3-25-4577/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4577

Haldusasi

S.D kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale seoses

suuremate e-poe arvetega.

Menetlusosalised

Kaebaja – S.D

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada S.D kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 13.12.2025 S.D (edaspidi ka kaebaja) kaebus Tallinna

Vangla tegevuse peale seoses suuremate e-poe arvetega. Kaebusest selgub, et ajavahemikul

01.01.2024 kuni 10.05.2025 lisati vangla e-poe arvetele 15% juurdehindlus, mille tõttu

kannatas kaebaja väidetavalt kahju. Kaebaja soovib enammakstud raha tagastamist. Kaebaja

on esitanud nõuded korrigeerida kaebaja e-arvete summad ajavahemikul 01.01.2024 kuni

10.05.2025.

2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse seal esinenud puuduste tõttu käiguta. Puuduste

kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada kaebuse alust ja kaebuses esitatud nõudeid, esitada

konkreetsed ostud, kus liiga kõrge juurdehindluse tõttu kaebaja õigusi rikuti, esitada Tallinna

Vanglale 22.09.2025 esitatud kaebus koos Tallinna Vangla vastusega, kui selline vastus

olemas on ja teised dokumendid ning tõendid või põhjendus, miks neid esitada ei saa ning

tasuda riigilõiv. Kaebajal tuli puudused kõrvaldada viieteistkümne päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates. Kaebaja sai määruse kätte 07.01.2026, kuid kohtule ei vastanud ja

puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tallinna Halduskohus

selgitas 07.01.2026 antud käiguta jätmise määruses, et kaebuses tuleb välja tuua selge nõue

või nõuded vastavalt HKMS §-le 37. Kohtule pole selge, kas kaebaja on esitanud kahju

hüvitamise nõude või mõne teise nõude. Kohus tõi käiguta jätmise määruses välja, et rahalise

hüvitise nõudmisel tuleb märkida ka hüvitise suurus. Kaebaja pole välja toonud hüvitatava

kahju suurust ega palunud kahju suurust kohtul määrata. Vastupidi, esitatud nõue on hoopis

läbi vaadata ja korrigeerida kaebaja poolt tehtud ostud. Kokkuvõtvalt pole kaebaja kohtule

vastanud ega nõudeid puudutavaid puudusi kõrvaldanud. Kohtu hinnangul takistavad

puudused nõuetes asja läbivaatamist.

4. Isegi kui mingisugusel põhjusel tuleks kaebaja kaebust siiski menetleda, esineb siiski alus

kaebuse tagastamiseks. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada muu hulgas

andmed riigilõivu tasumise kohta. HKMS § 104 lg 1 esimene lause sätestab, et kaebuse

esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Sama paragrahvi

lõige 2 sätestab muu hulgas, kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud

seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks

tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või

jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Käiguta jätmise määruses tõi kohus välja HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule

kaebuse esitamisel riigilõivu riigilõivuseaduse kohaselt (RLS). RLS § 60 lg 1 sätestab, et

halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv 20 eurot. Sama paragrahvi lõige 2

sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks

kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist

taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20

euro ja mitte üle 1050 euro. Vastavalt esitatavale nõudele tuli kaebajal ka riigilõiv tasuda

juhindudes eelnimetatud sätetest. Kaebaja ei ole nõudeid täpsustanud ega kaebuselt riigilõivu

tasunud. Kohus möönab, et käiguta jätmise määruses pole kohus konkreetset riigilõivu

summat välja toonud, kuid samas viitas alusele, mille järgi riigilõivu arvestatakse ja pani

kohustuse riigilõiv tasuda, mida kaebaja teinud ei ole. Riigilõivu suurus sõltub kaebusest

esitatavast nõudest.

Kokkuvõtvalt tagastab kohus kaebuse, sest kaebaja pole puudusi kõrvaldanud ja puudused

takistavad asja läbivaatamist.

5. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

2(2)