2-23-12832/303 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12832

Kohtuasi

X

avaldus

Y

vastu

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse C suhtes

Y vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

alaealise lapse C suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Pärn

Puudutatud isik I: C (isikukood XXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam

Frey

Puudutatud isik II, vastuavalduses avaldaja: Y (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tambet Laasik

Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu), esindaja Linda

Õisman

Saku vald (Saku vallavalitsuse kaudu), esindaja Annika

Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.

2. Jätta rahuldamata Y 15.07.2025 taotlus lapse ärakuulamiseks kliinilise

lapsepsühholoogi-terapeudi ER juuresolekul.

2-23-12832

3. Jätta rahuldamata Y 15.07.2025 taotlus kuulata ära kliiniline lapsepsühholoog-

terapeut ER.

4. Jätta Pärnu Maakohtu 27.06.2025 määrus muutmata.

5. Jätta määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, lapse isa) esitas 08.09.2023 Pärnu Maakohtule avalduse Cga (puudutatud isik,

laps) suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Lapse isa esitas 18.03.2024 ja 10.04.2024 avalduse täiendused,

milles palub lõpetada tema ja Y (lapse ema, vastuavaldaja) ühine hooldusõigus lapse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh huvihariduse) osas ja anda

ainuhooldusõigus selles osas üle lapse isale. Lapse isa palub alternatiivselt anda lapse isale

otsustusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh huvihariduse) osas.

Juhul kui kohus ei rahulda eelnevaid taotlusi, siis rahuldada lapse isa avaldus lapsega

suhtlemiskorra määramiseks. Lapse isa palus jätta vanemate menetluskulud vanemate endi

kanda.

1.1. Lapse isa väidab, et lapse emal ja isal on ühine laps C, kelle osas on neil ühine

hooldusõigus. Vanemad ei ela koos ega ole kunagi koos elanud. Lapse sündimisel elasid ema

ja laps Tallinnas. Lapse ema kolis koos lapsega 2020. a kevadel ilma isa teadmata Pärnusse.

Laps ja tema ema elavad Pärnus lapse emapoolse vanaema W elukohas. Lapse isa elab Sakus.

Avalduse esitamise tingis asjaolu, et lapse isal puudus võimalus lapsega kohtuda, lapse elust

osa võtta, lapsega kahekesi koos aega veeta. Isa kohtus enne kohtule avalduse esitamist

lapsega üksnes nii palju kui lapse ema seda talle võimaldas.

1.2. Lapse ema võimaldas lapse isal lapsega kohtuda alates 2019. a algusest kuni 06.03.2020,

kui laps elas koos oma emaga Tallinnas, 1,5 tundi korraga kuni 2 korda nädalas ja 2019. a

suveperioodil, kui laps viibis emaga Pärnus 1 kord nädalas 1,5 tundi korraga. Lapse ema

keelas lapse isal lapsega suhelda 07.03.2020-15.05.2020, tuues ettekäändeks COVID-19 ja

selle tõttu kehtestatud eriolukorra. Alates 2020. a kevadest ja Pärnusse kolimisest, on lapse

ema võimaldunud isal suhelda lapsega ainult 1 kord nädalas. Alguses oli võimalik lapsega

kohtuda 1,5 tundi korraga. Peale lapse isa pealekäimist pikendada kohtumise aega, on isa

viimasel kahel aastal saanud pojaga koos olla ja suhelda 2 tundi nädalas. Lapse isa soovib

oma lapsega rohkem kohtuda ja tema kasvatamisest rohkem osa võtta kui seda lapse ema on

2-23-12832

võimaldanud. Kohe pärast lapse sündimist tekkisid vanematel erimeelsused, mis väljendusid

eelkõige selles, et lapse ema soovib ainuisikuliselt otsustada ja määrata kõiki lapse elu

puudutavaid küsimusi, sh lapse viibimiskohta, hariduse andmist, isa võimalusi lapsega

kohtuda ja suhelda jms küsimusi.

1.3. Lapse isa on teinud lapse emale korduvalt ettepanekuid sõlmida kokkulepe, millega

ühiselt lepitakse kokku reeglid, mis moodi lahus elav vanem lapse elus osaleb. Pooled

kokkuleppele ei ole jõudnud, kuna lapse ema soovib sisuliselt ainuisikuliselt otsustada kõiki

lapse elu puudutavaid küsimusi. Lapse ema selline käitumine viib paraku lapse

võõrandumiseni isast ja isa rolli minimaliseerimiseni lapse elus. Lapse ema takistab tahtlikult

lapse suhtlemist isaga. Lapse ema ei soovi isaga arutada ka lapse lasteaia valikut. Lapse ema

keeldub last lasteaeda panemast ja hoiab last vaid Pärnus aadressil XXX, kus lapse

kasvatamisega tegeleb peamiselt lapse emapoolne vanaema.

1.4. Ema seatud piirangute tõttu ei ole lapsel võimalik luua head sidet oma isaga, ega saada

isalikku hoolt, kasvatust ja hoolitsust. Lisaks pole lapsel olnud võimalust normaalselt suhelda

oma isapoolsete sugulastega– muuhulgas pole laps osa saanud isapoolse suguvõsa

perekondlikest üritustest.

1.5. Lapse ema takistab siiani lapse ja isa suhtlemist ning varjab isa eest last puudutavat

olulist infot (lapse tervis, huviringid, kellega laps kohtub, jne). Lapse huvides on, et tema

elukoht on lapse isa juures Sakus. Lapse isa on vaimselt ja majanduslikult valmis lapse

kasvatamiseks ja lapse elamistingimused on tema juures väga head. Lapsel oleks kasulik

lasteaias käia, mida lapse ema ei ole lapsele siiani võimaldanud. Seega oleks ka lapse

hariduskorralduse osas ainuhooldusõiguse üleandmine isale igati lapse huvides. Erinevates

huviringides käimine ei asenda lasteaias käimist.

2. Lapse ema esitas 18.09.2023 vastuavalduse, mida täpsustas mh 27.01.2025, milles palub

lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise, hariduse- ja

tervisekorralduse otsustamisel ja anda ainuhooldusõigus selles osas üle lapse emale. Lapse

ema palub kindlaks määrata lapse ja isa suhtluskord järgmiselt:



lapse isa suhtleb lapsega üle nädala nädalavahetusel alates laupäeval kella 10.00

hommikul kuni pühapäeva õhtul kella 16.00ni;



lapse isa võtab lapse kohtumise päeval ema ja lapse ühisest kodust (XXX) kell 16.00

ja toob lapse ja ema ühisesse koju tagasi kohtumise lõppedes kuni lapse 12-aastaseks

saamiseni;



laps viibib isa juures reeglina vähemalt kaks (2) nädalavahetust (s.o laupäev ja

pühapäev) ühes kalendrikuus, v.a koolivaheaegadel ja riigipühadel;



vanemad jagavad lapsega koos veedetud nädalavahetusi (s.o laupäev ja pühapäev)

ühes kalendrikuus reeglina vaheldumisi;



paaritu arvuga lõppeval aastal veedab laps jaanilaupäeva (s.o 23. juuni) ja jaanipäeva

(s.o 24.juuni) koos emaga ja paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps

jaanilaupäeva ja jaanipäeva koos isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jõululaupäeva (s.o. 24. detsember) ja 1.

jõulupüha (s.o 25. detsember) koos emaga ning paaris arvuga lõppevatel aastatel

veedab laps jõululaupäeva ja 1. jõulupüha koos isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps aastavahetuse (s.o 31. detsember ja 1.

jaanuar) koos isaga ja paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps aastavahetuse

koos emaga;

2-23-12832



paaritu arvuga lõppeval aastal veedab laps oma sünnipäeva (s.o 03. detsembri) koos

emaga ja paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps oma sünnipäeva koos isaga;



lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval õnnitlemiseks ja

kingi üleandmiseks;



lapse ema sünnipäeva (s.o 7. mai) ja emadepäeva veedab laps emaga ning isa

sünnipäeva (s.o. 18. november) ja isade päeva veedab laps isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps I koolivaheaja (mille pikkuseks on üks

nädal iga aasta oktoobrikuu lõpus) koos emaga ja paaris arvuga lõppevatel aastatel

veedab laps I. koolivaheaja koos isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II koolivaheajast (mille pikkuseks on

kaks nädalat alates iga aasta detsembrikuu eelviimasest nädalast kuni järgmise aasta

jaanuari esimese nädala lõpuni) esimese nädala koos emaga (v.a 26. ja 31.detsember)

ja teise nädala koos isaga;



paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II koolivaheajast esimese nädala koos

isaga (v.a 26. ja 31. detsember) ja teise nädala koos emaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps III koolivaheaja (mille pikkuseks on üks

nädal iga aasta veebruari lõpus) isaga ning paaris arvuga lõppevatel aastatel koos

emaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps IV koolivaheaja (mille pikkuseks on

üks nädal iga aasta aprillikuus) isaga ning paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab

laps emaga;



laps veedab V koolivaheajast (mille pikkuseks on 12 nädalat alates iga aasta

juunikuust kuni 31. augustini) vähemalt üheksa (9) nädalat emaga ja kolm (3) nädalat

isaga, nädala kaupa. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse isa lapse ema ja lapse ühisesse

elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi. Vanemad

kooskõlastavad suvise kohtumise aja hiljemalt jooksva aasta 1. maiks;



vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapsele tavapärase päevakava;



vanem tagab lapse tema juures viibimise ajal lapse viimise trenni, huviringi ja

üritusele (sõbra sünnipäev, võistlus, esinemine);



mõjuval põhjusel (laps on haige vms) lapsega kohtumise ära jäämisest teatab

lapsevanem teist lapsevanemat viivitamatult alates lapsega kohtumise ära jäämist

tingiva järgneva kahe kuu jooksul;



lapsega riigist lahkumiseks võtavad vanemad teineteiselt kirjaliku nõusoleku ja

annavad teisele vanemale teada reisi viibimiskohad, reisi kestuse, mineku ja naasmise

ajad. Kirjaliku nõusoleku tarbeks kirjeldab vanem ära reisi eesmärgi ning lepib teise

vanemaga kokku eemaloleku aja kompenseerimise selliselt, et teisel vanemal oleks

käesolevas suhtlemiskorras toodud aeg võimalik tervikuna kompenseeritud saada

tagantjärele;



suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad lapsevanemad mõistlikkuse

põhimõttest;



lapsevanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped

peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad;



lapsevanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või

sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad

helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Suhtluskorda puudutavale teabele peab

teine vanem reageerima hiljemalt järgmisel päeva;



lapsevanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse

juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad lapsevanemad teise vanema suhtes

vastumeelsuse kujundamisest;

2-23-12832



kumbki lapsevanem ei tohi takistada lapse ja eemalviibiva lapsevanema suhtlemist

sidevahendi teel;



suhtluskord kehtib kuni lapse 18.aastaseks saamiseni.

Lapse ema palub jätta vanemate menetluskulud lapse isa kanda ning lapse menetluskulud

Eesti Vabariigi kanda.

2.1. Lapse ema väitel on laps ja ema elanud alates 2020. a kevadest lapse emapoolse vanaema

elukohas Pärnus. Lapse elukorraldus ja suhtlusrežiim kujunes vanemate kompromisside ja

lastekaitseametniku suhtluse vahendusel. Väär on lapse isa väide, et lapse ema piirab lapse ja

isa kohtumisi. Probleem on selles, et vanematel on väga suured erimeelsused lapse

kasvatusmeetodite osas. Isa heidab pidevalt ette, et ta soovib lapse elus rohkem osa võtta, kuid

lapse isa ei soovinud võtta lapse elukorraldust arvestatavaid kohustusi. Lapse ema ei ole

määranud üksi lapsega seonduvaid küsimusi. Lapse ema on alati arutanud lapse tervise ja

arenguga seotud küsimusi lapse isaga. Lapse huvide tagamiseks tuli lapse emal sõltumata

lapse isa olemasolust võtta lapse elus juhtiv roll. Lapse ema oli lapsega 3 esimest eluaastat

kodus. Lapse ema on püüdnud lapsele luua võimalikult tasakaalus, tervisliku, toetava ja

arengut tagava keskkonna. Lapse ema ei ole teinud lapse isale mingeid takistusi lapsega

kohtumiseks arvestades lapse senist kujunenud elukorraldust. Lapse ema on rõhutanud lapse

isale, et lapsel on juba tänaseks kujunenud elukorraldus. Vanemate vahel on sügavad

erimeelsused, kas lapse elukorraldust on mõistlik muuta arvestades väga positiivset mõju

lapse heale arengule. Kui lapse elurütm ja korraldus paigast ära läheb, siis on seda raske tagasi

paika sättida. See mõjutab ka paratamatult lapse ema enese elukorraldust ja lapse kõiki muid

tegevusi. Lapse isa on näidanud selles suhtes täieliku hoolimatust ning vestlused sel teemal ei

ole kuhugi viinud. Lapse isa ei oska ega taha lapsega tema eakohaselt tegeleda. Lapse isal ei

ole tahet sellega kaasa minna või sellega arvestada, mille tõttu on lapsel tihti igav.

2.2. Lapse ema teeb kaugtööna tööd ja sel ajal tegeleb lapsega emapoolne vanaema. Laps ei

ole ainult vanaemaga kodus, vaid käiakse jalutamas, kohvikutes, mänguväljakutel mängimas,

teatris ja kontserdil, lastekirjanikega kohtumas ja muuseumites ning tuttavatega kokku

saamas. Laps on regulaarselt osalenud huviringide töös. Lapsel on esmaspäeva ja kolmapäeva

õhtuti liikumisring ja robootika. Laps osaleb teisipäeval ja neljapäeval laulustuudio töös.

Lapsel on tekkinud oma sõbrad nendest huviringidest. Laps käib reede õhtul tennisekoolis.

Lisaks on laps osalenud nii XXX kooli töös, võimlemas kui ka pühapäevakoolis. Laps on

kord kuus käinud vaatamas mõnd lasteetendust või kontserti või osalenud lastehommikul.

Samuti on laps osalenud nii jooksuvõistlustel (maijooks, rannajooksud, Jaansoni jooks, Lotte

jooks) kui ka jalgratta sõitudel, kus puutub kokku võõraste inimestega.

2.3. Kuna vanematel on juba aastaid arusaamatus sellest, kus laps viibib ja kui kaua kellega

koos aega saab veeta, on põhjendatud lapse viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse

üleandmine lapse emale. Lapse ema taotleb ainuhooldusõiguse üleandmist lapse emale ka

lapse tervist- ja haridust puudutavates küsimustes, kuna vanemad on pea kõikides last

puudutavatest küsimustes eriarvamusel. Kuna vanematel on väga suured erimeelsused lapse

kasvatamise küsimustes, lapse ja lapse ema kohta esitatakse valesid faktiväiteid (sh lapse isa

halvustab lapse ema), siis on mõistlik anda lapse hooldusõigus üle lapse emale, kes tegelikult

lapse elus osaleb ja temaga seonduvaid õigusi ning kohustusi enamus ajast täidab. Lisaks

sellele, et lapse isa on enamasti oma lapse tegelike huvide osas apaatne, on ta neil kordadel,

mil tal on palutud koostööle tulla, selgelt teostanud oma hooldusõigust lapse suhtes last

kahjustavalt ega pole seadnud oma last esikohale. Ta on seadnud esikohale iseenda. Lapse

ema on last peamiselt kasvatav vanem, kel on piisav ressurss, teadmine ja suutlikkus tagada

lapse parim heaolu.

2-23-12832

3. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et vanemate suhtlus on konarlik. Mõlemad

omavad seisukohti, mis enamuses ei ühti. Menetluse ajal on lapse isa saanud pojaga suhelda

järjest enam. Lapsel taastusid suhted ka isapoolsete sugulastega, eriti vanaema ja isa venna

perega. Laps nautis isaga koosolemist ja lapsel tekkis isaga kiindumussuhe. 2025. a kevadel

on mitmed suhtluskorra järgsed isa ja poja kohtumisi ära jäänud, küll lapse haiguse

ettekäändel kuni väidetava lapse vastumeelsuseni isaga suhelda. See tekitab tõsist muret ja on

ohtu seadnud lapse suhte isaga, esinevad võõrdumise märgid. Lapse ema kaudu on laps isaga

ühendust võtnud ja teatanud, et ei soovi tema juurde tulla, kuna Pärnus on põnevam. Isa on

püüdnud lapsega kontakti otsida, kuni selleni välja, et on oodanud last suhtlemiskorra aegsel

ajal emakodu aia taga autos ja seda tunde lootes, et ta siiski saab lapsega koos olla. Lapse

jaoks on äärmiselt olulised mõlemad vanemad. Kohtupraktikas on juhtudel kui üks vanem

takistab lapse suhet teise vanemaga lõpetatud ühine hooldusõigus ja ainuhooldusõigus antud

üle sellele vanemale, kes tõenäolisemalt tagab lapse suhtlemise teise vanemaga. See võib

tunduda küll radikaalse lahendusena, aga situatsioonis, kus lapse ema on teinud võimatuks

lapse kohtumised isaga, võib see olla ainsaks lahenduseks tagada lapse õiguste kaitse ja tema

parimad huvid. Samas jätkuks lapse suhtlus teise vanemaga ja seda regulaarselt. Lapsele

määratud esindaja palub kohtul kaaluda vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja

ainuhooldusõiguse üleandmist lapse isale. Samas tuleks sel juhul seada lapse suhtlemiseks

emaga suhtluskord, kus laps käiks ema juures igal teisel nädalavahetusel. Sellega oleks

tagatud lapse suhe mõlema vanemaga.

4. Saku Vallavalitsus on seisukohal, et isa ja lapse suhete toetamisel on suur roll lapse emal.

Menetluse vältel on ilmnenud selged probleemid kohtu poolt määratud suhtluskorra

täitmisega ema poolt. Suhtluskorra mittetäitmine on esinenud juba varasemalt 19.10.2023

määrusega kehtestatud eelmise suhtluskorra jõustumisest. Isa ja poja kohtumiste ärajäämised

sagenesid 2024. a lõpust. Lapse ema eirab jätkuvalt kohtu soovitusi suhtluskorra järgimisel.

Lapse ema jätkab last kahjustavat käitumist, viies laps spetsialistide juurde küsitlemistele ja

hindamistele eesmärgiga tõendada kohtu poolt määratud suhtluskorra negatiivset mõju

lapsele. Selline käitumine on lubamatu ning last kahjustav.

5. Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et mõlemad vanemad soovivad ja püüavad last

mõjutada endale soovitud suunas ning see ei ole lapse huvides. Ajutise suhtluskorra

määramisel kohus leidis, et lapse huvides on tagada lapsele mõlema vanemaga stabiilne ja

lähedane suhe ning määratud suhtlemiskord arvestab lapse heaolu ja huvidega. Vanema

teguviis, mis takistab kohtu poolt määratud suhtluse toimimist, omamata selleks objektiivseid

põhjuseid, on lubamatu, kuna seeläbi kahjustab vanem lapse huve.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus rahuldas 27.06.2025 määrusega lapse isa avalduse hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes lapse elu- ja

viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustamisel ning andis ainuhooldusõiguse nimetatud

küsimustes lapse isale. Maakohus jättis ema vastuavalduse hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks rahuldamata. Kohus rahuldas lapse isa avalduse suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks lapse ja lapse ema suhtlemiskorra

järgmiselt:



kuni lapse kooli minekuni viibib laps emaga iga paarisnädala nädalavahetusel

neljapäeva õhtu kella 16.00-st kuni pühapäeva õhtu kella 16.00-ni;

2-23-12832



lapse kooli minekul viibib laps emaga iga paarisnädala nädalavahetusel reede õhtu

kella 16.00-st kuni pühapäeva õhtu kella 16.00-ni;



lapse ema võtab lapse isa elukohast ning lapse isa läheb lapsele järgi lapse ema

elukohta kuni lapse 12-aastaseks saamiseni;



laps viibib ema juures reeglina vähemalt kaks nädalavahetust ühes kalendrikuus, v.a

koolivaheaegadel ja riigipühadel;



paaritu arvuga lõppeval aastal veedal laps jaanilaupäeva (s.o 23.06) ja jaanipäeva (s.o

24.06) koos emaga ja paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jaanilaupäeva ja

jaanipäeva koos isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jõululaupäeva (s.o 24.12) ja 1.

jõulupüha (s.o 25.12) koos emaga ning paaris arvuga lõppevatel aastatel veedal laps

jõululaupäeva ja 1. jõulupüha koos isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedal laps aastavahetuse (s.o 31.12 ja 01.01) koos

isaga ja paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps aastavahetuse koos emaga;



paaritu arvuga lõppeval aastal veedab laps oma sünnipäeva (s.o 03.12) koos emaga ja

paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps oma sünnipäeva koos isaga;



lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval õnnitlemiseks ja

kingi üleandmiseks;



lapse ema sünnipäeva (s.o 07.05) ja emadepäeva veedab laps emaga ning isa

sünnipäeva (s.o 18.11) ja isadepäeva veedab laps isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps I koolivaheaja (mille pikkus on üks

nädal iga aasta oktoobrikuu lõpus) koos emaga ja paaris arvuga lõppevatel aastatel

veedab laps I koolivaheaja koos isaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II koolivaheajast (mille pikkuseks on

kaks nädalat alates iga aasta detsembrikuu eelviimasest nädalast kuni järgmise aasta

jaanuari esimese nädala lõpuni) esimese nädala koos emaga (v.a 26.12 ja 31.12) ja

teise nädala koos isaga;



paaris-arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II koolivaheajast esimese nädala koos

isaga (v.a 26.12 ja 31.12) ja teise nädala koos emaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps III koolivaheaja (mille pikkuseks on üks

nädal iga aasta veebruari lõpus) isaga ning paaris arvuga lõppevatel aastatel koos

emaga;



paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps IV koolivaheaja (mille pikkuseks on üks

nädal iga aasta aprillikuus) isaga ning paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps

emaga;



laps veedab V koolivaheajast (mille pikkuseks on 12 nädalat alates iga aasta

juunikuust kuni 31. augustini) vähemalt üheksa (9) nädalat isaga ja kolm (3) nädalat

emaga, nädala kaupa. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse ema lapse isa ja lapse ühisesse

elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi. Vanemad

kooskõlastavad suvise kohtumise aja hiljemalt jooksva aasta 1. maiks;



vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapsele tavapärase päevakava;



vanem tagab lapse tema juures viibimise ajal lapse viimise trenni, huviringidesse ja

lapse üritustele (sõbra sünnipäev, võistlus, esinemine jms);



mõjuval põhjusel (laps on haige vms) lapsega kohtumise ära jäämisest teatab

lapsevanem teist lapsevanemat viivitamatult alates lapsega kohtumise ära jäämist

tingiva mõjuva põhjuse teadasaamisest. Kohtumise asendamine toimub võimalusel

järgneva kahe kuu jooksul;



lapsega riigist lahkumiseks võtavad vanemad teineteiselt kirjaliku nõusoleku ja

annavad teisele vanemale teada reisi viibimiskohad, reisi kestuse, mineku ja naasmise

ajad. Kirjaliku nõusoleku tarbeks kirjeldab vanem ära reisi eesmärgi ning lepib teise

2-23-12832

vanemaga kokku eemaloleku aja kompenseerimise selliselt, et teisel vanemal oleks

käesolevas suhtlemiskorras toodud aeg võimalik tervikuna kompenseeritud saada

tagantjärele;



suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest;



vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad

olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad;



lapsevanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või

sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad

helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Suhtluskorda puudutavale teabele peab teine

vanem reageerima hiljemalt järgmisel päeva;



lapsevanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse

juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad lapsevanemad teise vanema suhtes

vastumeelsuse kujundamisest ning



kumbki lapsevanem ei tohi takistada lapse ja eemal viibiva lapsevanema suhtlemist

sidevahendi teel.

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt on vanematel ühine laps. Vanemad ei ole koos elanud ning

laps elab alates sünnist emaga. Ema kolis lapsega 2020. a alguses Pärnusse ilma isa teadmata

ning nõusolekuta. Laps kohtub isaga käesolevas tsiviilasjas esialgse õiguskaitse korras

määratud ajutise suhtlemiskorra alusel. Enne kohtusse pöördumist oli isa ja lapse suhtlemine

takistatud. Vanematel on suured erimeelsused lapsega seotud teemadel. Vanemate suhted on

äärmiselt keerulised.

6.2. Hooldusõiguse osaline lõpetamine, s.o lapse elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimustes

hooldusõiguse üleandmine lapse isale on lapse parimates huvides ja tagab lapsele edaspidi

stabiilse elukorralduse jätkumise. Puudusid last vähem kahjustavad lahendused. Emal on

lapsega soe ja lähedane suhe, kuid ema on seadnud enda huvid lapse huvidest esikohale,

kahjustanud lapse huve ning seega rikkunud enda hooldusõigust. Samuti ei ole lapse ema

olnud valmis tegema kompromisse või leidma võimalusi olukorra lahendamiseks. Järelikult

lapse emale ainuhooldusõiguse andmisel lapse elu- ja viibimiskoha küsimusel, tekiks suure

tõenäosusega olukord, kus laps võõranduks isast, kuna ema ei ole suuteline suhtlemiskorda

täitma.

6.3. Olukorras, kus vanemad ei ole suutelised koostööd tegema, ei ole võimalik ette kujutada,

kuidas peaksid nad koos hooldusõigust teostama. Samuti kogutud tõendid kinnitavad ühiselt,

et lapse ema käitumine on kantud eesmärgist võõrandada laps oma isast. Lapse ema ei pruugi

olla võimeline mõistma lapse huve ja neid tagama. Samuti nähtus ema käitumisest menetluse

kestel, et ema ei ole suuteline tagama lapse ja isa suhtlemiskorra toimimist, kui lapse elukoht

jääks ema juurde. Pikka aega on ema takistanud lapse ja isa suhtlust, lõhkudes lapse

emotsionaalseks ja psüühiliseks arenemiseks vajalikku kiindumussuhet oma isaga. Samuti on

ema esitanud käesoleva menetluse ajal mitu kuriteoteadet isa väidetavate tegude suhtes, mis ei

leidnud kinnitamist, kuid mis on oluliselt mõjutanud last. Ema on viinud last erinevate

erialaspetsialistide vastuvõttudele, et saada kinnitust, et lapse suhtlemine isaga kahjustab last

ning kohtu poolt määratud ajutine suhtlemiskord ei toimi. Selline ema käitumine kujutab lapse

psühholoogilist mõjutamist ning isa suhtes negatiivset meelestamist ja võõrandamist.

6.4. Kuigi lapse ema on menetluse kestel järjepidevalt ette heitnud lapse isale ajutise

suhtlemiskorra rikkumist ning lapse päevakava järgimata jätmist, järeldus kohtule esitatust, et

lapse ema on ise pidevalt tööd teinud selle nimel, et otsida vigu teise lapsevanema tegemistes

ning saavutada endale sobiv suhtluskord, sealhulgas jätnud täitmata kohtu poolt antud

2-23-12832

soovitused (mh täita esialgse õiguskaitse korras kindlaksmääratud ajutist suhtlemiskorda,

mitte lindistada/filmida lapsega vestlusi, innustada last isaga suhtlema).

6.5. Emal on lapse elus väga tähtis roll, kuid lapse jaoks on oluline suhelda mõlema

vanemaga, selle pärast tuli lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, et emal ei oleks

võimalik last kahjustava tegevusega jätkata.

6.6. Vanematel on põhimõttelised erimeelsused väga paljudes erinevates kasvatuslikes

küsimustes. Samuti on puudulik vanemate omavaheline suhtlemine.

6.7. Kuivõrd kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha ning

haridusküsimuste osas ning andis nimetatud küsimustes hooldusõiguse isale, siis oli

põhjendatud määrata kindlaks ka lapse ja ema suhtlemiskord. Lapsel on õigus ning peab

olema võimalus suhelda mõlema vanemaga. Ema ja lapse suhtlemiskord tuli määrata kindlaks

vastavalt ema taotletud suhtlemiskorrale (27.01.2025 menetlusdokumendis toodu), kuivõrd

ema on oma taotluses ise leidnud, et selline suhtlemiskord sobib lapse ja lahuselava vanema

suhtlemiseks. Nimetatud suhtlemiskord arvestab lapse huvidega ning annab emale ja lapsele

võimaluse koos aega veeta. Vanemad saavad alati kokku leppida teisiti. Kui teistsugust

kokkulepet ei ole, toimib kohtumääruses määratud suhtluskord. Ka on mõistlik teavitada

muutunud plaanidest ette esimesel võimalusel. Olukorrad, mis ei ole määruses täpsustatud,

tuleb lahendada kokkuleppel, lähtudes just lapse huvides.

6.8. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud

Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebus

7. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata asi

maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt tühistada

maakohtu määrus ja teha uus otsus, millega lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus

lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ning haridusküsimuste otsustamisel ning anda

ainuhooldusõigus nimetatud küsimustes lapse emale. Lapse ema palub alternatiivselt anda

lapse emale ainuotsutusõigus lapse elu- ja koolikoha ning perearsti valimiseks Pärnu linnas.

Lapse ema palub määrata kindlaks lapsega suhtlemiskorra.

7.1. Lapse ema väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme,

mistõttu tuleb määrus tervikuna tühistada.

7.2. Määrus on üllatuslik ja vastuoluline. Kui maakohus oli 28.02.2025 ärakuulamisel

vanematele kompromissiettepanekut pakkudes seisukohal, et vanemate ühine hooldusõigus

tuleb jätta lõpetamata ja määrata ühekordse otsustusõiguse korras lapse elu- ja koolikoht ema

juurde ja lapse perearst Pärnusse ning enne kooliminekut saaks isa kohtuda lapsega

neljapäevast pühapäevani ja kooliajal üle nädala reedest pühapäevani, siis 27.06.2025

määruse resolutsioon on 28.02.2025 maakohtu ettepanekule vastupidine. Niivõrd kardinaalse

muutuse maakohtu seisukohtades oleks saanud tingida üksnes lapse ema ajavahemikus

28.02.2025 kuni 27.06.2025 käitumine lapse suhtes last kahjustaval viisil. Selliseid etteheiteid

ei ole menetlusosalised ega kohus lapse emale esitanud.

7.3. Kohus leidis põhjendamatult, et puuduvad last vähem kahjustavad lahendused.

2-23-12832

7.4. Maakohtu väide, et lapse ema on seadnud enda huvid lapse huvidest esikohale on väär

ning vastuolus kohtu 28.02.2025 ärakuulamisel pooltele esitatud kohtu ettepanekuga, samuti

lapse ema kohtule esitatud tõenditega.

7.5. Maakohus ei ole 27.06.2025 määrust tehes hinnanud mitte ühtki lapse ema poolt kohtule

esitatud dokumentaalset tõendit, sh 06.03.2025 esitatud psühholoog JR kirjalikku arvamust,

20.03.2025 esitatud lastepsühholoog ER kirjalikku arvamust, 25.03.2025 esitatud väljavõtet

lapse ema Terviseportaalist, 06.06.2025 esitatud professor AT 02.06.2025 kirjalikku arvamust

ning 02.06.2025 kasvatusteadlase ÕU 15.05.2025 kirjalikke arvamust. Samuti ei nähtu

määrusest, millistele tõenditele maakohus lahendit tehes üldse tugines.

7.6. Lapse ema ei nõustu maakohtu väitega, et lapse ema ei ole täitnud ajutist suhtluskorda, on

kohtu keelust hoolimata lindistanud/filminud lapsega vestlusi ning ei ole piisavalt innustanud

last isaga suhtlema, millega on kogumis käitunud lapse huvide vastaselt. Lapse ema tõi

25.03.2025 menetlusdokumendis esile, et osaliselt jäid lapse kohtumised isaga ära lapse

haigestumise tõttu. Samuti jäid 06.03.2025 ja 20.03.2025 kohtumised ära lapse keeldumise

tõttu, mille põhjustas lapse isa enese käitumine. Seejuures ei ole võimalik nõustuda kohtu

väitega, et lapse ema ei teinud piisavat selleks, et lapse ja isa kohtumised oleks saanud

06.03.2025 ja 20.03.2025 toimuda. Lapse ema kasutas lapse veenmiseks psühholoog JR ja ER

professionaalset abi. Psühholoog JR määrati lapsele Ohvriabi poolt, mitte ema valikul.

7.7. Ebaõige on maakohtu väide, et lapse ema ei ole terve menetluse vältel olnud valmis

tegema kompromisse või leidma võimalusi olukorra lahendamiseks. Lapse ema nõustus

28.02.2025 ärakuulamisel kohtu pakutud kompromissiettepanekuga.

7.8. Kuna lapse isa ei suuda tagada lapse tavapärast päevakava, siis ei ole määruse

resolutsiooni p 4.17 täidetav. Lapse enda ütlused ja professor AT 02.06.2025 kirjalik arvamus

tõendavad, et lapse isal ei ole avaldunud kohtumenetluse ajal selliseid vanemlikke võimeid,

mis tagavad lapsele tema arengulistest vajadustest lähtuva tavapärase päevakava järgimise.

7.9. Maakohus ei arvestanud määrust tehes ka asjaoluga, et lapse isa ei ole suuteline

hoolitsema lapse tervise eest arsti ettekirjutuste kohaselt. Ootamatu terviserikke ja lapse

kroonilise kuluga köha/nohu ning uneprobleemide avaldumise korral ei ole mõeldav, et lapse

ema hakkaks Pärnust Sakku sõitma või lapse isa Pärnusse sõitma. Seejuures ei ole maakohus

arvestanud asjaoluga, et lapsele saab perearsti valida reeglina rahvastikuregistrijärgse elukoha

järgi. Järelikult ei võimalda määrus lapse emal ühist hooldusõigust lapse terviseküsimuses

teostada, kui lapse alaline elukoht saab olema Sakus. Seega jättis maakohus põhjendamatult

lapse terviseküsimuses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata.

7.10. Kuna lapse isa ei suuda lapsele tagada lapse tavapärast päevakava ega hoolitseda

vajalikul määral ja viisil lapse tervise eest, siis ei saa olla lapse huvides lapse isale antud

ainuotsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha valikul ja punktis 4 kindlaksmääratud

suhtluskord tervikuna, mille kohaselt enamiku ajast viibib ja elab laps isa juures.

7.11. Maakohus jättis haridusküsimuses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel

tähelepanuta asjaolu, et laps on hariduslike erivajadustega laps, s.t laps on oma eakaaslastest

arengutasemelt oluliselt ees. Seetõttu on lapse ema pidanud oluliseks arendada lapse erilisi

võimeid. Erinevalt lapse emast ei suuda lapse isa pakkuda lapsele ühtki arendavat huviringi

Sakus võrdväärsena praegu Pärnus toimuvate huviringide ja eelkooliga. Maakohus ei

hinnanud lapse isa suutlikust tagada lapsele tema erivajadustekohane haridus. Maakohus jättis

2-23-12832

arvestamata Haridus- ja Noorteameti otsusega, mille kohaselt on lapse huvides lapse kooli 1.

klassi õppima asumine alates 01.09.2025. Samuti jättis kohus tähelepanuta lapse ema kohtule

esitatud tõendi, et Pärnu XXX tagab Cle koolikoha alates 01.09.2025 1.klassis. Lapse isa

takistab lapsel alates 01.09.2025 põhikooli minemast.

7.12. Lapse ema ei nõustu kohtu seisukohaga, et lapse ema mõjutab last viisil, mis kahjustab

lapse suhet teise vanemaga.

7.13. Maakohus jättis käsitlemata kõik lapse ema väited ja neid kinnitavad tõendid, mille

kohaselt lapse isa on ise korduvalt rikkunud ajutist suhtluskorda. Seetõttu pidi ka maakohtule

olema ettenähtav, et lapse isa ei kavatse määrusega kindlaks määratud suhtluskorda täitma

asuda.

7.14. Tuginedes kasvatusteadlase ÕU 15.05.2025 ja professor AT 02.06.2025 arvamustele,

leiab lapse ema, et maakohus ei ole last õigesti ega piisavalt ära kuulanud. Lisaks ei kuulanud

kohus last ära küsimuses, mis puudutab lapse kooliminekut 01.09.2025 ja koolikoha valikut

ega küsimuses, miks ei soovinud laps minna isa juurde 06.03.2025 ja 20.03.2025. Laps ei ole

kohtule avaldanud, et ta soovib hüljata Pärnus asuva kodu, sõbrad, huviringid ja eelkooli, et

asuda elama isa juurde Sakku ning vaid paar korda kuus kohtuda emaga. Vastupidiselt laps

avaldas selgelt kohtule, et soovib elada Pärnus ja minna Pärnu XXXi. Määruses ei omandanud

lapse väljendatu tähtsust.

7.15. Lapse ema taotleb põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist. Asjassepuutuvad

sätted on TsMS § 5621 lg 1 ning § 179 lg-d 2 ja 22. Eesti õiguskorras on trahv ja arest

karistusõiguslikud meetmed. TsMS § 5621 lg 1 eesmärk on määrata kindlaks vanema ja lapse

suhtlemist reguleerivas kohtulahendis konkreetsed sunnivahendid, mitte karistusõiguslikud

meetmed. Järelikult on maakohtu määruse põhjendava osa p 52 osas, milles see peab

sunnivahendiks TMS § 179 lg-s 2 sätestatud rahatrahvi ja § 179 lg-s 22 sätestatud aresti,

vastuolus TsMS § 5621 lg 1 eesmärgi ja mõttega.

7.16. TsMS § 5621 lg 1 on õigusnormina vastuoluline ega vasta PS §-de 10 ja 13 koosmõjust

tulenevale õigusselguse põhimõttele, kuivõrd määruse põhjendava osa punkt 52 ei vasta PS §

10 ja 13 koosmõjust tulenevale õigusselguse põhimõttele ega TsMS § 5621 lg-s 1 sätestatud

sunnivahendite määratletuse nõudele, siis ei ole ka määruse põhjendava osa punkt 52

ühemõtteliselt selge ega sellisena täidetav.

Lapse emale jääb ebaselgeks, miks TsMS § 5621 lg 1 järgi peab kohus sunnivahendid

kindlaks määrama ette suhtluskorda reguleerivas määruses – ilma et kohtul oleks eelnevalt

infot selle kohta, milline sunnivahend konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt oleks konkreetse

õigusrikkuja suhtes kõige tõhusam ja proportsionaalne. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui

kohus on juba ette määranud trahvi ja/või aresti kohaldamise suhtluskorda rikkuva isiku

suhtes, siis miks peaks kohtutäitur asuma TMS § 179 lg 2 alusel tegema veel ettepanekut

trahvi määramiseks. Lisaks võib tekkida ebaselge ja vastuoluline olukord siis, kui kohus ei

pea vajalikuks määrata ette suhtluskorda kindlaksmääravas määruses seda rikkuva isiku

suhtes trahvi kohaldamist, aga samas sätestab TMS § 179 lg 2 kohtutäituri kohustuse esitada

kohustatud isiku sundtäitmise takistamise korral kohtule ettepanek tema trahvimiseks.

Eelpool kirjeldatud tsiviilkohtu- ja täitemenetlus, milles kohus sätestab määrusega

sunnivahendi(d), mida kohtutäitur ei saa täitemenetluses iseseisvalt kohaldada ja mis sunnib

kohtutäiturit sunnivahendi(te) rakendamiseks uuesti kohtu poole pöörduma, vähendab nii

2-23-12832

täite- kui ka kohtumenetluse tõhusust ning rikub menetlusosaliste õigust mõistliku aja jooksul

ja võimalikult väikeste kuludega menetlusele. Selline ebaratsionaalne ja isiku menetlus-

põhiõigust intensiivselt riivav normatiivne regulatsioon ei saa olla kooskõlas põhiseadusega.

7.17. Lisaks rikkus maakohus lapse ema menetlusõigusi, kui jättis 27.06.2025 määrusega

lahendamata tema 21.03.2025 kohtule esitatud taotluse.

7.18. Kuna lõpplahend tehti 90% ulatuses lapse isa huvides ja kasuks, oleks maakohus

pidanud TsMS § 172 lg 1 kohaselt ja õigluse põhimõttest lähtudes jätma lapse ema

menetluskulud täielikult lapse isa kanda. Maakohus jättis lapse ema menetluskulud tema enda

kanda, millega rikkus TsMS § 172 lg-t 1. Lapse ema nõustus 28.02.2025 maakohtu

kompromissiettepanekuga ja on jätkuvalt nõus lõpetama käesolevat kohtuasja selle sarnases

ulatuses kompromissi kinnitava kohtulahendiga. Lapse ema palub jätta tema ja lapse isa nii

maa- kui ka apellatsioonikohtumenetluses tekkinud kulud lapse isa kanda, lapse

menetluskulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

8. Lapsele määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on kooskõlas lapse parimate huvidega.

Lapse parimates huvides on regulaarne suhtlus mõlema vanemaga ja kui üks vanem seda ei

taga, siis tuleb hooldusõigus selles osas teisele vanemale üle anda. Lapse ema on menetluse

jooksul takistanud isa ja lapse suhtlust, kuni selleni välja, et last üldsegi isale ettenähtud ajal

üle ei andnud. Elukoha on ema muutnud lapsel isa teadmata, kolides Tallinnast Pärnusse, mis

omakorda teeb keerulisemaks ja kurnavamaks lapse suhtluse teise vanemaga. Lisaks korraldas

lapse ema lapse isa teadmata lapsele operatsiooni, mis on kõrvalekalle ühisest

hooldusõigusest, selle tervisega seotud osast. Ja veel soovib lapse ema panna last kooli,

millega isa ei ole nõustunud, kuid millele laps on vastanud, et isa ei tea, aga ema on kõik ära

korraldanud ja laps alustab sügisest kooli Pärnus. Seega on lapse ema eiranud ühist

hooldusõigust ja pidanud võimalikuks teha last puudutavad otsused ainuisikuliselt. Lapse isa

on taastanud suhte lapsega ja on nõus lapse suhtlust emaga tulevikus soodustama.

9. Pärnu linnavalitsus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Lapse ema ei

suuda ega soovi lõpetada lapse vaimset koormamist. Lapse ema on pidevalt kahtlustav, otsib

tõendeid lapse isa vastu, mis paneb lapse olukorda, kus ta tunneb end süüdi, kurnatuna või

manipuleerituna. Kuna seesugune lapse ema käitumine on last kahjustav, siis turvaline ja

stabiilne elukeskkond teise vanema juures on lapsele pikaajaliselt parem. Väide, et lapse isa ei

suuda lapsele pakkuda ühtki arendavat huviringi Sakus on meelevaldne. Arvestades, et laps ei

ole saanud isa juures pikaajaliselt järjestikku aega veeta, siis on ka lapse jaoks sobivate

huviringide võimalused olnud piiratud. Kuigi lapse ärakuulamine on oluline osa tema

huvidega arvestamisest, ei tähenda see automaatselt, et lapse huvide nimel tuleb last mitu

korda kuulata või et laps peaks määrama, mis on tema parimates huvides. Korduvalt samade

teemade üle rääkimine võib lapsele tekitada stressi või segadust, eriti kui tegemist on

vaidlusega vanemate vahel. Lapse ärakuulamise eesmärk ei ole, et laps "otsustaks", vaid et

tema vaatenurk oleks üks osa tervikust, mida kohus arvestab.

10. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Lapse ema

negatiivsus lapse isa suhtes on kantud tema väärast seisukohast justkui kuuluks laps ainult

talle ja lapse ema poolsele vanaemale ning seetõttu ei pea tal isa olemagi. Lapse ema ise

tõendas üheselt kogu kohtumenetluse jooksul, et ta ei ole võimeline ennast muutma.

2-23-12832

Maakohtu määrus vastab lapse huvidele – lapse isa tagab lapsele ka võimaluse suhelda

normaalselt oma teise vanemaga. Samas ainuhooldusõiguse andmine lapse emale viinuks

lapse võõrandamiseni isast ehk lapse õiguse suhelda oma isaga. Menetluskulude jaotuse

muutmiseks puuduvad alused. Määrus on kõigi menetlusosaliste huvides. Kohus jaotas

menetluskulud kooskõlas TsMS § 172 lõikega 1 õiglaselt.

11. Saku vald on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Saku Vallavalitsusele

teadaolevalt on lapse isa lapse terviseküsimustega tegelenud ulatuses, mis on olnud võimalik

vastavalt lapse ema poolt jagatud informatsioonile ja võimaldatud koostööle. Näiteks ei

kooskõlastanud lapse ema lapse adenoidide operatsiooni lapse isaga. Laps ei ole saanud isa

juures piisavalt pikaajaliselt ja järjepidevalt viibida, et tekiks igapäevarutiin, võimalus tutvuda

Saku ja selle lähiümbruse huvihariduse võimalustega ning tegeleda süvendatult lapse

terviseküsimustega. Lapse ema on menetluse vältel järjepidevalt juhtinud tähelepanu ajutise

suhtluskorra rikkumistele lapse isa poolt ning keskendunud isa tegevuses vigade otsimisele.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

14. Menetlusosalised on määruskaebemenetluses, mh koos esialgse õiguskaitse taotlustega

esitanud dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus võtab kõik määruskaebemenetluses

esitatud tõendid TsMS § 662 lg 3 kohaselt asja materjalide juurde.

15. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist

hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas

lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse

korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab

vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures

laps parasjagu viibib.

16. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on

sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja

hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises

hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või

osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu. PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis,

kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse

osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate

muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi

tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt ka

RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid).

17. Maakohus otsustas vaidlustatud määrusega, et PKS § 137 lg 3 alusel lapse parimates

huvides on tema hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimustes üleandmine

2-23-12832

lapse isale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus ainuhooldusõigus lapse

viibimiskoha ja haridusküsimuste otsustamiseks antakse üle isale, on lapse huvid paremini

tagatud kui praeguse olukorra jätkumisel. Lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid

mõlema vanemaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjas esitatud

tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest nähtub, et ema on takistanud lapse suhtlemist

isaga ning on kahjustanud lapse ja isa suhet. Lapse ema senisest käitumisest ja avaldatud

seisukohtadest ei ole võimalik järeldada, et lapse ema suudab tagada lapse suhtlemise ja

normaalsete suhete olemasolu mõlema vanemaga.

18. Toimikus nähtuvalt tingis lapse isa siinses asjas kohtusse pöördumise asjaolu, et lapse ema

ainuisikuliselt otsustas, millal ja kui pikalt lapse isa lapsega suhelda saab. Lapsele ja lapse

isale tagas ettenähtava suhtluskorra siinses menetluses 19.10.2023 ja 29.12.2024 esialgse

õiguskaitse määrustega kohaldatud suhtluskorrad. Ka menetluse käigus ei ole lapse ema olnud

lapse isa ja lapse suhtlemist soosiv. Vastupidiselt, lapse ema on olnud mh seisukohal, et

kohtumenetluse ajal määratud ajutine suhtluskord on lapsele mõjunud halvasti, last

kahjustavalt (dtl 1385) ning lapse ema nägemuses on lapse huvides isaga suhelda isegi vähem,

s.o ilma ööbimisteta (dtl 1076). Samuti on lapse ema eelistanud lapse lauluande ja

tennisemängu oskuste arendamist isa õigusele lapsega suhelda (dtl 1289). Ringkonnakohus on

seisukohal, et lapse huvihariduse korraldamine on lapse arengu faasist oluline. Siiski ei saa

seejuures vähem-tähtsaks pidada lapse huve omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga.

Ükski lapse huvide väljaselgitamiseks menetlusse kaasatud isik ei ole kohtu ette toonud, et

lapse suhtlemine tema isaga ei ole lapse huvides. Kui algselt 19.10.2023 ja 29.12.2024

määrustega kehtestatud suhtlemiskorda täideti, siis 2025. a kevadel jäid järjestikku ära

mitmed lapse ja isa kohtumised – isa ei olnud pea 2 kuud last näinud (dtl 1599). Ema

põhjendas kohtumiste ärajäämist osaliselt sellega, et laps ei tahtnud isaga kohtuda, ning

osaliselt sellega, et kohtumised jäid ära lapse haiguse tõttu. Ringkonnakohus leiab, arvestades

lapse vanust, et kohtumiste toimumise otsustamise lapsele jätmine ei ole põhjendatud.

Suhtluskorra täitmise kohustus lasub lapsega koos elaval vanemal. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et olukorras, kus ema ei toeta isa ja lapse suhtlemist ning vanemate koostöö

puudub täielikult, ei ole jäänud lapse huvide kaitseks enam muud toimivat võimalust, kui anda

lapse ainuhooldusõigus osaliselt isale, kes kolleegiumi hinnangul suudab tagada lapse

suhtlemise mõlema vanemaga.

19. Määruskaebuses väidab lapse ema, et maakohus jättis arvestamata, et ka lapse isa on

korduvalt menetluse ajal kehtivaid suhtluskorra sätteid rikkunud. Kuigi mõlemad vanemad on

kohtu ette toodud asjaoludel suhtluskorra punktide sisustamisel olnud rigiidsed ning teise

vanema suhtes mitte koostööaltid, ei tähelda ringkonnakohus, et isapoolseid suhtluskorra

rikkumisi oleks toimunud seoses lapse üleandmisega emale (va üksik kord praamist maha

jäämine ja seetõttu hilinemine Pärnusse lapse ema koju tagasi jõudmisel, dtl 1075).

Ringkonnakohus täheldab asja materjalidest, et lapse ema etteheited lapse isale seostuvad

eelkõige menetluse kestel esialgse õiguskaitse määrustega ja ka vaidlustatud määrusega

kehtestatud suhtluskorra sätte, et vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapsele tavapärase

päevakava, väidetavate rikkumiste osas. Lapse ema on lapse isale korduvalt ette heitnud, et

lapse isa juures viibides ei taga lapse isa lapse päevakava järgmise (sh isa juures laps ärkab,

sööb ja läheb magama suvalistel aegadel) ning lapse isa ei planeeri last arendavaid tegevusi

ega lähtu lapsest lähtuvatest alus- ja huvihariduse vajadustest (dtl 1287, 1384). Samuti on ema

kohtu ette toonud, et lapse isa juures viibimise jooksul ei ole laps ega ka isa iga kord koheselt

lapse ema kõnedele vastanud. Hilisema menetluse ajal on vanematel üksteisele olnud ka

etteheiteid, kas teine vanem on järginud suhtluskorra p-i 4.18, mis sätestab, et vanem tagab

2-23-12832

lapse tema juures viibimise ajal lapse viimise trenni, huviringidesse ja lapse üritustele (sõbra

sünnipäev, võistlus, esinemine jms).

19.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik lapse ema kohtu ette toodud asjaoludest, et

laps ei söö isa juures viibides hommikust igapäev ajavahemikus kell 06.30-07.00, vaid ka kell

08-10 vahel ning on läinud magama hiljem kui kell 21, järeldada, et lapse isa ei järgi lapse

päevakava. Toimikust nähtuvalt ei ole üksi menetlusse kaasatud lapse huve esindav isik esile

toonud asjaolusid, et lapse isa ei suudaks lapse parimates huvides hooldusõigust

vaidlusalustes küsimustes teostada. Mh on lapse isa lapsele struktuuri ja ettenähtavuse

tagamiseks pannud lapse lasteaeda, kus laps käib reeglina esmaspäevast reedeni (dtl 3015).

19.2. Lapse ema on tõenditena esitanud ka professor AT 02.06.2025 arvamuse, mis peaks ema

väitel samuti tõendama, et lapse isa ei ole avaldunud kohtumenetluse ajal selliseid

vanemlikke võimeid, mis tagavad lapsele tema arengulistest vajadustest lähtuva tavapärase

päevakava järgimise. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et AT on tema 02.06.2025

arvamusest nähtuvalt sisendi arvamuse koostamiseks saanud üksnes lapse emalt. Professor on

hinnangu koostamisel uurinud lapse ema poolt kättesaadavaks tehtud siinse tsiviilasja

materjale ja kriminaalmenetluses uurija 26.11.2024 videosalvestatud lapse ütlusi (dtl 1965).

Seega ei ole tuvastatav, et professor oleks järelduste tegemiseks ka lapse isaga suhelnud.

Järelikult ei saa pidada professor AT arvamust erapooletuks.

19.3. Kuigi vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtluskorra p 4.25 kohaselt ei tohi kumbki

lapsevanem takistada lapse ja eemal viibiva lapsevanema suhtlemist sidevahendi teel, ei

tähenda asjaolu, et laps ega ka isa ei ole iga kord lapse isa juures viibides koheselt lapse ema

kõnedele vastanud, et alust oleks maakohtu määruse muutmiseks. Siiski on õige, et kehtiv

suhtluskord on mõlemale vanemale täitmiseks. Mõlemad vanemad peavad tagama, et eemal

oleval vanemal on lapsega võimalik suhelda. Siiski peab ka eemalolev vanem lapsega

kontakteerumisel arvestama, et laps ei pruugi koguaeg kättesaadav olla, mh hommikuti kella

07.00 ja 08.00 vahel, mil laps võib mh teha ettevalmistusi lasteaiapäevaks. Lapsel võivad olla

sõltuvalt päevast ka oma tegevused ja rutiinid, mil tal alati ei ole võimalik kõnedele vastata.

Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kumbki lapsevanem tohiks suhtluskorra p 4.25 kohaselt

takistada tahtlikult ja teadlikult lapse ja eemal viibiva lapsevanema suhtlemist sidevahendi

teel. Selle sätte eiramine lapsevanema poolt võib olla suhtluskorra rikkumine, mille osas on

võimalik alustada täitemenetlust.

20. Lapse ema väidab, et lapse isa ei suuda tagada lapsele eakohast haridust, milleks lapse

ema väitel oli 2025. a sügisel lapse kooli õppima asumine. Kolleegium selle seisukohaga ei

nõustu. Kohtu ette on toodud, et laps on nutikas ja tema kognitiivsed oskused on head. Siiski

ei olnud laps 2025. a septembris seaduse järgi koolikohustuslikus eas. Laps sai alles 2025. a

detsembris 7-aastaseks. Eesti Vabariigi haridusseadus (HaS) § 101 lg 2 esimese lause kohaselt

õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit

seitsmeaastaseks. Lisaks on lapsele määratud esindaja ja menetlusse kaasatud kohalike

omavalitsuste esindajad kohtu ette toonud, et lapse huvidele, tema ea- ja arengule on sobilik ja

vajalik hoopis enne koolikohustuslikku ikka jõudmist lasteaias käimine (dtl-id 2735, 2744,

2756). Ringkonnakohtu 09.10.2025 esialgse õiguskaitse määrus võimaldas lapse isal laps

alates 2025. a sügisest lasteaeda käima panna. Kohtu ette ei ole toodud ühtki objektiivset

põhjust, miks on lapse huvide vastane alushariduse omandamine lasteaias, millega luuakse

eeldused lapse põhihariduse omandamiseks. Alusharidusseaduse (AHS) § 3 lg 2 järgi on

lasteaed alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav

õppeasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas

2-23-12832

toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste,

oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus.

21. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna ka alust asjaolu, et lapse ema arvates ei saa lapse

isa hakkama piisaval määral lapse tervise eest hoolitsemisega. Ringkonnakohus juhib

tähelepanu asjaolule, et vanematel on jätkuvalt ühine hooldusõigus lapse terviseküsimuste

osas. Seega tuleb last puudutavates tervise küsimustes vanematel ühiseid otsuseid vastu võtta.

Ka ei tähelda kolleegium tsiviilasja toimikust, et lapse isa ei saaks lapse eest hoolitsemise ja

ravimisega hakkama näiteks lapse külmetushaiguse korral, s.o lapse tavahoolduse küsimuste

korraldamise ja tagamisega, kui laps viibib isaga.

22. Lapse ema on 15.01.2026 seisukohas täiendavalt esile toonud, et maakohus on jätnud

tuvastama, kas lapse isa on last seksuaalselt väärkohelnud või mitte. Ema väitel tõendavad

sellist vägivalda mh JR ja ER arvamused, kes on omakorda arvamustes käsitlenud lapsega

kohtumistel lapselt saadud informatsiooni. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka need lapse

ema väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohtul pole alust asuda

seisukohale, et lapse isa on last seksuaalselt väärkohelnud. Lapse ema avalduste alusel lapse

isa suhtes alustatud kriminaalmenetlused on lõpetatud (mh dtl-id 2965, 3116). Seega on lapse

ema väiteid kriminaalmenetluses kontrollitud ja kriminaalmenetluse algatamiseks alust ei ole

esinenud. Ringkonnakohtul pole võimalik üksnes samade JR ja ER arvamuste alusel, kes on

omakorda arvamustes käsitlenud lapsega kohtumistel lapselt saadud informatsiooni, järeldada

lapse isapoolset seksuaalset väärkohtlemist lapse suhtes. Ükski neutraalne lapse huvides

menetlusse kaasatud isik ei ole kohtu ette toonud, et lapse isa käitumises lapse suhtes võiks

esineda midagi ebatavalist, isegi kriminaalset.

23. Kolleegium on seisukohal, et vanematel tuleb suhtluskorra p-i 4.18 täitmisel ja

sisustamisel lähtuda eelkõige lapse huvidest kui ka mõistlikkuse põhimõttest. Kohus nõustub

Saku valla esindaja seisukohaga, et lapse üritused peavad ühilduma lapse päevakavaga (dtl

3082), mh arvestama lapse lasteaiakohustuse kui ka tulevikus koolikohustuse täitmist.

Mõlemad vanemad peavad suutma teha lapse huvidest tulenevaid kokkuleppeid.

24. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et maakohus on jätnud lapse olulistes küsimustes

ära kuulamata. Toimikust nähtuvalt kuulas kohus lapse ära korduvalt, seda nii kohtumajas (dtl

485) kui ka lapse ema juures lapse emapoolse vanaema kodus Pärnus kui ka lapse isa juures

Sakus (dtl 1274), mille käigus kohus vestles lapsega mh tema praegust ja tulevast

elukorraldust ning suhtluskorda puutuvatel teemadel. Lapsega on korduvalt isiklikult

kohtunud ka lapsele määratud esindaja, kes on kohtule lapsega kohtumistest ja lapse

arvamusest ülevaate andnud. Ringkonnakohus leiab, et lapse isiklik arvamus enese

elukorraldusest on oluline, kuid lapse tahe ei saa olla ainumäärav. Lapse tahet tuleb

hooldusõiguse ja suhtluskorra määramisel küll arvestada, kuid see ei ole asja lahendamisel

määrava tähendusega, vaid seda tuleb arvestada koosmõjus kõigi asjaoludega, et selgitada

välja lapse huvidele vastav lahendus.

24.1. Ringkonnakohus ei nõustu ka lapse ema viidetega kasvatusteadlase ÕU 15.05.2025 ja

professor AT 02.06.2025 arvamustele, et maakohus ei ole last õigesti ära kuulanud.

Ringkonnakohus selgitab, et lapse ärakuulamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Sellest seadusest ei tule nõudeid lapse ärakuulamiseks lapsega videosalvestusega intervjuu

läbiviimiseks, nagu on arvamusel AT oma 02.06.2025 seisukohas. TsMS § 477 lg 8 esimese

lause kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab

2-23-12832

seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Kohtuniku ülesanne on lapse

ärakuulamisel välja selgitada lapse tahe ja soovid. Maakohus on seda siinses menetluses

teinud.

25. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka lapse ema taotluse kuulata ära kliiniline

lapsepsühholoog-terapeut ER, kes saab ema väitel anda teavet lapse ja tema isaga kohtumist

takistavate põhjuste kohta. Lapse ema on esitanud kohtule ER kirjalikud seisukohad. Kohtul

on olnud võimalus nendega tutvuda.

26. Ringkonnakohus ei näe alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole seadusandja kohtu kohaldatavat trahvi ega aresti käsitanud

mitte karistuse, vaid sunnivahendina, mille eesmärgiks on suunata kohustatud isikut

kohtulahendiga kindlaks määratud kohustust täitma.

27. Ringkonnakohtule jäävad selgusetuks lapse ema väited maakohtu määruse põhjenduste p

52 ebaselgusest. Maakohus on viidatud punktis selgitanud, milliseid tagajärgi määruse

rikkumine kaasa võib tuua. Maakohus on mh märkinud, et kohtumääruse rikkumise korral

võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida või määra arest isikule, kes kohtumäärust ei

täida.

28. Ringkonnakohus selgitab, et lapse emalt hooldusõiguse osaline äravõtmine ei võta lapse

emalt ära suhtlusõigust ega õigust lapse eest hoolitseda ja tema igapäevaelu küsimusi

otsustada, kui laps tema juures viibib (PKS § 145 lg 4). Lapse vaimse ja füüsilise tervise

parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste

erimeelsuste ületamiseks. Vanemad peavad käituma heas usus ning hoiduma tegevusest, mis

kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Lapse ema vaidleb ka menetluskulude jaotusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus jättis õigesti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine

on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui

diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27). Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita asjaga),

käesolev kohtulahend tehakse laste huvides, menetluse sai algatada vanemate avalduste

alusel, käesoleva määrusega jäetakse lapse ema avaldus rahuldamata ja laste isa avaldus

rahuldatakse, on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

30. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada

ka määruskaebemenetluste kulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis

jääb riigi kanda. Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

31. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

2-23-12832

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)