3-25-4669/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4669

Haldusasi

T.J-i kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks maksma

kaebajale töövõimetuspensioni ja hüvitama kahju

Menetlusosalised

Kaebaja T.J

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Triin Tamm

Menetlustoiming

Kahjunõude tagastamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kohustamisnõude menetlus.

2. Tagastada kaebus kahju hüvitamise nõude osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1, §

121 lg 4 ja § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 22. detsembril 2025 T.J-i kaebus, milles ta palus Eesti

Töötukassa kohustamist jätkama talle töövõimetoetuse maksmist. Lisaks taotles kaebaja

töötukassalt 1000 euro suuruse kahju hüvitamist mõnitamise, valetamise ja elu ohtu seadmise

eest. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest.

Kaebuse ja menetlusabi taotluse järgi tekitas töötukassa kaebajale kahju kirjadega, kus soovis

kaebajalt andmeid. Ühes kirjas küsis töötukassa dokumente, mille kaebaja oli juba esitanud.

Teises kirjas valetas töötukassa, et kaebaja ei olnud taotlusele lisanud oma kontonumbrit.

Viimaks mõnitas töötukassa kaebajat, väites, et ta olla öelnud, et tal on vaimuhaiglas arst.

2. Töötukassa selgitas 13. jaanuari 2026. a vastuses kohtunõudele järgmist.

2.1.

Kaebajale koostati 23. detsembril 2025 otsus nr TVT/25/060664, millega talle määrati

töövõimetoetus viieks aastaks puuduva töövõime alusel.

2.2.

Kaebaja 13. novembri 2025. a töövõimetoetuse taotluses ei olnud kaebaja konto

numbrit. Seetõttu saadeti talle 14. novembril 2025 teade kirjaga TVT-25040445-1. Kaebaja

kõrvaldas puuduse 19. novembril 2025 telefoni teel, lisaks saatis ka kirjalikult makseviisi

muutmise avalduse 16. detsembril 2025 sama konto numbriga, mille telefoni teel ütles.

2.3.

Töövõime hindamise taotlust esitades ei andnud kaebaja töötukassale nõusolekut oma

terviseandmete töötlemiseks. Seetõttu edastas töötukassa 19. novembril 2025 kaebajale vastava

puuduste kõrvaldamise nõude (kiri TVH-25037855-1). Kaebaja teavitas 21. novembril 2025

töötukassat telefoni teel, et ei soovi anda vastustajale oma terviseandmete töötlemise

nõusolekut. Terviseandmetes olla tema kohta kajastatud vale info. Kaebaja soovis, et tema

töövõimet hinnataks tema esitatud dokumentide alusel. Samal päeval esitas kaebaja

töötukassale dokumendid oma terviseandmetega.

2.4.

Töötukassa 11. detsembri 2025 kirja TVH-25037855-2 kohta teavitas kaebaja

töötukassat 15. detsembril 2025 telefoni teel, et ta ei ole viimased kümme aastat Paldiski

maanteel käinud.

3. Kaebaja kinnitas 13. jaanuari 2026. a avalduses, et on töötukassa 23. detsembri 2025. a

otsuse kätte saanud. Kaebaja avaldas, et kahjunõue laimamise ja mõnitamise eest jääb jõusse.

Töötukassa poleks tohtinud üldse mainida psüühikat, otsides vaimuhaigust üldhaigusega

inimese puhul. See on mõnitamine, mis halvendas vahepeal kaebaja tervist oluliselt. Tal tekkis

õhupuudus, hingeldamine ja üle keha valud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus lõpetab kohustamisnõude menetluse ilma nõuet menetlusse võtmata, kuna kaebuses

nõutud haldusakt on antud (vt dtl 224; HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Kaebaja 13. jaanuari

2026. a avaldusest järeldab kohus, et ta nõustub selles osas menetluse lõpetamisega, kuid

soovib jätkata kahjunõude menetlemist.

5. Kahjunõude rahuldamine oleks võimalik juhul, kui töötukassa oleks toiminud õigusvastaselt

ning selle tõttu oleks kaebajal tekkinud kahju (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1).

Kaebaja väidab praegusel juhul, et töötukassa tegevus tekitas talle tervisekahju (RVastS § 9 lg

1).

6. 14. novembri 2025. a kirjas (dtl 23) on töötukassa märkinud: „Teie poolt esitatud taotluses

on märkimata, millisel viisil soovite töövõimetoetuse maksmist. Juhul, kui Te soovite töövõime-

toetuse maksmist teise isiku arvelduskontole, tuleb Teil TVTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt vormistada

selleks kirjalik avaldus Eesti Töötukassas või esitada digitaalselt allkirjastatud elektrooniline

avaldus või notariaalselt tõestatud avaldus. Palume esitada avaldus töövõimetoetuse

makseviisi valikuga hiljemalt 24.11.2025 [---].“

7. 19. novembri 2025. a kirjas (dtl 22) on töötukassa märkinud: „Taotleja ei ole Töötu-

kassale/SKA-le andnud nõusolekut terviseandmete töötlemiseks. Selgitame, et töövõimetoetuse

seaduse § 6 lg 1 kohaselt esitab isik töövõime hindamiseks nõuetekohase taotluse töötukassale.

Sama sätte kohaselt taotluse esitamisel annab isik nõusoleku töövõime hindamisel tema kohta

tervise infosüsteemis olevate andmete kasutamiseks. [---] Juhul, kui Te ei soovi anda

nõusolekut terviseandmete töötlemiseks, on Teil võimalus meile ise esitada terviseandmed,

töövõime hindamiseks vajame:

1) Teie viimase 5 aasta epikriisid, saatekirjad, uuringute tulemused, sh andmed haiglas

viibimise osas;

2) viimase 2 aasta jooksul välja kirjutatud ravimite retseptid ja meditsiiniseadmed;

3) viimase 2 aasta haiguslehe episoodid koos perioodi ja haiguslehe põhjuseks oleva

diagnoosiga.

Palume Teil edastada nõusolek Teie kohta tervise infosüsteemis olevate andmete töötlemiseks

või ülaltoodud nõuetele vastavad andmed esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 28.11.2025

[---]“.

8. 11. detsembri 2025. a kirjas (dtl 24) on märgitud: „Olete telefonikõnedes meile maininud, et

Teie arst Paldiski maantee olla Teile kinnitanud, et Teid peab edasi grupi peal hoidma, kuna

2(3)

Teil on nii palju füüsilisi haigusi. Paluksime edastada meile Teie enda poolt mainitud arsti

epikriis, kus vastav info kajastatud või selle puudumisel edastage meile arsti nimi ja asutus, kus

ta töötab. Seejärel saaksime ise arstilt vastava info üle küsida. Epikriisi saate esitada aadressil

Lõõtsa 2a, Tallinn või soovi korral saate info ka telefoni teel edastada.“

9. Töötukassal on õigus küsida töövõimetoetuse taotlust menetledes taotlejalt täpsustusi ja

andmeid. Taotlejal on kohustus teha koostööd (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21,

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 15 lg 4). Töötukassa kirjad on

neutraalses ja viisakas toonis.

10. Kuigi kaebaja oli enda sõnul vastustajale juba oma terviseandmetega dokumendid viinud,

võis töötukassa üle küsida, kas kaebaja annab nõusoleku kasutada ka tervise infosüsteemis

olevaid andmeid. Samuti tegi töötukassa õigesti, kui selgitas kaebajale seda, millised

dokumendid on töövõime hindamiseks vajalikud olukorras, kus kaebaja nõusolekut ei anna.

Kaebajal oli selle info põhjal võimalik veenduda, kas ta on esitanud kõik vajaliku ja vajaduse

korral esitada lisadokumendid. Töötukassa selgituse järgi kaebaja seda tegigi.

11. Töötukassa pole 11. detsembri 2025. a kirjas väitnud, et kaebajal on vaimse tervise

haiguseid. Isegi kui see nii oleks olnud, on kõik haigused töövõime hindamise kontekstis

neutraalsed. Seda, kui inimesel on vaimse tervise haigus, ei ole põhjust pidada mingil moel

erinevaks füüsilisest haigusest. Tegu pole asjaoluga, mida oleks inimesel alust salata, mille

kohta ei tohiks küsida või millele viidet saaks pidada kuidagi solvavaks.

12. Kirjades kaebajale järelepärimiste tegemine ei olnud seega õigusvastane. Kuna töötukassa

tegevus oli õiguspärane, pole kahjunõude rahuldamine tõenäoline.

13. Kaebaja sõnul tekitas töötukassa tegevus tal tervisehäired: õhupuudus, hingeldamine ja üle

keha valud. Kaebaja ise on hinnanud tekitatud tervisekahju väärtuseks 1000 eurot. Kohus pole

seotud kaebaja hinnanguga mittevaralise kahju suurusele. Mittevaralise kahju hüvitamine on

Eestis erandlik ja piiratud. See võimalus on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste

tõsiste riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-

42-15, p 29; 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13). Kaebaja kirjeldatud terviserike

ei kujuta endast sellist riivet.

14. Kohus tagastab kahjunõude, kuna kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse

rahuldamine on ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

15. Menetluse lõpetamise korral pole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel

uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt

õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)