3-25-2627/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-2627

Otsuse kuupäev

27. jaanuar 2026

Kohtunik

Kadri Vool (end Palm)

Haldusasi

X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11. juuli 2025. a otsuste nr P26-

2025-316387 ja P26-2025-316388 tühistamiseks ning

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja

taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Anastassia Grigorjeva

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-ile 9. detsembril 2025. a esitatud menetlusdokumendi lisad (dtl 293-

301).

2. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. veebruaril 2026

((halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks

menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama

tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem

täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-2627

1. Kaebaja esitas 10. juunil 2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (digitaalse

kohtutoimiku leheküljed (dtl) 265-277). Eesti Töötukassa tuvastas 10. juuli 2025. a otsusega

nr TVH/25/023719 kaebajal puuduva töövõime kestusega üks aasta (dtl 9-12).

2. SKA ei tuvastanud 11. juuli 2025. a otsusega nr P26-2025-316387 kaebajal piiranguid

tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt

keskmise puude raskusastme (dtl 5-6). Samal kuupäeval tehtud otsusega nr P26-2025-316388

jättis SKA kaebajale puudega tööealise inimese toetuse määramata (dtl 7-8).

3. Kaebaja esitas 16. juulil 2025 SKA-le vaide (dtl 156-157, tõlge dtl 279-280), mille SKA

jättis 11. augusti 2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/18701-2 rahuldamata (dtl 159-164).

4. Kaebaja esitas 9. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse SKA 11.

juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-316387 ja otsuse nr P26-2025-316388 tühistamiseks (dtl 3-4,

52).

5. SKA esitas 13. oktoobril 2025 vastuse kaebusele (dtl 186-189), millele kaebaja esitas 15.

oktoobril 2025. a vastuväite (dtl 195).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

6.1. Puude raskusastme määramisest keeldumises ei ole märgitud põhjuseid, miks amet leiab,

et kaebajal ei ole puude raskusastet, kuid on viidatud sellele, et selline otsus tehti Eesti

Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövõime

hindamise otsuse alusel.

6.2. Varasemalt on Eesti Töötukassa 10. juuli 2025. a haldusaktiga nr TVH/25/023719

kaebajale määranud puuduva töövõime ajavahemikuks 14. juuli 2025 – 13. juuli 2026

töövõime hindamise eksperdiarvamuse alusel, mis koostati 9. juulil 2025.

6.3. Ei ole nõus sellega, et kaebajal ei ole puude raskusastet, kuna varem, töövõime

hindamise eksperdiarvamuse alusel kuupäevaga 19. august 2020 määras Eesti

Töötukassa 21. augusti 2020. a haldusaktiga nr TVH/20/067468 kaebajale osalise

töövõime ajavahemikuks 14. juuli 2020 – 13. juuli 2025 ning see oli põhjuseks, miks

SKA 24. augusti 2020 haldusaktiga nr P26O-2020-98585 määras kaebajale keskmise

puude ajavahemikuks 14. juuli 2020 – 13. juuli 2025.

6.4. Kuna alates eelmisest puude raskusastme hindamisest on kaebaja tervis halvenenud ja

haigused on progresseerunud (osalise töövõime asemel on nüüd täielik töövõimetus),

palub kaebaja tühistada vaidlustatavad SKA 11. juuli 2025. a otsused nr P26-2025-

316387 ja P26-2025-316388.

6.5. Kaebaja peab palkama inimese, kes aitab tal pesta, süüa teha, poes käia, sest kaebaja ei

saa seda ise teha. Kaebaja vasak käsi on täiesti kasutamiskõlbmatu, see ripub nagu rätt ja

kaebaja liigub karkude abil.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.

7.1. Tööealisele inimesele, kes taotleb samaaegselt nii töövõime hindamist kui puude

raskusastme tuvastamist, võib, aga ei pruugi puuduva töövõime tuvastamine alati

tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka puude raskusaste.

3-25-2627

7.2. Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg-le 7 kasutatakse

juhul, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime

hindamist, puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud

eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

7.3. Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme

tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“

(edaspidi määrus nr 18) § 4 lg 1 sätestab, et SKA edastab arstiõppe läbinud isikule

andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega, välja arvatud

juhul, kui tööealine inimene taotleb puude raskusastme tuvastamist samaaegselt

töövõime hindamisega või kui tööealise inimese töövõimet on hinnatud puude

raskusastme tuvastamise taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul ning tal ei ole tuvastatud

töövõimet välistavat seisundit. Seega ei pea vastustaja sellistel tingimustel kaasama

tööealise isiku puude raskusastme tuvastamiseks täiendavalt ekspertarsti, vaid võib

kasutada töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust.

7.4. Puude raskusastme tuvastamise metoodika tööealisel inimesel tugineb määruse nr 18 §-s

6 sätestatud regulatsioonile.

7.5. Nii töövõime hindamise kui puude raskusastme tuvastamise menetlustes toimub

tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine küll ühtse küsimustiku alusel (ekspertarst

tuvastab mõlemal juhul samal moel terviseandmete alusel valdkondade võtmetegevuste

osas esinevad piirangud ja nende ulatust kirjeldavad arvväärtused), kuid saadud

arvväärtusi hinnatakse erinevalt.

7.6. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga

(tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 6 lg 5). Töövõime ulatuse

tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused

0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg

1).

7.7. Liikumise valdkonnas on hinnatud kaebaja võtmetegevuste piiranguid arvväärtustega 2

(liikumine eri tasapindadel), 0 (ohutu ringiliikumine), 2 (seismine ja istumine), mis

tähendab, et Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal liikumise

valdkonna kohta arvutatav aritmeetiline keskmine 1,33, mis on keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam.

7.8. Käelise tegevuse valdkonnas on võtmetegevuste piiranguid hinnatud arvväärtustega 0

(käte sirutamine), 3 (asjade liigutamine), 2 (käteosavus). Sellest tulenevalt on käelise

tegevuse valdkonna aritmeetiline keskmine 1,67, mis on samuti keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks vajalikust arvväärtusest madalam.

7.9. Teistes hinnatavates valdkondades töövõime hindamise käigus antud eksperdiarvamuses

piiranguid ei tuvastatud.

7.10.

Vaidemenetluses antud eksperdiarvamuse kohaselt esinevad kaebajal mõõdukad

tegutsemispiirangud eri tasapindadel liikumisel, pikal istumisel ja seismisel, mis on

põhjustatud kaela, rindkere ja alaselja valudest. Tegutsemispiiranguid ei esine ohutul

ringiliikumisel. Sellest nähtuvalt ühtib liikumise valdkonnas vaidemenetluses arvamuse

andnud ekspertarsti hinnang töövõime hindamises antud hinnanguga.

7.11.

Käelise tegevuse valdkonnas tuvastas vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst

kaebajal mõõdukad tegutsemispiirangud asjade liigutamisel ja käteosavuses.

3-25-2627

Tegutsemispiirangud on põhjustatud vasaku käe nõrkusest. Ekspertarst ei tuvastanud

piiranguid käte sirutamisel. Seega on ka käelise tegevuse valdkonnas erinevad

ekspertarstid hinnanud piiranguid sarnaselt.

7.12.

Seega, kuigi töövõime hindamise menetluses tuvastati kaebajal töövõime hindamise

metoodika alusel puuduv töövõime, ei tähenda see, et kaebajal esineb ka vähemalt

keskmisele raskusastmele vastav puue. Vastustaja ei ole eksinud kehtiva metoodika

alusel kaebajal puude raskusastme tuvastamata jätmisel. Samuti ei ole vaidemenetluses

kaasatud ekspertarsti arvamuse kohaselt alust hinnata kaebajal esinevaid piiranguid

raskemaks kui töövõime hindamise käigus antud eksperdiarvamuses hinnati.

7.13.

Lisaks töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise metoodika erinevusele

on ka nende menetluste eesmärgid erinevad. Eesti Töötukassa hindab

tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas. SKA hindab seda, kas isikul on

piiranguid, mis takistavad tal igapäevast osalemist ja ühiskonnaelus osalemist. Sõltuvalt

asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal

tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et

oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 3. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-20-1281, p 17).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja

ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid

järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes

vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.

9. Kaebaja nõuab SKA 11. juuli 2025. a otsuste nr P26-2025-316387 ja P26-2025-316388

tühistamist ning kohustamist lahendada uuesti kaebaja taotlus, leides, et SKA ei ole puude

raskusastme määramisest keeldumisel põhjendanud, miks kaebajal ei ole puude raskusastet.

Eelmisest puude raskusastme hindamisest on kaebaja tervis halvenenud ja haigused on

progresseerunud. Samuti viitab kaebaja, et Eesti Töötukassa on kaebajale määranud puuduva

töövõime. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja puhul oli liikumise valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33 ja

käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67. Vastavalt määruse nr 18 lisa 2 p 3 kohaselt

tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu

aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse

sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75. Kuigi töövõime hindamise

menetluses tuvastati kaebajal töövõime hindamise metoodika alusel puuduv töövõime, ei

tähenda see, et kaebajal esineb ka vähemalt keskmisele raskusastmele vastav puue.

10. Vaidlus puudub selles, et SKA oli 11. juuli 2025. a otsuste nr P26-2025-316387 ja P26-

2025-316388 tegemiseks pädev haldusorgan.

11. Esmalt märgib kohus, et vastavalt HKMS § 158 lg 2 ls-le 2 hindab kohus haldusakti

õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega ei saa kohus arvesse võtta kaebaja 9.

detsembri 2025. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid. Kaebaja viitab viimase kuu

jooksul toimunud sündmustele, millega ei saanud SKA aga 11. juuli 2025. a otsuste nr P26-

2025-316387 ja P26-2025-316388 tegemisel arvestada. Nagu ka SKA on 17. detsembri 2025.

a seisukohas märkinud, võib kaebaja terviseolukorra muutumise korral esitada uuesti puude

3-25-2627

raskusastme tuvastamise taotluse. HKMS § 158 lg-t 2 arvesse võttes, tagastab kohus kaebajale

9. detsembri 2025. a menetlusdokumendi lisad (dtl 293-301).

12. PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri

või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS

§ 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine

inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava,

raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt

inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Puude

raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt

PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2). Ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude

raskusastme tuvastamist. Inimestel võib olla diagnoositud sama haigusseisund, kuid sellega

kaasnevad tegutsemisvõime piirangud on alati individuaalsed, sest iga inimese organismi

vastupanuvõime, ravimite talumine jms on väga erinev.

13. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus. Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel

kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Ka ei saa kohus asuda eksperdi asemel ise hindama

kaebaja terviseseisundit ja sellest tulenevaid piiranguid tema tegutsemisvõimele. Samuti ei ole

halduskohtu pädevuses lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise

infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt

tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus

tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus nr 3-17-1110, p 24).

Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas

kaebaja 10. juuni 2025. a taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta

TIS-i kantud andmed olla ebaõiged.

14. Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult

põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega

kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad,

kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on

konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades

lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui

haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab

haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus

asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti

adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks

hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi

asjaolusid õigusväliste mõõdupuude alusel, on oluline põhjendada seda otsust viisil, et

adressaat mõistaks, miks selline otsus on tehtud.

15. Kohus nõustub kaebajaga, et SKA 11. juuli 2025. a otsused nr P26-2025-316387 ja P26-

2025-316388 on põhjendamispuudustega. SKA otsusest nr P26-2025-316387 nähtub vaid see,

et tuginetakse Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele ja

töövõime hindamise otsusele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda,

kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et Eesti

Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises

tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste

3-25-2627

elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid.

Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja

ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele

tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada

puuet. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks

otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt

mõista. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi kõikide valdkondade

kaupa. Otsuses nr P26-2025-316388 on SKA üldsõnaliselt nentinud, et kooskõlas PISTS § 3

lg-ga 1 puudub puuetega inimeste sotsiaaltoetustele õigus isikul, kellel keskmist, rasket või

sügavat puude raskusastet ei tuvastatud. SKA on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et

käesoleval juhul tähendab vaidlusaluses otsuses sisalduv viide sotsiaalkaitse infosüsteemile

seda, et aluseks on võetud kaebaja kohta tehtud otsust nr P26-2025-316387, millega ei

tuvastatud kaebajal puude raskusastet (dtl 281).

16. Vaatamata vaidlustatud otsuste põhjendamispuudustele, on kohus seisukohal, et SKA

otsused pidanuks küll olema põhjalikumalt motiveeritud, kuid mõningad

põhjendamispuudused ei anna siiski alust otsuseid tühistada, kuna vastustajal tuleks teha

kaebaja taotlust uuesti lahendades samasisuline otsus (vt HMS § 58). Kohtupraktikast tuleneb,

et kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust

SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille

põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda

uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus

asjas nr 3-21-682, p 13). Kohus peab otsust tehes arvestama ka SKA 11. augusti 2025. a

vaideotsusega nr 5.2-3/18701-2 ja kohtumenetluses 13. oktoobril 2025 esitatud põhjalike

selgitustega.

17. Puuduva töövõime tuvastamine töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel võib, aga ei

pruugi alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine, raske või sügav puude

raskusaste PISTS alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja

terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on

nende menetluste eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise metoodika erinev. TVTS alusel

selgitatakse välja, kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest tulenevate

piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). Vajaduse korral antakse töövõime hindamise käigus ka

soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Isikule, kellel

on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime, makstakse tema töötamise ja töölesaamise

toetamiseks ja talle sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11). PISTS

alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel

(PISTS § 2 lg 1, vt ka kohtuotsuse p 12). Puude raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab

teatud lävendi (PISTS § 2 lg 21). Tööealisele inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine

puude raskusaste, makstakse toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema

iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).

18. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 8 lg-de 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime

kas osaliseks või puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste

summa on neli või suurem. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid

arvväärtustega 0 või 1. Puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse küll samadest

3-25-2627

võtmetegevuste piirangute raskusastmetest, kuid puude tuvastamiseks on alust siis, kui

vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine arvväärtus 2-2,75 (vt määruse

nr 18 § 6 ja lisa 2 p 3). Seega kokkuvõttes hindab Eesti Töötukassa TVTS alusel

tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas, kuid SKA hindab PISTS alusel üldisemalt

seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus

osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese

terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega

töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või

ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale

tulemusele nagu on juhtunud ka praeguses asjas.

19. Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 10. juuni 2025. a taotlusel, selle taotluse

menetlemise käigus Eesti Töötukassa kaasatud ekspertarst Riina Urbaniku antud

eksperdihinnangul ja vaidemenetlusse kaasatud SKA ekspertarst Ivar Vipi antud täiendaval

eksperdihinnangul. Ekspertarstid arvestasid arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega,

mis olid kantud TIS-i. Kaebaja ei ole viidanud TIS-i andmetele, mis jäi ekspertarstidel arvesse

võtmata. Kaebaja 10. juuni 2025. a taotluses ja vaideotsuses kirjeldatud piirangud olid

ekspertidele hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades

anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on kaebaja

väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Kohus

ei saa asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse

õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige

hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest

ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi

erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku

alust kahelda ekspertide erapooletuses.

20. Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh

hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme

tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt seitset valdkonda: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste

valdkondade võtmetegevustes: teadvusel püsimine ja enesehooldus; suhtlemine (nägemine,

kuulmine ja kõnelemine); õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu

tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted.

21. Kaebaja on selgitanud, et ta ei suuda iseseisvalt üldse liikuda, ta liigub kargu ja abilise või

poja abiga; tema vasak jalg keeldub töötamast, läheb nõrgaks ja ta kukub; ta põlved ja puusad

on valusad; ka kaebaja vasak käsi on täiesti halvatud, mistõttu ei saa ta isegi käsipuust kinni

võtta; kaebajal on tugev hingeldus; kõrge vererõhk, pearinglus koos teadvusekaotusega (dtl

271-272). Eesti Töötukassa kaasas töövõime ulatuse hindamisel eksperdiarvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti R. Urbaniku (dtl 9, 13). Eesti

Töötukassa leidis 10. juuli 2025. a otsuses nr TVH/25/023719, et kaebajal on mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Kaebajal on

piiratud kõndimine, treppidel liikumine, kummardumine ning kestvalt seismine ja istumine

selja ja jala kroonilise valu, lülisamba liikuvuse piiratuse ning kõnnimustri häirumise tõttu.

Liikumisel kasutab kaebaja kepi tuge. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal

liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas

piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirang puudub) ning

3-25-2627

võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) (dtl 15).

Ekspertarst leidis, et kaebajal on krooniline valu seljas ja jalas, jala nõrkuse kohta andmeid ei

ole, valuravimit on viimati kirjutatud retseptiga 4 kuud tagasi, neuroloog uut alaselja uuringut

vajalikuks ei pidanud, eelmisel uuringul kindlat närvijuure survet ei esinenud, asendit on

võimalik muuta, hinnatud mõõdukana. Seda, et kaebajal esinevad mõõdukad

tegutsemispiirangud eri tasapindadel liikumisel, pikkade vahemaade läbimisel, pikal istumisel

ja seismisel, on leidnud ka SKA ekspertarst, toetudes sh neuroloogi, üldarstide, kardioloogi,

töötervishoiuarsti ja nahaarsti hinnangutele (dtl 190).

22. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 1,33. Määruse nr 18 lisas 2 on esitatud tööealisel inimesel esinevate

piirangute hindamise tingimused, piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste

raskusastmete vastavustabel. Sama määruse lisa 2 p 3 kohaselt tuvastatakse isikul keskmine

puude raskusaste, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või

suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu

raskusastme arvväärtus 2–2,75. Kuna kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, siis järeldas SKA õigesti, et see on

keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam. Kohtu hinnangul ei ole alust

järeldada, et kaebaja piiranguid oleks hinnatud põhjendamatult madalalt.

23. Kaebaja on selgitanud, et tema vasak käsi on täielikult liikumatu, see on ühes asendis

kõverdatud, see ei lähe sirgu, ei paindu, sõrmed on kõverdatud ja kaebaja ei tunne neid üldse

(dtl 273). Eesti Töötukassa leidis 10. juuli 2025. a otsuses, et kaebajal on raske

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on halvatusnähud ja

dorsopaatiad. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas

söömise ja joomise osas on arvestatud käelise tegevuse valdkonda hinnates. Piirangud

teadvusel püsimise osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud esemete

tõstmine ja kandmine ning vasaku käe peenmotoorika käe liigesliikuvuse piiratuse ja lihasjõu

vähenemise tõttu. Kaebaja ei kasuta vasakut kätt, kannab ortoosi. Tervishoiuteenuse osutaja

ekspertarst hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“

arvväärtusega 0 (piirang puudub), võtmetegevust „asjade liigutamine“ arvväärtusega 3 (raske

piirang), võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja võtmetegevust

„käelise tegevusega seotud muud piirangus arvväärtusega 0 (piirang puudub) (dtl 20).

Ekspertarst leidis, et „taotleja ei ole mingi aeg vasakut kätt kasutanud, on vasaku käe pannud

lahasele, tõenäoliselt on liigesliikuvus nüüd piiratud ja võimalik, et lihased kõhetunud, parem

käsi on probleemidest vaba, hetkel hinnatud raske piiranguna 10.06.2025 Tõnu Tiimus

neuroloog: Obj.Vasaku käe on lahasele riputanud ja liigub kepile toetudes. Pole selge, kas

vasakus käes on orgaaniline parees või psühhogeenne motoorikahäire.“ (dtl 19). Seda, et

kaebajal ei esine tegutsemispiiranguid käte sirutamisel, kuid esinevad mõõdukad

tegutsemispiirangud asjade liigutamisel ja käte osavuses on leidnud ka SKA ekspertarst (dtl

191). Ekspertarst on viidanud neuroloogi konsultatsiooniotsusele ja isiku lülisamba kaelaosa

kompuutertomograafilisele uuringule.

24. Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67. Määruse nr 18 lisas 2 on esitatud

tööealisel inimesel esinevate piirangute hindamise tingimused, piirangute raskusastmete

arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel. Sama määruse lisa 2 p 3

kohaselt tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste, kui vähemalt ühes valdkonnas on

3-25-2627

piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse

sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2-2,75. Kuna kaebajal on käelise

tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine

1,67, siis järeldas SKA õigesti, et see on keskmise puude raskusastme tuvastamiseks

vajalikust madalam.

25. Kohus märgib täiendavalt, et ekspertarstidel ei tulnud suhelda kaebaja raviarstidega. Kui

andmekogud sisaldasid kaebaja terviseandmeid piisava põhjalikkusega, võisid ekspertarstid

teha otsustuse kaebaja terviseseisundi kohta ka selliste andmete põhjal. Ei ole eluliselt usutav,

et täiendava arsti vastuvõtuga oleks võimalik tuvastada kaebaja terviseseisundit oluliselt

teistsugusena kui varasematel, infosüsteemis märgitud vastuvõttudel. SKA ei pidanud puude

raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis

on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse

täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes

puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist

olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust

arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA 11. juuli 2025. a

otsuste nr P26-2025-316387 ja P26-2025-316388 tühistamiseks ning kohustamiseks

lahendada uuesti kaebaja taotlus.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

28. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.

Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab

kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult

vältida.

(allkirjastatud digitaalselt)