2-25-15740/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-15740

Tsiviilasi

Georgi Rusinovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. novembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Georgi Rusinovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Georgi

Rusinov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. novembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-15740.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada Georgi Rusinovi riigi õigusabi taotlus osaliselt

ja anda Georgi Rusinovile riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamise või muu

esindamisena kohustusega hüvitada osamaksetena riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud. Georgi Rusinov on kohustatud hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud kümne võrdse igakuise osamaksega kümne kuu jooksul. Kohus

määrab Georgi Rusinovi hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise

üksikasjaliku korra kindlaks pärast seda, kui Georgi Rusinovile on õigusteenuse

osutamine lõpetatud.

Georgi Rusinovile antakse riigi õigusabi Georgi Rusinovi ja MBT Invest OÜ vahel

sõlmitud töölepingu lõpetamisest tulenevate Georgi Rusinovi nõuete

väljaselgitamiseks ja nende MBT Invest OÜ vastu esitamiseks.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Eesti Advokatuuril tuleb nimetada riigi õigusabi osutav advokaat (RÕS § 18 lg 1).

5. Jätta menetluskulud Georgi Rusinovi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191

lg 1, § 696 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georgi Rusinov (avaldaja) esitas 22. septembril 2025 Tartu Maakohtule riigi õigusabi

taotluse. Avaldaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus. Avaldaja töötas MBT Invest OÜ-s (tööandja) autojuhina. Tööandaja

sundis avaldajat rikkuma töö- ja puhkeaega. Avaldaja keeldus sellest. Tööandja ähvardas

avaldajat, et ütleb avaldajaga sõlmitud töölepingu üles, ent ei esitanud ülesütlemisavaldust.

Tööandja solvas ja ähvardas avaldajat. Avaldaja ütles sellest tulenevalt töölepingu

erakorraliselt ise üles. Avaldaja soovib nõuda tööandajalt töötasu 2225 eurot,

kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest 1600 eurot ja hüvitist kuni kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses 6600 eurot.

Majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja töötu, varasemalt oli töötasu 2200 eurot

kuus. Avaldajal ei ole hetkel sissetulekuid. Talle kuulub osa kahest kinnisasjast. Avaldajal ei

ole muud vara. Avaldaja ja temaga kooselavate pereliikmete kulud on kokku 1836 eurot

kuus. Lisaks on avaldajal laps, kellele ta tasub elatist 292 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

2. Maakohus jättis 3. novembri 2025. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§-s 6 sätestatule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg 1 järgi.

Kohus tuvastas, et avaldajale kuulub ½ kaasomandi osa korteriomandist XXXXXXXX. See

on avaldaja elukoht. Samuti kuulub avaldajale 964/1000 kaasomandi osa kinnisasjast

asukohaga XXXXXXXX. See kinnisasi on koormatud hüpoteegiga 1 001 000 krooni

Aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks. Avaldaja on seotud Agetra OÜ ja OSAÜHINGUGA

LABEON. Avaldaja on äriühingute juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja. Avaldajal ei

ole sõidukeid.

Kinnisasi asukohaga XXXXX on hoonestamata. See ei saa seega olla elukoht. Avaldaja

kinnitusel on hüpoteegiga tagatud laenujäägi suuruseks 23 577 eurot 68 senti ja kinnisasja

väärtus 95 000 eurot. Kuna avaldaja omab eluaset X linnas, ei ole XXXXX kinnisasi RÕS §

14 lg 2 mõttes avaldaja ega tema pereliikmete kasutuses olev vajalik vara. Riigi õigusabi

taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel seega rahuldamata.

Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei ole

vaja hinnata, kas avaldaja majanduslik seisund võimaldab tal asjatundliku õigusteenuse eest

tasuda. Samas avaldaja, kes on hetkel töötu, on tööealine ja töövõimeline isik, kellele

kuulub kaks toimivat äriühingut. Avaldaja peaks suutma endale igakuise sissetuleku tagada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja palub määruskaebuses riigi õigusabi taotluse rahuldada. RÕS § 6 lg 1 järgi võib

riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

lihtsat toimetulekut. Avaldajale kuuluvad äriühingud ei ole toimivad.

4. Maakohus edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega

rahuldab avaldaja riigi õigusabi taotluse osaliselt ja annab avaldajale riigi õigusabi

õigusnõustamise või muu esindamisena (RÕS § 4 lg 3 p 9) kohustusega osamaksetena

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (RÕS § 8 p 3). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Avaldaja esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja soovib riigi

õigusabi enda ja tööandaja vahelisest töölepingust tulenevate nõuete esitamiseks.

7. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse

eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Riigi õigusabi taotluse lahendamisel

hinnatakse esiteks taotleja sissetulekut ja muid asjaolusid RÕS § 7 alusel. Kui riigi õigusabi

andmisest ei ole alust keelduda, hinnatakse taotleja majanduslikku olukorda RÕS § 14 järgi.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajale riigi õigusabi andmine on RÕS § 7

lg 1 p 3 alusel välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 3 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on

võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava

vara arvel, välja arvatud RÕS § 14 lõikes 2 nimetatud vara.

Maakohtu määrusest ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt on avaldajale kuuluv

964/1000 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXXXXXXX RÕS § 7 lg 1 p 3 mõttes

suuremate raskusteta müüdav vara (mille arvel avaldajal oleks õigusabi vajamise ajal

võimalik kanda õigusteenuse kulud). Tegemist on kaasomandi osaga hoonestamata

elamumaast, mille pindala on 1198 m2 (dtl 14). Ainuüksi sellest, et XXXXX kinnisasja

väärtus on avaldaja väitel 95 000 eurot ja kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud

kohustuste jääk on 23 577 eurot 68 senti, ei saa järeldada, et avaldajal on võimalik enda

kaasomandi osa XXXXX kinnisasjast suuremate raskusteta õigusabi vajamise ajal müüa ja

kanda müügist saadud tulu arvel õigusteenuse kulud.

Avaldajale kuulub lisaks ½ kaasomandi osa korteriomandist XXXXXXXX (dtl 12).

Avalduse kohaselt on see avaldaja elukoht (dtl 3). Seda kaasomandi osa ei saa RÕS § 7 lg 1

p 3 ja § 14 lg 2 järgi avaldajale riigi õigusabi andmise üle otsustamisel arvestada. Avaldajale

kuuluvad lisaks osalused Agetra OÜ-s ja OSAÜHINGUS LABEON (dtl 16). Agetra OÜ

2024. a majandusaasta aruande kohaselt oli Agetra OÜ 2024. ja 2023. aastal kahjumis ning

äriühingul ei ole olulisi varasid. OSAÜHINGU LABEON 2024. majandusaasta aruande

kohaselt puudus äriühingul 2024. aastal müügitulu ning äriühingul ei ole olulisi varasid.

Avaldaja osalused Agetra OÜ-s ja OSAÜHINGUS LABEON ei ole seega samuti varaks,

mida avaldaja saaks suuremate raskusteta müüa, et tasuda õigusabi vajamise ajal

õigusabiteenuse eest. Avaldajal ei ole mootorsõidukeid (dtl 17) ega muud vara. Avaldaja

pangakontodel ei ole sääste (dtl 42, 54–58, 67).

Avaldajale riigi õigusabi andmine ei ole RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel seega välistatud.

9. Samuti ei ole riigi õigusabi andmine avaldajale välistatud RÕS § 7 lg 1 p 4 alusel. RÕS §

7 lg 1 p 4 järgi ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja

sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud.

Taotluse kohaselt on avaldaja töötu. Tema sissetulek oli 2200 eurot, ent hetkel ta ei saa

sissetulekut (dtl 46). Avaldaja Coop Pank AS pangakonto väljavõtte kohaselt sai avaldaja

juunist kuni septembrini 2025 töötasu MBT INVEST OÜ-lt kokku 8775 eurot, keskmine

sissetulek 2193 eurot 75 senti (dtl 24 jj). Töötamise registri andmetel lõppes avaldaja

töösuhe MBT INVEST OÜ-ga 9. oktoobril 2025 (dtl 74). Avaldaja AS SEB Pank

pangakonto väljavõtte kohaselt laekus avaldaja pangakontole juunist kuni oktoobrini 2025

üürimakse 350 eurot kuus (dtl 56 jj). Avaldaja keskmine sissetulek oli juunist kuni

septembrini 2025 seega 2543 eurot 75 senti (2193,75 + 350). Avaldaja kulud, mille saab

avaldaja sissetulekust RÕS § 7 lg 1 p 4 järgi maha arvestada, on järgmised:

ülalpidamiskohustuse täitmisega seotud kulud 362 (292 + 70) eurot, eluasemekulud 266

(180 + 86) eurot ja transpordikulud 100 eurot, kokku 728 eurot (dtl 47). Avaldaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on RÕS § 7 p 4 mõttes seega 3631 eurot 50 senti

[(2543,75 – 728) × 2]. Arvestades avaldaja probleemi keerukust ja sarnastes tsiviilasjades

tasumisele kuuluvat lepingulise esindaja keskmist tunnitasu, ei ole avaldaja eeldatavad

kulud õigusabiteenusele väiksemad kui ülalviidatud sissetulek.

10. Arvestades, et avaldaja on töötu, avaldaja sissetulekute suurust ja säästude puudumist

ning avaldaja püsikulusid, ei ole avaldaja võimeline tasuma õigusabi vajamise ajal

asjatundliku õigusteenuse eest nii, et see ei halvendaks oluliselt avaldaja majanduslikku

toimetulekut. Avaldajale riigi õigusabi andmine RÕS § 6 lg 1 alusel on seega põhjendatud.

Arvestades, et avaldajale kuulub kaasomandi osa XXXXXXX kinnisasjast, mis ei ole

avaldaja elukoht, on avaldaja siiski võimeline hüvitama riigile riigi õigusabi tasu ja kulud

osamaksetena. Avaldajale tuleb järelikult anda riigi õigusabi kohustusega osamaksetena

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg-

te 2 ja 4 alusel kindlaks avaldaja hüvitamiskohustuse. Arvestades avaldaja majanduslikku

seisu, tuleb avaldajal hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kümne võrdse

igakuise osamaksega kümne kuu jooksul. Selliselt saab avaldaja valida, kas ta hüvitab riigi

õigusabi tasu ja kulud sissetuleku arvel või võõrandab selleks enda osa XXXXXX

kinnisasjast.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus TsMS § 190 lg 3 järgi hagi

rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja

(avaldaja) hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra, arvestades

käesolevas määruses märgitut, määrab kohus kindlaks pärast avaldajale õigusteenuse

osutamise lõpetamist (RÕS § 25 lg-d 1 ja 2). Avaldaja majandusliku seisundi või

maksevõime olulise muutumise korral võib kohus avaldaja või Rahandusministeeriumi või

tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta käesolevas määruses

kindlaksmääratud avaldaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda (RÕS § 25 lg

3).

11. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuse

menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)