2-25-14106/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14106

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi F.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1210,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood XXX; aadress XXX,

XXX)

Hageja lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX)

Kostja F.O (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX,

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt F.O-lt (F.O) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

559,77 eurot.

3. Välja mõista kostjalt F.O-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (559,77 eurolt) alates 28.08.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses kostja F.O ja

50% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

6. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista kostjalt F.O-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 140 eurot.

8. Välja mõista kostjalt F.O-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (140

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 28.08.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

15.12.2022 sõlmitud lepingust nr 5591145 ja 19.05.2024 sõlmitud lepingust nr 5713159810 tulenev

põhinõue 1000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 11,91 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 61,61 eurot ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud kostja tööandja (H.Y.Z) vahendusel 19.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule

oma seisukohta esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1210,03 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 15.12.2022 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr

5591145, limiidiga 500 eurot (dtl 15-44). 19.05.2024 sõlmisid pooled uue lepingu nr 5713159810,

millega võimaldati kostjale krediiti summas 1000 eurot (dtl 45-74). Kostja oli kohustatud tasuma ka

intressi vahemikus 39,72% ja 41,88% aastas (vt dtl 15 ja 45). Kokku on krediidiandja teinud

kostjale väljamakseid summas 1089,25 eurot (dtl 77-82). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud

tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 559,77 eurot (dtl 83-84). Krediidiandja saatis kostjale

13.01.2025 lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o

hiljemalt 2.02.2025. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 3.02.2025 (dtl 88). IPF Digital AS on nõuded

loovutanud hagejale 6.07.2025 (dtl 88).

2(4)

7. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Esimese lepingu sõlmimisel on krediidiandja teinud päringud vaid avalikesse registritesse ning

lähtunud kostja enda esitatud andmetest laenutaotlusel. Teise lepingu puhul on hagiavaldusse

kirjutatud, et krediidiandja analüüsis ka kostja pangakonto väljavõtet, kuid kohtule seda esitatud ei

ole. Kohtul ei ole seega võimalik analüüsida kostja tegelikke sissetulekuid, igakuiseid püsikulusid

ning finantskohustusi. Eelnevast hoolimata on kohus vaadanud krediidiandja välja toodud andmeid,

mille pealt krediidiotsus on tehtud. Kostja väidetavaks sissetuleku suuruseks saadi pangakonto

väljavõtte kohaselt 1471 eurot, kuigi kostja on ise avaldanud, et tema igakuiseks sissetulekuks on

1235 eurot. Samuti on arvestatud, et kostja majapidamiskuludeks 500 eurot ning olemasolevateks

finantskohustusteks 618 eurot. Ühtlasi on kostja laenutaotluses märkinud, et tal on 3 ülalpeetavat.

Kui lähtuda kostja enda esitatud andmetest oma sissetuleku osas ning arvestada sellest maha

majapidamiskulud ja juba olemasolevad igakuised finantskohustused oleks pidanud krediidiandja

mõistma, et kostja puhul ei ole tegemist krediidivõimelise isikuga (1235-500-618=117 eurot, millest

tuleb veel maha arvata võetava krediidikohustuse igakuine tagasimakse). Kostjale sisuliselt ei jää

kätte vaba raha, mille arvelt tasuda iseenda ja oma ülalpeetavate muid kulusid.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema vahemikus

39,72% ja 41,88% aastas, (vt dtl 15, 45 ja 75). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute

sõlmimise ajal 0 – 4,5%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal

õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Kohus tegi hagejale menetlusse võtmise määruses

ettepaneku esitada kohtule nõude ümberarvestus puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel

ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtule ümberarvestust ei esitanud,

mistõttu ei ole kohtul võimalik veenduda ka ja mis ulatuses saab hagejal olla kostja vastu viivise või

intressinõue. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise

nõude rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid. Küll aga kuulub rahuldamisele inressinõue seaduses sätestatud määras alates hagi

esitamisest.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 1089,25 eurot (dtl 77-82), kohustusega

tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt esitatud arvetele. Hageja kinnitusel on kostja sooritanud

tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 529,77 (dtl 83-84). Põhinõude suuruseks kujuneb

seega 559,48 eurot (1089,25-529,77), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

13. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

3(4)

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses kostja ja 50% ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 280 * 50% = 140 eurot.

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)