4-26-6/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-26-6

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-26-6

Kohtunik

Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. jaanuari 2026. a määrus, millega jäeti

Priit Pari taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja

kaebus Keskkonnaameti 6. detsembri 2025. a otsusele

väärteoasjas nr 940025000699 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Priit Pari (ik 36607050233; e-

post:XXX), määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Harju Maakohtu 6. jaanuari 2026.a määrus väärteoasjas nr 4-26-6 muutmata ja selle

peale esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoasjas nr 940025000699 tegi Keskkonnaamet 6. detsembril 2025 üldmenetluses

väärteootsuse, millega karistati Priit Pari veeseaduse § 259 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut,

s.o 560 eurot.

2. Priit Pari esitas 2.jaanuaril Harju Maakohtule kaebuse Keskkonnaameti 6. detsembri 2025. a

otsusele. Koos kaebusega esitas Priit Pari kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille põhjendustest

nähtuvalt esitas ta väärteoasjas kaebuse tähtaegselt, kuid ekslikult valele kohtule, nimelt Tallinna

Halduskohtule, kes tagastas kaebuse, viidates pädevuse puudumisele. Kaebuse tagastamise ajaks

oli kaebetähtaeg möödunud. Kaebuse valele kohtule esitamine oli tingitud eksitusest, mis tekkis

kaebetähtaja lähenemisel, kiirustades ning olukorras, kus oli kurnatud. Kaebuse esitamisel ei

kasutanud e-toimikut ning eksis menetleva kohtu rekvisiitidega. Tegemist oli inimliku

eksimusega, mitte pahatahtliku venitamise ega hooletusega.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohtu 6. jaanuari 2026. a määrusega jäeti Priit Pari taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata ja Keskkonnaameti väärteootsusele esitatud kaebus läbi vaatamata.

1(3)

4-26-6

Maakohus asus seisukohale, et Priit Paril selliseid asjaolusid, mida saaks möödalastud

kaebetähtaja ennistamisel lugeda mõjuvaks, ei esine. Keskkonnaameti 6. detsembril 2025

allkirjastatud üldmenetluse otsuses on selgesõnalisest kirjas kaebuse esitamise õigus maakohtule.

Priit Pari on Harju Maakohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et kohtuvälise menetleja otsus tehti

talle kättesaadavaks 8. detsembril 2025. Seega maakohtule kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli

23. detsembril 2025. Maakohtu hinnangul ei esinenud seega Priit Paril ühtegi mõjuvat põhjust ega

objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu ei kuulu kaebus

läbivaatamisele.

Määruskaebus

4. Harju Maakohtu 6. jaanuari 2026. a määrusele väärteoasjas nr 1-26-6 esitas Priit Pari

määruskaebuse, milles palub selle tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja asja saatmist maakohtule

kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

Kaebaja leiab, et esitas kaebuse sisuliselt tähtaja jooksul, kuid valele kohtule. Tegemist ei olnud

olukorraga, kus ta oleks jätnud kaebuse üldse esitamata või olnud passiivne. Samuti leiab kaebaja,

et vale kohtu valik oli mõistlik ja vabandatav eksimus, kuna väärteootsuse tegi Keskkonnaamet, s.o

haldusorgan. Eksimus ei olnud tahtlik ega hooletusest tingitud, vaid inimlik ja menetluslik, mille

eesmärk oli kasutada seadusest tulenevat kaebeõigust. Kaebaja hinnanul tõlgendas maakohus

„mõjuva põhjuse“ mõistet põhjendamatult kitsalt. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 2 p 2

annavad kohtule kaalutlusruumi lugeda mõjuvaks ka muu asjaolu, mida kohus peab põhjendatuks.

Maakohus piirdus üksnes objektiivsete füüsiliste takistuste loetlemisega ning ei hinnanud piisavalt

kaebaja tegelikku käitumist ja õiguskaitsevajadust tervikuna. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa

kaebetähtaja ennistamise küsimust lahendada formaalselt, vaid tuleb arvestada ka õigusemõistmise

eesmärki ja isiku tegelikku tahet kasutada kaebeõigust. Lisaks on kaebuse läbivaatamata jätmine ka

ebaproportsionaalne, kuna kaebaja jääb täielikult ilma kohtulikust kontrollist Keskkonnaameti

otsuse üle. Selline tagajärg on ebaproportsionaalne võrreldes eksimuse olemusega ning ei ole

kooskõlas õigusemõistmise eesmärgiga tagada isikule tõhus kohtulik kaitse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigesti kaebetähtaja ennistamata ja Priit Pari

kaebuse läbi vaatamata.

6. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 172 saab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt

läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja selleks on

mõjuv põhjus. Maakohus viitas ka kohtupraktikale ning tuvastas, et Priit Pari kaebuse

ennetähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuvat põhjust ei esinenud.

7. Keskne küsimus on selles, kas valele kohtule kaebuse tähtaegne esitamine ja seejärel õigelt

kohtult kaebetähtaja ennistamise taotlemine põhjusel, et algselt oli kaebus esitatud valele kohtule,

on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks.

8. Sellele tuleb ringkonnakohtul vastata eitavalt. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb

mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse

tähtaegse esitamise. Sellist takistust Priit Paril ei esinenud, sest kaebetähtaja jooksul ta kaebuse

Keskkonnaameti väärteootsusele esitas, kuid seda valele kohtule. Seega puudus tegelikkuses

objektiivne takistus kaebuse esitamiseks õigele kohtule.

9. Kaebaja põhjendus, et tegemist oli inimliku eksitusega ei ole selline, mida saaks lugeda

mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõttes. Keskkonnaameti 6. detsembri 2025 väärteootsusest

2(3)

4-26-6

nähtub selgelt, et kaebus tuleb esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks

muutumisest. Keskkonnaameti otsuses märgitud kaebekord ei ole kaheselt mõistetav ega eksitav.

Kohtupraktikast tulenevalt võib kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla menetleja

eksitav kaebekord, kuid käsiloleval juhul see nii ei ole. Priit Pari selgitused kaebuse esitamisega

valele kohtule seoses kiirustamisega ja kurnatusega, võivad olla küll inimlikult mõistetavad, kuid

hoolsal kaebekorraga tutvumisel, oleks tal olnud võimalik esitada kaebus õigele kohtule, st

maakohtule. Maakohus on seega õigesti asunud seisukohale, et ühtegi mõjuvat põhjust ega

objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks Priit Paril ei olnud. Ka ei ole

maakohus kuidagi kitsendavalt tõlgendanud mõjuva põhjuse mõistet, vaid viidanud konkreetsele

Riigikohtu seisukohale, milles käsitleti mõjuva põhjusena mõistetavaid takistusi. Seega jättis

maakohus õigesti Keskkonnaameti 6. detsembri 2025 otsusele esitatud Priit Pari kaebuse läbi

vaatamata kaebetähtaja möödalaskmise tõttu.

10. Määruskaebusele on Priit Pari lisanud perearsti poolt väljastatud tõendid tema haiguslehtede

kohta. Esitatud tõendid ei tõenda temal sellise tervisliku seisundi esinemist, mida saaks käsitleda

mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Nagu eelnevalt p-s 8 on märgitud oli tegelikult Priit

Pari võimeline kaebust esitama. Seega ei tõenda esitatud lisad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva

põhjuse olemasolu.

11. Kaebaja etteheited ebaproportsionaalsuse kohta jäävad tagajärjetuks. Kaebetähtaja

ennistamine ei sõltu kaebuse perspektiivikusest ega sellest, et kaebuse esitaja jääb ilma kohtulikust

kontrollist kohtuvälise menetleja otsuse üle, seda olukorras, kus ta on olnud hooletu ja ei ole

järginud kaebekorda. Seadus näeb ette kaebekorra, mille jooksul saab menetlusalune isik kaebust

esitada ning menetleja on märkinud millisele kohtule tuleb kaebus esitada. Hoolikal kaebekorraga

tutvumisel oleks Priit Pari saanud esitada kaebuse õigele kohtule.

12. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise

kohta määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja

möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja

ennistamata. Kuna maakohus kaebetähtaega ei ennistanud, jättis maakohus Priit Pari kaebuse

kaebetähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata.

13. Eelnevast tulenevalt ning VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 194 lg-st 3 ja § 196 lg-st 2 juhindudes

jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 6. jaanuari 2026 määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)