3-25-851/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-851

Määruse kuupäev

27. jaanuar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr

2-25/1-3/59 ja 2. aprilli 2025. a vaideotsuse

nr 1-8/2-25/46-2 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus asjas nr 3-25-851.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 20. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/59 X.X.-i (kaebaja)

süüdi Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud „Tartu

Vangla kodukorra“ (Tartu Vangla kodukord) punkti 12.12 nõuete rikkumises ning määras

talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise neljaks ööpäevaks.

2. Kaebaja esitas Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/59 peale vaide

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 2. aprilli 2025. a vaideotsusega nr 1-

8/2-25/46-2 kaebaja vaide rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale.

Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkiri nr 2-25/1-3/59 on õigusvastane

ja tuleb tühistada ning vangla tegevus tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja taotleb ka 2. aprilli

2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/46-2 põhiseadusvastaseks tunnistamist ning tühistamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2

rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning

kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes

riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest.

5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel. Kaebaja

sai ringkonnakohtu määruse kätte 22. jaanuaril 2026.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104

lõiked 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga

2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning

kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes

riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest.

Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus 22. jaanuaril

2026, mil kaebaja sai kätte Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse (HKMS § 179

lõike 3 teine lause). Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026 määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse peale, ei mõjuta Tartu Halduskohtu 18.

detsembri 2025. a määruse jõustumist. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega

kulgema 23. jaanuaril 2026 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt 26. jaanuaril 2026 (HKMS § 67

lõike 4 teine lause). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud,

riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat

tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab

asja läbivaatamist.

8. Kuivõrd kaebaja on nii Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse kui ka Tartu

Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse peale esitatud määruskaebustes toonud välja, et

kohus ei ole pakkunud võimalust tasuda riigilõivu osamaksetena, siis peab kohus vajalikuks

selgitada järgmist. Kui kaebaja soovib riigilõivu tasuda osamaksetena, tuleb tal selleks esitada

kohtule taotlus, mitte kohus ei pea seda omal algatusel pakkuma. Kaebaja ei ole esitanud

siiani Tartu Halduskohtule taotlust riigilõivu tasumiseks osamaksetena, ehkki Tartu

Ringkonnakohus osutas sellele võimalusele 21. jaanuari 2026. a määruses. Isegi kui kaebaja

oleks vastava taotluse esitanud, oleks kohus jätnud selle rahuldamata, kuivõrd kohus on 18.

detsembri 2025. a määruses hinnanud kaebuse eduväljavaateid kasinateks (vt ka Tartu

Halduskohtu 17. detsembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1525).

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)