2-25-15175/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-15175

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

T. L. ja S. L. hagi P. L. vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2715,66 eurot

Hageja II osas 2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja I: T. L., isikukood XXX

Hageja II: S. L., isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja M. V., isikukood XXX

Kostja: P. L., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagejate taotlus kostjalt no 26 pangakaardi väljavõtte saamiseks ning varalise

seisundi ülevaate saamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada T. L. ja S. L. hagi P. L. vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

3. Välja mõista P. L. (L., isikukood XXX) alaealise lapse T. L. (L., isikukood XXX)

kasuks tagasiulatuv elatis alates 14.09.2024 kuni 31.08.2025 kokku 3278,05 eurot.

4. Välja mõista P. L. (L., isikukood XXX) alaealise lapse S. L. (L., isikukood XXX)

kasuks tagasiulatuv elatis alates 14.09.2024 kuni 31.08.2025 kokku 3278,05 eurot.

5. Resolutsiooni p-des 3-4 väljamõistetud elatise võlgnevus tasuda M. V.

arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatise võlgnevus“, näidates makse selgituses

ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse.

6. Välja mõista P. L. (L., isikukood XXX) alaealise lapse T. L. (L., isikukood XXX)

kasuks elatis alates 14.09.2025 kuni T. L. täisealiseks saamiseni XXX

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS §

101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal

40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal

aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti

2-25-15175

Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause), alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

7. Välja mõista P. L. (L., isikukood XXX) alaealise lapse S. L. (L., isikukood XXX)

kasuks elatis alates 14.09.2025 kuni S. L. täisealiseks saamiseni XXX

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS §

101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal

40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal

aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti

Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause), alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

8. Resolutsiooni p-des 6-7 väljamõistetud igakuine elatis tasuda M. V. arvelduskontole

nr XXX iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu 10-ndaks kuupäevaks,

selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist

tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

9. Kui kostja tasus käesoleva menetluse ajal elatist vabatahtlikult, tuleb seda arvestada

käesoleva kohtuotsuse täitmisel.

10. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada Pärnu Maakohtu 20.11.2025 määrusega

kohaldatud hagi tagamine.

11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Lähtudes menetluskulude

jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

12. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

2-25-15175

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud

1. Hagejad esitasid Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu elatis väljamõistmiseks. Hageja I osas

taotletakse elatise väljamõistmist 445 eurot kuus ning hageja II osas 455 eurot kuus alates

14.09.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad esitavad ka tagasiulatuva elatise

nõude perioodi 14.09.2024 kuni 31.08.2025 osas, hagejale I 3268,47 eurot ning hagejale II

3268,47 eurot. Hagi kohaselt kostja ei osale hagejate ülalpidamises. Hagejad esitasid ka

hagi tagamise taotluse ning taotlevad elatise maksmist kostjalt kohtumenetluse ajal hagejale

I 445 eurot kuus ja hagejale II 455 eurot kuus või alternatiivselt miinimum elatise summas.

Hagejad esitasid taotluse nõuda kostjalt no 26 pangakaardi väljavõte sissetulekute teada

saamisekse ja varalise seisundi ülevaade.

2. Kohus võttis 17.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik

seisukoht hagi tagamise taotluse osas 7 päeva jooksul ning hagivastuse 14 päeva jooksul

alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.

3. Hagejad teatasid 25.09.2025, et kostja on dokumendid kätte saanud 17.09.2025. Kostja

võttis hagejate seadusliku esindajaga ühendust ning palus, et hagejad menetluse lõpetaks ja

pakkus hagejatele kompromissi. Hagejad kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud.

4. Hagejad esitas 20.11.2025 hagiavalduse täpsustuse ning taotluse hagi tagamiseks. Hagejad

soovivad elatise väljamõistmist alates 01.09.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS

§ 101 sätestatud määras. Samuti taotlevad hagejad tagasiulatuva elatise väljamõistmist

alates 01.09.2024 kuni 31.08.2025 summas 3402,74 eurot iga hageja osas eraldi. Hagi

kohaselt, kostja ei ole hagejatele elatist tasunud. Koos hagi täpsustusega esitavad hagejad

hagi tagamise taotluse ja taotluse toimetada kostjale dokumendid kätte avalikult Ametlike

Teadaannete kaudu.

5. Kohus selgitas hagejatele 20.11.2025 kirjaga, et hagejate 20.11.2025 hagi täiendust ei saa

lugeda hagi muutmiseks ning kohus ei pea hagi täiendust eraldi menetlusse võtma. Samuti

palus kohus hagejatel täpsustada 20.11.2025 hagi tagamise taotlust ning kas hagejad

soovivad 17.09.2025 hagi tagamise taotluse tagasi võtta.

6. Hagejad esitasid 20.11.2025 hagi tagamise taotluse täpsustuse ning selgitavad, et võtavad

17.09.2025 esitatud hagi tagamise taotluse tagasi.

7. Kohus jättis 20.11.2025 määrusega hagejate 16.09.2025 hagi tagamise taotluse läbi

vaatamata. 20.11.2025 määrusega rahuldas kohus hagejate 20.11.2025 hagi tagamise

taotluse ning kohustas hagi tagamise korras kostjat tasuma hagejatele elatist summas 100

eurot hageja kohta alates 20.11.2025 kuni käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumiseni.

8. 16.09.2025 hagiavaldus koos lisadega, 17.09.2025 menetlusse võtmise määrus, 20.11.2025

hagi täpsustus ja tagamise taotlus, 20.11.2025 määrus ning 20.11.2025 hagi tagamise

2-25-15175

määrus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 13.12.2025. Kostja ei ole

kohtule hagivastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et hagi

lahendamise puhul lähtub kohus hagejate 20.11.2025 esitatud nõuetest.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesoleva otsuse

lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga.

11. Esmalt lahendab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotlused ning seejärel

põhjendab kohus oma seisukohta hagi osas.

12. Hagejad taotlesid, et kohus nõuaks kostjalt no 26 pangakaardi väljavõte sissetulekute teada

saamiseks ja varalise seisundi ülevaate. Kohus leiab, et eeltoodud taotlus ei ole põhjendatud

ning kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna hagejad taotlevad elatise väljamõistmist

miinimumsummas ning kostja ei ole vastust ega vastuväiteid hagile esitanud.

13. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe

lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei pea

PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½

lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada

lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine.

14. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma

22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada

alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes

kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil

vastu vaielnud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejatele elatist alla

miinimumsuuruse, esile toodud ei ole.

15. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja 2 ning § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud

vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108. Kostjale on hagimaterjalid kätte

toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

2-25-15175

Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal

pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

16. Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul

lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise

elatusrahana välja mõista. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud

baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 301,74 eurot. Lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel, ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada. Seega rahuldab kohus hagejate hagi osaliselt ning peab

õiguslikult põhjendatuks mõista kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja elatisraha alates

14.09.2025 (s.o alates hagi kohtule esitamisest) kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS §

101 sätestatud määras.

17. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on esitanud kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude

perioodi 01.09.2024 kuni 31.08.2025 PKS § 101 sätestatud määras, s.o 3402,74 eurot

hageja kohta. Hagejad märgivad, et kostja on tasunud hagejatele elatist 2025 veebruaris 35

eurot ja 2025 märtsis 205 eurot. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hagejate esitatud

tagasiulatuva elatise nõuet põhjendatuks osaliselt. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva

elatise nõude alates 14.09.2024 kuni 31.08.2025 elatise miinimumsumma alusel kokku

3278,05 eurot hageja kohta (s.o perioodil 14.09.2024 kuni 30.09.2024 kokku 163,03 eurot

(287,72/30x17); perioodil 01.10.2024 kuni 31.03.2025 kokku 1726,32 eurot (287,72x6);

perioodil 01.04.2025 kuni 31.08.2025 kokku 1508,70 eurot (301,74x5); kostja poolt tasutud

120 eurot hageja kohta (s.o kokku 240 eurot)).

18. 20.11.2025 määrusega rahuldas kohus hagejate 20.11.2025 hagi tagamise taotluse ning

kohustas hagi tagamise korras kostjat tasuma hagejatele elatist summas 100 eurot hageja

kohta alates 20.11.2025 kuni käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 445 lg

2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi

sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on

seisukohal, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on seatud tsiviilasja menetluse

ajaks ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks. Pärast kohtuotsuse jõustumist tuleneb

elatise maksmise kohustus kohtuotsusest.

19. Kohus juhib tähelepanu, hagejatel ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse

sundtäitmisel 20.11.2025 hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt

väljamakstud elatisabi ulatuses.

20. Hagi tagamise raames hagejatele tehtud väljamaksete ulatuses on riigil kostja vastu

tagasinõude õigus.

21. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel

viivitamatule täitmisele.

22. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui TsMS § 313,

314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks

tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

2-25-15175

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

24. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega

menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik