2-25-106272/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 27. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-25-106272

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R.S vastu 290

euro 39 sendi suuruse põhivõla ja

kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

561 eurot 35 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja R.S (isikukood XXX, elukoht XXX e-

post XXX, XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 30.04.2025 hagi R.S vastu 290 eurot 39

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 290 eurot 39

senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21.12.2022–

05.06.2025 eest 171 eurot 27 senti ning viivis 24% aastas põhivõlalt (290 eurot 39

senti) alates 06.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses

kui põhivõlg (290 eurot 39 senti).

3. Jätta menetluskulud R.S kanda.

4. Mõista R.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 375 eurot

ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (375 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada tagaseljaotsus R.S-ile kätte

Ametlike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

R.S (kostja) vastu 590 euro 90 sendi saamiseks, tulenevalt Telia Eesti AS (teenusepakkuja)

ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse lepingust ja seadmete üürilepingust, millest tulenevad

nõuded on teenusepakkuja hagejale loovutanud.

1.1. Pärnu Maakohus tegi kostjale 04.03.2025 määrusega makseettepaneku. Pärnu Maakohus

lõpetas 30.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis 08.05.2025 määrusega

hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja, et esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus.

1.2. Hageja esitas 05.06.2025 hagi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS

(teenusepakkuja) ja kostja ruuteri ja digiboksi üürimiseks ning sideteenuse osutamiseks kaks

lepingut. Teenusepakkuja ja kostja sõlmisid 13.10.2020 tähtajatu ruuteri üürilepingu ja

sideteenuse lepingu nr 1196895, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või

telefoni teenust ja üüris seadet ruuter Genexis ED500. Teenusepakkuja ja kostja sõlmisid

30.08.2021 tähtajatu digiboksi üürilepingu ja sideteenuse lepingu nr 1381811, mille alusel

tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris

VIP4302 (lepingud).

Kostja rikkus lepinguid, kui ta jättis perioodil 09.2022–12.2022 arved tasumata, samuti

sellega kui ta ei tagastanud üüritud seadmeid teenusepakkujale ega hüvitanud kahjuna

seadmete maksumust (42,25 + 74,25). Teenusepakkuja ütles kostjaga sõlmitud lepingu

24.11.2022 üles ja loovutas enda lepingutest tulenevad nõuded 13.11.2024 hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

1.3. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 290 eurot 39 senti,

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 171 eurot 27 senti ning viivis

24% aastas põhivõlalt (290 eurot 39 senti) alates 06.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 533 eurot (riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot) ning

seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 30.06.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte 02.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus proovis

kostjale menetlusdokumente eelnevalt kätte toimetada järgmistel viisidel (dtl 142):



30.06.2025 tehti menetlusdokumendid Avaliku e-Toimiku kaudu kätte toimetatavaks



28.07.2025 saadeti menetlusdokumendid e-posti aadressile XXX (rahvastikuregistri

ning Maksu- ja Tolliameti andmetel kehtiv e-posti aadress alates 14.03.2025), vastust

ei saadud



28.07.2025 saadeti menetlusdokumendid e-posti aadressile XXX (rahvastikuregistri

andmetel kehtiv e-posti aadress alates 29.11.2017), vastust ei saadud



22.07.2025, 28.07.2025 ja 16.08.2025 helistatud tel XXX (rahvastikuregistri andmetel

kehtiv alates 23.07.2013),



helistatud tel 5919 3881 (kehtiv alates 29.11.2017) – ei ole kasutusel



helistatud kostja emale (XXX) rahvastikuregistris sama telefoninumber, kostja ema

vastas telefonikõnele 17.12.2025, kinnitas, et kostja ei ela XXX, kontakt ja ühendus

kostjaga puudub.



04.08.2025 saadetud tähtsaadetis rahvastikuregistrijärgsesse elukohta XXX. Saadetis

tagastatud. Kostja ema kinnitas telefonikõnes, et kostja ei ela seal.



11.10.2025 asutustele tehtud päringust uusi andmeid ei ilmnenud.



21.10.2025 Politsei- ja Piirivalveamet vastas päringule, uusi andmeid ei ole.



Töötamise registris aktiivseid töötamise kandeid ei ole.

Kuivõrd kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte

02.01.2026, oli kostja aega esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 23.01.2026 (k.a). Kostja

tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus

TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja

hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3

kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas

kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177

kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.

6.1. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja

kanda. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega 05.06.2025 menetluskulude nimekirja,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 533 eurot, millest riigilõiv on

175 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338

eurot (km-ta) kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja palus

lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on

käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik

kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

6.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes.

Põhjendatud on ka hageja taotlus hüvitada 20 eurot TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt

menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses.

6.3. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud

ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

6.4. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu poolteist tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 120

eurot (km-ta). Kohus arvestab, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, tegemist

oli tüüphagiga, samuti arvestab kohus sellega, et põhinõue on 290 eurot 39 senti ning

menetluskulud ei peaks sellise tüüphagi puhul ületama hagi hinda. Kohus leiab, et kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 375 eurot, millest

175 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot lepingulise

esindaja kulud.

6.5. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10

mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab

tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin