3-26-79/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-79

Haldusasi

P.Bi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 13.11.2025 otsuse nr 2-

15/25/313-9 tühistamiseks ja kaebuse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja, tema

pereliikmete ning advokaadi nimi ja viidatud

kohtuasjade numbrid tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. P.B esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 12.08.2025 (dtl 178-180, täiendatud 16.10.2025 – dtl 7 jj)

vandeadvokaadi abi W.V tegevuse peale.

-

Advokaat pöördus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kohtusse hagiavaldusega kaebaja ema Q.R nimel

kaebaja vastu kinkelepingust taganemise eesmärgil. Advokaat tegutses menetluses D.T (Q.R

tütre), mitte eestkostetava huvides.

-

Kohus võttis hagi alusetult menetlusse ja advokaat osales teadlikult ebaseaduslikult

erieestkostjana menetluses. Advokaat eksitas eestkostetavaga suhtlemise osas ja tõendite osas

kohut. Advokaat nimetas tunnistajaid, kelle ütlused toetasid eestkostja D.T positsiooni ja olid

suunatud kaebaja vastu. Samas kaebaja poolt nimetatud tunnistajaid ei kutsutud ega kuulatud ära.

Sellega ei kohelnud advokaat pooli võrdselt. Kohus ega advokaat ei taganud kaebaja osalemist

menetluses ega võimalust saada sõna. Advokaat esitas kohtule dokumendi, mis oli sisult

moonutav ning vaidles kaebaja positsioonile vastu ja esitas kaebaja tõenditele vastuväiteid.

Maakohus jättis menetluskulud kaebaja kanda. Advokaat sai kohtuotsusega kuluhüvitise kui

„võitnud poole“ esindaja, ehkki tema positsioon rajanes valedel faktidel ning oli vastuolus

kohtule esitatud tõenditega. See viitab kuritarvitamise tunnustele.

Eesti Advokatuuri aukohtu 13.11.2025 otsusega nr 2-15/25/313-9 (dtl 34 jj) otsustati mitte algatada

aukohtumenetlust vandeadvokaadi abi W.V tegevuse suhtes seoses vandeadvokaadi abi tegevuses

distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Otsuse põhjendused:

-

Aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt heidab kaebaja kokkuvõtlikult advokaadile ette, et

advokaat ei tegutsenud enda esindatava, vaid kolmanda isiku huvides; eiras kaebaja kui

advokaadi kliendi vastaspoole õigusi ja seaduslikke huve, rikkus menetlusõigust ega kohelnud

kaebajat võrdselt; esitas kohtumenetluses eksitavat ja moonutatud infot; menetluskulude

väljamõistmisega kuritarvitas enda õigusi. Kaebaja etteheited puudutavad advokaadi tegevust

tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, milles advokaat oli määratud Q.Rle erieestkostjaks.

1(6)

-

Kaebus on esitatud aukohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja pidi kaebuse aluseks olevatest

asjaoludest teada saama hiljemalt 27.02.2024, kuna ta oli kohtumenetluses menetlusosaline ning

oli seega menetluse kulgemise ja tulemusega kursis.

-

Aukohus menetles kaebaja kaebust sama advokaadi peale seoses etteheidetega tsiviilasjas nr x-

xx-xxxx ka aukohtumenetluses nr 2-15/25/313, kus ei tuvastanud advokaadi tegevuses

distsiplinaarsüüteo tunnuseid (05.06.2025 istungi otsus) ning viitas samuti, et kaebus on esitatud

ületades tähtaega.

-

Olenemata kaebeõiguse olemasolust ja osaliselt võimaliku distsiplinaarsüüteo aegumisest, ei

tuvastanud aukohus, et advokaadi tegevuses ilmneksid distsiplinaarsüüteo tunnused ja alused

advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks.

-

Aukohus leidis juba varasemas otsuses, et advokaadi selgitused on ammendavad ja usutavad

osas, mis puudutab asjaolu, et advokaat tegutses enda esindatava (P.B), mitte kellegi kolmanda

huvides. Advokaat on esindatavaga kohtunud ning veendunud, et hagi on esitatud esindatava

huvides. Eluliselt on mõistetav ega ole kutse-eetikaga vastuolus, et advokaat suhtles tehiolude ja

tõendite täpsustamisel esindatava tütrega. Advokaat tuvastas ka selle, et tütre ja ema huvid ei ole

vastuolus. Kaebaja tõendite hindamine ning kaebaja (menetluslike) õiguste ja seaduslike huvide

tagamine ei ole advokaadile etteheidetav, sest advokaat peab tegutsema enda kliendi, mitte teiste

menetlusosaliste huvides.

-

Käesolevas asjas kaebaja poolt esitatud asjaolud ei anna alust otsustada teisiti. Arvestades, et

kohus määras Q.Rle advokaadist erieestkostja ja advokaat veendus Q.R huvides, ei ole

advokaadile etteheidetav „varem esitatud hagi kui tühise dokumendi legaliseerimine“. Erinevalt

kaebaja arusaamast ei ole seaduses sätestatud nõudeid selle kohta, kuidas advokaat peaks

kliendiga kohtumist dokumenteerima.

-

Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus, kus pooled määravad vaidluse eseme ja menetluse

käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Advokaadil on

õigus ja kohustus kujundada menetluslik positsioon ja taktika vastavalt enda esindatava huvidele.

Selline nõue kehtib ka advokaatidele, kes on määratud klienti esindama riigi õigusabi korras.

Advokaadi ülesandeks ei ole tagada pooltele menetluslikku võrdsust ega olla erapooletu – selline

ülesanne on üksnes asja lahendaval kohtul. Seega on asjakohatud kaebaja etteheited, mis

puudutavad seda, millistele tõenditele oleks advokaat pidanud või ei oleks tohtinud menetluses

tugineda.

-

Asjaolud, mida kaebaja on pidanud n-ö eksitavateks, olid menetluses vaidlusalused asjaolud,

mille suhtes oli kaebajal kui kostjal hagejast erinev arusaam. Asjaolu, et advokaat ei toetanud

kaebaja menetluslikku positsiooni, ei anna alust arvamaks, et advokaat oleks õigusabi osutanud

asjatundmatult või kutse-eetikaga vastuolus. Kaebajal oli võimalik advokaadi seisukohtadele

kohtumenetluses vastu vaielda. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1

kohaselt kohustuslik.

-

Tsiviilkohtumenetluses otsustab menetlusosaliste menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise

üle asja lahendav kohus.

-

Muud kaebaja väited ei ole advokaadile omistatavad.

2. P.B esitas 10.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 13.11.2025

otsuse nr 2-15/25/313-9 tühistamiseks ja kaebuse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse

põhjendused:

-

Vaidlusalune tsiviilasi puudutas vahetult ka kaebaja isiklikku staatus koja ja esimese järjekorra

pärijana; samuti kaebaja olulisi varalisi kahjusid ja kulutusi. Kaebaja moonutatud kuvandist

tekkis kaebajale mainekahju.

-

Tegevuste tegelik eesmärk ei olnud vaidluse objektiivne lahendamine, vaid eelnevalt kavandatud

menetlusliku eesmärgi saavutamine, mis vormistati vaidlusaluse vara (korteri) tagasitoomisena

2(6)

pärandvara koosseisu. Advokaadi tegevusel on mõju pooleli olevatele kohtuasjadele, kus

advokaat on esindaja. Advokaat avaldab kaebajale menetluslikku ja varalist survet.

-

Aukohus ei arvesta tegeliku kahju suurust, kantud kulutusi ega vaidlustatud tegevuste tagajärgi.

Aukohus ei hinnanud esitatud fakte, mis viitasid tegevuse sihipärasele ja etteplaneeritud

iseloomule.

-

Aukohtu otsuses puudub tõendite analüüs ning arusaadav õiguslik põhjendus. Advokaadi

käitumise hinnangul on otsene tähendus pärandvara koosseisu ja menetlustoimingute lubatavuse

seisukohalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohtute infosüsteemist nähtub vaidluse laiema taustana järgnev:

-

Tartu Maakohtu 23.12.2020 määrusega nr 2-20-15035 määrati Q.R eestkostjaks D.T (Q.R tütar).

-

Tartu Maakohtu 01.11.2023 otsusega nr x-xx-xxxx rahuldati Q.R hagi kaebaja vastu

korteriomandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise

kohustamiseks. Otsusega asendati kaebaja nõusolek Q.R korteri omanikuna kinnistusraamatusse

kandmiseks kohtuotsusega. Selles kohtuasjas esindas Q.Rt erieestkostjana advokaat W.V

(eeldatav kolmas isik siinses haldusasjas).

-

Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2024 määrusega nr x-xx-xxxx keelduti kaebaja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja loeti apellatsioonkaebus tagastatuks.

-

Q.Rle anti Tartu Maakohtu 29.04.2024 määrusega nr y-yy-yyyy riigi õigusabi eesmärgil saada

kaebajalt tahteavaldus tsiviilasja nr x-xx-xxxx esemeks olnud korteri käsutustehingu tegemiseks.

Q.R hagi kaebaja vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks rahuldati Tartu Maakohtu

18.09.2024 kohtuotsusega nr c-cc-cccc.

-

Kaebaja on Q.R ühe pärijana menetlusosaline tsiviilasjas nr f-ff-ffff.

4. Eesti Advokatuur on vastusena kohtunõudele esitanud ka:

-

kaebaja 23.04.2025 kaebuse aukohtule koos selle täiendustega (dtl 213-222);

-

aukohtu 05.06.2025 otsuse nr 2-15/25/313, millega jäeti aukohtumenetlus kaebaja kaebuse alusel

algatamata (dtl 224-234);

-

kaebaja 12.08.2025 kaebuse aukohtule koos selle täiendustega (dtl 178-211).

5. Kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

6. Aukohus arutab mh advokaatide distsiplinaarsüüteoasju (advokatuuriseadus (AdvS) § 15 lg 1).

Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad

distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele

distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate

õigusakte või kutseeetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (AdvS § 19 lg 1).

Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (AdvS §

18 lg 1). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti

Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise

pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada.

Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Oma

õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tähendab seda, et kaebuse rahuldamisel kaebaja saaks mõne

õiguse, hüve, asja, hüvitise vms; või vabaneks mõnest talle seatud kohustusest, keelust vms.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaebajal aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust.

Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega

oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele.

3(6)

Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid

selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe

saamine (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485 p 7). Aukohtul on

otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada.

Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see

otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud.

Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud

pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-

1148, p-d 8–10). Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne

menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 7;

05.02.2019 määrus nr 3-18-2282, p 11; 20.04.2017 määrus nr 3-17-559, p 5; 29.12.2015 määrus nr

3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9;

03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; samuti 03.03.2023

määruses nr 3-22-2528 ja 13.09.2023 määruses nr 3-23-797).

Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte

advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas

selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku

väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata;

aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud

ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms.

7. Advokatuuri vastuse kohaselt on kaebaja saanud oma algset kaebust (dtl 178-180) täiendada (dtl

183-211). Aukohus on ka selgitanud välja, kas kaebaja soovib esitada kaebust (dtl 181), ning on

võimaldanud 12. augustil esitatud kaebust täiendada kuni 16. oktoobrini (dtl 183-184). Aukohtu

otsuse kohaselt on aukohus küsinud kaebuse kohta advokaadilt selgitust ning kaebust on 13.11.2025

istungil arutatud (dtl 34-39). Seega ei nähtu kohtule, et advokatuur oleks rikkunud kaebaja õigust

menetlusreeglite järgimisele. Kui aukohtule esitatud avalduses kajastatud andmetest ei kalduta

kõrvale ja puudub vajadus lisaandmeid saada, siis puudub sisuline vajadus anda võimalus esitada

täiendavaid seisukohti (vrd haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). Advokatuuriseadus ei

nõua, et lisaks kaebuse esitamisele tuli aukohtul anda kaebajale veel täiendav võimalus esitada enda

seisukohad aukohtu otsuse projekti kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-

2485 p 9).

8. Tallinna Ringkonnakohus on 27.05.2025 määruses nr 3-25-232 selgitanud, et huvitatud isiku

taotluse sisuliselt lahendamisena (st isik saab esitatud taotlusele põhjendatud vastuse) tuleb

käsitleda ka olukordi, kui aukohus lõpetab aukohtumenetluse või teeb aukohtumenetluse algatamata

jätmise kohta motiveeritud otsuse. Sellisel juhul ei ole alust väita, et asi oleks otsustatud huvitatud

isiku kahjuks (p 10).

9. Aukohus on järeldanud, et vähemalt osa kaebaja etteheited puudutavad advokaadi tegevust

tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, milles jõustus lõplik kohtulahend 27.02.2024, mistõttu on kaebus

aukohtule esitatud kaebetähtaega ületades (AdvS § 16 lg 1).

Kaebaja ei ole kaebuses toonud, et aukohtu otsustus oleks nimetatud osas ekslik. Sealjuures ei ole

kaebajal subjektiivset õigust kaebetähtaega ületanud kaebuse menetlemiseks ka sellest tulenevalt,

kui intensiivse riive olemasolu kaebaja väidab.

10. Aukohus on samuti toonud, et kaebaja samadele etteheidetele on juba vastatud

aukohtumenetluses nr 2-15/25/313 (05.06.2025 istungi otsus). Osas, milles aukohus on varem juba

4(6)

huvitatud isiku avalduse lahendanud, ei pea aukohus uue avalduse esitamisel uuesti vastama.

Kaebajal oli võimalik kasutada aukohtu varasema otsuse saamisel õiguskaitsevahendeid (vt

edasikaebekord, dtl 227), kuid nende kasutamine ei nähtu ka kohtute infosüsteemist.

Kohus on täiendavalt kontrollinud, et kaebaja 23.04.2025 kaebus aukohtule koos selle täiendustega

(dtl 213-222) puudutas sama tsiviilasja, mille tõttu esitas kaebaja aukohtule 12.08.2025 uue

kaebuse. Aukohus kontrollis 05.06.2025 otsuses (põhjendustega otsus allkirjastatud 11.07.2025, dtl

226 jj) advokaadi tegutsemist üksnes kliendi huvides, viisakat käitumist ja tunnistajate mõjutamise

väidet (dtl 230). Aukohus leidis, et tsiviilasja nr x-xx-xxxx puudutavad väited on esitatud

kaebetähtaega ületades. Aukohus leidis, et advokaat on esindanud oma kliendi huvisid (p 9), kohatu

käitumine ei ole põhistatud ega tõendatud (p 10), puudub huvide konflikt (p 13) ning 21.04.2025

ettepaneku osas puuduvad viited, mis annaksid alust kahelda advokaadi kutse-eetika põhimõtetest

kinni pidamisest (p 14). Seega on aukohus olulises osas kaebaja varasemaid väiteid varasemas

otsuses analüüsinud ning aukohtul oli õigus jätta uues avalduses toodud samasisulised väited

analüüsimata.

11. Aukohus on vaidlustatud, 13.11.2025 otsuses andnud samas hinnangu, et advokaadile ei ole

etteheidetav erieestkostjana taganemisavalduse ja hagiavalduse heaks kiitmine (p 13).

Aukohus selgitas samuti, et hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Samuti ei ole advokaadi ülesandeks tagada poolte menetluslikku võrdsust või olla

erapooletu (p-d 14-16). Samuti on aukohus vastanud kaebaja väidetele, et menetluskulude jaotus ja

väljamõistmine sõltub kohtust (p 17). Sellega on aukohus vastanud ammendavalt kaebaja väidetele,

et advokaat on kohtumenetluse käigus jätnud oma kohustused täitmata.

Kaebaja on tuginenud kaebuses halduskohtule, et advokaat on talle avaldanud 21.04.2025

ettepanekuga menetluslikku ja varalist survet (dtl 4 ja 160-161). Kaebaja ei ole vastavat etteheidet

12.08.2025 kaebuses aukohtule esitanud, mistõttu ei saanud aukohus sellele ka vastata. Aukohus on

kaebaja sellele väitele vastanud aga varem, 05.06.2025 otsuses (p 14, dtl 233).

12. Asjaolust, et kaebaja ja aukohus on eri meelt küsimuses, kas aukohtumenetluse alustamiseks

advokaadi suhtes oli alust, ei saa järeldada kaebaja menetluslike õiguste rikkumist (Tallinna

Ringkonnakohtu 27.05.2025 määruse nr 3-25-232 p 11). Kokkuvõttes ei tulene isikule kaebeõigust

sellest, kui aukohus ei ole temaga nõustunud ja/või kaebaja soovitud viisil ja rangusega advokaadi

käitumisele hinnangut andnud ja/või käitumist hukka mõistnud. Olukorras, kus aukohus taotluse

esitajaga ei nõustu, st lõppjäreldusena karistust ei määra, ei pruugi mistahes põhjendused näida

piisavad ja ammendavad. Seejuures pole aukohtu otsus haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56

sätestatud ranged põhjendamise nõuded (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 11).

Kaebeõigust ei tulene võimalikust tagajärjest, et juhul kui aukohus leiaks, et toime on pandud

süütegu, võiks karistuseks olla ka meede, mis ei võimaldaks advokaadil enam kutsetegevusega

(AdvS § 19 lg 2 p-d 3 ja 4) jätkata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust advokaadi karistamiseks ega

ka sellele eelnevalt distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks.

13. Kaebusest on järeldatav kaebaja pettumus kohtuasja nr x-xx-xxxx tulemuses. Samas on kaebaja

ekslikul arusaamal nii advokaadi rolli kohta kohtumenetluses kui ka aukohtumenetluse võimaliku

mõju suhtes. Halduskohtule nähtub, et kaebaja soovib sisuliselt omistada advokaadile kohustusi,

mis on asja lahendaval kohtul või mida võiks oodata juhul, kui tegemist oleks kaebajat esindanud

advokaadiga (ennekõike p 16).

5(6)

Aukohtumenetluses on põhjalikult selgitatud, et vastaspoole advokaat ei pidanudki tagama kaebaja

menetluslikke või materiaalseid õiguseid. Juhul kui kaebaja ei olnud vastaspoole (advokaadi poolt)

esitatud seisukohtadega nõus, oli tal võimalik neile menetlusreegleid järgides vastu vaielda ning

samuti kohtulahendeid edasi kaevata. Kaebaja vara on vähenenud kohtu tegevuse tulemusel, sest

vastava otsustuse on teinud kohus.

Ka aukohtu poolt distsiplinaarsüüteo tuvastamine ja/või karistuse mõistmine ei võimaldaks kaebaja

õiguseid kaitsta. Jõustunud kohtulahendi vaidlustamise ehk teistmise alused on toodud TsMS § 702

lg-s 2 ning ükski neist ei võimaldaks kohtulahendi teistmist ka juhul, kui kaebaja saavutaks

vastaspoole advokaadile distsiplinaarkaristuse määramise. Ka juhul, kui tuvastataks, et advokaadi

positsioon rajanes valedel faktidel ning oli vastuolus kohtule esitatud tõenditega, on väidete ja

tõendite hindajaks kohus, mistõttu ei saaks kaebaja soovitud aukohtu otsus olla teistmise aluseks

seetõttu, et selline asjaolu ei oleks mõjutanud kohtulahendi tegemist (TsMS § 702 lg 3).

14. Aukohus on ka kaebajale selgitanud asjakohaseid õiguskaitsevahendeid ehk kohtuotsusega mitte

nõustumisel oli kaebaja võimalik see edasi kaevata (p 9). Samuti on kaebajal on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda (p 14).

Aukohtumenetluse eesmärgiks ei ole sellise vaidluse kohtuväline või -eelne lahendamine, vaid

advokaatide üle järelevalve teostamine. Aukohtu otsus ei ole ka sellise võimaliku kohtumenetluse

eelduseks ega kohustuslikuks või ainuvõimalikuks tõendiks.

Seega on kaebajal võimalik oma õiguseid kaitsta ennekõike tsiviilkohtumenetluses. Kohtumenetluse

tagamine, sh asja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemise korraldamine ning

menetlusosaliste inimväärikuse tagamine on kohtu ülesanne (TsMS § 45 ja selles loetletud

meetmed). Küll aga ei ulatu ühe menetlusosalise õigused selleni, et tal oleks kujundusõigus, kas ja

kes teist menetlusosalist esindab. Tsiviilasjas tehtud lahendite osas saab kaebaja oma väited esitada

tsiviilasjas ja vajadusel esitada kaebuse kõrgema astme kohtule (Tallinna Ringkonnakohtu

28.12.2023 määrus nr 3-23-2357).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

6(6)