2-23-10786/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10786

Kohtuasi

J.Y hagi N.L vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

N.L vastuhagi J.Y vastu seltsingu likvideerimise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.L apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja J.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Irina Gromtsev

Kostja N.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Suido

Västra

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 26.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-10786 menetlus ja kinnitada hageja J.Y ning kostja

N.L (ühiselt pooled) vahel kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. Lõpetada korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX,

Tallinn kaasomand selliselt, et kuni 01.01.2027 müüvad pooled korteriomandit

iseseisvalt järgmiselt:

2.1.1. korteriomandi müügi alghind on 298 000 eurot;

2.1.2. kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis alates 01.09.2026 korraldab müüki

maakler;

2.1.3. müügi tulemist kaetakse esmajärjekorras korteriomandi müügiga seotud

kulud;

2.1.4. müügi tulemist kaetakse teises järjekorras Swedbank AS-iga sõlmitud

laenulepingust nr 14-038236-EL tulenev laenujääk ja võimalikud

kõrvalnõuded;

2.1.5. müügi tulemist makstakse kolmandas järjekorras hagejale 10 000 eurot;

2.1.6. ülejäänud müügist saadud rahast saab hageja 40% ja kostja 60%.

2-23-10786

2.2. Juhul kui pooltel ei õnnestu korteriomandit müüa iseseisvalt, siis lõpetada

korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX, Tallinn

kaasomand selle müügiga avalikul enampakkumisel järgmiselt:

2.2.1. enampakkumine viiakse läbi täitemenetluses;

2.2.2. enampakkumise alghind on 298 000 eurot;

2.2.3. enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise

kulud;

2.2.4. enampakkumise tulemist kaetakse teises järjekorras Swedbank AS-iga

sõlmitud laenulepingust nr 14-038236-EL tulenev laenujääk ja võimalikud

kõrvalnõuded;

2.2.5. enampakkumise tulemist makstakse kolmandas järjekorras hagejale 10

000 eurot;

2.2.6. ülejäänud tulemist saab hageja 40% ja kostja 60%.

2.3. Pooled kinnitavad, et eelnev kompromiss sisaldab tsiviilasjas nr 2-23-9815

esitatud nõudeid ja pooled paluvad Harju Maakohtul lõpetada tsiviilasja nr

2-23-9815 menetlus käesoleva kompromissi sõlmimisega. Viidatud tsiviilasja

kompromissi sisu on poolte järgmine avaldus: pooled on kokku leppinud, et

kostja tasub hagejale vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-10786 sõlmitud

kompromissitingimustele korteriomandi kaasomandi lõpetamisest saadavast

rahast. Pooled paluvad ringkonnkohtul edastada kompromissidokument

Harju Maakohtule.

2.4. Pooled kinnitavad, et pärast kompromisslepingu sõlmimist ja kinnitamist ei

ole neil teineteise vastu seoses kaasomandi lõpetamise, kaasomandi valdamise

ning kasutamisega ja ühisvara jagamisega täiendavaid nõudeid.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada N.L-ile apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

1050 eurot, ja kanda see N.L arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Edastada J.Y ja N.L vahel 26.01.2026 sõlmitud kompromissileping ja käesolev

määrus Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-23-9815 menetluse lõpetamiseks ja

riigilõivude tagastamise taotluste lahendamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.Y (hageja) esitas 30.07.2023 N.L (kostja) vastu hagi, paludes lõpetada korteriomandi,

asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi korteriomand), kaasomand selle

avalikul enampakkumisel müümise teel alghinnaga 280 000 eurot, jagada müügist saadud

raha pärast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja müügi korraldamisega seotud

kulude mahaarvamist poolte vahel võrdsetes osades.

2-23-10786

2. Kostja esitas 08.08.2023 hageja vastu hagi, mis liideti käesoleva tsiviilasjaga ja käsitati

vastuhagina, mille 15.07.2024 tervikteksti järgi palus kostja:

1) müüa korteriomand selle võõrandamisega täitemenetluse korras avalikul enampakkumisel;

2) alates 01.08.2023 kuni korteriomandi müümiseni iga kuu 15. kuupäeval tasuvad

korteriomandiga seotud igakuisest laenumaksest ja XXX Korteriühistu igakuised arvetest

(kommunaalmaksed) kostja 50% ja hageja 50%. Nimetatud igakuised laenumaksed ja

kommunaalmaksed loetakse kostja ja hageja panusteks, mis tagastatakse kostjale ja

hagejale vastavalt otsuse täitmise korrale;

3) kostja ja hageja on kohustatud korteriomandi müügist saadud rahast esimeses järjekorras

tasuma kohtutäituri tasud ja Swedbank AS-i kasuks korteriomandile seatud hüpoteegiga

tagatud laenulepingust nr 14-038236-EL tuleneva laenujäägi ja võimalikud kõrvalnõuded;

4) pärast müügikulude katmist ja AS Swedbank ees kohustuste täitmist allesjääv raha

jagatakse kostja ja hageja vahel vastavalt nende panustele:

a.

kostja panuseks lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 603 lg 1 alusel 95 072,15 eurot

seisuga 20.10.2023, millele lisandub panus kostja poolt kuni korteriomandi

müügini tehtud laenumaksetena ja kommunaalmaksetena;

b. hageja panuseks lugeda VÕS § 603 lg 1 alusel 1680,04 eurot seisuga 08.08.2023 +

korteriomandi kommunaalmaksed perioodil 2016–2022, millele lisandub panus

hageja poolt kuni korteriomandi müügini tehtud laenumaksetena ja

kommunaalmaksetena;

5) alternatiivselt rahuldada vastuhagi VÕS § 1018 lg 1 alusel ja välja mõista hagejalt kostja

kasuks 95 072,15 eurot ja seadusest tulenev viivis.

6) pärast panuste terves ulatuses tagastamist allesjääv raha jagatakse kostja ja hageja vahel

võrdsetes osades.

3. Harju Maakohus rahuldas 15.04.2025 otsusega osaliselt hageja hagi kaasomandi lõpetamise

nõudes ning kostja vastuhagi hageja vastu seltsingu likvideerimise nõudes, lõpetas hageja ja

kostja kaasomandi korteriomandile selle võõrandamisega avalikul enampakkumisel.

Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt enampakkumise tulemist:

1) esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimisega seotud kulud;

2) teiseks tasutakse Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 14-038236-EL tulenev

laenujääk ja võimalikud kõrvalnõuded;

3) seejärel jagatakse ülejäänud raha hageja ja kostja vahel võrdsetes osades;

4) viimaks hüvitatakse hageja tulemiosa arvelt kostjale korteriomandi laenumaksed ja

kindlustusmaksed kogusummas 3800,26 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud määras põhinõudelt (3800,26 eurot) alates 15.07.2024 kuni korteriomandi

võõrandamiseni.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

3.1. Maakohus tuvastas, et poolte kooselu algas 2007. 30.12.2014 omandasid pooled

kaasomandisse (võrdsetes mõttelistes osades) korteriomandi, pooled sõlmisid 23.05.2014

laenulepingu Swedbank AS-iga, et finantseerida korteriomandi ostu. Laenulepingust

tulenevate kohustuste eest on pooled solidaarselt vastutavad. Poolte vahel on registreeritud

abielu 17.11.2017, mis on lahutatud 26.08.2022.

3.2. Kuivõrd pooled ei vaielnud kaasomandi lõpetamise viisi üle, siis tuli see taotletud viisil

lõpetada ja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel.

2-23-10786

3.3. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei kuulu vaidlusaluse korteriomandi jagamisel

kohaldamisele seltsingu sätted analoogia korras. Poolte seltsingulaadne suhe lõppes abielu

sõlmimisega 17.11.2017. Abielu sõlmimisest hakkas poolte varalistes suhetes kehtima

ühisvara režiim. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid teinud ühiselt ja võrreldavaid panuseid

korteriomandi omandamiseks, parendamiseks, säilitamiseks, mistõttu on põhjendamatu

praegusel juhul seltsingusätete kohaldamine korteriomandi jagamiseks.

3.4. Kuivõrd kostja oli esitanud rahalise nõude, mis seltsingusätete alusel rahuldamisele ei

kuulunud, siis hindas maakohus kostja rahalist nõuet ka teistel õiguslikel alustel, võttes

arvesse hageja aegumise vastuväidet.

3.5. Maakohus tuvastas, et korteriomandi sissemaksu 21 935 eurot on teinud kostja, ja selline

nõue võiks kuuluda rahuldamisele poolte kui solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest

tulenevatest kohustustest VÕS § 69 lg 1 alusel. 21 935 euro nõue muutus sissenõutavaks

21.05.2014 ning möödunud on aegumistähtaeg. Kostja nõue on aegunud.

3.6. Kostja laenumaksete nõudele tuleb samuti kohaldada solidaarvõlgnike omavahelisi

suhteid reguleerivaid norme. Kostja vastuhagi esitamise ajaks on kostja poolt 2014 kuni

31.12.2019 tehtud laenumaksete tagasinõue aegunud. Maakohus tuvastas, et kostja on alates

2020 kuni 2023 tasunud laenumakseid 6492,10 eurot, ja kui kostja pidi sellest tasuma temale

langeva osa, s.o poole, siis on hagejal kohustus tasuda teine pool 3249,05 eurot, mis tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista.

3.7. Kostja kindlustusmaksete nõude puhul aastast 2014 kuni 2024 on tegemist kaasomaniku

kulutusena AÕS § 75 lg 1 alusel. See nõue ei ole aegunud. Hageja on kohustatud hüvitama

kostjale 50% tehtud maksetest, s.o 554,21 eurot.

3.8. Kostja väide, et ta on teinud makseid mööbli, ehitusmaterjalide, kardinate, sanitaartehnika

ja elektritarvete ostmiseks korterisse summas 20 502,44 eurot, ei ole tõendatud. Esitatud fotod

ei tõenda kostja väiteid ja neid ei ole võimalik siduda kostja kontoväljavõttelt nähtuvate

kulutustega. Seega sõltumata sellise nõude õiguslikust alusest ei oleks kostja nõuet rahuldada.

3.9. Kostja nõude määrata kindlaks tulevikus kuni korteriomandi müümiseni korteriga seotud

laenumaksed ja kommunaalkulud kummagi poole kanda võrdsetes osades, mis loetakse

võrdseteks panusteks, mis tagastada enampakkumise tulemi arvelt, jättis maakohus

rahuldamata, kuna pole võimalik ette näha, kui suured need panused võiksid olla.

3.10. Maakohus märkis, et rahuldab kostja vastuhagi osaliselt ning määrab kindlaks otsuse

täitmise korra, mille kohaselt kostjale tasutav summa tuleb hagejal hüvitada korteriomandi

müümisel saadud hagejale kuuluva tulemiosa arvelt.

4. Kostja esitas 15.05.2025 maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse 24.09.2025 täienduse kohaselt palub kostja

tühistada Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus osas, millega maakohus jättis kostja vastuhagi

rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista täiendavalt hageja tulemiosa arvelt

välja kostja kasuks hüvitis 91 271,89 eurot VÕS § 603 lg 1 alusel. Alternatiivselt tühistada

Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus osas, millega maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata,

ja teha uus otsus, millega mõista täiendavalt hageja tulemiosa arvelt kostja kasuks välja

hüvitis 91 271,89 eurot VÕS § 1018 lg 1 alusel, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (91 271,89 eurot) alates 15.07.2024 kuni korteriomandi

võõrandamiseni. Kostja palus lisaks täiendada Harju Maakohtu 15.04.2025 otsuse

2-23-10786

resolutsiooni p 3 sõnadega “täitemenetluse korras”. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

6. Pooled esitasid 26.01.2026 istungil ringkonnakohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad

kinnitada. Kompromissileping sisaldab ka poolte avaldusi tsiviilasjas nr 2-23-9815.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 657 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 4 alusel.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

10. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (1050 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja

palus riigilõivu tagastada arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.

11. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kompromiss sisaldab ka tsiviilasjas nr

2-23-9815 esitatud nõudeid ja pooled paluvad Harju Maakohtul lõpetada tsiviilasja nr

2-23-9815 menetlus käesoleva kompromissi sõlmimisega. Pooled palusid edastada

kompromissidokument tsiviilasjas nr 2-23-9815 Harju Maakohtule. Nimetatud tsiviilasjas

otsustab kohus kompromissi kinnitamise ja poolte riigilõivu tagastamise avalduste

lahendamise eraldi määrusega.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kompromissilepingus leppinud kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse ühele

päevale.

(allkirjastatud digitaalselt)