2-25-22572/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-22572

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7506 eurot 5 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Kristiine Urb (Julianuse

Õigusbüroo OÜ)

Kostja K.M. (isikukood XXX), e-post

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Mõista K.M.-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks K.M.-i ja AS Inbank vahel

sõlmitud 30. mail 2019 autolaenu lepingust nr L89002675328 tulenev põhivõlgnevus

5761 eurot 73 senti, intress 457 eurot 62 senti, haldustasu 10 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 245 eurot 35 senti.

2. Mõista K.M.-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingujärgne viivis

17,90% aastas alates 24. detsembrist 2025 põhinõudelt 5761 eurolt 73 sendilt kuni

põhinõude kohase tasumiseni.

3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 1003 eurot. Mõista

K.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 665

eurot ja õigusabikulu 338 eurot. K.M.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1003 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus enammakstud riigilõivu 175 euro

väljamõistmiseks kostjalt. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu

tagastamist.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-25-22572

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23. detsembril 2025 Tartu Maakohtule hagi

avalduse K.M.-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Algne võlausaldaja Inbank AS ja kostja sõlmisid 30. mail 2019 autolaenu lepingu nr

L89002675328, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot, 72 osamakset, intressi- ja viivisemääraga

17,90 aastas, krediidikulukuse määr 21,34%, igakuise osamaksega 186 eurot 69 senti, igakuine

lepingu haldustasu 2 euro 50 senti ja lepingutasu 160 eurot.

3. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi ja esialgne võlausaldaja edastas

kostjale 5. jaanuaril 2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava tähtaja

kuni 19. jaanuarini 2021 võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja saatis 22. jaanuaril 2021

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 10. oktoobri 2020, 10. novembri

2020, 10. detsembri 2020, 10. jaanuari 2021 osamaksetega.

4. Inbank AS loovutas 27. jaanuaril 2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

2-25-22572

kõrvalnõudeid. Loovutamise teatis edastati 27. jaanuaril 2021 kostja postiaadressile (dtl 99).

5. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5761 eurot 73 senti, intressi 457 eurot 62

senti, haldustasu 10 eurot 50 ja sissenõutavaks muutunud viivise 245 eurot 35 senti Samuti palus

hageja välja mõista viivise põhinõudelt 5761 eurolt 73 sendilt alates 24. detsembrist 2025

lepingujärgse viivisemääraga 17,90% aastas.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude on kostja kätte saanud kättetoimetamisportaali

vahendusel 2. jaanuaril 2026. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva.

Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus 22. jaanuaril 2026).

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning

nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

8. Kohtu hinnangul on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb

kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu

lõppemisega on tagastamata laenumaksed muutunud sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale lepingu lõppemist põhivõlgnevuse

mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS

§ 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

10. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 840 eurot ja õigusabikulust 338 eurot. Hageja on

kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Hageja on 22. detsembril 2025 tasunud riigilõivu 840 eurot lähtudes hagiavalduses toodud

selgitusest, et hagi hinnaks on 12 332 eurot 68 senti (dtl 76). Hagiavalduses toodud hageja

nõude, mida hageja palub kostjalt välja mõista, resolutsiooni kohaselt on hagi hinnaks 7506 eurot

senti, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 665 eurot.

Kohus lähtub nõude lahendamisel hagiavalduses toodud taotlusest. Seega on hageja tasunud

riigilõivu 175 (840-665) eurot ettenähtust rohkem. Enammakstud riigilõivu tagastamiseks tuleb

hagejal esitada kohtule vastav taotlus.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Käesoleval juhul on põhjendatud riigilõiv summas 665 eurot.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu põhjendatud.

2-25-22572

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena

1003 eurot (665+338).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1003 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik