laenuandaja ja kosja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist

tarbijakrediidilepinguga, milles kokku lepitud viivisemäära tühisuse tõttu seoses

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tuleb kohaldada VÕS 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivisemäära. Seega saab kostjalt välja mõista viivise üksnes VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätetatud määras. Hageja on arvestanud kostjalt viivist alates

10.05.2024, so alates uue maksugraafikujärgsest tasumata maksest. Kohus märgib, et

hageja poolt esitatud uus maksegraafik on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu

12.07.2025. Seega ei saanud kostja enne maksegraafiku temale kättetoimetamist olla

kuidagi viivituses maksegraafikujärgsete maksetega. Seega ei saa kohus välja mõista

kostjalt viiviseid alates 10.05.2024. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuselt summas 4053,21 eurot alates 13.07.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni

(28.01.2026) VÕS § 113 lg teises lauses sätestatud määras summas 225,43 eurot (vt

viivisekalkulaator) ja alates 29.01.2026 põhivõlalt summas 4053,21 eurot kuni

põhivõla tasumiseni.

43. Hageja esitas kohtule VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning

palus kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 30.12.2025 esitatud graafiku

alusel. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada, sest laen on kostja

kasutusse antud, laenu ei ole täielikult tagastatud ja hagejal on TsMS § 369 kohaselt

alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissnõutavaks muutunud kohustusi

õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuse väljamõistmine ei kahjusta

kostjat. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7137,31 eurot vastavalt uuele

maksegraafikule edasiulatuvate maksetena ajavahemikus 10.02.2026 kuni 10.04.2028

osamaksed 46-72.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

45. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

46. Hageja esitas 14.10.2024 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõla 13012,51 eurot, intressid summas 684,20 eurot, sissenõudmiskulud

50,00 eurot, laenuhaldustasud 6,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 1730,51 eurot ja täiendav viivis, mis

vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 1808,73 eurot. Hagiavalduse

esitamisel oli hagi hind 17291,95 eurot.

47. Kohus leidis, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning seetõttu mõistis kohus kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõla summas 4053,21 eurot, VÕS § 94 alusel

seadusjärgse intressi summas 605,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summad

4053,21, viivised alates 29.01.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlalt 4053,21 eurot ning 7137,31 eurot vastavalt uuele maksegraafikule

edasiulatuvate maksetena ajavahemikus 10.02.2026 kuni 10.04.2028 osamaksed 46-72.

Kohus rahuldas hageja menetlusse jäänud nõude, mis moodustab esialgselt kohtule

esitatud hagi hinnast 72%. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 28%

ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja.

48. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud

72% ulatuses.

49. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 980,00 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 929,50 eurot.

Hageja lepinguline esindaja osutab hagejale õigusabi teenust 169,00 eur/h ilma

käibemaksuta.

50. Tasutud riigilõiv 980,00 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

51. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 929,60

eurot (6 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada

põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on

mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise

esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud 4 tundi. Asjaolu, et hageja lepinguline

esindaja ei esitanud korrektset hagi ja kohus on olnud sunnitud tegema hagejale

puuduste kõrvaldamise määruse ja hageja on sellest tulenevalt pidanud puuduste

kõrvaldamiseks menetlusdokumente koostama, ei tähenda seda, et selle kulu peaks

kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu on seega 480 eurot (4 x

120).

52. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta.

Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses

53. Seega hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1409,5 eurot (929,50+ 480).

54. Kostja ei ole kasutanud menetluses lepingulist esindajat ja ei ole esitanud kohtule

menetluskulude nimekirja. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

55. Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 72% ulatuses, siis kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1014,48 eurot (1409,50 eurot x

72 %).

56. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus

märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

57. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik