1-25-6946/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-6946

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-6946 (kohtueelses menetluses 24700000049)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kersti Heide

Kohtuistungi sekretär

Annely Talve

Kriminaalasi

Madis Kirsipuu süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Liis Juhalo, ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Süüdistatav

MADIS KIRSIPUU, isikukood: 38702190227, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: xxxharidus,

töökoht: xxx, viibimiskoht: XXX aadressil xxx, e-post: xxx,

kehtivaid kriminaalkaristusi 2, kehtivaid väärteokaristusi ei

ole, kahtlustatavana kinni peetud 02.07.2024, tõkendina

kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 02.07.2024,

kehtivat tõkendit ei ole, kannab XXX Pärnu Maakohtu

17.07.2024. a määrusega täitmisele pööratud kandmata 1

aasta 8 kuu 23 päeva pikkust vangistust alates 19.08.2024

Kaitsja

jurist Toomas Alp (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 1, 3, 4

ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5,

§-dest 249, 311 ja 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada MADIS KIRSIPUU (isikukood: 38702190227) KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 1 (üks)

aasta 1 (üks) kuu vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Madis Kirsipuule liitkaristus, suurendades

käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (s.o 1 aasta 1 kuu pikkust vangistust)

Harju Maakohtu 18.08.2020. a otsusega nr 1-20-885 mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra. Harju Maakohtu 18.08.2020. a otsuse nr 1-20-885 alusel

mõistetud ja Pärnu Maakohtu 17.07.2024. a määrusega täitmisele pööratud 1 aasta 8

kuu 23 päeva pikkusest vangistust on käeoleva kohtuotsuse tegemise seisuga ära

kantud karistus perioodil 19.08.2024-26.01.2026 ehk 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 8

(kaheksa) päeva vangistust, ärakandmata karistuse osa on seega 3 (kolm) kuud 15

(viisteist) päeva vangistust. Seega kohus mõistab KarS § 65 lg 2 alusel Madis

1-25-6946

Kirsipuule liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Madis Kirsipuu karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2024, s.o 1 (üks) päev ning ärakandmata

liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust alates

käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.01.2026.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Madis Kirsipuult lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb

lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud

tähtajale.

5. LS §-s 127 sätestatud kohustuse täitmiseks edastada Madis Kirsipuu nimele välja

antud Eesti Vabariigi juhiluba nr XXXXX, mis asub kriminaalasja toimikus (I kd tl

54), pärast kohtuotsuse jõustumist Transpordiametile.

6. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista

Madis Kirsipuult välja riigituludesse menetluskuludena:



ekspertiisi kulu osaliselt, s.o summas 204 eurot;



määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku summas 318,42 eurot ning



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot,

s.t kokku 1851,42 eurot.

7. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Madis Kirsipuul tasuda menetluskulud

kokku summas 1851,42 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest.

8. KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jätta ekspertiisi kulu summas 148 eurot

riigi kanda.

9. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jäävad valitud kaitsja tasud Madis

Kirsipuu kanda.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile

või kinnipidamisasutusse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS §

318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t

kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

2 (4)

1-25-6946

MENETLUSE KÄIK, KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

08.12.2025 on Harju Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks edastatud süüdistusakt

kriminaalasjas nr 24700000049, milles Madis Kirsipuule on esitatud süüdistus KarS § 424 lg

2 järgi.

06.01.2026 andis Harju Maakohus Madis Kirsipuu temale KarS § 424 lg 2 järgi esitatud

süüdistuses üldmenetluses kohtu alla. Põhiistungite toimumise ajaks määras kohus 27.01.2026

ja 29.01.2026.

27.01.2026 istungil esitas prokurör KrMS § 239 lg 3 alusel kohtule taotluse lahendada

kriminaalasi kokkuleppemenetluses. Taotlusega nõustusid nii süüdistatav kui ka tema kaitsja.

Kuivõrd prokurör, kaitsja ning süüdistatav olid nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega

ning kokkulepe vastas formaalselt KrMS § 245 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetele, määras

kohus KrMS § 250 lg 1 alusel jätkata kohtulikku arutamist kokkuleppemenetluse sätete alusel.

27.01.2026 sõlmisid abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Madis Kirsipuu ja tema kaitsja jurist

Toomas Alp alljärgneva kokkuleppe.

Madis Kirsipuud süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises.

Harju Maakohtu 18.08.2020. a otsusega nr 1-20-885 karistati Madis Kirsipuud mh KarS § 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sellele vaatamata juhtis Madis

Kirsipuu 01.07.2024 kella 21.55 ajal uuesti ehk korduvalt ja tahtlikult Läti Vabariigis Riia

linnas Lubānas iela 102A Virši tankla territooriumil mootorsõidukit BMW 525TDS

registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis. Riiklik OÜ Riia psühhiaatria- ja

narkoloogiakeskuse poolt teostatud keemilis-toksikoloogilise uuringu nr 238/1 kohaselt

tuvastati Madis Kirsipuul etüülalkoholi kontsentratsioon veres 1,94‰ ja uriinis 2,21‰.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Läti Vabariigi kriminaalseaduse artikkel 262 lg 1 näeb ette, et sõiduki juhtimise eest, kui

alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus või veres ületab 1,5 promilli või olles

narkootiliste, psühhotroopsete, toksiliste või muude joovastavate ainete mõju all, karistatakse

vabadusekaotusega kuni üheks aastaks või ajutise vabaduskaotusega või tingimisi

järelevalvega või üldkasuliku tööga või rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

viieks aastaks.

Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Madis Kirsipuu liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt

on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei

tohi olla joobeseisundis.

Seega pani Madis Kirsipuu toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu

18.08.2020. a otsusega nr 1-20-885 mõistetud karistuse ärakandmata osa (arvestades, et

3 (4)

1-25-6946

kohtuotsuse nr 1-20-885 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 23

päeva vangistust hakkas kulgema alates 19.08.2024), s.o kokkuleppe sõlmimise kuupäeval 3

kuud 15 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja

15 päeva vangistust. Kandmata karistuse osa arvestada uuesti kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2024, s.o 1 päev karistusaja

hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud ja 14 päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6

kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tasu 352 eurot, millest 148 eurot jätta riigi kanda /I kd

tl 16-18, II kd tl 26-29/.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 318,42 (131,76+47,58+95,16+43,92) eurot /II

kd tl 142-153/.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistataval tuleb väljamõistetud menetluskulud summas

1851,42 (204+318,42+1329) eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kohtuistungil selgitasid süüdistatav, kaitsja ja prokurör, et menetluskulud tasutakse 12 kuu

jooksul ning süüdistatav ise vaatab mitmes osas ja kui suurtes osamaksetes ta kulud tasub,

peamine, et kõik kulud oleksid 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest tasutud.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid ning andmekandjad

1. DVD-plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Siinkohal selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr

1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide

puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või

kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu

kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid

niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult

eraldi otsustuse vastuvõtmist.

2. Eesti Vabariigi juhiluba nr XXXXX Madis Kirsipuu nimele, mis asub kriminaalasja

toimikus, edastada Transpordiametile (I kd 54). LS §-s 127 sätestatud kohustuste

täitmiseks on Madis Kirsipuu nõus, et pärast kohtuotsuse jõustumist edastatakse tema

juhiluba Transpordiametile.

3. Mootorsõiduk BMW 525TDS registreerimismärgiga XXX, mis oli teisaldatud hoiule

Riia Austrumi jaoskonda ning on väljastatud (I kd tl 9, II kd tl 19-20, 126-133).

Kuivõrd mootorsõiduk on prokuröri ja süüdistatava selgituste kohaselt kohtueelses menetluses

tagastatud sõiduki omanikule, pole kohtul vajalik ka selles osas otsustust vastu võtta.

Kersti Heide

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)