Legislator Case Law & Legislation
3-26-178/4 AI generated

3-26-178/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-26-178/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja viitab Euroopa

Legislator headnote

AI generated

3-26-178/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja viitab Euroopa

Keywords

AI generated
language barriers cost coverage guarantee language skills abusive language tariff dispute linguistic discrimination
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-178

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

seoses suitsetamise keelamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-26-178.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse

Tartu Vangla vastu seoses suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja viitab Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile Vainik ja teised vs. Eesti. Kaebaja märgib, et tema teada ei

pea ta uuesti kohtusse pöörduma, kui EIK tuvastas rikkumise. Kaebaja palub võimaldada talle

hüvitis seoses inimõiguste rikkumisega. Kaebaja saadeti Tartu Vanglasse 2014. aastal ning

pärast oli vanglas suitsetamine keelatud. Kaebaja leiab, et see oli piinamine, et ta ei saanud

suitsetada. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi

saamiseks.

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 27. jaanuaril 2026 kohtule, et X.X. ei ole

esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-26-178

4. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja

taotleb Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses suitsetamise keelamisega Tartu

Vanglas.

5. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette

olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne

menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist

pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole ehk

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla 27. jaanuari 2026. a vastusest

kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust

seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta

oleks esmalt kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal

täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise nõue.

7. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks praegusel

juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus

tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse

sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

9. Kaebaja on avaldanud kaebuses soovi saada riigi õigusabi. Kuna kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, siis saaks kohus antud vaidluse puhul kaebaja õiguste

kaitseks otsustada õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt

lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on

antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS

§ 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

10. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

3-26-178

11. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud

kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata,

et kaebaja ei suudaks samamoodi kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab,

et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse

§-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole

ta taoliste vaidluste puhul kogenematu.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks

haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS

§ 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)