3-26-225/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-225

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri 10.

novembri 2025. a vastuse peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 26. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Viru

Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastust, millega jäeti rahuldamata X-i kaebus

abiprokuröri tegevuse peale. Kaebaja hinnangul rikub vastus kaebaja head nime ja õigust

saada lugupidavat ning erapooletut kohtlemist riigiasutuselt. Kaebaja leiab, et ametlikus

vastuses pole põhjendatud ega vajalik sõnastus, mille kohaselt on tänapäeval normintellektiga

inimesele teada, et avalikes kohtades on kaamerad ja see ei saa tulla kaebajale üllatusena.

Kaebaja hinnangul on probleemiks ka see, et abiprokurör jättis sisuliselt käsitlemata küsimuse

salvestiste seaduslikkusest. Kaebaja palub hinnata, kas 10. novembri 2025. a vastuses

kasutatud väljendusviis on kooskõlas lugupidava ja erapooletu ametialase suhtlusega, ning

anda hinnang, kas kaebuse lahendamisel arvestati sisuliselt tõstatatud probleemidega.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja vaidlustab Viru

Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastuses kajastatut, mille järgi on tänapäeval

normintellektiga inimesele teada, et avalikes kohtades on kaamerad ja see ei saa tulla

kaebajale üllatusena (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse osas, milles kaebaja soovib saada

hinnangut, kas kaebaja kaebuse lahendamisel arvestati sisuliselt tõstatatud probleemidega (II).

I

4. Kohtu hinnangul tuleb kaebus osas, milles kaebaja palub hinnata, kas 10. novembri 2025. a

vastuses kasutatud väljendusviis on kooskõlas lugupidava ja erapooletu ametialase suhtlusega,

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kaebaja on praegusel juhul palunud kohtul tuvastada, et Viru Ringkonnaprokuratuuri 10.

novembri 2025. a vastuses sisalduv lause, mille kohaselt on tänapäeval normintellektiga

inimesele teada, et avalikes kohtades on kaamerad ja see ei saa tulla kaebajale üllatusena, on

õigusvastane, kuivõrd see alandab kaebaja inimväärikust ning tegu pole lugupidava ja

erapooletu ametialase suhtlusega. Seega on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse.

6. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning

pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS

§ 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle

esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on

kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse

võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg

2).

7. Kuigi kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks

vajalik (HKMS § 38 lg 4), siis saab praegusel juhul tuvastamisnõue olla esitatud vaid

preventiivsest huvist lähtudes või võimaliku kahjunõude esitamise eesmärgil. Kaebuse

asjaoludel ei ole kaebajal preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina

vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid

asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14,

3-19-882) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne

oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades

nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Üksnes abstraktne oht, et prokuratuur võib tulevikus sarnaselt

teada anda, et kaebajale ei saa tulla üllatusena, et avalikes kohtades on kaamerad, ei ole

preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Seega on preventiivsel eesmärgil

tuvastamisnõude esitamine välistatud. Vastuses kajastatud lause tunnistamine inimväärikust

alandavaks ei annaks kaebajale aga mingit reaalset õiguslikku eelist, vaid pelgalt moraalse

rahulduse. Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

võimaliku kavatsusega. Lisaks tuleb arvestada, et pelgalt prokuratuuri kirjas märgitud lause

õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane

vastustajale mingeid kohustusi. Seega on kohus seisukohal, et tuvastamisnõude esitamine ei

saa antud juhul aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles kaebaja palus tuvastada Viru

Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastuses sisalduva lause õigusvastasus, HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel.

II

9. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra,

kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda.

10. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a

vastust ka sisuliselt. Kaebaja on kaebuses heitnud ette, et abiprokurör jättis sisuliselt

käsitlemata küsimuse salvestiste seaduslikkusest, st abiprokurör ei pidanud vajalikuks

hinnata, kas selliseid salvestisi üldse tohib menetluses kasutada, mistõttu palub kaebaja anda

hinnang, kas kaebaja kaebuse lahendamisel arvestati sisuliselt tõstatatud probleemidega.

11. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse

menetluskorra. Prokuratuuri tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus

(KrMS) sätestatud korras. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel

isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse

menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine

menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste

rikkumise. KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui vaidlustatud on prokuratuuri tegevus, millega

rikutakse isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri

määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas

vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.

12. Kuna halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega hinnata nende

õiguspärasust, tuleb kaebus osas, milles kaebaja vaidlustab Viru Ringkonnaprokuratuuri 10.

novembri 2025. a vastust sisuliselt, tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)