Legislator Case Law & Legislation
2-25-20355/4 AI generated

2-25-20355/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-20355/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt N.S’lt hageja B2 Impact OÜ kasuks 3 600 (kolm tuhat kuussada) sissenõutavaks muutunud viivis 555.14 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot).

Legislator headnote

AI generated

2-25-20355/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt N.S’lt hageja B2 Impact OÜ kasuks 3 600 (kolm tuhat kuussada) sissenõutavaks muutunud viivis 555.14 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot).

Keywords

AI generated
unpaid invoices threshold value nutrition claims increased compensation income ceiling contingency fee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-20355

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 27. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-20355

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus N.S vastu võlgnevuse nõudes

3 600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

XXX, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-

post: XXX);

Kostja: N.S (isikukood XXX, elukoht: xxxx, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 27. jaanuar 2026 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt N.S’lt hageja B2 Impact OÜ kasuks 3 600 (kolm tuhat kuussada)

eurot (sh Multitude Bank p.l.c ja N.S vahel 24.04.2024 sõlmitud lepingust ja selle

12.09.2024 sõlmitud lisast tulenev põhivõlgnevus 2 499.14 eurot, intress 510.72 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 555.14 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot (so riigilõiv).

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (385 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

1 (5)

2-25-20355

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 315 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 26.11.2025 Viru Maakohtule hagi N.S vastu põhivõlgnevuse 2 499.14

eurot, intressi 510.72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 555.14 eurot ja sissenõudmiskulude

35 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on

ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte

kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse

kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal

laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda.

Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 24.04.2024. a

laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud

juhiseid (kokku on kostja 8. korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal

kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti

aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos

Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu

lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi

kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud

kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 24.04.2024 a. Krediidilepingu

eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 3 000 eurot. Leping sõlmiti

tähtajatult. 12.09.2024 sõlmisid pooled lepingu LISA laenulimiidi suurendamiseks ja pooled

kehtestasid uueks laenulimiidi summaks 3800 eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei

muutnud. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4 431

eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub

klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 42,66% aastas ehk 0.1168892% päevas.

Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 52,08% aastas.

Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 3000.00, ja päevaintressil 0.1168892% (42,66% aastas)

ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b)

Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse

võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud,

kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel

alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Krediidi kulukuse määra aluseks on VÕS

2 (5)

2-25-20355

§ 406 lg 6 alusel valdkonna vastutava ministri poolt vastu võetud määrus Tarbijakrediidi kulukuse

määra arvutamise korra kohta. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui

palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei

ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest

eelduslikest arvutustest. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne

intressimääraga, s.o. 42,66% aastas ehk 0. 1168892% päevas. Kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid kokku summas 1 933.89 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 631,20

eurot, kulude katteks 86,21 eurot ja intressi katteks 1216,48 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, aprillikuu osamakse summas

196,19 eurot, maksetähtaeg 24.04.2025, maikuu osamakse summas 203,10 eurot, maksetähtaeg

24.05.2025, juunikuu osamakse summas 210,23 eurot, maksetähtaeg 24.06.2025, juulikuu

osamakse summas 217,14 eurot, maksetähtaeg 24.07.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 8.07.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse

lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja

võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu

lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset

tähtaegselt ei tasunud ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes,

lõppeski leping 23.07.2025. a.

2. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 4 431 eurot ja

kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 631,20 eurot, seega kostja

võlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga oli 3 799.80 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada tasumata intressi 42,66% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi

arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata

intress 510.72 eurot.

4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne

Intressimääraga, so 42,66% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 24.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.11.2025

lepingujärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 555.14 eurot.

5. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-

posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad

kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja on

edastanud Kostjale 04.08.2025. a nõudekirja, 18.08.2025 pretensioon ja 08.09.2025 hagihoiatus.

Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: nõudekiri – 25 eurot; 2)

pretensioon – 5 eurot; hagihoiatus – 5 eurot. Kokku: 35 eurot.

3 (5)

2-25-20355

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude

Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja

ankeedi. Viidatud lisa puhul on tegemist väljavõttega kostja taotlusest krediidikonto avamiseks.

Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel. Kostja sissetulekuid ja

väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et

kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast

krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 2 499.14 eurot, intress 510.72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 555.14

eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud

summas 560 eurot, so riigilõiv, ning viivis menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

9. Viru Maakohus võttis 01.12.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud

06.01.2026. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja

Multitude Bank p.l.c vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile,

siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

12. Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja selgitusi ning krediidilepingu sõlmimisel kostja

esitatud pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de

76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 3 600 eurot ulatuses (sh

põhivõlgnevus 2 499.14 eurot, intress 510.72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 555.14 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot). Kohus märgib, et hageja on esitanud hagi resolutsioonis nõudeks

„võlgnevuse summas 3 799.80 eurot, millest põhivõlgnevus 2 499.14 eurot, intress 510.72 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 555.14 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot“. Kohtu arvutuste

kohaselt on võlgnevuse lahti kirjutatud summad kokku liidetuna 3 600 eurot. TsMS § 439 kohaselt

4 (5)

2-25-20355

ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samuti on hageja

eksinud hagihinna arvutamisel, tuues põhiosa summaks 3 799.80 eurot; intressid 510.72 eurot;

viivised 555.14 eurot; sissenõudmiskulu 35 eurot. TsMS § 136 lg 1 II lause alusel nimetab kohus

hagi hinnaks samuti 3 600 eurot.

13. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 560 eurot. Hageja on

nimetanud hagi hinnaks 4 900.66 eurot, kuid TsMS § 136 lg 1 II lause alusel määras kohus hagi

hinnaks 3 600 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasja hinnaga

kuni 4 000 eurot tasuda riigilõivu 455 eurot. Õiguskirjanduses on öeldud, et „menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud

seaduses ettenähtust rohkem“. (vt S. Johanson. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud

väljaanne. § 174. 3.2. b)). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasutud

riigilõivu summas 455 eurot.

16. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Kuna hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust 105 eurot enam (560 –

455), siis viidatud sättest tulenevalt on hagejal õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist.

Kohus selgitab hagejale, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS §

150 lg 6).

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)