3-26-109/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-109

Kohtuasi

X kaebus seoses Tartu linnas Kullerkupu ja Ülase tänaval

parkimiskorralduse muutmisega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu linn

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetluskulud (s.o tasutud riigilõiv) tema enda kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja elukoha andmed tähemärkidega X

ja Y.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja, elukoht Y,) esitas 13. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud

kaebuse seoses Tartu linnas Kullerkupu ja Ülase tänaval parkimiskorralduse muutmisega.

Kaebaja märgib kaebuses ja selle täiendustes kokkuvõtlikult järgmist.

1.1. Tartu linn kehtestas Ülase ja Kullerkupu tänavas parkimiskorralduse muudatuse, mille

kohaselt ühel poolt tänavat võib vaid peatuda ja teisel pool tänavat (paarisnumbritega majade

poolel) võib parkida esmaspäevast reedeni ajavahemikus kl 8.00 kuni 18.00 kaks tundi.

Tänavatele paigaldati vastavat parkimiskorraldust reguleerivad liiklusmärgid. Kaebaja märgib, et

Ülase tänaval puudub eraldatud kõnnitee ning jalakäijad on sunnitud liikuma sõiduteel.

Parkimiskorralduse muutmise tulemusel on sõidutee oluliselt kitsenenud ning pargitud sõidukid

on hõivanud jalakäijate liikumisruumi. See suurendab oluliselt liiklusõnnetuse riski, eriti talvisel

ajal ja pimeduses. Liiklusseadusest tulenevalt peab liikluskorraldus tagama kõigi liiklejate,

sealhulgas jalakäijate ohutuse, eriti olukorras, kus jalakäijatele eraldi kõnniteed ei ole ette

3-26-109

nähtud. Linnavalitsus on rõhutanud, et parkimiskorralduse muudatused on tehtud liiklusohutuse

tagamiseks, kuid on keeldunud kaebajale esitamast riskianalüüsi või muid dokumente, millele

sellised väited tuginevad. Samuti ei ole vastatud kaebaja küsimusele talvise lumehoolduse

korralduse kohta olukorras, kus pargitud sõidukid takistavad nii sõidutee kui jalakäijate

liikumisruumi hooldust. Kehtestatud parkimiskorraldus rikub kaebaja õigusi, ohustades tema elu

ja tervist ning muutes tema igapäevase liikumise elukohas ebaturvaliseks. Liikluskorralduse

muutus mõjutab otseselt kaebaja igapäevast liikumist ja ohutust ning ei ole käsitatav üksnes

abstraktse avaliku huvina. Liikluskorralduse muutmise korral peab olema võimalik tuvastada,

millise sisemise otsuse, kaalutluse, analüüsi või hinnangu alusel otsus tehti, sh kuidas hinnati

liiklusohutust ning jalakäijate liikumise tingimusi tänaval, kus puudub kõnnitee. Kaebajale ei ole

selliseid dokumente ega kaalutlusi esitatud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas

liikluskorralduse muutmine vastab haldusmenetluse seadusest tulenevatele kaalutlus-,

põhjendamis- ja proportsionaalsuse nõuetele ja liiklusohutuse eesmärgile. Elanikele on

parkimiskorralduse osas esitatud eksitavat teavet.

1.2. Pärast Ravila tänava ümberkorraldusi (bussipeatuse rajamine ja valgusfoori lisandumine) on

muutunud liiklusvood selliselt, et märkimisväärne hulk sõidukeid kasutab Ülase tänavat

läbisõiduteena. Kehtestatud parkimiskorralduse tulemusena on sõidutee visuaalselt avaram,

sõidukite liikumiskiirused on suurenenud ning jalakäijad on sunnitud liikuma sõiduteel, kuna

kõnnitee puudub. Vastustaja ei ole selgitanud, milliseid konkreetseid prügiveoga seotud takistusi

on Ülase tänaval esinenud ega seda, kuidas on prügivedu olnud ohustatud pärast

parkimiskorralduse muutmist. Uus parkimiskorraldus ei kohaldu tegelikkuses kõigile tänava

elanikele ühtemoodi, sest paarisnumbritega kinnistute ees on mitmed elanikud rajanud

linnamaale sissesõiduteed, mille tulemusel saavad nad parkida viisil, mis takistab üksnes

sissesõitu nende endi kinnistutele. Selline parkimine ei takista läbivat liiklust ning erineb

oluliselt olukorrast tänava teisel poolel. Eeltoodu on oluline hindamaks, kas parkimiskorraldus

on kohaldatud võrdselt ja läbipaistvalt ning kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

2. Vastuseks kohtunõudele selgitas Tartu Linnavalitsus 23. jaanuari 2026. a vastuses järgmist.

2.1. Liiklusseaduse (LS) § 6 lg 4 alusel on liikluse korraldamine tee omaniku ülesanne. LS §-

dest 20-21 tuleneb, et liikluse korraldamine hõlmab ka parkimise korraldamist. LS § 6 lg 1

kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja

keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

2.2. Avalik linnatänav on mõeldud liiklemiseks kõigile, mitte ainult sellel tänaval elavatele

isikutele, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja etteheited, et teeomanik ei ole arvestanud kohalike

elanike õigustatud ootusega parkimiskorralduse kehtima jäämise osas. Sellist õigustatud ootust

ei saa avaliku linnatänava puhul tekkida, sest Tartu linn korraldab teeomanikuna liiklust avalikel

linnatänavatel eelkõige lähtudes avalikust huvist ning liiklusohutusest. Põhjendused, miks

otsustas Tartu linn kui Ülase ja Kullerkupu avaliku tänava omanik muuta antud tänavalõikudel

liikluskorraldust, on välja toodud kaebajale 13. jaanuaril 2026 edastatud vaide tagastamise e-

kirjas. Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakond tuvastas perioodil 1. jaanuar 2025 – 30.

november 2025 järjepidevaid rikkumisi (eelkõige parkimine haljasalal ja kinnistule sissepääsu

tõkestamine). Kokku teostas järelevalveosakond sellel perioodi antud asukohta 435

kontrollkäiku, mille käigus tuvastas ja koostas 94 trahviteadet, 45 kirjalikku hoiatust ning

kaheksal korral piirduti tähelepanu juhtimisega rikkumisele (st sõidukijuht ei olnud veel autost

lahkunud). Kokku esitati Tartu linnale selle aja jooksul 16 kaebust seoses parkimisega, sh

sagenesid jäätmevedaja pöördumised, et Kullerkupu ja Ülase tänavat ei ole tänaval parkivate

sõidukite tõttu võimalik läbida. Ülase ja Kullerkupu tänavad paiknevad Tartu Ülikooli

Kliinikumi läheduses, mistõttu kasutavad väga paljud Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad ning

patsiendid neid tänavaid liiklemiseks ja parkimiseks, et vältida parklate parkimistasusid. Viimati

3-26-109

nimetatud põhjusel olid Ülase ja Kullerkupu tänav tihti täis pargitud ning liiklus seal oli

takistatud, sh prügivedu.

2.3. Ükski õigusakt ei kohusta teeomanikku enne avalikul linnatänaval liikluskorralduse

muudatuse tegemist koostama (kirjalikku) liiklusohutuse riskianalüüsi vms. Linnavalitsuse

liikluskorralduse teenistuses töötavad (pea)spetsialistid, kes on liikluskorralduse osas eriala

spetsialistid ning kes hindavad liiklusohutust lähtuvalt oma erialasest pädevusest. Liiklusohutuse

analüüs vms tellimine teeomaniku poolt on põhjendatud eelkõige suuremate magistraaltänavate

liikluskorralduse muudatuste tegemise hindamiseks, vms juhul. Põhjendus, et kaebaja tunneb

ennast jalakäijana uue liikluskorralduse ja kõnnitee puudumise tõttu ohustatuna, tundub

asjaolusid arvestades kummastav. Jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja hinnangul ei ohusta

jalakäijat liikluskorraldus, kus mõlemad Ülase tänava teepooled oleksid jälle autosid täis

pargitud, kuid samas ohustab jalakäijat uus liikluskorraldus, kus paaritute numbritega majade

poolel olev teepeenar on jäetud täielikult jalakäijatele

2.4. Linnavalitsus jääb seisukohale, et arvestades avalikku huvi, on kehtestatud liikluskorraldus

põhjendatud ja asjakohane. Kaebajaga peetud kirjavahetusest ega ka kohtule edastatud kaebusest

ei tulene, et paigaldatud liiklusmärgid takistaksid kaebajal oma kinnisasja valdamist, kasutamist

või käsutamist (omandiõigust), mistõttu jääb vastustaja kokkuvõtvalt seisukohale, et antud juhul

ei ole kaebaja usutavalt põhistanud subjektiivsete õiguste riivet seoses Ülase ja Kullerkupu

tänaval muudetud liikluskorraldusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja Kullerkupu ja Ülase tänaval kehtestatud uue

parkimiskorralduse õigusvastaseks tunnistamist ja vastavate liiklusmärkide tühistamist ning

vastustaja kohustamist kehtestada uus liikluskorraldus.

Kohus möönab, et kaebaja kui Tartus asuva Ülase tänava elaniku puhul ei saa välistada, et sellel

tänaval toimuvad liikluskorralduse muudatused, sh uute liiklusmärkide paigaldamine võib

kujutada endast tema õiguste riivet. Iseenesest asjakohaseks saab pidada kaebuses esitatud

liiklusmärkide tühistamise nõuet – liikluskorraldusvahendeid (sh liiklusmärke) käsitatakse

haldusõiguses üldkorraldusena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses, mille

suhtes on kohane õiguskaitsevahend tühistamisnõue.

Küll aga leiab kohus, et praeguse kaebuse lahendamisel kuulub kohaldamisele HKMS § 121 lg 2

p 21, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5. Kohus leiab, et uue parkimiskorralduse kehtestamine Kullerkupu ja Ülase tänaval ei riiva

kaebaja õigusi olulisel määral.

Kaebaja viitab kaebuses ja selle täiendustes paljuski üldisele liiklusohutusele ja jalakäijate

ebaturvalisele liiklemisele. Kohus märgib esmalt, et kaebajal puudub õigus esitada kaebust

avalikes huvides või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Konkreetselt enda õiguste riivena toob

kaebaja vaid üldsõnaliselt välja, et kehtestatud parkimiskorraldus ohustab tema elu ja tervist ning

muudab tema igapäevase liikumise elukohas ebaturvaliseks.

3-26-109

Kohtuasjas esitatud tõenditest ja selgitustest ei ilmne, et liikluskorralduse muudatused riivaks

kaebaja omandiõigust – esitatud asjaolude pinnalt ei nähtu, et uus parkimiskorraldus takistaks

kaebajal enda kinnisasja valdamist, kasutamist või käsutamist. Kuna uue parkimiskorralduse

tagajärjel ei saa sõidukid enam kaebaja maja ees parkida (s.o lubatud on üksnes peatumine), ei

saa uus parkimiskorraldus kuidagi takistada kaebaja liikumist sõidukiga enda majani ja sealt

eemale või muuta seda ebaturvalisemaks.

Kuigi kaebaja ei ole enda õiguste riive osas otsesõnu väitnud, et ta ei saa enam enda maja ees

tänava ääres parkida, ei saaks ka see asjaolu kaebaja õigusi ülemääraselt riivata. Nimelt on

kaebajal oma krundil parkimisvõimalus olemas. Avalikest kaardiandmetest (vt nt Maa- ja

Ruumiameti kaardirakendus, https://geoportaal.maaamet.ee) nähtuvalt on Tartu linnas Y krundil

parkimine võimalik ning seda ei eita ka kaebaja. Üksnes parkimise ebamugavamaks muutumine

ei kujuta endast kohtulikku kaitset väärivat õiguste riivet.

Mis puudutab jalakäijana liikumist, siis ka enne parkimiskorralduse muutmist puudus Ülase

tänaval jalakäijatele eraldi kõnnitee. Olukorras, kus ühel pool tänavat parkimise keelamine

vabastab rohkem ruumi ka jalakäijatele liiklemiseks, jääb arusaamatuks, kuidas tänava ääres

parkimise keelamine saaks jalakäijate liiklemist muuta ebaturvalisemaks võrreldes sellega, kui

jalakäijad peavad kõndima mõlemal pool tänavat parkivate sõidukite vahel. Kaebaja poolt

nimetatud parkimiskorralduse muutmine Kullerkupu tänaval saab aga kaebaja õigusi riivata

veelgi vähemal määral, sest tegemist ei ole kaebaja kodutänavaga. Eelnevat arvestades leiab

kohus, et kaebaja võimalik õiguste riive asjas on väheintensiivne.

6. Kohus leiab, et kaebust ei saa pidada ka perspektiivikaks.

Tartu linnal on tee omanikuna õigus ja kohustus korraldada liiklust (sh parkimist) vaidlusalustel

tänavatel. Liiklus peab olema korraldatud viisil, mis tagab selle häireteta ja sujuva toimimise

võimalikult kiirelt ja ohutult, keskkonda säästes (vt LS § 6 lg 1).

Vastustaja on selgitanud, et varasema liikluskorralduse puhul olid Ülase ja Kullerkupu tänavad

tihti täis pargitud, sest tänavaid kasutasid parkimiseks läheduses asuva Tartu Ülikooli Kliinikumi

töötajad ja patsiendid. Seoses sellega esitati Tartu Linnavalitsusele mitmeid kaebusi (nt

kinnistule sissepääsu tõkestamine, jalakäijate ja sõidukite liiklemise takistamine). Tartu

Linnavalitsuse järelevalveosakond tegi perioodil 1. jaanuar 2025 – 30. november 2025 antud

asukohta 435 kontrollkäiku, mille käigus tuvastas ja koostas 94 trahviteadet, 45 kirjalikku

hoiatust ning kaheksal korral piirduti tähelepanu juhtimisega rikkumisele (st sõidukijuht ei olnud

veel autost lahkunud). Lisaks on parkivad sõidukid takistanud prügiveo toimimist ning talvistes

oludes takistavad lumekoristusmasinate ja muu tehnika läbipääsu. Kohtu hinnangul on

vaidlusalustel tänavatel parkimise piiramine eelviidatud probleemide lahendamiseks kohane viis,

mis tagab ka sujuvama, tõrgeteta toimiva ja ohutuma liikluse.

Kaebaja seisukohad liiklusohutust ja -korraldust puudutavas osas jäävad kohati arusaamatuks.

Kuigi uue parkimiskorralduse tõttu peaks parkivate sõidukite arv vaidlusalustel tänavatel

vähenema, märgib kaebaja, et parkimiskorralduse muutmise tulemusel on sõidutee oluliselt

kitsenenud ning pargitud sõidukid on hõivanud jalakäijate liikumisruumi (dtl 26). Kohtu

hinnangul võis selline olukord esineda enne parkimiskorralduse muutmist, kuid pärast

parkimiskorralduse muutmist peaks tekkima vastupidine olukord, kus parkivad sõidukid ei hõiva

jalakäijate liikumisruumi. Lisaks märgib kaebaja, et pargitud sõidukid takistavad sõidutee ja

jalakäijate liikumisruumi talvist hooldust (dtl 28), kuid samas vaidlustab liikluskorralduse, mis

tänaval parkimist piirab.

3-26-109

Kohus märgib, et vastustajal ei ole kohustust koostada avalikul linnatänaval liikluskorralduse

muutmisel liiklusohutuse riskianalüüsi või muud sarnast dokumenti. Nagu ka vastustaja on

selgitanud, töötavad linnamajanduse osakonnas vastavad erialaspetsialistid, kes hindavad

liiklusohutust lähtuvalt oma erialasest pädevusest. Liiklusohutuse analüüs tellitakse eelkõige

suuremate liikluskorralduse muudatuste tegemisel. Kohus leiab, et vastustaja on igati

põhjendatult vaidlusalustel tänavatel parkimiskorraldust muutnud, mistõttu ei näe kohus

käesoleval kaebusel eduväljavaadet. Parkimiskorralduse muudatused teenivad avalikke huve

ning aitavad kohtu hinnangul vastupidiselt kaebaja arvamusele kaasa liiklusohutuse

suurenemisele.

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks

7. Kohus märgib, et võimalikud minetused kaebaja teavitamisel liikluskorralduse muutmisest või

tema kohtueelses menetluses esitatud pöördumiste läbivaatamisel ei mõjuta praegusel juhul

kohtu hinnangut, et kaebaja kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. HKMS § 45 lg-test 3 ja lg 4 tulenevalt ei ole ka erinevate üksikute

menetlustoimingute või vaideotsuse iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav.

8. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

9. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 20 eurot, mis lähtuvalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2

tagastamisele ei kuulu. See kulu jääb kaebaja enda kanda.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja elukoha andmed tähemärkidega

X ja Y (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik