2-25-20531/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-20531

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X.Z vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1812,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova

Kostja X.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X.Z vastu ESTO AS ja X.Z vahel 10.09.2023 sõlmitud

krediidikonto lepingust nr #57961584142 tulenevas võla nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus

hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 28.11.2025 hagi X.Z (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 1311,29 eurot, intressi 199,77 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 133,71 eurot, ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt alates 29.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja

palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna

riigilõiv 315 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.

2. Hageja nõue tuleneb ESTO AS (krediidiandja) ja kostja vahel 10.09.2023 sõlmitud tähtajatust

arvelduskrediidilepingust nr #57961584142, millega kostja sai võimaluse kasutada krediidilimiiti

kuni 1510 eurot. Kostja on lepingu digitaalselt allkirjastanud. Lepingujärgne aastane intressimäär

oli 40,7%, krediidikulukuse määr 49,22%, igakuine tagasimakse 15. kuupäeval minimaalselt

1/60 eelnenud viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

Kasutusse võetud krediidi tagasimaksete arv 60.

3. Hageja leidis, et krediidiandja järgis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja sõnul kontrollis krediidiandja kostja esitatud teavet laenutaotlusel

esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja oli märkinud taotlusele enda

sissetulekuks 1300 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja majapidamiskuludeks 100 eurot

(krediidiandja lähtus 234 eurost). Krediidiandja tegi päringud creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud

metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

4. Kostja kasutas krediiti kokku 1500 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 754,89 eurot, millest

krediidiandja arvestas põhiosa katteks 188,71 eurot, intresside katteks 536,18 eurot,

meeldetuletustasude katteks 15 eurot ja lepingu muutmise tasu katteks 15 eurot.

5. Kostja rikkus lepingut, kui jättis 01.09.2024, 01.10.2024 ja 01.11.2024 kolm järjestikust

osamakset tähtaegselt tasumata. Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostja e-postiaadressile XXX

lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud

võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Krediidiandja hoiatas kostjat teates, et täiendava tähtaja

jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja luges

lepingu ülesöelduks 17.12.2024. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul

võlgnetavate summade tasumata jätmise korral on temal õigus loovutada krediidiandja nõude

inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. 02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista:



1311,29 (1500-188,71) suurune põhivõlg,



199,77 intress perioodi 03.08.2024-17.12.2024 eest,



133,71 eurot, mis on sissenõutavaks muutunud viivis 18.12.2024–28.11.2025 eest VÕS §

113 lg 1 teises lause sätestatud määras ja alates 29.11.2025 viivis põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras,



35 eurot sissenõudmiskulud, sest hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke

pingutusi, et saada kostjaga kontakti. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega

seoses on kantud kulusid: 01.02.2025 nõudekiri (25 eurot), 20.01.2025 kiri (5 eurot),

10.03.2025 kiri (5 eurot).

7. Pärnu Maakohus andis 01.12.2025 kohtumäärustega hagejale tähtaja, et selgitada

vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgimist ning esitada nõude ümberarvutus, kui kohus

peaks leidma, et krediidiandja ei ole laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena tuleb hagejal tagasimaksed uuesti

määrata, võttes arvesse intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Kohus palus ka välja tuua,

kas leping on ümberarvestuse tulemusena kohaselt üles öeldud, muuhulgas, kas kostja oli ka

ümberarvutuse korral enne lepingu ülesütlemist kolme järjestikuse tagasimaksega VÕS § 416 lg

1 mõttes viivituses.

8. 01.12.2025 ja 05.12.2025 teavitas hageja, et kostja on teinud tagasimakseid 754,89 eurot,

seega on põhinõue 745,11 eurot ja intress alates 12.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni

17.12.2024 81,42 eurot, viivis on alates 18.12.2024 kuni 15.12.2025 79,50 eurot ja

sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja ümberarvestust ei esitanud.

9. Pärnu Maakohus võttis hagi 05.12.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 14

päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada kahele e-posti aadressil, XXX .

Kostja kinnitas 15.12.2025 kohtuga peetud telefonivestluses, et tema e-postiaadress on … .

Kohus toimetas kostjale materjalid kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel 23.12.2025.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb

kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on tuginenud

hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ning

loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib käesolevalt maksma panna.

11. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud,

et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest

imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

11.1 . Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub

ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad.

Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma

rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN,

p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

11.2 Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki

talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit,

sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist

ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3

p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

11.3 Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja

esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud,

et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt.

Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on

leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et

muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga

tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

12. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel

esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Krediidiandja tugines kostja andmetele oma

sissetuleku ja väljaminekute kohta ning andmetele, mis nähtusid MTA-st, ja vastustest

päringutele taust.ee-st ja creditinfo.ee-st. Krediidiandja lähtus sellest, et kostja regulaarne

sissetulek on 1300 eurot, finantskohustused 300 eurot ja majapidamiskulud 234 eurot, võttes

aluseks kostja enda esitatud andmed, suurendades ise majapidamiskulusid.

12.1. Kohus leiab, et eeltoodu ei ole piisav, et hinnata VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohase

hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas viidatud Euroopa Kohtu

ja Riigikohtu praktikaga kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui

lähtuda kostja esitatud andmetest ning MTA ja creditinfo.ee ja taust.ee vastustest, sest need ei

võimalda hinnata kostja kohustusi. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli

kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav

ning ta ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

13. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja

hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et krediidiandja ütles lepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt

kehtivalt üles. Hageja ei esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.

13.1. Kohus selgitab, et krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi

tarbija makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda järgmistel tingimustel:

•

tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega,

•

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja

•

krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase

tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.

13.2. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused oli

täidetud ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvutuse korral. Kohus andis hagejale

01.12.2025 tähtaja, et selgitada põhinõude ja viivisenõude kujunemist ning selgitas, et hagejal

tuleb teha nõude ümberarvutus ning tagasimaksed uuesti määrata, võttes arvesse intressimäära ja

muude kulude vähenemisega. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele VÕS § 4034 lg 7

kohaseid ümberarvutusi.

13.3. Kohus leiab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaste ümberarvutuste esitama jätmise tõttu ei ole hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärgi arvestades tõendanud, kas ja

millal kostja maksetega viivitusse jäi ega seda, millal krediidiandja oleks saanud lepingu üles

öelda. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemise materiaalsed eeldused VÕS § 416 lg 1 mõttes

oleksid olnud täidetud. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud maksete tasumisega viivituses

ka siis, kui lähtuda VÕS § 4034 lg 7 kohastest ümberarvutustest, mille järgi saanuks

krediidiandja kostjalt nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kohtul ei ole

võimalik hagiavalduses väljatoodust ega lisatud tõenditest ise järeldada, millal kostja kolme

makse tasumisega VÕS § 416 lg 1 mõttes viivitusse jäi.

14. Seega jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

15. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus jätab hagi

rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik