2-25-22634/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-22634

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-22634

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E K, I K vastu

ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja Kristiine Urb

Kostja I E K (isikukood XXX)

Kostja II I K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada E K (isikukood XXX) ja I K (isikukood XXX) ühisomand

korteriomandil asukohaga XXX (registriosa nr XXX) selle müümisega avalikul

enampakkumisel.

3. Jagada korteriomandi müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jäävad

rahalised vahendid E K ja I K vahel võrdsetes osades.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt E K ja I K kanda.

5. Mõista E K ja I K solidaarselt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 997 eurot. Menetluskulud kanda J OÜ arveldusarvele nr

XXX viitenumbriga XXX.

6. Mõista E K ja I K solidaarselt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt summas 997 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Jätta Viru Maakohtu 29.12.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-22634 kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

2-25-22634

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 23.12.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu ühisvara jagamiseks.

Hageja palub lõpetada kostjate ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palub jagada pärast täitekulude

maha arvamist üle jääv raha kostjate vahel võrdsetes osades. Koos hagiga esitas hageja hagi

tagamise avalduse.

2. Hagiavalduse kohaselt:

- Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-130734 30.10.2024 kohtumäärusega rahuldanud

Aktiva Finance Group OÜ avalduse ja kohustanud võlgnikku E K tasuma Aktiva Finance

Group OÜ-le põhinõudeid summas 3159,59 eurot ja kõrvalnõudeid summas 1161,58 eurot

2(6)

2-25-22634

ning hüvitama riigilõivu 146,44 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Lisaks kohustati E K tasuma

Aktiva Finance Group OÜ-le täiendavalt viiviseid järgmiselt: põhinõudelt 3195,59 eurot

0,054500% päevas alates 31.10.2024 kuni põhinõude (3195,59 eurot) täitmiseni;

- Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-103821 18.09.2024 kohtumäärusega rahuldanud

Aktiva Finance Group OÜ hagi ja välja mõistnud võlgnikult E K Osaühing Aktiva Finance

Group kasuks põhinõude summas 3098,27 eurot, intressi summas 139,80 eurot, haldustasu

summas 10 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

summas 336,84 eurot; viivis alates 04.06.2024 kuni põhinõude summas 3098,27 eurot

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas. Samuti on kohus

otsustanud jätta poolte menetluskulud kostja E K kanda ning välja mõista kostjalt E K

menetluskulud summas 848,00 hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks ning viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (848 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras;

- Vitu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-25-9505 13.10.2025 kohtuotsusega rahuldanud Aktiva

Finance Group OÜ hagi ja mõistnud välja E K põhivõlgnevuse 2594,43 eurot, intressi 281,47

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

1358,07 eurot; viivise 29,9% tasumata põhivõlgnevuselt aastas alates 17.06.2025 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus määras Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1102 eurot, mõistis E K välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja

menetluskulud kokku summas 1102 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 507 eurot ja

kohustas E K hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

24.11.2025 kohtutäitur Tatjana Afanasieva õiendi kohaselt on E K suhtes algatatud

täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 30.10.2024 määrus

tsiviilasjas nr 2-24-130734 ja sissenõudja Aktiva Finance Group OÜ avaldus. Kohtutäitur on

avaldanud, et võlgnik on tasunud täitemenetluse jooksul 7,65 eurot (täitekulusid). Võlgnikul

on MTA andmete kohaselt sissetulek 900 eurot (bruto), SKAIS info kohaselt lapsetoetus

summas 80 eurot ja töövõimetoetus 384,15 eurot. Võlgnikul on 1 alaealist last. Võlgnikule

kuulub kinnisasi registriosa nr 3144108 (asukoht XXX). Kinnisvara on ühisomandis.

Võlgnikule ei kuulu sõidukeid. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Võlgnikule kuulub

kogumispensioni konto nr XXX. Konto saldo seis. 24.11.2025 on 33.431 Swedbanki

pensionifond 1960-69 sündinutele osakut, mille turuväärtus on 41,39 eurot. Kohtutäiturile

teadaolevalt on võlgniku suhtes 4 täitemenetlust kogusummas ligikaudu 23 330,83 eurot.

Käesolev täiteasi on menetluse algatamise kuupäeva alusel 3 järjekohal. Ülaltoodust tulenevalt

on kohtutäitur jõudnud järeldusele, et nõuete rahuldamine täitemenetluse raames pole

võimalik arvestades võlgniku sissetuleku suurust, kohustusi ning varalist seisu.

21.11.2025 kohtutäitur Andrei Krek õiendi kohaselt on E K suhtes algatatud täitemenetlus.

Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohus 18.09.2024 kohtuotsus 2- 24-103821

(jõustus 18.09.2024) (edaspidi täitedokument) ja sissenõudja Aktiva Finance Group

OÜ19.09.2024 täitmisavaldus. Kohtutäitur Andrei Krek on oma 21.11.2025 õiendis märkinud,

et täitemenetlus nr 066/2024/3817 on algatatud 19.09.2024. Perioodil 19.09.2024 -

21.11.2025 täitetoimikus nr 066/2024/3817 laekumisi ei toimunud. Sissenõudja nõude jääk

seisuga 21.11.2025 moodustab 5131,79 eurot (ei sisaldu kohtulahendist tuleneva viivist),

kohtutäituri tasu 706,80 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek on teinud päringud järgmistesse

registritesse: kinnistusregister, Eesti väärtpaberite keskregister, liiklusregister,

sotsiaalkindlustusameti infosüsteem, töötamise register, maksu- ja tolliamet, teenistus- ja

tsiviilrelvade riiklik register, äriregister, pärimisregister, abieluvararegister. Kohtutäitur Andrei

Krek on avaldanud võlgnikule kuuluva registervara koosseisu: kinnistu registriosa nr 3144108

asukohaga XXX, mis kuulub võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara hulka. Lisaks on

3(6)

2-25-22634

kohtutäitur Andrei Krek välja toonud E K suhtes menetluses olevad nõuded:

066/2024/563 B2 I OÜ summas 6058,09 eurot;

066/2024/3817 Aktiva Finance Group OÜ summas 4398,68 eurot;

197/2024/2474 Aktiva Finance Group OÜ summas 4523,61 eurot;

197/2025/1824 Aktiva Finance Group OÜ summas 5385,97 eurot.

Kohtutäitur Andrei Krek on märkinud, et võlgnik töötab OÜ-s S (brutopalk 900 eurot).

Arestitud töötasust raha ei laeku. Kohtutäitur Andrei Krek on jõudnud järeldusele: Arvestades

võlgniku sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud täitemenetluste

arvu ei ole seisuga 21.11.2025 sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt

täitemenetluse raames võimalik.

3. Viru Maakohus 29.12.2025 määrusega rahuldas hageja taotluse. Hagi tagamiseks kanti

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX korteriomandi käsutamise keelumärge

hageja kasuks.

4. Viru Maakohus 29.12.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjaid esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest

arvates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

5. Viru Maakohtu 29.12.2025 määruse koos hagiavalduse ja selle lisadega sai kostja I kätte

29.12.2025 isiklikult e-toimiku kaudu ning kostja II sai kätte 30.12.2025 isiklikult e-toimiku

kaudu. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole kostjad kirjalikku vastust esitanud.

6. Kui kostjad ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib

TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

7. Kohus on seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse

asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.osalis

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist

ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse

(PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa

kohustuste täitmiseks.

9. Hagiavaldusest nähtub, et hagejal on kostja I vastu sundtäitmisel kolm jõustunud

kohtulahenditest tulenevat nõuet, mille jääk on 21.11.2025 seisuga 14 305,26 eurot.

10. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva kinnitas 24.11.2025 õiendis, et ole käesoleval juhul

võimalik täita võlgniku kohta tehtud täitedokumenti ning sisse nõuda täitmiseks esitatud

võlgnevust, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja rahalised

vahendid, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täitemenetluse raames koheselt ja täies

ulatuses rahuldada. Kohtutäitur Andrei Krek on 21.11.2025 õiendis jõudnud järeldusele, et

4(6)

2-25-22634

arvestades võlgniku sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud

täitemenetluste arvu ei ole seisuga 21.11.2025 sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku

lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik.

11. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka korteriomand asukohaga XXX,

registriosa nr XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse

kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud,

et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnisasi kuulub

kostjate ühisvara hulka.

12. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada

kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab

ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise

viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

13. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning peale täitekulude

maha arvamist jäävad raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades.

14. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning

kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid,

millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara

jagada. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja

jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et

kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel, saadud rahast tasutakse kinnisasja müügiga

seotud kulud ja jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.

15. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on

29.12.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-22634 määranud hagi tagamiseks kanda

kinnistusraamatusse registriosa nr XXX registreeritud kostjate ühisomandis olevale

korteriomandile käsutamise keelumärge. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi

täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist

või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt

koormav.

16. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2

alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Hageja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja §

165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 490 eurot ja

esindajatasu 507 eurot käibemaksuta.

19. Ühisvara jagamise nõudelt tuleb TsMS § 132 lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi

5(6)

2-25-22634

tasuda riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv 420 eurot on seega seotud rahuldatud nõude esitamisega.

Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega tuleb ka hagi tagamise avalduselt tasutud

riigilõiv 70 eurot jätta kostjate kanda. Riigilõiv 490 eurot tuleb mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja

õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja

esitamisele kulunud 3 tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu

169 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat

tunnitasu.

21. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 997 eurot (s.o riigilõiv 490

eurot ja esindajakulu 507 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

22. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

6(6)