2-25-15712/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-15712

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi G.E vastu põhivõla 3123

euro 95 sendi, intressi, viivise, võlamenetlustasu ja

sissenõudmiskulu saamiseks

Tsiviilasja hind

3795 eurot 86 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Inga Ohakas

Kostja: G.E (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista G.E-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja võlgnevus 3478 eurot 78 senti

(põhivõlgnevus 3123 eurot 95 senti, intress 320 eurot 33 senti, võlamenetlustasu 10 eurot

ja viivis 24 eurot 50 senti).

3. Mõista G.E-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt alates

22. septembrist 2025 kuni põhivõla (3123 eurot 95 senti) täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, arvestusega et

väljamõistetav viivis ei ületa põhivõla summat.

4. Jätta menetluskulud G.E kanda.

5. Mõista G.E-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulud 455 eurot.

6. Mõista G.E-lt PLACET GROUP OÜ kasuks temalt väljamõistetud 455 euro suuruste

menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Väljamõistetud summad tasuda PLACET GROUP OÜ arvelduskontole nr

EE874204278606351211 AS Coop Pank (selgitusega G.E, TL4156318).

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) palub 22. septembril 2025 Tartu Maakohtule esitatud hagis

välja mõista G.E-lt (kostja) enda kasuks välja mõista laenulepingust TL4156318 tulenev

põhivõlgnevus 3123 eurot 95 senti, intressis 320 eurot 33 senti, võlamenetlustasu 10 eurot

ning kuni 21. septembrini 2025 arvestatud viivis 24 eurot 50 senti lepingujärgse määraga

0,021% päevas. Lisaks palub hageja välja mõista alates 22. septembrist 2025 seadusjärgse

viivise (võlaõigusseadus VÕS § 113 lg 1) tasumata põhivõlalt (3123 eurolt 95 senti) kuni

selle täieliku tasumiseni arvestusega, et väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõla summat.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 14. novembril 2024 laenulepingu nr

TL4156318. Kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, ütles esialgne

võlausaldaja lepingu üles 26. augustil 2025.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale saadetud tema

registrisse kantud e-posti aadressile xxxx esmalt 8. oktoobril 2025. Kostja teavitas samalt e-

posti aadressilt, et ei saa saadetud dokumente avada, mistõttu saatis kohus

menetlusdokumendid samal päeval uuesti pdf-formaadis. Kohus saatis 24. oktoobril 2025

kostjale menetlusdokumendid korduvalt TsMS § 3141 lg 2 kohase hoiatusega ning luges need

TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks 29. oktoobril 2025. Seega oli kostja teadlik

kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole hagile vastanud kohtu määratud tähtajaks (12.

november 2025) ega ka hiljem. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,00 % aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% (kolmekordne määr seega 49,95%). Seega ei ületa

lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda.

6. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Laenuandja selgituste kohaselt hinnati kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ja

kostja pangakonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas laenuandja krediidivõimelisuse

analüüsimisel avalikke andmebaase (Creditinfo.ee, Taust.ee, Maksu- ja Tolliameti

andmebaase), olemasolevaid kohustusi ja krediidiajalugu. Lepingu sõlmimise ajal puudusid

kostjal maksehäired ning võlgnevused. Krediidiandja arvestas laenuotsuse tegemisel kostja

igakuiseks sissetulekuks 2411 eurot 9 senti, igakuisteks finantskohustusteks 804 eurot 78 senti

ja majapidamiskuludeks 370 eurot ning laenulepingu kuumakseks 158 eurot 89 senti.

9. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest

tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2

ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

10. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

12. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 455 eurot.

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 455 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja temalt väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

13. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid,

millisele kostja saab väljamõistetud summad tasuda.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik