Legislator Case Law & Legislation
2-25-104214/14 AI generated

2-25-104214/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-104214/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Limerick Trading OÜ-lt ATK-Rasala Oy kasuks põhivõlgnevus 11 Välja mõista Limerick Trading OÜ-lt ATK-Rasala Oy kasuks menetluskulud kokku

Legislator headnote

AI generated

2-25-104214/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Limerick Trading OÜ-lt ATK-Rasala Oy kasuks põhivõlgnevus 11 Välja mõista Limerick Trading OÜ-lt ATK-Rasala Oy kasuks menetluskulud kokku

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-104214

Tsiviilasi

ATK-Rasala Oy hagi Limerick Trading OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

12 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ATK-Rasala Oy (Soome registrikood 2855498-8)

Hageja lepinguline esindaja: V K (isikukood xxx); e-post:

xxx

Kostja: Limerick Trading OÜ (registrikood 16602824),

asukoht Kentmanni tn 4 // Sakala tn 10, 10116 Tallinn; e-

post: xxx

Kostja seaduslik esindaja: M J (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Limerick Trading OÜ-lt ATK-Rasala Oy kasuks põhivõlgnevus 11

074,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 425,82 eurot.

3. Jätta menetluskulud Limerick Trading OÜ kanda.

4. Välja mõista Limerick Trading OÜ-lt ATK-Rasala Oy kasuks menetluskulud kokku

1340 eurot, s.o riigilõiv 840 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 500

eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel sõlmitud kokkulepe puitgraanulite müügiks ja

tarnimiseks. Kokkulepe kohaselt kuulusid arved tasumisele esitamisest 2 päeva jooksul. Hageja

tarnis kostjale 23.10.2023 kaupa ning esitas arve nr 10231 summas 19 167,50 eurot

maksetähtajaga 25.10.2023 (dtl 25). Kostja jättis arvest tasumata 11 074,18 eurot.

ATK-Rasala Oy esitas 12.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 7409,91 euro saamiseks. Kohus tegi 13.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis

on kätte toimetatud 17.02.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Limerick

Trading OÜ esitas 21.02.2025 nõudele vastuväite. Kostja vastuväite tõttu anti 06.03.2025

määrusega nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

Harju Maakohtule 21.03.2025 hagiavalduse. Kohus võttis hagi 17.04.2025 menetlusse.

21.01.2026 toimus käesolevas asjas kohtuistung, millele kostja ei ilmunud. Hageja palus

kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 413 lg 1 alusel. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu

hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab

asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui

kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410). Kui hageja taotleb

kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks

tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud (TsMS § 413 lg 1 esimene lause).

Kutse toimetati kostjale kätte 12.11.2025 kell 14.55 kohtute infosüsteemi e-toimiku kaudu.

Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jäämiseks.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Antud juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud menetluskulud kokku summas 2265 eurot, millest riigilõiv on 840 eurot

ning lepingulise esindaja kulude näol 1425 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja

tunnitasu on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-

ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

Kohtule esitatud õigusabi tegevuste ülevaate kohaselt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas

õigusabiteenuseid kokku 9 tundi ja 30 minutit (1425 eurot). Nimekirja kohaselt on hageja

esindaja teinud alljärgnevaid toiminguid:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 0,5 h - 75 eurot;

-

asjaolude analüüs ja konsultatsioon enne hagi esitamist 1 h - 150 eurot;

-

tõendite kogumine ja hagi koostamine 3 h - 450 eurot;

-

kostja vastuse analüüs, arutamine ja hageja 03.06.2025 menetlusdokumendi

koostamine, 2,5 h - 375 eurot;

-

istungi ettevalmistus ja osalemine istungil on kokku 2,5 h - 375 eurot.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et kostjate menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.03.2027 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 selgitanud,

et kolleegiumi hinnangul kehtib TsMS §-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot

(p.12.1) ning et erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad

arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu

kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (p.12.3).

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud

suuremas summas kui 20 eurot.

Hagiavalduse koostamisele on märgitud ajakulu 4 h. Hagiavaldus on sisuliselt 1 lk pikk ning

tegemist on üldjoonelt lihtsa hagiga. Kohtu hinnangul ei pidanud selle koostamisele ja

tõendite kogumisele mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 1,5 tundi. Kohus vähendab antud

ajakulu 2,5 tunni võrra.

Kostja vastuse analüüsi ja 03.06.2025 menetlusdokumendi koostamise ajakuluks on märgitud

2,5h. Kostja vastused hagile on ühe-kahe lõigu pikkused, hageja vastus 2 lehekülge. Kohus

leiab, et mõistlikuks ajaks kostja seisukohaga tutvumiseks ja 03.06.2025 vastuse esitamiseks

saab pidada 1 h. Kohus vähendab ajakulu 1,5 h.

Istungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu on kokku 2,5 h. Kohtupraktika kohaselt

on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi ning kohtuistungi protokolli

kohaselt kestis 21.01.2026 istung 23 minutit. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks istungiks

ettevalmistamisele rohkem kui 1 h ning istungile rohkem kui 0,5 h. Seega vähendab kohus

istungiks ettevalmistamise aega 1 h võrra.

Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe

tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata,

kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus ei pea

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 150 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus peab põhjendatuks töö tunnihinda 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja ei ole

advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd

keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-16519/61 juhise,

mille kohaselt menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja on küll kinnitanud, et käibemaksu tagasisaamine pole võimalik, kuid

menetluskulude nimekirja koos käibemaksuga ja määraga kohtule esitanud ei ole. Kohus ei

arvuta ise käibemaksu ega uuri ise menetluskulude tekkimisel kehtinud maksumäära välja.

Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja vastavalt esitatud nimekirjale ilma käibemaksuta,

s.o summas 480 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 480

eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 500

eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 840 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 1340 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik