2-19-2571/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

27. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-2571

Tsiviilasi

Žanna Kondratjeva kohustustest vabastamise

menetlus

Kohustustest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS

Puudutatud isik (võlgnik):

Žanna Kondratjeva

(isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX;

tel XXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ja

Tervisekassa (end. Eesti Haigekassa)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2025 määrus muutmata.

2. Jätta Swedbank AS määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta Swedbank AS kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus tuleb

esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus lõpetas 21. juuni 2021 määrusega Žanna Kondratjeva (võlgnik)

pankrotimenetluse ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks

nimetas maakohus võlgniku. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt on võlgnikul

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi järgnevalt: Swedbank AS - 13 314,16 eurot,

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 1276,00 eurot, Eesti Haigekassa - 3661,85 eurot.

Võlgnikul oli kohustus esitada aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta hiljemalt

jooksva aasta 21. juuniks, esimene aruanne tuli esitada kohtule 21.06.2022.

Võlgnik kohtule ühtegi aruannet ei esitanud. Kohus kuulas võlgniku vande all ära 9.

novembril 2022. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta AS-is XXXXXXXXXX

tänavakoristajana, saades töötasu 654,00 eurot kuus.

Kohus kohustas võlgnikku 10. novembril 2023 esitama kohtule korrektselt täidetud aruande.

Kohus selgitas korduvalt (30. augusti 2023 ja 26. juuni 2024 kohtunõudes) võlgnikule

usaldusisiku kohustusi ning palus kõik vajalikud andmed esitada. Võlgnik esitas 2021–2024

aastate kohta pangakonto väljavõtted, maksuameti tõendi ning töölepingu.

2. Kohus küsis 17. juunil 2025 võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.

2.1. Võlausaldaja Tervisekassa teatas, et tema nõue on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise või pikendamise

jättis võlausaldaja kohtu otsustada.

2.2. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu jätab võlgadest vabastamise

menetluse lõpetamise/ pikendamise kohtu otsustada.

2.3. Võlausaldaja Swedbank AS teatas, et võlgnik ei ole menetluse jooksul võlausaldajale

ühtegi väljamakset teinud, kuid nõue on vähenenud nõude aluseks oleva lepingu kaastaotlejalt

laekunud maksete arvelt ning on 19. juuni 2025 seisuga 12 756,18 eurot. Võlgnik ei ole

andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tuleks jätta kohustustest

vabastamata.

3. Kohus kuulas võlgniku vande all ära 26. augustil 2025. Võlgnik avaldas, et ta ei ole

võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik on töötanud kogu menetluse ajal

munitsipaalettevõttes ja saanud miinimumpalka. Võlgnik on abitööline, koristaja, majahoidja

asendaja ja prügimäe töötaja. Võlgnik töötab kuus päeva nädalas, kaheksa tundi päevas.

Võlgnik elab üürikorteris koos täiskasvanud pojaga, poeg on hetkel töötu. Võlgnikul on 8-

klassiline haridus, midagi juurde õppinud ei ole. Võlgnik töötas pärast kooli ehitusfirmas,

kuid tervis ei võimalda enam ehitustöid teha. Võlgnikul on halb tervis, tal on moodustised

ribide vahel, südamepuudulikus, lisaks on tema kaks sõrme halvatud. Võlgnik on tihti

haiguslehel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus lõpetas 16. septembri 2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus

märkis, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda.

Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 21. juunil 2021 ehk enne 1. juulit 2022. Seisuga 1.

juuli 2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat. Seega kohaldub võlgniku

suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp väheneb 3 aastani

ehk lõpeb 1. juulil 2025.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus märkis, et võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Kohus kontrollis seejärel

kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud ja kui on

rikkunud, siis kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Kohus selgitas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku

karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.

oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Kohus leidis, et võlgnikul, arvestades

tema haridust (8-klassi ning midagi juurde õppinud võlgnik ei ole) ja oskusi, on püsiv ning

mõistlik töökoht ja stabiilne sissetulek. Võlgnik teatas kohtule, et tervis (võlgnikul on kaks

moodustist ribide vahel, südamepuudulikus, lisaks on tema kaks sõrme halvatud) ei võimalda

võlgnikul enam ehitustöid teha. Võlgnik töötab AS-is XXXXXXXXXX kuus päeva nädalas,

kaheksa tundi päevas, mistõttu lisanduva töökoha omamine ei oleks võlgnikule jõukohane.

Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

Vaatamata sellele, et kohus pidi võlgnikule korduvalt usaldusisiku aruande esitamise

kohustust meelde tuletama, teavitas võlgnik kohut siiski oma tegevusest ning sissetulekutest

piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgnik oleks vara varjatud.

PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg 3

sätestab võlgniku loovutuskohustuse. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgniku sissetulekuks oli

menetluse kestel töötasu, mille suurus jäi üldjuhul palga alamäära piiridesse. Kuigi võlgnik ei

ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud raha

eraldamise kohustust.

Kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Eelnevat arvestades on võlgnik

kohtu hinnangul täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka PankrS § 175 lg 2

p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

ning keelduda teda kohustustest vabastamast.

Võlgnikul on PankrS § 173 lg 3 kohaselt kohustus loovutada 75% oma teenitud tulust

usaldusisikule. Usaldusisik peab PankrS § 172 lg 2 järgi hoidma võlgnikult saadud maksed

oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele seejärel üks kord

aastas võlausaldajatele välja maksma.

Võlausaldaja arvestuste järgi oleks võlgnikult pidanud menetluse jooksul laekuma

võlausaldajatele kokku 945,17 eurot, sh võlausaldajale Swedbank AS vastavalt jaotisele

689,50 eurot.

Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks, on süüliselt rikkunud endal lasuvaid kohustusi, kahjustanud seeläbi

oluliselt võlausaldajate huve ning tuleks seega jätta kohustustest vabastamata.

Ülejäänud võlausaldajad ei ole määruskaebuse osas oma seisukohta kohtule esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Võlausaldaja

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. FIMS § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse

redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lõike 1

kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 järgi

kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest

vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1

alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani.

12. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

13. Määruskaebuse kohaselt rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat

loovutamiskohustust, mille tõttu teda ei või pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole oma PankrS §-st 173

tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus ei lugenud võlgniku loovutamiskohustuse

mittetäielikku täitmist süüliseks rikkumiseks eelkõige põhjustel, et võlgniku töötasu oli väike,

jäädes üldjuhul alampalga piiridesse. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuivõrd

võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 (st seaduse)

alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda ka loovutamiskohustust.

Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on usaldusisiku kohustuseks PankrS § 172 lg 2 järgi.

15. Praeguses asjas on oluline arvestada seda, et maakohus määras võlgniku enda

usaldusisikuks. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata

jätmist saab ette heita talle üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2

kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna. Võlgnik on oma

sissetulekud kohtu päringute peale kohtule edastanud, seega ei ole ta oma tulusid kohtu ja

võlausaldajate ees varjanud.

16. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s

172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 2. november 2016, nr 3-2-1-31-16, p 18).

Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli

kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise

usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5).

17. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

18. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)