2-25-9782/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-9782

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Asja läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja LL

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

läbivaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda ja rahaliselt kindlaksmääramata.

3. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu 70 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagi XX-i vastu,

milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 7262,85 eurot, intressi 1096,61 eurot,

haldustasu 18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2358 eurot, samuti edasiulatuva viivise

alates 19.06.2025 kuni põhinõude (7262,85 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9%

aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitis koos seadusjärgse viivisega.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmiti kostja ja Coop Finants AS-i (esialgne

võlausaldaja) vahel 14.08.2019 väikelaenuleping nr X, mille alusel sai kostja laenu summas 5000

eurot (millest arvestati maha lepingutasu 100 eurot ning kostjale kanti üle 4900 eurot);

07.03.2019 väikelaenuleping nr R, mille alusel sai kostja laenu summas 4720 eurot (millest

arvestati maha lepingutasu summas 94,40 eurot ning kostjale kanti üle 4626,60 eurot);

12.02.2020 väikelaenuleping nr H, mille alusel sai kostja laenu summas 2560 eurot (millest

arvestati maha lepingutasu summas 51,20 eurot ning kostjale kanti üle 2508,80 eurot).

11.01.2021 sõlmiti kokkuleppe väikelaenu lepingute nr R, X ja H muutmiseks, mille järel sai

väikelaenu leping numbriks Y. 12.07.2022 sõlmiti kokkuleppe väikelaenu leping nr Y

muutmiseks ning alates nimetatud kokkuleppe sõlmimisest kandis väikelaenu leping numbrit B,

mille alusel võlgnes kostja esialgsele võlausaldajale 8292,56 eurot (KKM 23,50%). Kostja

kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.08.2022 -

10.05.2027. Kokku on kostja tasunud väikelaenu lepingute nr X, R, H, Y, B eest kogusummas 12

504,09 eurot, millest 5191,93 eurot on põhiosa katteks, 6998,19 intressi katteks ja 413,97 eurot

muude kulude katteks. Kostja rikkus laenulepingut, kuna oli viivituses kolme järjestikuse

kohustusliku maksega ja ei tasunud võlgnevust pärast selleks ettenähtud täiendavat tähtaega.

Laenulepingust tulenevad nõuded loovutati hagejale. Coop Finants AS ei rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa

katteks summas 879,71 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 200 eurot. Hagejale

teostatud maksetest on 50 eurot arvestatud sissenõudmiseks tehtud kulude kattes vastavalt ja 150

eurot põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja

ees hagi esitamise seisuga 7262,85 eurot (8292,56-879,71 -150,00) ning võttes arvesse eeltoodud

asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista sissenõutavaks muutunud intress 1096,61 eurot ajavahemiku 10.04.2023 kuni

ülesütlemiseni 29.11.2023 lepingus kokkulepitud määraga 20,9% aastas ning sama määraga

viivis alates 30.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.06.2025, s.o 2358,00 eurot,

samuti laenuhaldustasu 1,50 eurot kuus perioodi 10.12.2022 - 10.11.2023 eest summas 18 eurot

(12 x 1,50 eurot).

3. Maakohus võttis hagi 22. oktoobri 2025 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjaliku vastuse

hagile.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 22.10.2025.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle täienduse ning lisadega, leiab, et hagi tuleb jätta

läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus

hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Siinses asjas esitatud hagi aluseks on hagis esiletoodud asjaoludel tarbijakrediidileping

(väikelaenulepingud) võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Hagis esiletoodu kohaselt

on kostjale antud tarbijakrediiti lepingute nr R, X ja H alusel, hiljem lepingu numbrit muudetud

kahel korral. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud

tarbija kohta vähemalt järgnevad andmed: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sealhulgas muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); 5) krediidiandjale

teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe

saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister,

maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta

küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt

tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms). Vaidluse korral peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama hageja (VÕS § 4034). Kohtupraktika kohaselt

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda

piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.

oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-9977, p 12; 28. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr

2-18-977, p 43; 8. novembri otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55; 16. detsembri 2022 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-3933, p 67).

7. Kohus tegi siinses asjas 6. oktoobril 2025 puuduste kõrvaldamise määruse (kohtunõue), milles

juhtis hageja tähelepanu puudustele hagis (dtl 86-87). Muuhulgas juhtis kohus hageja tähelepanu

sellele, et hageja ei ole hagis esile toonud asjaolusid vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse täitmise kohta vastavalt VÕS § 403⁴ lg 1 sätestatule. Kohus märgib, et

kohtupraktika kohaselt ei pea kohus samu hagi puudusi korduvalt kõrvaldama. Hageja esitas 13.

oktoobril 2025 menetlusdokumendi (puuduste kõrvaldamine), mille kohaselt jäi oma varasemate

selgituste juurde vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas olles seisukohal, et

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Hageja esitab ümberarvestuse (dtl 130-

131), juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku

laenamise põhimõtteid rikkunud. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja võlgnevuses ning on

tasunud kogu laenusumma.

8. Siinses asjas kinnitas hageja, et vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu (12.07.2022 sõlmitud

väikelaenu muutmiskokkuleppe nr B) kohaselt võlgnes kostja esialgsele võlausaldajale

vaidlusaluste lepingute järgi põhinõudena 8292,56 eurot ja tasus krediidisumma katteks kokku

12 504,09 eurot (dtl 91). Hagis toodud asjaoludel palus krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kostjal täita vaid küsimustiku ja lähtus sellel ajal kehtinud laenude

väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Hageja esitas krediidianalüüsid (dtl 135-143). Kuid ei ole esitanud kostja

arvelduskonto väljavõtet ega sellel põhinevat analüüsi. Hagist ei nähtu konkreetsed allikad ja

andmed ning kas ja milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud

võlgnikul sissetulekute ning finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Arvestades, et

hagis toodud asjaoludel ei täitnud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks minimaalset kohustust (s.o ei küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtteid), on

krediidiandja hagis toodud asjaoludel kohtupraktika kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud (vt ka eelviidatud ringkonnakohtu lahendid määruse p-s 6).

9. Kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud vastutustundliku laenamise järgimise

kohustust, võib hageja nõuda kostjalt põhikohustuse täitmist ja võlasuhte intressimääraks tuleb

lugeda VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne.

Kuivõrd siinses asjas kinnitas hageja, et vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu (viimane lepingu

muutmise kokkulepe) alusel võlgnes kostja laenuandjale põhinõudena 8292,56 eurot

(refinantseeritud vaidlusluste lepingute põhivõlg) ja tasus laenu (sealhulgas intresside ja muude

kulude) katteks laenuandjale vaidlusaluste lepingute järgi kokku 12 504,09 eurot (=5191,93 eurot

põhiosa katteks, 6998,19 intressi katteks ja 413,97 eurot muude kulude katteks), on hagi

õiguslikult perspektiivitu. Arvestades kostja tasutud rahasummad laenu põhisumma ja

seadusjärgse intressi katteks on hageja kinnitusel kostja kogu vaidlusaluse laenusumma tasunud.

Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Hagis toodud asjaoludel hagi seega rahuldamisele ei

kuulu. Välistatud ei ole, et kostjal on õiguslik alus nõuda välja vaidlusaluse

tarbijakrediidilepingu alusel tasutud enammakstud summad.

10. Ülaltoodud põhjendustel jääb hagi läbivaatamata. Ühtlasi jääb hagi läbivaatamata

menetlusökonoomiast tulenevalt. Perspektiivitu hagi menetlemisega kaasneks hagejale

menetluskulud. Hagi läbivaatamata jätmise korral kulusid ei kaasne ja hageja saab hagilt tasutud

riigilõivu (910 eurot) tagastamist taotleda.

11. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

12. Määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot. Hageja saab taotleda pärast käesoleva määruse jõustumist hagilt

tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Taotluse vorm riigilõivu tagastamiseks

on arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik