3-26-230/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-230

Määruse kuupäev

27. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebapiisava toitlustamisega 21.

novembril 2025

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X (kaebaja) esitas 24. novembril 2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-

25/185-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 60 000 eurot seoses 21. novembri 2025

hommikuse toidujagamisega. Taotluse kohaselt ei antud kaebajale hommikuse toidujagamise

käigus ettenähtud toidunormi, vaid valvur lubas toidujagajal anda kaebajale kahe kausi asemel

ühe kausi putru. Kaebaja väitel ei olnud selles kausis putru 600 g. Kaebaja toob välja, et teised

valvurid on korduvalt toitu kaalunud ning veendunud puudulikus koguses. Kaebaja andis

kausi tagasi, kuna valvur ei pakkunud toidu kaalumise võimalust. Kaebaja hinnangul on tema

õigusi raskelt rikutud ja vangistus on muutunud alandavaks ja piinavaks.

2. Tallinna Vangla jättis 19. jaanuari 2026. a otsusega nr 1-9/1-25/185-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla II üksuse vanemvalvuri andmete kohaselt

sai taotleja 600 g putru. Kaebaja on ka varem esitanud pretensioone, et puder ei vasta soovitud

kaalule ning kui valvurid on märganud, et pudrukauss pole piisavalt täis, on taotlejale antud

kaks pudrukaussi. Isegi, kui 21. novembril 2025 oli pudrukausis vähem kui 600 g putru, ei ole

kaebajale kahju tekitatud. Arvestades, et kaebajale väljastati hommikusöök, millest kaebaja

3-24-2495

ise keeldus, samuti kaebaja võimaliku ebamugavustunde ajutist lühiajalist iseloomu (st

kestvust kuni järgmise söögikorrani) ning asjaolu, et puuduvad andmed selle kohta, et

kaebajale oleks tahtlikult soovitud põhjustada kannatusi ja tema inimväärikust sellega

alandada, pole käesoleval juhul mittevaralise kahju hüvitamine põhjendatud. Ka

kohtupraktikas ei ole inimväärikust alandavaks selliseid olukordi peetud.

3. Kaebaja esitas 25. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 60 000 eurot seoses ebapiisava toitlustamisega 21.

novembri 2025. a hommikusöögil. Kaebaja jääb kahjunõudes nr 1-9/1-25/185-1 esitatud

seisukohtade juurde. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava

toitlustamisega 21. novembril 2025.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Vangistusseaduse § 47 lg-st 1 tulenevalt kinnipeetava toitlustamine korraldatakse

rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning

kooskõlas üldiste toitumistavadega. Rahvatervisehoiu seaduse § 22 lg 1 kohaselt peab

toitlustamine kinnipidamisasutuses olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese

terviseseisundile vastav ning katma tema asutuses viibimise ajale vastava osa tema

ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest. Pakutav toit peab katma kinnipeetava

ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist

tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku

üldisi toitumistavasid. Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse

kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks

määruse lisas 1 nimetatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise

toiduenergiavajaduse (Sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määrus nr 29 „Nõuded toitlustamisele

kinnipidamisasutuses“ § 2 lg 1).

7. Kaebaja ja Tallinna Vangla vahel puudub vaidlus, et kaebajale väljastati 21. novembril

2025 hommikusöök, kuid kaebaja tagastas hommikusöögi vanglaametnikule. Kohus nõustub

Tallinna Vangla 19. jaanuari 2026. a otsuses esitatud seisukohtadega. Hommikusöögist ilma

jäämisega ei põhjustatud kaebajale intensiivseid kannatusi. Kuigi kaebaja võis 21. novembri

2025. a hommikul saada mõnevõrra vähem putru, siis loobus kaebaja sellest ise ning

hommikusöök oli talle siiski tagatud. Samuti oli ülejäänud päeva osas toitlustamine

nõuetekohane ning kaebaja ei ole selles osas vanglale ja kohtule kaebuseid esitanud. Kaebaja

ei ole ka välja toonud, millise konkreetse tervisehäire vangla talle mõnevõrra väiksema

toidukogusega põhjustas. Kuigi kaebaja võis tunda tühja kõhu tunnet ja tema heaolu võis

teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaebajale kaasa selliseid

ülemääraseid kannatusi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 4. juuni 2024. a määrus asjas nr 3-24-437, p-d 5 ja 6).

3-24-2495

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh tervise

kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Vangla tegevuse tõttu ei

vähenenud kaebajale määratud päevane kogukaloraaž oluliselt ning talle oli muus osas

nõuetekohane toitlustamine tagatud. Kaebajale ei saanud vangla tegevuse tõttu kaasneda ka

selliseid kannatusi, mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks. Kohtupraktikas on

korduvalt asutud seisukohale, et ühe toidukorra vahelejäämist ei saa iseenesest pidada

väärikust alandavaks ning mittevaralist kahju tekitavaks ka juhul, kui vangla tegevus on

õigusvastane (vt Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-22-473, p 8 ja

Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1596, p 15.1). Vangla

tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud

kahjulikud tagajärjed piirduvad. Tegemist ei ole nii raske rikkumisega, et kaebajal saanuks

tekkida RVastS § 9 lg 1 mõttes rahas hüvitamisele kuuluv kahju, mistõttu on esitatud kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider