2-25-109150/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

26. jaanuar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-109150;

B2 Impact OÜ hagi M.R. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

tsiviilasja hind 2472,72 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (registrikood

11542046; aadress XXX, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Marie Tsine (XXX)

Kostja

M.R. (isikukood XXX; aadress XXX

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1359

eurot ja viivis 154,96 eurot. välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(1359 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 27.01.2026 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2.Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 66,5% ja hageja kanda 33,5 %;

2.2 välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 246,05 eurot;

2.3 välja mõista M.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 246,05 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3.Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt OÜ-l Omaraha on M.R. vastu, mis tuleneb laenulepingust nr.

S236437543. 31.12.2024 edastas B2 Impact OÜ kostjale nõudekirja ja nõude loovutamise

teatise, mille teatas, et Laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu OÜ-le B2 Impact

nõude loovutamise lepingu alusel (dtl 45). Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus

kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma

õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust

tulenev võlgnevus summas 2267,60 eurot, millest põhivõlgnevus 1866,62 eurot, intress

182,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 218,07 eurot. Välja mõista kostjalt hageja

kasuks viivised põhinõudelt (1866,62 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras. Poolte menetluskulud

jätta täies ulatuses kostja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

riigilõiv 350 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hageja palub välja

mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2. Kostja oma seisukohas leiab, et laenulepingust tuleneva kohustuse tagasimakseid nähtub

LHV pangas 520€ aga Luminor pank pole veel kontoväljavõtet väljastanud. Laenuleping on

sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴) rikkudes. Enne laenulepingu

sõlmimist oli kostja netosissetulek maksimaalselt 869,65 eurot kuus, samas kui kostjal oli

juba olemas teine laenukohustus (kulud ületasid tulu). Kuu kogukulud ületasid selgelt kostja

maksevõime. Laenulepingu sõlmimise ajaks oli kostja maksevõime oluliselt piiratud, mistõttu

oleks hoolsalt tegutsenud krediidiandja pidanud laenulepingust keelduma. Kuigi hageja viitab,

et Omaraha OÜ teostas maksevõime hindamise, siis Maksuameti andmetest nähtuv sissetulek

576,60 + 259,04 euro (muutuv- oleneb päevade arvust) on tegelikult see, millele pidanuks

tuginema – mitte laenu taotluses välja toodud kõrgem ja kinnitamata summa, millest ise aru ei

saa. Sellisel juhul pidanuks krediidiandja hoiduma laenulepingu sõlmimisest. Seega rikuti

VÕS § 403⁴ lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt tuleb tarbijale anda krediiti vaid pärast tema

tegeliku maksevõime hindamist. Hageja väidab, et on teostanud kõik vajaliku

krediidivõimekuse hindamise põhimõtted aga paraku hageja ei saa seda väita ega kinnitada,

kuna on nõude üle võtnud OMARAHA OÜ-lt. Lepingu tühisus VÕS § 4062 lg 1 on keskmine

tarbimislaenude KKM oli 19.12.2023 (laenu väljastamise aeg) 17,3 % a. Kostja tõendab, et

hageja on rikkunud VÕS § 14 lg 1 lepingueelsed läbirääkimised ja KAVS § 49 tarbija

krediidivõimelisuse hindamise korda ja VÕS § 4034 . Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamine lg 2 p 6 ja p 7 , kuna laenu võtmisel oli juba kostja makseraskustes kostja

arvestuslikud kulud olid laen Holm Banka 229,28 eurot, kodukindlustus 20 eurot,

kommunaalmaksed 100-120 eurot, side vahend/tv 109 eurot (muutuv), toit ca 400 eurot

(eritoit), rohud ca 100 eurot (muutuv), kokku 978,28 euro /kuu, seega hageja ei pakkunud

lepingueelset läbirääkimist sh krediidivõimelisuse hindamist, sh kostja teavitamine ja

nõustamine peavad toimuma ajaliselt enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Selline hageja

poolne käitumine välistaks antud kaasuses kõrgemast intressinõudest vastavalt VÕS § 94 lg 1

ja viidates VÕS 4034 § lg 2 p 7. On selge et OMARAHA OÜ on rangelt rikkunud VÕS § 6l

g1 ja KAVS § 49. Kostja on tuginenud VÕS § 94 lg 1,mis on kooskõlas VÕS § 4034 lg 2 p 7.

kostja taotleb hagi täielikku rahuldamata jätmist või osaliselt. Kohtukulude hageja kanda

jätmist.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2472,72 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

laenulepingust nr. S236437543 (dtl 47-63), mille on kostjale laenu antud 1879 eurot (dtl 69)

ja kostja on tagasimakseid teinud kokku 520 eurot (dtl 64-63, 151). Leping on üles öeldud

30.12.2024, nõue on loovutatud hagejale (dtl 126).

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 tähenduses. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja,

kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema

majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu 1879

eurot ja vaidlust ei ole, et kostja on teinud tagasimakseid 520,09 eurot. Kostja täiendavaid

andmeid võlgnevuse tasumise kohta kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole vaidluse all

asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud

vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 tähenduses.

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

nõustub kostja seisukohtadega.

9. Hagiavalduse kohaselt OÜ Omaraha poolt teostatakse enne Kliendile laenu andmist

laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ning kontrollitakse Kliendilt saadud andmeid

asjakohastest andmebaasidest. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks olevate

väikelaenulepingute puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid

lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende

kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni

maht. Omaraha OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 4034 lg 2

sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata

vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja

võetava rahalise kohustuse suurusele. Tarbijal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes

aususkohustus, sh kohustus teatada tõesed andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta

ning muud asjaolud, mis omavad tähtsust laenu taotluse analüüsi tegemiseks (VÕS § 14 lg 1

ja 2). Lepingut sõlmides kinnitas kostja enda esitatud andmete tõesust. Sellest tulenevalt

vastutab kostja lepingu sõlmimisel esitatud andmete tõele vastavuse eest. Laenuandja ei saa

eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist

lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt.

Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Omaraha OÜ

kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid

ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Enne lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse

krediidi saamiseks, esitades andmed sissetuleku (870 eurot) ja finantskohustused (250 eurot),

peale mida kontrollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu

AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja

maksevõime hindamiseks. Skoori määramisel arvestatakse andmeid Krediidiinfo,

Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise

sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksuameti andmebaasi ja saadi vastus 263,76 eurot.

Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja Omaraha

arvestas laenusaaja sissetulekuna 316,51 eurot. Maksuameti sissetuleku päringu andmed:

263,76 € - Maksuameti päringu sissetuleku andmetele lisatud 20%, kuna laenutaotluses palju

kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda: 52,75 €

Kohustustena arvestati 250 eurot: - Igakuine finantskohustuste suurus taotlusel: 250 €

Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline

täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 64,50 eurot),

sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud

vastuollu Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis

määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra (dtl 102).

10. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55).

11. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta

oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.

12. Täiendavalt hageja leidis, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet jääb hageja oma nõude juurde.

13. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale

krediiti kokku 1879 eurot ja kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 520 eurot. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1359 eurot.

14. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale mu154,96 id tasusid. Seadusjärgse viivise võlgnevus perioodi 31.12.2024-

26.01.2026 eest on kostjal viivis eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista

kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1359 eurolt alates

27.01.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

17. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

19.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,5% ulatuses kostja ja

33,5% ulatuses hageja kanda.

20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

21.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot ja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 370 x 66,5% = 246,05 eurot.

22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(446,92 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik