2-25-11871/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-11871

Kohtuasi

H.M-i (H.M) hagi Aktsiaseltsi Harku Karjäär vastu

omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja varalise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.M-i 04.11.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja H.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood

10478760), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Triipan

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.10.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus H.M-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-11871

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse eelnev käik

1. H.M (hageja) esitas 23.07.2025 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi Harku Karjäär (kostja)

vastu hagi, milles palus keelata kostjal kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine

kostja kinnistule ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel rahaline hüvitis

elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest. Koos

hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.

2. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos perekonnaga talle kuuluvas eramus XXX

(registriosa nr XXXXXXX). Elamu piirneb kolmest küljest Harku lubjakivikarjääriga ja ühest

küljest Tammi teega. Kostja teostab hageja elamu vahetus läheduses lubjakivi kaevandamist

ja veab kaevandatud materjali mööda teed, mis piirneb hageja kinnistuga. Kuigi

Keskkonnaamet on kostjale väljastanud kaevandamisloa KMIN-086, ei ole kostja täitnud loa

tingimusi, mis näevad ette mürauuringu tellimise juhul, kui kaevandustööd jõuavad hooneteni

lähemale kui 500 meetrit. Kaevandamine on jõudnud hageja kinnistu piirini, ohutusala ei ole

jäetud ning mürauuringut ei ole läbi viidud. Kostja kasutab kaevandamisel suruõhuvasaraid,

mille tulemusel tekivad pidev müra ja vibratsioon. Hageja väitel on nende mõjul kahjustunud

kinnistul asuvad hooned, halvenenud hageja ja tema pere tervis ning elutingimused on

muutunud väljakannatamatuks. Kostja tegevus rikub hageja omandipõhiõigust ja on oluliselt

vähendanud kinnistu väärtust, muutes selle praktiliselt müügikõlbmatuks. Hageja hinnangul

on talle tekkinud märkimisväärne kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab.

3. Hageja taotles hagi tagamise korras esialgselt õigussuhte reguleerimist viisil, et kostjal

keelatakse kaeveloa alusel kaevetööde teostamine lähemal kui 100 m kaugusel hagejale

kuuluva kinnistu XXX-i, registriosa nr XXXXXXX piiridest. Hagi tagamise korras taotletaval

viisil kaevetööde keelamine on hädavajalik tagamaks hagejale ja hageja pereliikmetele

minimaalsel määral elamisväärsed tingimused ning peatada hageja hoonetele vibratsiooni

tulemusel tekkivate täiendavate kahjustuste tekkimine.

4. Maakohus jättis 12.08.2025 määrusega hageja 23.07.2025 taotluse hagi tagamiseks

rahuldamata, hagiavalduse käiguta ning võimaldas hagejal kõrvaldada puudused hiljemalt

22.08.2025. Maakohus selgitas hagejale, et hagiavaldus ei vasta TsMS nõuetele, hageja ei ole

hagiavalduses esitatud nõudeid piisavalt seostanud asjaolude ja asjakohaste õigusnormidega

ning hagi eest ei olnud tasutud piisavas ulatuses riigilõivu. Hagejal tuli lisaks selgitada, miks

ei ole hagi esitatud ka maaomaniku vastu.

5. Hageja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde ja selgitas, et kahjunõuet on lubatud esitada

tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus ekspertiisi abil. Hageja palus

tuvastada kostja tegevusest tuleneva kinnisasja väärtuse vähenemise ulatuse ning märkis, et

tema eesmärk on keelata kostja kaevandustegevusest lähtuvate mõjude suunamine hageja

kinnistule ja mõista välja vastav rahaline hüvitis. Hagi on piisavalt selge, sest sellest nähtub,

milliselt kinnistult ja kelle tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Asjaõigusseaduse (AÕS)

järgi võib kahjunõude suunata ka kinnisasja valdaja vastu, mitte ainult omaniku vastu. Kohus

peab määrama hagi hinna ja andma juhised riigilõivu tasumise kohta.

2-25-11871

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus keeldus 20.10.2025 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis kõik

menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2

kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole hagiga

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kahjulike mõjutuste suunamise nõue on abstraktne,

ebaselge ning mittetäidetav. Kahju hüvitamise nõue ei ole menetletav, kuna see ei ole esitatud

konkreetses rahalises summas ning täitmata on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 ja TsMS §

233 kohaldamise eeldused. Olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning

talle on määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi

kõrvaldamast ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev

määrata talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet

täitma. Ühtlasi esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.

7.1. Maakohus selgitas hagejale, et ta ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste

naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on kahjulike

mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge. Kohus andis hagejale võimaluse nõuet

täpsustada, kuid hageja ei teinud seda (v.a kirjavea parandamise osas). Käesoleval juhul ei ole

kohtutäituril võimalik kontrollida, millal on kaevandustegevusest tulenevate mõjude

suunamine hageja kinnistule lõpetatud, kuna hagi resolutsioonist ei nähtu, milliste

konkreetsete tegevuste lõpetamist hageja taotleb. Isegi, kui kostja võtaks ette konkreetsed

tegevused mõjutuste lõpetamiseks, võib hageja oma subjektiivsest hinnangust lähtudes väita,

et mõjutused jõuavad endiselt tema kinnistule. Selles seisnebki hagis esitatud nõude

abstraktsus – nõudes ei ole märgitud konkreetselt, millised mõjutused, millises ulatuses ja

milliste tegevuste tagajärjel tuleks lõpetada, mis muudab nõude täitmise objektiivselt

kontrollimatuks ja kohtuotsuse täitmise praktiliselt võimatuks.

7.2. Maakohus leidis, et hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole mittevaralise

kahju hüvitamise nõue, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma

et pool peaks selle summaliselt välja tooma. Eelduslikult on nimetatud nõude õiguslik alus

AÕS § 143 lg 2 või VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Hageja sellele vastu ei vaielnud ning

selgitas, et kahjunõude võib esitada tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus

ekspertiisi abil. Hagiavalduse täienduses on hageja palunud tuvastada kostja tegevuse

tulemusel kinnisasja väärtuse vähenemisest tekkinud rahalise kahju suuruse. Kohus järeldas

hageja selgitustest, et hagi on esitatud varalise kahju hüvitamiseks, mitte TsMS § 366 ja

TsMS § 132 lg 3 mõttes mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus märkis, et tuvastushagi ese

saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, mitte faktilise asjaolu

kindlakstegemine (RKTKo 02.10.2019, 2-17-11858, p 10). Kohus selgitas, et rahalist nõuet

saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud konkreetse summana. Hageja ei ole

rahaliste nõuete suurust nimetanud. Kuigi VÕS § 127 lg 1 ja TsMS § 233 lg 1 võimaldavad

määrata kahjuhüvitise hinnanguliselt, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid (RKTKo

21.04.2021, 2-14-6942, p 13), eeldab nende sätete kohaldamine tõendamisraskusi, mis

tulenevad nõude iseloomust või konkreetse juhtumi eripärast. Hageja ei ole aga hagiavalduses

ega selle täpsustuses selgitanud, milles seisnevad ebamõistlikud raskused nõude suuruse

väljaselgitamisel. Vastupidi – hageja on märkinud, et kahju suurust saab määrata ekspertiisi

abil TsMS § 293 lg 1 ls 1 alusel. Kohus ei nõustunud olukorraga, kus hageja püüab oma nõuet

tuletada alles kohtuliku ekspertiisi tulemusel.

2-25-11871

8. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning

saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtuga, et hageja esitatud kahjulike

mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on liialt abstraktne ja ebaselge ning see ei ole esitatud

kujul täidetav. Hageja on oma taotletava õigusliku eesmärgi hagiavalduses selgelt

väljendanud. Hagis ja hagi lisadena esitatud materjalide toel on selgelt esile toodud, milles

seisnevad kostja tegevuse tulemusel hagejale tekkivad negatiivsed mõjutused. Hageja

hagiavalduse peamine eesmärk on keelata kostja kaevandustegevus hagejale kuuluva kinnistu

registriosa nr XXXXXXX piiridest lähemal kui 100 m.

Hageja palus määrata hagis rahalise hüvitise elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva

kinnistu väärtuse vähenemise eest kohtu äranägemisel. Seega oli kahju hüvitamise nõue

hageja poolt esitatud tingimusliku nõudena. Maakohus ei ole määruses selgitanud, miks ei ole

kahju hüvitamise nõuet võimalik menetleda hageja taotletaval viisil. Isegi, kui eeldada, et

hagis toodud alustel ei ole võimalik hageja kahju hüvitamise nõuet menetleda pidanuks kohus

menetlusse võtma hageja mittevaralise kahju nõude, kuivõrd selles osas on hageja nõutavas

määras riigilõivu tasunud. Samuti kuulub kohtu üldise selgitamiskohustuse alla anda hagejale

konkreetsed juhised nõutavas määras riigilõivu tasumiseks, kui hageja ei ole kohtu hinnangul

tasunud riigilõivu nõutavas määras.

Kostja seisukoht

11. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlusega seotud

kulud hageja kanda.

12. Kostja leiab esiteks, et kohus jättis õigesti omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude

menetlusse võtmata. Hageja nõue ei ole täidetav ega selge. Hageja ei toonud ka

määruskaebuses esile, kas ja kuidas on varem formuleeritud nõude pinnalt järeldatav, milliste

mõjutuste keelamist hageja soovib. Hagis on küll toodud, et kostja kaevandab hageja kinnistu

ümber lubjakivi, kuid ei ole esile toodud asjaolusid, mis viitaks, et kostja kuidagi

kaevandamise mõjusid spetsiifiliselt kinnistule suunaks või, milles seisneb täpsemalt mõjude

suunamine, mille keelamist hageja soovib. Ainuüksi viited kinnistutele ei muuda nõuet

selgeks ja täidetavaks. Hageja ei pidanud vajalikuks nõuet täpsustada. Isegi, kui hagis esitatud

nõudest oleks võimalik järeldada, mida hageja (võib-olla) soovib, siis ei oleks maakohus

tohtinud hageja nõuet ise muuta ega ümber sõnastada (TsMS § 439, RKTKo 2-18-17980/127,

p 22). Kostja märgib, et hagi nõude täpne sõnastamine on praegusel juhul eriti oluline

põhjusel, et kostja tegevus maavara kaevandamisel (sh hageja kinnistu piirkonnas) tugineb

talle Keskkonnaameti poolt välja antud maavara kaevandamise loal. Kokkuvõttes järeldas

maakohus õigesti, et TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb hagi jätta läbi vaatamata,

kuna kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on ebaselge ja mittetäidetav.

13. Kostja leiab teiseks, et kohus jättis õigesti varalise kahju hüvitamise nõude menetlusse

võtmata. Hageja ei saa hagi esitada ilma kahju hüvitise suurust määramata. Kostja hinnangul

põhjendas kohus õigesti, miks ei saa rahalist nõuet menetleda, kui hageja ei määratlenud

tekkinud kahju ulatust. Seda kinnitab ka kohtupraktika (RKTKo 03.04.2012, 3-2-1-20-12, p

18).

2-25-11871

14. Kostja leiab kolmandaks, et määruskaebuses toodud väited riigilõivu kohta tuleb kõrvale

jätta. Kohus ei jätnud riigilõivu tasumata jätmise tõttu tervet hagi läbi vaatamata, nagu hageja

väidab, vaid kohus jättis sel põhjusel menetlusse võtmata ainult kahju hüvitamise nõude.

Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-120-16 ei lükka kohtu järeldust ümber. Kohus

jättis mittevaralise nõude menetlemata sisulistel põhjustel mitte ainult vales ulatuses riigilõivu

tasumise tõttu. Kohus ei saanudki mh anda juhist konkreetse riigilõivu summa osas, kuna

rahalise nõude suurus ei olnud kohtule teada ning hageja rahalise nõude suurust ei

täpsustanud.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Hageja palus hagiavalduses esmalt keelata kostjal kaevandustegevusest tulenevate mõjude

suunamise hageja kinnistule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses esitatud

nõue on liialt abstraktne, ebaselge ning see ei ole esitatud kujul täidetav. Maakohus on andnud

hagejale võimaluse oma nõuet täpsustada, kuid hageja seda ei teinud (v.a kirjavea

parandamise osas). Määruskaebuses on hageja küll esile toonud, et tema peamine eesmärk on

keelata kostja kaevandustegevus hagejale kuuluva kinnistu registriosa nr XXXXXXX

piiridest lähemal kui 100 m, kuid sellist nõuet ei ole hageja hagiavalduses esitanud. Seega on

hageja jäänud ka pärast maakohtu selgitusi oma algse nõude juurde ning maakohus on õigesti

hageja nõude menetlemisest keeldunud.

18. Teiseks palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitise kohtu

äranägemisel elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise

eest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti lähtuvalt hageja selgitustest järeldanud, et

hagi on esitatud varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks, mitte TsMS § 366 ja TsMS § 132 lg

3 mõttes mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja

konkreetseid asjaolusid, mis oleksid seotud hageja endaga ning võimaldaksid esitada

mittevaralise kahju nõude eelduslikult VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel. Samuti

nähtub hagiavaldusest, et elutingimuste halvenemisega seotud asjaolud on hageja sidunud

varalise kahju nõudega (kinnistu väärtuse vähenemine). Maakohus on seejuures õigesti

selgitanud, et rahalist nõuet saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud

konkreetse summana. Praegusel juhul ei esine ka ebamõistlikke raskusi nõude suuruse

väljaselgitamisel ning hagejal on võimalik oma nõue tuletada ka ilma kohtuliku ekspertiisita.

Maakohus on põhjalikult selgitanud, miks ei ole hageja esitatud kahju hüvitamise nõuet

võimalik sellisel kujul menetleda, kuid hageja jäi oma hagis esitatud nõude juurde ega

täpsustanud seda. Seega on maakohus õigesti nimetatud nõude menetlemisest keeldunud.

Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

19. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

2-25-11871

20. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostjale hüvitatavad

menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

21. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)