3-25-4566/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. June 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4566

Haldusasi

OÜ Warren Safety kaebus tühistada Transpordiameti

riigihankes

viitenumbriga

299816

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 02.12.2025 otsus nr 248-25/299816

ning kohustada Transpordiametit viima riigihanke

alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla

Vaidlustatud riigihanke

nimetus ja viitenumber

„Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel

2026-2031“ (viitenumber 299816)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, volitatud esindajad

Monika Pihlak, Gertrud Suve ning Viktor Kisseljov

Vaidlustatud riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahend

02.12.2025 otsus nr 248-25/299816

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 7. jaanuaril 2026

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde riigihanke viitenumbriga 300381 ja 299569 tehnilised

kirjeldused osas, milles need puudutavad Veneküla parklat.

2. Rahuldada kaebus osaliselt.

3. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.12.2025 otsus nr 248-25/299816 osas,

milles vaidlustuskomisjon:

3.1. jättis rahuldamata Warren Safety OÜ 04.11.2025 vaidlustuse riigihanke „Ida-

Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber

299816) alusdokumentide lisa 26 punktides 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste

(Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus, ja elektrikäit) osas; ning

3.2. jättis vaidlustusmenetluse kulud tervikuna kaebaja kanda.

4. Teha asjas uus otsus ning tuvastada, et riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna

riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816) alusdokumentide lisa

26 on punktides 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste (Veneküla parkla valveteenus,

sh dispetšer teenus, ja elektrikäit) osas vastuolus kehtiva õigusega ning kohustada

Transpordiametit viima need kooskõlla kehtiva õigusega.

5. Mõista Transpordiametilt OÜ Warren Safety kasuks välja menetluskulud summas

2950 eurot, millest vaidlustusmenetluse menetluskulud on 1450 eurot (sh riigilõiv) ning

kohtumenetluse menetluskulud on 1500 eurot (sh riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.02.2026. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (edaspidi ka hankija) avaldas 12.09.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid

aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816, (edaspidi riigihange või hooldushange) hanketeate ja

tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

2. Hankija muutis 17.10.2025 riigihanke alusdokumente selliselt, et täiendas RHAD-i

koosseisus olevat hankelepingu projekti lisaga 26. Lisas 26 kohaselt soovib hankija lisaks Ida-

Harju riigiteede korrashoiule hankida ka järgmised Veneküla ja Väo veoautode parkla

hooldustööd:



Veneküla ja Väo parkla väliterritooriumi ja hoonete heakord – 01.10.2026–30.09.2031.



Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus – 01.11.2026–30.09.2031.



Veneküla parkla elektrikäit – 01.11.2026–30.09.2031.



Veneküla parkla reoveemahuti tühjendus (sh õli- ja liivapüüduri hooldus) – 01.01.2029–

30.09.2031.



Veneküla parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus – 01.11.2026–30.09.2031.



Veneküla parkla hoonete kliimaseadmete hooldus – 01.11.2026–30.09.2031.

Igale hooldustööle kehtestati lisa 26 lisadega 1–6 ka eraldiseisev tehniline kirjeldus.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) laekus 04.11.2025 OÜ Warren Safety

(edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustus RHAD-i lisa 26 vaidlustamiseks ning vaidlustatud tööde

väljajätmiseks RHAD-ist. VAKO 17.11.2025 istungil täpsustatu kohaselt oli vaidlustuse

nõudeks viia RHAD õigusaktidega kooskõlla osas, mille kohaselt riigihanke pakkumus peab

sisaldama Veneküla parklas teenuste osutamist seoses hoonete sise- ja välikoristusega ning

turvateenust (valve ja dispetšer), elektrikäidukorraldusteenust, reoveemahuti tühjendamist (sh

õli ja liivapüüduri hooldus), parklahoonete ventilatsioonisüsteemide ja kliimaseadmete hooldust

(edaspidi koos vaidlusalused tööd ja teenused).

4. VAKO tegi 02.12.2025 otsuse nr 248-25/299816 (edaspidi VAKO otsus), millega jättis

vaidlustuse rahuldamata ja vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. VAKO otsuse

põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

4.1. Kuigi vaidlusalused tööd ja teenused ei ole otseselt teehooldustööd kitsas tähenduses, on

hankijal siiski õigus määrata hankelepingu ese, lähtudes oma vajadustest. Riigihangete seadus

(edaspidi RHS) ei sätesta reegleid, milliseid teenuseid võib ühe hanke raames koos hankida.

2 (11)

Samuti ei muuda tingimusi õigusvastaseks see, et vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamine ei

tulene otseselt Euroopa Liidu või Eesti õigusaktidest. Hankijal ei ole keelatud hankida

kompleksteenust, kui see vastab tema hinnangul paremini vajadustele. Hankijal on avar

kaalutlusruum otsustamaks, kuidas korraldada riigiteede koosseisu kuuluvate objektide, sh

parklate, korrashoidu. Vaidlustaja ei väida, et parkla korrashoid ei oleks üldse hankija ülesanne,

vaid vaidles vastu sellele, et seda tellitakse teehoolduslepingu osana. VAKO ei kontrolli hankija

otsuste otstarbekust ja majanduslikku põhjendatust.

4.2. Proportsionaalsuse ja konkurentsi kaitse põhimõtted ei tähenda hankija kohustust

kujundada hanketingimused selliselt, et need oleksid vastuvõetavad võimalikult laiale pakkujate

ringile. Hankija ei pea arvestama kõigi potentsiaalsete pakkujate ärimudelite, pädevuste või

ressurssidega. Hankija võib lähtuda enda vajadustest, isegi kui see muudab hankes osalemise

mõnele ettevõtjale keerukamaks või ebasoodsamaks. Kui tingimused on kõigile

potentsiaalsetele pakkujatele ühesugused, ei ole tegemist iseenesest konkurentsiõiguse

rikkumisega.

4.3. Hanketingimusi ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et vaidlusaluste tööde teostamine võib

eeldada alltöövõtjate kaasamist või täiendava pädevuse omandamist. RHAD ei kohusta

pakkujaid kasutama alltöövõtjaid ega piira viisi, kuidas pakkuja lepingu täitmiseks oma

ressursse korraldab. See kuulub pakkuja ettevõtlusvabaduse ja äririski hulka.

4.4. Asjas ei oma tähtsust, et hankija ei ole varasemalt vaidlusaluseid töid ja teenuseid koos

hankinud. Iga riigihanget tuleb hinnata eraldi ning hankija ei ole uues hankes seotud varasemate

hangete lahenduste ega praktikaga. Asjaolu, et tegemist on uue lähenemise või praktika

laiendamisega, ei muuda hanketingimusi iseenesest õigusvastaseks.

5. OÜ Warren Safety (edaspidi ka kaebaja) esitas 12.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

tühistada VAKO otsus ning kohustada Transpordiametit viima riigihanke „Ida-Harju

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026–2031” (viitenumber

299816)

alusdokumendid kaebuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukoht

6.1. Kaebaja vaidlustab hankija 17.10.2025 RHAD-is tehtud muudatusi, mis ei seostu riigiteede

korrashoiuga. Nimelt täiendas hankija 17.10.2025 RHAD-i hankelepingu projekti lisaga 26,

mille kohaselt tuleb hankelepingu täitjal Veneküla parklas teostada hoonete (söögi hoone (14

m2) ja hügieeni hoonete (41 m2)) väli- ja sisekoristust, samuti osutada valve- ja dispetšerteenust,

teostada elektrikäitu, tühjendada reoveemahutit (sh hooldada õli- ja liivapüüdurit), hooldada

parkla hoonete ventilatsioonisüsteeme ja kliimaseadmeid. Selles osas on RHAD-i muudatused

vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 2, 3 ja 5, kuna riigiteede hooldajalt nõutavate teenustega piirab

hankija konkurentsi, tegutseb meelevaldselt ja läbipaistmatult ning kahjustab avalike rahaliste

vahendite säästlikult ja otstarbekalt kasutamise nõuet.

6.2. Kaebaja ei pea Veneküla parkla osas õigusvastaseks Veneküla parkla heakorratööd

(hankelepingu projekti lisa 26 lisa 1 punktid 3.1-3.4), mis moodustavad mõistlikult ka valdava

osa Veneküla parklas vajalikest töödest (Google Mapsi foto Veneküla veoautode parklast).

6.3. Vaidlust ei ole, et hankija ei ole eelnevalt korraldanud hankeid, mille objektiks oleks

riigiteede korrashoid koos selliste teenustega, mida Veneküla parklas 17.10.2025 muudatustega

hankida soovitakse. Seejuures on tähelepanuväärne, et paralleelselt käesoleva hankega on

3 (11)

hankija korraldanud hanked, mille esemeks on vaidlusaluste teenuste ostmine Veneküla parklas

(vt riigihanked viitenumbriga 300381; 299569; 300446).

6.4. Väär on hankija VAKO-s avaldatud väide, et puuduvad objektid, milles oleks üheaegselt

vajalikud Veneküla parklale sarnased teenused. Faktiliselt asuvad Ida-Harju piirkonnas

Veneküla parkla ehitistega analoogsed ehitised (statsionaarsed WC-d), aga samuti virgestusalad

koos laudade, prügikastidega jne, ka kolmes täiendavas parklas (Arduristi parklatee,

Saarnakõrve parklatee, Pala parklatee). Teehooldaja kohustuseks on nende parklate

territooriumi hooldus, aga mitte parklas asuvate ehitiste hooldamine. Kaebaja lükkas ümber

hankija väite, et Veneküla parkla on ainuke veoautodele mõeldud parkla. Hankija viis läbi

lihthanke „Laeva veoautode parkla WC hooldamine 2024–2027“ (viitenumber 285556), mille

hulka kuulub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuva Laeva veoautode parkla hoone

(milles on ka erinevad WC-d) sisemine ja välimine hooldus, sh varustamine tarvikutega ja

reoveemahuti tühjendamine. Hoonete tehnoruumid on ka valvestatud, kuid valveteenust

osutatakse hankija poolt eraldi sõlmitud lepingu alusel ehk ka seda teenust ostab hankija eraldi

parkla WC muust hooldamisest.

6.5. Väär on VAKO seisukoht, et hankija kaalutlusruum on sedavõrd avar, et VAKO-l ei ole

võimalik sinna sekkuda. Hankija tegevust piiravad RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted ning

hankija on neid piire ületanud. Riigihankega tellitakse ehitustööde all teenuseid, mis ei ole

teehooldusega seotud. RHSi mõttes parkla opereerimisteenus ei ole teenus, mis toimiks

funktsionaalselt koos teede hooldustöödega, mistõttu on põhjendamatu tellida vastavaid

teenuseid ühes hankes selliselt, et teede hooldustöid ei ole võimalik pakkuda, kui samaaegselt ei

paku ka Veneküla parkla osas teenuseid, mille sisuks on parkla opereerimine. Kohtupraktika

kohaselt peavad hankelepingu esemele seatud tingimused olema proportsionaalsed, põhjendatud

ja lähtuma asjakohastest argumentidest. Üksnes senikaua, kuni hankija seatud tingimusele on

objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7

vastuolus. See, et hankijal on õigus määratleda, millist teenust soovib hankija osta, ei välista

hankija kohustust jälgida riigihankemenetluse põhimõtteid.

6.6. RHAD-i muutmist põhjendab hankija tehnilis-majanduslike kaalutlustega, kuid need on

sisutühjad. Isegi kui möönda, et Veneküla parkla teenused on ühe hanke raames tellitavad, on

hankija rikkunud RHS § 27 lg-s 2 sätestatud põhjendamiskohustust. Hankija ei ole

põhjendanud, miks vaidlustatud teenuseid ei ole põhjendatud tellida eraldi riigihangetega.

Samuti ei ole hankija põhjendanud, miks Veneküla parkla sisuliselt opereerimisteenus ei ole

eraldatav hanke ülejäänud objektiks, milleks on riigiteede korrashoid. Enne muudatuse tegemist

oli hanke eeldatav maksumus 19,8 miljonit eurot ning muudatuse tegemise järgselt hankija

eeldatavat maksumust ei muutunud. Seega on hankija hinnangul tegemist rahalises mõttes

täiesti ebaoluliste töödega, mis samas piiravad väga oluliselt hankes osalemist, kuivõrd eeldavad

äärmiselt laia hulka erinevaid pädevusi, mida teehooldustööde tegijatel ei ole.

6.7. Hankija viib paralleelselt käesoleva hankega läbi eraldi riigihankeid samadele või sarnastele

teenustele, sh Veneküla parklas: Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus (viitenumber

300381), Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste käidukorraldusteenus 2026–2028

(viitenumber 299569; lepingud 04.12.2025 ProSystem OÜ ja OOM Konsult), ning Harju

maakonna sadeveepumplate hooldus- ja valveteenus 2026–2030 (viitenumber 300446).

7. Vastustaja (hankija) seisukoht

4 (11)

7.1. Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. VAKO otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Kuigi kaebaja püüab luua muljet, et vaidlusaluste tööde ja teenuste tellimine on

hankija mugavus, siis nii see ei ole. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et talle on oluline, et

kogu parkla tervikuna toimiks ja täidaks oma eesmärki, mh ka kohustusi, mis tulenevad otseselt

või kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2024/1679. Just hankes

sätestatud tingimustel on kõige optimaalsemalt võimalik tagada Veneküla parkla

eesmärgipärane toimimine tervikuna järjepidevalt, piiranguteta, probleemideta, lünkadeta jne.

See tagab ka parkla kasutajale kõik lubatud teenused ja mugavused alates ligipääsusüsteemis

sisse- kuni välja registreerimiseni nii sõidukiga kui jalgsi liiklemisel. Seega on vastustaja

eesmärgi saavutamiseks oluline, et kõik tööd ja teenused on juhitud ühe lepingupartneri poolt,

mis võimaldab operatiivselt ja koordineeritult probleemidele reageerida ja neid lahendada ning

vältida vastutuse liigset hajutatust erinevate töövõtjate vahel. Ka VAKO leidis, et vaidlusaluste

tööde ja teenuste hankimine riigiteede korrashoiu raames, kuivõrd need on lahutamatuks osaks

riigiteede võrgust, ei ole ilmselgelt meelevaldne. Kaebaja on järjepidevalt jätnud tähelepanuta,

et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda

otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib.

7.2. Välistatud ei ole, et lisas 26 toodud tööde ja teenuste osutamiseks kasutab tulevane

lepingupartner alltöövõtjaid, kuid hange selleks ei kohusta. Kaebaja on viidanud RHS § 88 lg-le

7, mis sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Hankija on sellest teadlik ning on RHAD koostamisel sellega ka

arvestanud.

7.3. Õige on VAKO järeldus, et hankijal on õigus määrata hankelepingu ese oma vajadustest

lähtuvalt. Muuhulgas nõustus VAKO vastustajaga ka selles, et parklad ja nende taristu täidavad

olulist funktsiooni autojuhtide mugavuse ning liiklusohutuse tagamisel ning vastustaja enda

otsustada on, kuidas nende toimimine ja püsiv korrashoid hangitakse. Samuti toetab VAKO

otsus seisukohta, et vastustajal kui tee omanikul peab olema piisav kaalutlusruum otsustamaks,

kuidas täita oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kaebuses ei ole läbivalt esitatud vastustaja

seisukohtadele ega VAKO otsuse põhjendustele ühtki vastuargumenti, millele vastustajal oleks

võimalik kohtumenetluses täiendavalt selgitusi anda.

7.4. Asjakohased ei ole argumendid, mis seonduvad varasemate hangetega. Kaebuses on

esitatud näiteid muuhulgas parklatest, mis ei asu Ida- Harju korrashoiupiirkonnas, ja

sadeveepumplast, mis ei asu Veneküla parkla territooriumil ning seetõttu ei ole mitte kuidagi

seotud käesoleva vaidlusega. Vastustaja selgitab vaid seda, et ta on rangelt seotud kõikide enda

sõlmitud riigihankelepingutega ning isegi kui vastustaja otsustab muuta varasemat praktikat, siis

ei saa toimuda kõik muutused üleöö, sh varasemate hankelepingute lõpetamine või muutmine.

Muudatusi hankimises saab teha vaid järk-järgult ning vajadusel on vastustajal õigus viia läbi

pilootprojekte jms. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et veokiparklate pronkstaseme nõuded

hakkasid kehtima alles 2024. aastal.

7.5. Riigihanke alusdokumendis riigihanke osadeks jaotamise põhjenduse esitamisel on lähtutud

RHS-is sätestatust, et juhul kui riigihanget osadeks ei jaotata, tuleb seda põhjendada. Vastustaja

hinnangul ei ole mõistlik ega vajalik RHAD-is põhjendada, miks ei ole kogu riigiteede ja nende

juurde kuuluvate sildade, viaduktide, parklate, bussiootepaviljonide, liiklusmärkide ja kõige

muuga seotud tööde hankimine eraldi riigihangetena mõistlik. Vastustaja on lähtunud sellest, et

hangib riigiteede korrashoidu (ning kõike selle juurde kuuluvat) kompleksteenusena, mis on

jaotatud kuueteistkümneks osaks vastavalt piirkondlikule jaotusele.

5 (11)

8. Kaebaja eesmärk RHAD-i vaidlustamisel on pidada läbirääkimisi temale soodsamate või

sobilike hankelepingu tingimuste sätestamise saavutamiseks, mis ei ole avatud hankemenetluses

lubatud. RHS ei anna pakkujale õigust nõuda, et pakkumuse tegemine peab olema talle

meelepärane ning riskivaba. Vastustaja on seisukohal, et tal ei ole kohustust kehtestada

potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning võimalikud pakkujad ei saa

hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu

tingimusi. Kui kaebajale ei ole hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on

põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Lisaks sellele on pakkujatel (sh

kaebajal) võimalik sõlmitavas

hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste

tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind selliselt, et see oleks RHAD-is sätestatud

kohustusi ja riske arvestades piisav.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Hankija täiendas 17.10.2025 RHAD-i, lisades sellesse lisa 261, millega otsustas tellida lisaks

Ida-Harjumaa teehooldusele ka Veneküla ja Väo veoautode parkla hooldustööd. Hooldustööd,

mille hankija riigihankesse lisas, on vastavalt RHAD lisa 26 „Veneküla (Koplimetsa) ja Väo

parklate hooldustööd. Tehniline kirjeldus“ punktidele 4.1–4.6 järgmised:



Veneküla ja Väo parkla väliterritooriumi ja hoonete heakord – 01.10.2026–30.09.2031

punkt 4.1).

o

Veneküla veoautode parkla territoorium, haljastuse ja hoonete heakord.

o

Väo parklate territoorium ja haljastuse heakord;



Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus – 01.11.2026-30.09.2031 (punkt 4.2);



Veneküla parkla elektrikäit – 01.11.2026-30.09.2031 (punkt 4.3);



Veneküla parkla reoveemahuti tühjendus (sh õli- ja liivapüüduri hooldus) – 01.01.2029–

30.09.2031 (punkt 4.4);



Veneküla parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus – 01.11.2026-30.09.2031

(punkt 4.5);



Veneküla parkla hoonete kliimaseadmete hooldus – 01.11.2026-30.09.2031 (punkt 4.6).

10. Kaebaja vaidlustas lisa 26 Veneküla parkla osas ning vaidlus puudutab järgmisi hooldustöid:



Veneküla veoautode parkla territoorium, haljastuse ja hoonete heakord osas, mis

puudutab soojakute sisemist heakorda (lisa 26 lisa 1 punkt 1); põrandate süvapesu ja

kaitsetöötlust (lisa 26 lisa 1 punkt 2), soojakute välispiirete ja tarindite puhastamine (lisa

26 lisa 1 punkt 4); territooriumil asuvate rajatiste ja seadmete hooldus ning remont (lisa

26 lisa 1 punkt 3.6)2;



Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus;



Veneküla parkla elektrikäit;



Veneküla parkla reoveemahuti tühjendus (sh õli- ja liivapüüduri hooldus);



Veneküla parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus;



Veneküla parkla hoonete kliimaseadmete hooldus.

11. Ehkki kohus leiab, et põhimõtteliselt ei välista RHS hankija õigust hankida sama riigihanke

kaudu teehoolduse tervikteenust, st riigiteede teehooldust koos riigiteede võrku kuuluvate

parklate opereerimisega, siis konkreetsel juhul on 17.10.2025 muudetud RHAD lisa 26 osaliselt

(lisa 26 punktides 4.2, 4.3) vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 2, 3 ja 5. Kohtu hinnangul seisneb

1 Digitaalse kohtutoimiku lk 21–40.

2 Kaebaja ei vaidlustanud lisa 26 osas, mis puudutab Veneküla parkla välimist heakorda talve- ja kevad-sügis

perioodil (punktid 3.1–3.4)

6 (11)

vaidlustatud osas RHAD-i õigusvastasus selles, et sisuliselt hangib hankija töid ja teenuseid,

mille osas viis ta läbi käesoleva hankega paralleelsed hankemenetlused ning kus ta on sõlminud

kehtivad riigihanke lepingud.

12. Esmalt analüüsib kohus neid RHAD lisas 26 hangitavaid teenuseid, mille osas viis hankija

käesolevas asjas vaidlustatud hankega läbi samaaegselt riigihanked ning mille osas hankija

2025. aasta detsembris hankelepingud sõlmis (I). Seejärel analüüsib kohus neid RHAD lisa 26

töid ja teenuseid, mille osas hankija 2025. aastal kehtivaid hankelepingud sõlminud ei ole või

mille täitmine läheb lepingutäitjale üle pärast seni kehtiva hankelepingu täitmise tähtaja

lõppemist (II). Viimasena lahendab kohus menetluskulude hüvitamise taotlused.

(I)

13. Kaebaja viitas järgmistele riigihangetele, mis on kattuvad käesolevas asjas vaidlustatud

riigihanke lisas 26 hangitavate teenustega:



Riigihange viitenumbriga 300381 „Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“.

Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange 30.09.2025; leping sõlmiti 23.12.2025

ning selle täitmise tähtaeg on kuni 30.04.2029. Hankelepingu osaks on Veneküla parkla

turvateenus ja klienditugi (tugiteenus, dispetšeriteenus); valvesüsteemi hooldus ja ATS

hooldus. Võrreldes riigihanke 299816 ja 300381 tehnilist kirjeldust3 Veneküla parkla

valveteenuse, sh dispetšerteenuse osas, siis sisuliselt hangib hankija sama teenust, mille

osas ta riigihankes viitenumbriga 300381 23.12.2025 hankelepingu sõlmis.



Riigihange viitenumbriga 299569 „Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste

käidukorraldusteenus 2026-2028“. Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange

01.09.2025; leping sõlmiti 04.12.2025 ning selle täitmise tähtaeg on kuni 31.12.2028.

Hankelepingu osaks on ka Veneküla parkla elektripaigaldiste käidukorraldusteenus ning

võrreldes riigihanke 299816 ja 299569 tehnilist kirjeldust4 Veneküla parkla

elektripaigaldise käidukorraldusteenuse osas, siis sisuliselt hangib hankija sama teenust,

mille osas ta riigihankes 299569 04.12.2025 hankelepingu sõlmis.



Riigihange viitenumbriga 300446 „Harju maakonna sadeveepumplate hooldus- ja

valveteenus 2026-2030“. Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange 23.09.2025;

leping sõlmiti 01.12.2025 ning selle täitmise tähtaeg on kuni 31.12.2030. Riigihanke

alusdokumentide kohaselt on hankelepingu osaks ka Veneküla parkla kahe

sadeveepumpla hooldus- ja valveteenus5.

14. RHS § 3 punktid 1–3 ja 5, millele kaebaja viitab, sätestavad, et riigihanke korraldamisel on

hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid:



hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt (punkt 1);



hankija kohtleb kõiki isikuid /…/ võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud

ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud (punkt 2);



hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-

õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine

3 Riigihanke 300381 tehniline kirjeldus võetud käesoleva otsusega asja materjalide juurde; RHAD lisa 26 lisa 2 (dtl

28–31).

4 Riigihanke 299569 tehniline kirjeldus võetud käesoleva otsusega asja materjalide juurde; RHAD lisa 26 lisa 3 (dtl

32–34).

5 Dtl 51–52.

7 (11)

riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu

(punkt 3);



hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu

parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja

jooksul (punkt 5).

15. Kohtu hinnangul käsitles VAKO lisa 26 õiguspärasust kitsalt hankija õigusest määratleda

riigihanke ese, jättes aga põhjendamatult analüüsimata kaebaja väited, mis puudutavad

paralleelsete riigihangete läbiviimist lisa 26 punktides 4.2 ja 4.3 märgitud tööde ja teenuste osas.

Kohtu hinnangul ei anna RHS hankijale õigust kuulutada välja paralleelseid riigihankeid sama

teenuse osas või selliste tööde ja teenust ostmiseks, mille osas on hankija sõlminud kehtiva

hankelepingu selliselt, et juba sõlmitud hankelepingu ning hangitava teenuse hankelepingute

kehtivusajad kattuvad ja seda hankelepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Hankija ei ole toonud

välja, et ta on riigihangetes 300381 ja 299569 sõlmitud kehtivad hankelepingud õiguspäraselt

üles öelnud või et tal on sõlmitud hankelepingu tingimustes kirjas, et Veneküla parkla osas

kehtib leping kuni hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseni või kuni objekti

üleandmiseni käesoleva vaidluse aluseks olevas riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel.

Asjaolu, et hankija on pidanud õiguslikult võimalikuks olemasolevad hankelepingud üles öelda,

ei tähenda, et see ka tulevikus realiseerub.

16. Kohtu hinnangul välistavad sellise hankija tegevuse RHS § 3 punktid 1, 3 ja 5 ning

direktiivi 2014/24/EL aluspõhimõtted, kuna riigihange peab lähtuma reaalsest, objektiivselt

olemasolevast hankevajadusest. Kui hankija hangib sama tööd või teenust kahelt erinevalt

isikult paralleelselt mitme hankemenetluse kaudu, siis tekib vastuolu hankija kirjeldatud

vajaduse ja hangitava vahel. Seejuures ei saa ka pakkuja, kes saab pakkumuse esitada hankes,

mille pakkumuste esitamine saabub ajaliselt hiljem, olla kindel, et reaalne teenuse osutamine

tulevikus on ikkagi võimalik. See mõjutab paratamatult ka pakkumuse hinda ning võib tuua

kaasa olukorra, kus hankija tegevuse tõttu peab pakkuja sõlmitud lepinguid muutma või kandma

nendega seoses leppetrahvi vms. Seega paralleelsete riigihangete läbiviimise korral ei ole

pakkujatel võimalik ka mõistlikult hinnata lepingu tegelikku mahtu, majanduslikku väärtust,

riske ja vastutuse jaotust. Samuti ei ole võimalik pakkujatel hinnata, kas ja millistel tingimustel

hankija lõpuks teenust tellib. Selline olukord mõjutab pakkumuste kujundamist ja võrreldavust

ning rikub selgelt RHS § 3 punktide 1 ja 5 põhimõtteid.

17. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et RHAD lisa 26 on vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 3 ja

5 osas, milles hankija tellib punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud teenuseid. Kohus möönab, et

vastuolu ületamine võib olla võimalik seeläbi, kui hankija muudab teenuste osutamise algusaega

ning seab selle sõltuvusse riigihanke 300381 ja 299569 hankelepingute täitmise tähtaegadest,

sarnaselt lisa 26 punktile 4.4, kus hankija on otsustanud teenust osta alates 01.01.2029 ehk

alates ajast, mil riigihankes „Transpordiameti Veneküla veoautoparkla reoveemahuti tühjendus

koos õli- ja liivapüüduri hooldusega“ (viitenumber 283612) hankelepingu täitmine lõppeb.

18. Mis puudutab aga kaebaja tehtud viidet riigihankele viitenumbriga 300446, siis selles osas

leiab kohus, et see ei ole kattuv käesoleva vaidluse aluseks olevas riigihankes hangitava

reoveemahuti tühjenduse teenusega6, mistõttu ei ole RHAD selles osas vastuolus kehtiva

õigusega. Riigihankes 300446 hankis hankija Transpordiameti hallatavate sadeveepumplate

hooldus- ja valveteenust, mis hõlmab pumplate korrashoidu ja tõrgeteta toimimist 24/7.

Praeguse asja aluseks olevas riigihankes on Transpordiameti eesmärgiks hankida mh Veneküla

veoautoparkla reoveemahuti tühjendust koos õli- ja liivapüüduri hooldusega.

6 Vrdl dtl 35 ja 51–52

8 (11)

(II)

19. Ehkki kohus möönab, et praegusel juhul vaidlustatud riigihankega paralleelselt sama

hankeeseme suhtes läbiviidavad riigihanked ja neis sõlmitud pikaajalised hankelepingud

muudavad haavatavaks hankija väite, et tema eesmärk ja vajadus on hankida kompleksteenust,

siis ei tähenda see seda, et RHAD lisa 26 punktid 4.1 ja 4.4–4.6, mis ei ole riigihankes märgitud

ajavahemikel juba kehtivate hankelepingutega kaetud, oleks vastuolus kehtiva õigusega.

Kaebaja ei ole põhimõtteliselt vaidlustanud küsimust, et RHAD-i lisa 26 punktides 4.1 ja 4.4–

4.6 toodud vaidlusalused tööd ja teenused on Veneküla parklateenuse osutamisel vajalikud.

Küsimus on selles, et kas hankija võis vaidlusalused tööd ja teenused lisada riigiteede

hooldushankesse ning tellida need selle raames. Sarnaselt VAKO-le leiab kohus, et vastus

sellele küsimusele on jaatav.

20. VAKO on asja lahendamisel analüüsinud asjakohaselt otsuse punktis 11 hankija õigust

määratleda hanketingimusi ja ostetavaid töid ning teenuseid – kohus nõustub nendega. Asja

lahendamisel tuleb arvestada, et hankijal on hanketingimuste ja hanke struktuuri määratlemisel

avar kaalutlusruum ning üksnes hankija otsustada on, mida, kuidas ja millistel tingimustel (sh

millise hinna eest) ta hangib. Potentsiaalsetel pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et

hankija kujundaks hanketingimused neile soodsaimalt või korraldaks riigihankeid neile

meelepärasel viisil, samuti ei ole neil õigust nõuda senise hankekorralduse jätkamist, eri

teenuste eraldi hankimist või riigihanke osadeks jagamist (vt ka direktiivi 2014/24/EL

põhjenduste punkt 78). Kui hankijal on konkreetsete tingimuste või hangete koondamise

kehtestamiseks asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad need tingimused olla pakkujatele

ebasoodsad või ebameeldivad, ilma et see annaks aluse nõuda nende muutmist. Samas peab

hankija tagama, et hanketingimused oleksid üheselt mõistetavad ning vastaksid võrdse

kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Nii RHS kui ka direktiiv 2014/24/

EL lähtuvad eeldusest, et hankija võib vajadusi koondada ja korraldada ühishankeid, ega sisalda

sätet, mis kohustaks hankijat hankeid osadeks jaotama üksnes seetõttu, et see oleks tehniliselt

võimalik või pakkujatele sobivam. Kuna hanketingimuste ja hanke struktuuri kujundamine on

hankija kaalutlusotsus, on selle kohtulik kontroll piiratud ning VAKO ja kohtud ei saa hinnata

hankelepingu tingimuste majanduslikku otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

21. Kaebaja on toonud välja, et parkla opereerimise teenuse hankimine koos

teehooldusteenusega on vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 2, 3 ja 5 ja hankija ei ole varem

selliselt teenust tellinud. Kohus sellega ei nõustu ning kohtu hinnangul on RHAD lisa 26

proportsionaalne hankija väljendatud eesmärgiga – hankida kõiki teenuseid ühelt

lepingupartnerilt. Samuti ei nähtu kohtule, et RHAD lisa 26 rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet

või see välistaks konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Kohtule ei nähtu ka säästlikkuse ja

otstarbekuse põhimõtte rikkumist, ehkki välistatud ei ole praegusel juhul see, et vaidlusalused

tööd ja teenused võivad küll konkreetse hankelepingu raames olla hinna mõttes kallimad, ent

ühe lepingu põhimõte võimaldab maandada riske, mis mitme erineva lepingupartneri korral

võivad esile tõusta.

22. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et kuna varem ei ole vaidlusaluseid töid ja teenuseid sel

viisil hangitud, siis ei tohiks hankija seda teha ka tulevikus. Veneküla parkla avati 2023. aastal

ehk praegu kehtiva hankelepingu ajal7, mistõttu on ilmselge, et selle toimimiseks ja seal vajalike

teenuste osutamiseks pidi hankija korraldama eraldiseisvad hanked. Kohtu hinnangul ei ole

asjakohased ka need kaebaja väited, mille kohaselt ei ole hankija ka teiste riigimaanteede

võrgustikku kuuluvate parklate osas kompleksteenust tellinud, kuivõrd üksi õigusakt ei kohusta

7 Riigihange viitenumbriga 228027 „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2021-2026“.

9 (11)

hankijat käsitlema kõiki objekte ühetaoliselt ning välistama nt pilootprojektide korraldamise, et

selgitada välja, kas senise praktika jätkamine on vajalik ja otstarbekas.

23. Kohtu hinnangul ei piira osaliselt kompleksteenuse hankimine konkurentsi ning tõendamata

on kaebaja väited, et sel viisil riigihanke korraldamine võiks konkurentsi vähendada. Samuti ei

ole hankija lisa 26 lisamisega muutunud kvalifitseerimisnõudeid vms, mis takistaks isikutel, kes

igapäevaselt teede hooldamisega tegelevad, riigihankel osaleda või seaks eelise neile isikutele,

kes tegelevad vaidlusaluste tööde ja teenuste osutamisega seotud valdkondades.

24. Riigihanke osadeks jaotamist reguleerivad RHS §-d 27 ja 28. RHS § 27 reguleerib ühe

riigihanke siseselt riigihanke osadeks jagamist ning RHS § 28 reguleerib aga ühe riigihanke

jaotamist eraldi riigihangeteks. Kaebaja heidab hankijale ette põhjendamiskohustuse rikkumist,

viidates RHS § 27 lg-le 2. Ehkki kohus möönab, et RHAD-is ei ole põhjendatud, miks hankija

pärast riigihanke väljakuulutamist otsustas liita sellesse vaidlusalused tööd ja teenused, siis

nõustub kohus VAKO otsuse punktis 10 tooduga, mille kohaselt ei ole praegusel juhul alust

kohustada hankijat viima RHAD-i RHS § 27 lg 2 kohaste põhjenduste osas vastavusse

õigusaktidega esitatud nõuetega. Seda möönis kaude kaebaja ka kohtuistungil, et kaebuse

eesmärgiks ei ole see, et hankija RHS § 27 lg-s 2 toodud põhjendamiskohustuse täidaks.

25. Vaidlustus- ja kohtumenetluses põhjendas hankija vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamist

RHAD-i sellega, et kuna teede äärsed parklad on riigiteede lahutamatu osa ja vajalikud

liiklusohutuse ning elutähtsa teenuse tagamiseks, siis soovitakse hankida kompleksteenust ühelt

pakkujalt, kuna eeldatavasti on see tehnilis-majanduslikult soodsam ning ka teede kasutajate

huvides on, et teehooldaja tagab, et kogu hooldepiirkonna teedevõrk, sh ka parkla ning seal

asuvad rajatised, vastavad kõigile heakorranõuetele. Lisaks tõi hankija välja, et kui üks

lepingupartner vastutab terviklahenduse eest, siis vähendab see “hallide alade” ja

vastutuslünkade riski. Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad, ega ole

meelevaldsed. Sarnaselt vaidlustuskomisjonile ei kontrolli ka kohus, kas hankija otsus on

majanduslikult põhjendatud või otstarbekas.

26. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja väiteid, et RHAD

lisa 26 punktid 4.1 ja 4.4–4.6. on vastuolus kehtiva õigusega.

(III)

27. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt VAKO otsuse, siis tuleb

kohtul otsustada ka VAKO menetluses kantud menetluskulude jaotus.

28. Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude

jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud,

korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust ja

menetlustoimingute arvu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning

võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu

hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane

kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul

suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal

asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus

asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

10 (11)

29. Kaebaja vaidlusmenetluse kulud on 4353,40 eurot (sh riigilõiv 1280 eurot). Kuna kohtu

hinnangul oli vaidlustus põhjendatud 1/3 osas, siis tuleb hankijalt kaebaja kasuks välja mõista

vaidlustusmenetluse menetluskulu 1450 eurot, millest riigilõiv on 426,67 eurot.

Kohtumenetluses taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist summas 5715,40 eurot (sh riigilõiv

1300 eurot). Kohtu hinnangul tuleb sarnaselt vaidlustusmenetluse menetluskuludele kaebaja

kasuks hankijalt välja mõista põhjendatud menetluskulu 1/3 ulatuses. Kohtule ei nähtu, et

menetluse fookus ja vaidlusküsimused oleks kohtumenetluses vaidlustusmenetlusega võrreldes

muutunud, mistõttu peab kohus põhjendatuks hüvitada kaebajale kohtumenetluses kantud

menetluskuludest 1500 eurot, millest riigilõiv on 433,33 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 22. JUUNI 2026 KOHTUOTSUSEGA.

11 (11)