2-24-132531/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-132531

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N.E vastu

põhivõlgnevuse 15966,41 eurot, intressi 858,97 eurot,

sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja viivise nõudes

Hagihind

23 493,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, asukoht XXX, lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja N.E, isikukood XXX, elukoht XXX

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi N.E vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 15 966,41 eurot, intress 858,97 eurot,

sissenõudmiskulud 70 eurot ja viivis 5080,28 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 08.11.2024 kuni põhinõude 966,41 euro

täitmiseni viivis määras 15,8 % tagastamata põhinõudelt aastas.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 08.11.2024 kuni põhinõude 15 000 euro

täitmiseni viivis määras 8,9 % tagastamata põhinõudelt aastas.

5. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 2080 eurot.

7. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (2080 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-24-132531

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 8000,00 euro saamiseks. Kohus tegi 12.09.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu

15.10.2024 määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.10.2024 määrusega jättis kohus

hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks ning täiendava riigilõivu

tasumiseks.

2. 07.11.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt Swedbank AS ja kostja sõlmisid 26.01.2021

tarbijakrediidilepingu nr. 21-004684-AL, millest alusel sai kostja laenu. Kostja ja BB Finance

OÜ sõlmisid 01.12.2020 lepingu nr 2102026760, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu

tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lepingus nr. 21-004684-AL lepiti

kokku intressi määr 8,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 10,10%. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu

haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingus nr 2102026760 lepiti kokku intressi määr

15,8% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,99%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei

täitnud, saatis Swedbank AS kostjale 21.05.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma

võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 08.06.2021. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis BB Finance OÜ 31.05.2021 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles BB Finance OÜ

lepingu üles 15.06.2021. Swedbank AS loovutas 16.08.2021 kostja vastase nõude OÜ Aktiva

Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. BB Finance OÜ loovutas 17.06.2021

kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja

on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast

oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitas tõendina laenuandja selgituse, pangakonto

väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

2-24-132531

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Kostja sõlmis laenulepingu nr. 21-004684-AL, mille alusel sai kostja laenu summas

15000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja põhiosa

katteks teostanud makseid teostanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 15000,00

eurot. Kostja sõlmis laenulepingu nr. 2102026760, mille alusel sai kostja laenu summas 1000,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja on põhiosa katteks

teostanud makseid summas 33,59 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 966,41

(1000-33,5) eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 15 966,41 eurot (15000+966,41).

Lepingus nr. 21-004684-AL on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9% aastas. Lepingu

alusel kohustus kostja tasuma intressi vastavalt maksegraafikule. Kostjal on intressi võlgnevus

alates 20.03.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 08.06.2021 summas 821,31

(196,63+228,68+237,60+150,48+7,92) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr.

2102026760 on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,8% aastas. Lepingu alusel kohustus

kostja tasuma intressi vastavalt maksegraafikule. Kostjal on intressi võlgnevus alates 31.03.2021

osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 30.05.2021 osamakseni summas 37,66

(12,7+12,56+12,4) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi

võlgnevus summas 858,97 (821,31+37,66) eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises

menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei

ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja taotleb mõlema lepinguga seotud sissenõudekulude

hüvitamist summas 50 eurot, kokku 100 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu nr. 21-004684-AL

põhivõla summalt 15 000,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

09.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras

8,9% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

4561,48 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu nr. 2102026760 põhivõla summalt 966,41 eurot

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 16.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras 15,8% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 518,80 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub

kostjal viivisevõlgnevus kokku summas 5080,28 (4561,48 +518,80) eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist lepingu nr. 21-004684-AL põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

08.11.2024 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 8,9% aastas. Edaspidi nõuab hageja

viivist lepingu nr. 2102026760 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 07.11.2024

intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,8% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus 15966,41 (15000+966,41) eurot, intress 858,97 (821,31+37,66)

eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5080,28 (4561,48

+518,80) eurot, mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 08.11.2024 kuni lepingu nr. 21-

004684-AL põhinõude summas 15000,00 eurot täitmiseni lepingu intressimääraga võrdses

määras viivisemääras 8,9% aastas ja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 08.11.2024 kuni

lepingu nr. 2102026760 põhinõude summas 966,41 eurot täitmiseni lepingu intressimääraga

võrdses määras viivisemääras 15,8% aastas.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja väited, et teine isik sõlmis tema nimel

tehinguid on paljasõnalised ja tõendamata. Ei ole tõendatud asjaolu, et kostja nimel on

laenulepinguid sõlminud kolmas isik. Hageja on tõendanud, et laenuandja on lepingud sõlminud

just kostjaga. Isegi, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et on kolmas isik on kostja teadmata

kostja nimel laenu võtnud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Lepingu on

digitaalselt allkirjastanud kostja, samuti pangakonto väljavõtte. Tuginedes eeltoodule on

lepingud sõlmitud arvutivõrgu abil ID-kaarti ja PIN- koode kasutades. ID-kaardi ja selle PIN-

koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu

omakäelisel allkirjal.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-24-132531

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel tema pole laene võtnud ja ta pole neist teadlik olnud.

Kostja isikuandmeid on kuritarvitatud I.K poolt kelle kohta on ka paar aastat tagasi politseiga

koostööd tehtud ning kohtus käidud selle aasta jaanuaris. Kui kohus läbi sai ja ta 2 aastat

tingimisi sai arvas, et see lugu on lõppenud. Nüüd ilmneb, et neid laene ja pangakontosi on veel

kostja nimele tehtud. Kostja ei ole isiklikult võlanõudest teadlik olnud kuna dokumendid on

saadetud selle inimese poolt esitatud valedele meilidele. Samuti ei oma kostja ka OP pangas

pangakontot mille väljavõtted saadeti, kus on välja toodud laekumised kellegi M N.E nimele,

kostjal puudu täielik seos selle pangaga. Kostjale on arusaamatu kuidas said laenuandjad anda nii

kergekäeliselt laene isikule kellel puudub täielikult sissetulek , kas selliste tehingute tegemisel ei

kontrollita inimese krediidi võimekust ja olukorda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus peab

omaalgatuslikult kontrollima ka tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-14,

3-2-1-40-10). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse, intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja

sissenõudmiskulude väljamõistmist, samuti edasiulatuva viivise väljamõistmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Kohus selgitas 03.07.2025 määruses, et 01.12.2020 BB Finance OÜ-ga sõlmitud

laenuleping ja 26.01.2021 Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping vastavad

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Hagiavaldusest nähtuvalt rikkus kostja oma kohustusi, mille

tõttu ütlesid laenuandjad lepingud üles. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema laenuandjatega

lepinguid sõlminud.

7. Hagi rahuldamise eelduseks on see, et poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe ja

kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud ning kohustus on muutunud

sissenõutavaks. Arvestades kostja vastuväiteid, tuleb kohtul esmalt kindlaks teha lepingu

sõlmimine laenu andjate ja kostja vahel ning seejärel hinnata tehingu kehtivust, sh võimalikke

tehingu tühisuse aluseid.

8. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404

lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

2-24-132531

9. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva lepingu

BB Finance OÜ-ga 27.11.2020 (dtl 198-199). Hageja on tõendanud, et kostja pangakontole kanti

01.12.2020 sõlmitud lepingu alusel laen summas 1000 eurot ja kostjale edastati lepingu

sõlmimisel tutvumiseks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 51-74, 200).

Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et kostja on 26.01.2021 digiallkirjastanud ka Swedbank

AS-ga laenulepingu nr 21-004684-AL ja kostjale on väljastatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht (dtl 28-35, 36-38). Samuti nähtub hagiavaldusele lisatud tõenditest, et

lepinguprojekt on eelnevalt Swedbanks AS poolt saadetud kostjale tutvumiseks koos teabelehega

(dtl 39-46, 47-49). Hagiavaldusele lisatud Swedbank AS väljavõttest nähtub, et laen summas 15

000 eurot on 26.01.2021 välja makstud kostja pangakontole (dtl 97). Seega käesoleval juhul

sõlmisid laenuandjad ja kostja lepingu sidevahendite abil (VÕS § 52) ja seadus ei sätesta selliselt

sõlmitud lepingutele tahteavalduste avaldamiseks mingit kindlat viisi.

10. Tulenevalt kostja vastuväidetest selgitas kohus 03.07.2025 määruses, et Riigikohtu seisukoha

kohaselt juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades,

tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Kohus

selgitas kostjale, et vastupidist tuleb tõendada kostjal, kelle nimel on ID-kaarti kasutades

tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Kostja on enda vastuväited

eeltoodud selgitustele vaatamata tõendamata jätnud.

11. Seega on kohtu hinnangul menetluses tõendamist leidnud, et BB Finance OÜ ja kostja vahel

sõlmiti 27.11.2020 laenuleping, millega laenuandja andis kostjale laenu summas 1000 eurot ja

26.01.2021 sõlmis kostja Swedbank AS-ga laenulepingu mille alusel anti kostjale laenu summas

15 000 eurot.

12. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja

lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo

28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.

13. Järgnevalt kontrollibki kohus seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama

paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu

järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

14. BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepingu nr. 2102026760 krediidi kulukuse määraks on 19,99%

aastas ja Swedbank AS-ga sõlmitud lepingu nr 21-004684-AL krediidi kulukuse määraks on

10,100% aastas. 01.12.2020 ja 26.01.2021 krediidilepingute sõlmimiste ajal oli Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas (alates 30.11.2020 -

31.05.2021). Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa

kummagi lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti

Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

15. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. VÕS § 4034 lg

2-24-132531

1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi

artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt

omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti

toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi.

16. Krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja

jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid

ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks

sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte

punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -

vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku

hindamisel:

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 märkinud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

2-24-132531

17. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandasid mõlemad

esialgsed võlausaldajad infot muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtete ja kogutud andmete

alusel ning kontrollisid sissetulekute ja kohustuste suurust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija

esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks Esitatud tõenditest nähtuvalt märkis kostja 01.12.2020 väljastatud laenu taotlemisel

oma igakuiseks sissetulekuks 3850 eurot, mis kattus pangakontolt nähtuvaga (dtl 78, 79-96).

Lisaks märkis kostja küsimustikus kulude suuruseks 400 eurot ja finantskohustused tal

puuduvad. 26.01.2021 laenu taotlemisel märkis kostja esitatud tõenditest nähtuvalt enda

sissetulekute suuruseks 3850 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks 400 eurot ja

finantskohustused küsimustiku järgi puudusid (dtl 195-197). Swedbank AS-ile esitas kostja

pangakonto väljavõtted perioodi kohta 01.07.2020-24.01.2021 (dtl 177-194). Kohus leiab, et

mõlema taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjatele andmed, millest saab järeldada, et

laenuandjatele ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandjad on

kontrollinud kostja esitatud teavet lisaks kostja pangakontodelt, avalikke andmebaase kasutades,

mille järgi kostja igakuine sissetulek oli selline, mille arvelt oli võimalik katta võetud

laenukohustusi.

18. Riigikohus on lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas

heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud

vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse

sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et

krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja

ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-

13). Kohus asub seisukohale, et krediidiandjad on käesolevalt järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teostanud kõik vajalikud toimingud kostja majandusliku seisundi

hindamiseks. Kohus leiab, et mõlemad krediidilaenu lepingud on eeltoodust tulenevalt kehtivad.

19. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1

kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita

kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude

loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab

võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku

suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama

kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus

võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

20. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

2-24-132531

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

21. BB Finance OÜ saatis kostjale 31.05.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg 14.06.2021 võlgnevuse tasumiseks (dtl 75). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja

oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles BB Finance OÜ lepingu üles 15.06.2021. Swedbank AS

saatis kostjale 21.05.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 07.06.2021 (dtl 50). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma

võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 08.06.2021. Kohus leiab, et

lepingud on esialgsete võlausaldajate poolt öeldud kehtivalt üles. Ülesütlemise hoiatused on

edastatud kostja poolt lepingutes avaldatud aadressile ja e-posti aadressile, mis on ühtlasi

rahvastikuregistris märgitud kostja kehtivaks e-posti aadressiks, samuti on nõuded loovutanud

hagejale ja sellest on teavitatud ka kostjat (dtl 201, 202).

22. Hageja nõudeks on põhinõue kokku summas 15 966,41 eurot. Lepingu nr. 2102026760

alusel on kostjale väljastatud laen summas 1000 eurot, millest kostja on põhiosa katteks

teostanud makseid summas 33,59 eurot, mistõttu on kostjal lepingust nr. 2102026760 tulenev

põhivõlg summas 966,41 eurot (dtl 98). Lepingu nr. 21-004684-AL alusel on kostjale väljastatud

laen summas 15 000 eurot, millest kostja põhiosa katteks ühtegi makset teostanud ei ole (dtl 97).

Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta on võlgnevuse tasunud. Kohus leiab, et hageja

põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 15 966,41 eurot (15000+966,41).

23. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud

intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus

nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingus nr 2102026760 on

pooled kokku leppinud intressimääraks 15,8 % aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

intressi võlgnevus alates 31.03.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud

30.05.2021 osamakseni summas 37,66 (12,7+12,56+12,4) eurot. Lepingus nr. 21-004684-AL on

pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates

20.03.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 08.06.2021 summas 821,31

(196,63+228,68+237,60+150,48+7,92) eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja intressi tasunud ei

ole. Hageja on toonud kohtu ette intressi kujunemise arvestuse. Kohus leiab, et hageja

intressinõue summas 858,97 eurot (821,31+37,66) on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja intressi summas 858,97 eurot.

24. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist leping nr. 21-004684-AL alusel 50 eurot ja

leping nr. 2102026760 alusel samuti 50 eurot, kokku palub hageja välja mõista

sissenõudmiskulude hüvitis 100 eurot.

25. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui

võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude 50 eurot kujunemine: esimese

tasulise kirja saatmine 25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Sarnaselt on hageja

põhjendanud nõude kujunemist ka lepingu nr leping nr. 2102026760 alusel. Kohus rahuldab

2-24-132531

kolme meeldetuletuskirja saatmise kulu hüvitamise nõude summas 35 eurot mõlema lepingu

puhul, kokku 70 eurot.

26. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist

seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s

1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija

vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka

üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks vajalik eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui

poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kohus selgitas hagejale vastavat tõendamis kohustust

03.07.2025 määruses. Kohus leiab, et hageja ei ole sissenõudmiskulusid ülejäänud ulatuses

tõendanud. Asjaolus, et kostjaga on järjepidevalt püütud kontaktis olla, ei tulene, et hagejal

tegelikkuses ka seonduvalt e-kirjade ning SMS sõnumite saatmisega kulusid tekkis.

27. Kohtu hinnangul ei ole hageja mingilgi määral tõendanud, et tal oleksid tekkinud nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud ega ole

hageja tõendanud väidetavate kulude suurust. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud muude

makseviivitusega seotud kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just

sellises ulatuses, jätab kohus ülejäänud osas hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

rahuldamata.

28. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

29. Hageja nõuab viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Hageja nõuab

viivist lepingu nr. 2102026760 põhivõla summalt 966,41 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast s.o alates 16.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2024

intressimääraga võrdses määras 15,8% aastas ning lepingu nr. 21-004684-AL põhivõla summalt

15000,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 09.06.2021 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras 8,9% aastas.

Hageja nõuab viivist kokku summas 5080,28 eurot (518,80+4561,48). Edaspidi nõuab hageja

viivist lepingu nr. 2102026760 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 07.11.2024

intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,8% aastas ja lepingu nr. 21-004684-AL

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.11.2024 intressimääraga võrdses määras

viivisemääras 8,9% aastas.

30. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest

tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Riigikohus

on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See

2-24-132531

tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides

kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-120-08 ja 3-2-1-170-13). Riigikohus leidis, et vastasel korral oleksid laenulepingut rikkuvad

võlgnikud paremas olukorras kui seda täitvad võlgnikud (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098).

Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist, mille suurus on samane lepingus kokkulepitud

intressiga.

31. Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise summas 518,80 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu alusel

tekkinud põhinõudelt 966,41 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 08.11.2024 määras 15,8%

aastas ning viivise summas 4561,48 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu alusel

tekkinud põhinõudelt 15 000 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 08.11.2024 määras 8,9%

aastas

32. Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja võlgnevuse 15 966,41

eurot, intressi 858,97 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ja viivise 5080,28 eurot, viivise alates

08.11.2024 kuni põhinõude 966,41 euro täitmiseni määras 15,8 % tagastamata põhinõudelt

aastas ning viivise alates 08.11.2024 kuni põhinõude 15 000 euro täitmiseni määras 8,9 %

tagastamata põhinõudelt aastas. Kuna kohus leidis, et leping on kehtiv ja üles öeldud, ei vaata

kohus läbi hageja alternatiivseid nõudeid. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid

väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu

lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

33. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi

peaaegu täies ulatuses, rahuldamata jääb hageja sissenõudmiskulude nõue 30 euro ulatuses, siis

jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

35. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13).

36. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu

summas 1260 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 326 eurot ja maakohtu menetluses 934 eurot).

Riigilõivu kulu on põhjendatud.

37. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulu.

2-24-132531

Hageja 09.01.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja

kulud 1372 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

1. maksekäsu kiirmenetluse koostamine, kohtusse esitamine 1 tk 20,00 eur;

2. nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduste

ettevalmistamine. Hagiavalduste koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

esitamine kohtule 4 h 676,00 eur;

3. hageja 09.04.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 0,5 h, 84,50 eurot;

4. hageja 17.05.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 3 h, 507 eurot;

5. hageja 08.01.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine,

0,5 h, 84,50 eur

Hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 1372 eurot. Kostja ei ole hageja

menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

38. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (ilma

käibemaksuta). Hagejat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav

lepinguline esindaja – magistrikraadiga jurist. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatu. Tallinna

Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh

lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

39. Kohus möönab, et kuigi pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on

põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-124 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt

käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on

hageja põhjendatud tunnihind kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.

40. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja ajakulude põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot põhjendatud ja vajalik. Kohus võtab lepingulise esindaja ajakulu arvesse täies ulatuses.

Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg,

arvestades asja mahtu, põhjendatud. Ühtlasi kohus märgib, et menetlusosaliselt väljamõistetava

menetluskulu suuruse ülempiir ei ole rangelt seotud tsiviilasja hinnaga, vaid need tuleb välja

mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses (Riigikohtu lahend nr 2-19-10324). Hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 8 tundi. Arvestades

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu lepingulisele esindajale

kokku 820 eurot (8 tundi × 100 eurot + 20 eurot).

41. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2080 eurot

(1260 + 820), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises

ulatuses menetluskulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka

põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

2-24-132531

menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg

4). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik