3-26-178/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja viitab Euroopa
Legislator headnote
AI generated3-26-178/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja viitab Euroopa
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-178
Määruse kuupäev
28. jaanuar 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
seoses suitsetamise keelamisega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-26-178.
2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3. Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1. Tartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse
Tartu Vangla vastu seoses suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja viitab Euroopa
Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile Vainik ja teised vs. Eesti. Kaebaja märgib, et tema teada ei
pea ta uuesti kohtusse pöörduma, kui EIK tuvastas rikkumise. Kaebaja palub võimaldada talle
hüvitis seoses inimõiguste rikkumisega. Kaebaja saadeti Tartu Vanglasse 2014. aastal ning
pärast oli vanglas suitsetamine keelatud. Kaebaja leiab, et see oli piinamine, et ta ei saanud
suitsetada. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi
saamiseks.
2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 27. jaanuaril 2026 kohtule, et X.X. ei ole
esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas.
KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab
kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3-26-178
4. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste
avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja
taotleb Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses suitsetamise keelamisega Tartu
Vanglas.
5. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette
olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud
kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude
lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.
Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks
lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras
tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne
menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on
vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus
halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt
esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning
vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist
pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole ehk
läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla 27. jaanuari 2026. a vastusest
kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust
seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta
oleks esmalt kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal
täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku
kohtueelse menetluse läbimise nõue.
7. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks praegusel
juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus
tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse
sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9. Kaebaja on avaldanud kaebuses soovi saada riigi õigusabi. Kuna kohus tagastab kaebuse
HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, siis saaks kohus antud vaidluse puhul kaebaja õiguste
kaitseks otsustada õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi
seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt
lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on
antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS
§ 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku
seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või
suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda
pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja majanduslik
seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi
õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
3-26-178
11. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud
kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata,
et kaebaja ei suudaks samamoodi kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab,
et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse
§-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute
infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole
ta taoliste vaidluste puhul kogenematu.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks
haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS
§ 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)