2-25-12261/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

26.01.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12261

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi A V vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA Swedbank AS, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8,

Tallinn, Harjumaa, lepinguline esindaja Marjel Mõis

KOSTJA A V, ik xxxx, elukoht xxxx

Hagi hind 23468,90 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Vlt (V) hageja AS Swedbank kasuks 30.08.2024 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 20 000 eurot, intressid

summas 343,39 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 26.01.2025 seisuga summas

2096,61 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A Vlt hageja AS Swedbank kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (20000 euro) tasumata

jäägilt alates 27.01.2026 kuni põhinõude 20000 euro tasumiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja A V kanda ning välja mõista kostjalt A Vlt hageja AS

Swedbank kasuks menetluskulude (riigilõivu) katteks 1260 eurot.

5. Välja mõista kostjalt A Vlt hageja AS Swedbank kasuks viivis menetluskuludelt (1260

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. AS Swedbank esitas 30.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A V vastu võla nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A V 30.08.2024 hageja Swedbank AS-ga laenulepingu nr

xxxx (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 20000 eurot,

intressimääraga 12,9% aastas, laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.08.2028. Krediidi

kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 13,89% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat, laenulepingus kokkulepitud intressimäära, tagastamise

lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et krediidisumma võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus

fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid

makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust

kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma

intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kui

arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada

viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates

hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,028% päevas, 10,15% aastas.

2.1. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 10-12), mis on lepingu osa, 3. punkti

kohaselt tasutakse laenu tagasimaksetega hilinemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses

ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,028% päevas ja 10,15% aastas. Kuivõrd VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse viivise tekkimise ajal

kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, siis sel põhjusel on teabelehel välja

toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see võib muutuda kaks korda

aastas.

2.2. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate

nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või

osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka

kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna

kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed

tähtaegselt tasumata, saatis hageja 02.01.2025 kostjale kirjalikult lepingu ülesütlemise teatise,

milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (dtl

23-25). Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata

jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja

lepingu ühepoolselt ülesöelduks 29.01.2025, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

2.3. Põhivõlgnevus tekkis alates 20.10.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid

täielikult tasumata 20.10.2024, 20.11.2024 ja 20.12.2024 põhiosa maksed ning 20.01.2025

lisandus järgmine põhiosa makse, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. Kostja ei ole ühtegi

lepingujärgset makset tasunud ning peale lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus 20000 eurot.

2.4. Tasumata olid intressimaksed alates 20.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 29.01.2025

kokku summas 1097,01 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse

ning intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millest tulenevalt kuulus

lepingu kehtivuse ajal tasumisele intress kokku summas 343,39 eurot (dtl 26). Kostja ei ole

lepingu kehtivuse ajal intresse tasunud.

2.5. Seega nõuab hageja kostjalt põhivõla 20000 eurot ning intressivõlgnevuse 343,39 eurot

tasumist. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et maksevõime hindamise asjaolude välja toomine

hagiavalduse esitamisel ei ole vajalik.

2.6. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (20000 eurolt) alates 30.01.2025 kuni

hagi esitamiseni 30.07.2025 k.a (182 päeva eest) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras, kokku summas 1095,51 eurot. Samuti palub hageja välja mõista

edaspidine viivis põhinõudelt 20000 eurolt alates 31.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.7. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka seadusjärgne viivis

menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01.08.2025 isiklikult kättetoimetamisportaali

(KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva

jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja

kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 01.08.2025, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 15.08.2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A V on Swedbank

AS-ga sõlminud 30.08.2024 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu

summas 20000 eurot. Lepingu esialgne intressimäär oli 12,9% aastas (hageja arvestab hagis

seadusjärgset intressi), krediidi kulukuse määr oli 13,89% aastas ning laenulepingu ülesütlemisel

arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seadusjärgse määraga 10,15% aastas.

Laenuandja on lepingu üles öelnud 29.01.2025.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

9. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava

vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14,

3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud

aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad

oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

10. 30.08.2024, so poolte vahel laenulepingu nr xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 49,95% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 13,89%

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa.

11. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega

seonduvaid asjaolusid. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja

intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega ei ole kohus ka

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollinud. Lepingu ülesütlemine on kehtiv

kuivõrd kostja ei ole ühtegi makset hagejale teinud, mistõttu oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud

leping üles öelda.

12. Hagiavalduse kohaselt on kostja 30.08.2024 laenulepingu nr xxxx alusel saanud laenu 20000

eurot ning tagastamata on laen kogu ulatuses. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi

põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

13. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hageja on

teinud nõude ümberarvestuse, ning arvestab intressimäärana VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära,

millest tulenevalt kuulus lepingu kehtivuse ajal 30.08.2024 – 29.01.2025 tasumisele intress kokku

summas 343,39 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

14. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

15. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhinõudelt, 20000 eurolt, peale lepingu lõpetamist

30.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras kokku summas 1095,51 eurot (hagi p 1.15). Kohus on kontrollinud ja

nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, siis juhindudes TsMS

§ 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni.

Põhinõudelt 20000 eurolt arvestatav seadusjärgne viivis alates 31.07.2025 – 26.01.2026 (k.a) 180

päeva eest, on 1001,10 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 26.01.2026 seisuga kokku summas 2096,61

eurot (1095,51 + 1001,10).

16. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis alates 27.01.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 20 000 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei

tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse

suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 17903,39 eurot (20 000 –2096,61).

17. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

19. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 1260 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada

20. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud

menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

22. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik