2-24-14973/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-14973

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01. 2026. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-14973

Tsiviilasi

N.J. hagi O.J. vastu võla nõudes

Hagi hind

12 667.16€

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

N.J.

(isikukood: XXX, elukoht: XXX-i,

xxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristjan Mägi (AB Supremia, krisjan@supremia.ee);

Kostja: O.J. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxtalu, XXX

)

lepinguline

esindaja

Tiina

Mölder

(jurist@desireeoigusabi.ww)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.07 ja 25.11.2025

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada

1. Mõista O.J.-ilt N.J.-i kasuks välja lepingulise kohustusena 797.07 eurot, kahju

hüvitisena 1043.10 eurot ja viivis nimetatud summadelt otsuse tegemise seisuga

(23.01.2026) 263.10 eurot.

2. Mõista O.J.-ilt N.J.-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras (EKP intress + 8% aastas) alates 24.01.2026 kuni otsuse p 1 nimetatud

põhinõuete tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa.

3. Mõista O.J.-ilt N.J.-i kasuks 7970.70 eurot selliselt, et kostja kohustub alates

10.10.2024. a (kaasa arvatud) kuni 10.03.2027. a (kaasa arvatud) tasuma hagejale

igakuiselt 265,69 eurot alljärgnevalt:

3.1. 265,69 eurot hiljemalt 10.10.2024;

3.2. 265,69 eurot hiljemalt 11.11.2024;

3.3. 265,69 eurot hiljemalt 10.12.2024;

3.4. 265,69 eurot hiljemalt 10.01.2025;

3.5. 265,69 eurot hiljemalt 10.02.2025;

3.6. 265,69 eurot hiljemalt 10.03.2025;

3.7. 265,69 eurot hiljemalt 10.04.2025;

3.8. 265,69 eurot hiljemalt 12.05.2025;

3.9. 265,69 eurot hiljemalt 10.06.2025;

3.10. 265,69 eurot hiljemalt 10.07.2025;

3.11. 265,69 eurot hiljemalt 11.08.2025

3.12. 265,69 eurot hiljemalt 10.09.2025;

3.13. 265,69 eurot hiljemalt 10.10.2025;

3.14. 265,69 eurot hiljemalt 10.11.2025;

3.15. 265,69 eurot hiljemalt 10.12.2025;

3.16. 265,69 eurot hiljemalt 12.01.2026;

3.17. 265,69 eurot hiljemalt 10.02.2026;

3.18. 265,69 eurot hiljemalt 10.03.2026;

3.19. 265,69 eurot hiljemalt 10.04.2026;

3.20. 265,69 eurot hiljemalt 11.05.2026;

3.21. 265,69 eurot hiljemalt 10.06.2026;

3.22. 265,69 eurot hiljemalt 10.07.2026;

3.23. 265,69 eurot hiljemalt 10.08.2026;

3.24. 265,69 eurot hiljemalt 10.09.2026;

3.25. 265,69 eurot hiljemalt 12.10.2026;

3.26. 265,69 eurot hiljemalt 10.11.2026;

3.27. 265,69 eurot hiljemalt 10.12.2026;

3.28. 265,69 eurot hiljemalt 11.01.2027;

3.29. 265,69 eurot hiljemalt 10.02.2027;

3.30. 265,69 eurot hiljemalt 10.03.2027.

4. Otsuse p 3 määratud maksed peab kostja tasuma hagejale selliselt, et vastavad

summad oleks laekunud hageja kontole hiljemalt maksetähtpäevaks kell 13.00.

5. Mõista O.J.-ilt N.J.-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras (EKP intress + 8% aastas) otsuse reolutsiooni p 3 määratud osamaksete

tasumisega viivitamisel alates iga makse tähtaja möödumisest kuni makse täies

ulatuses tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud O.J. kanda.

2. Välja mõista O.J.-ilt N.J.-i menetluskulud summas 10 764.25 eurot.

3. Välja mõista O.J.-ilt N.J.-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1.1.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 797,07 eurot

ning viivise nimetatud summalt seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjalt välja ka

7970,70 eurot selliselt, et kostja kohustub alates 10.10.2024.a (kaasa arvatud) kuni

10.03.2027.a (kaasa arvatud) tasuma hagejale igakuiselt 265,69 eurot vastavalt

maksegraafikule. Perioodilise maksekohustuse täitmise osas palus hageja määrata, et kohustus

tuleb täita maksepäeva kella 13.00. Perioodilise kohustuse mittetäitmise puhuks palus hageja

määrata viivise seadusjärses määras. Hageja esitas nõue ka alternatiivsel alusel ja palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 241,68 eurot. Samuti esitas hageja kostja vastu

kahjuhüvitise nõude summas 1043,10 eurot. Kõigi kohustuste mittetäitmise puhuks viivise

seadusjärgses määras.

1.2.Hagiavalduses avaldas hageja kokkuvõtvalt, et tegi kostja korterile kulutusi summas 14

492,72 euro ulatuses. Kostja lubas hagejale, et tasub kulude tegemiseks pangalt võetud laenu

katteks hagejale 13 081,18 eurot, et hageja saaks teenindada laenu. Esialgu kostja täitis oma

lubadust, kuid seejärel lõpetas hagejale maksete tegemise ning keeldus edaspidi maksmast.

Hageja pakkus kostjale kohtuväliselt kompromissi, millest kostja keeldus, mistõttu on hageja

esitanud kostja vastu hagi.

Hageja kirjeldas hagi aluse kolevadi asjaolusid järgnevalt. Hageja ja kostja poeg Rxxxxx O.J.

olid 2021.a lõpus- 2022 alguses elukaaslased, kes soovisid rajada ühise kodu. Kostjal kuulus

sel ajal korter aadressiga xxxxxxxxxxx keskus xx xxxxxxxxxxx küla, XXX (registriossa nr

2796535). Hageja ja tema elukaaslane soovisid nimetatud korterit kodu rajamise eesmärgil

kostjalt osta, kuid kostja ei soovinud korterit müüa. Kostja pakkus, et kingib korteri oma

pojale, et kostja poeg ja hageja saaksid sinna ühise kodu rajada ja hageja ja tema elukaaslane

olid sellega nõus. Hagejal oli kokkulepe Rxxxxx O.J.-iga, et viimane kingib pärast temale

pool sellest korerist.

1.3.2022.a jaanuaris alustasid hageja ja kostja poeg korteris lammutustöödega, kuna korteri

seisukord oli väga halb ning sinna ei olnud võimalik sisse kolida. Korter vajas

kapitaalremonti: korterit ei olnud varasemalt remonditud, korteris oli kuivkäimla, küttekolded

(ahjuküte) olid amortiseerunud ja kasutuskõlbmatud, puudus pesemisvõimalus, aknad olid

kohe eest kukkumas jne. Renoveerimistöödeks piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu

otsustasid hageja ja tema elukaaslane taotleda laenu krediidiasutustelt. Laenu taotlemise

käigus selgus, et hagejal on üksi laenu võtmiseks paremad võimalused, sest tal puuduvad

varasemad laenukohustused. Nii otsustatigi toimida. Hageja lähtus otsust tehes ka sellest, et

kostja poeg (hageja elukaaslane) oli lubanud talle edasi kinkida ½ korterist.

2022. a veebruaris tegi Bigbank AS (Pank) hagejale laenupakkumise summas 12 400 eurot.

Korteri renoveerimiseks sõlmis hageja 28.02.2022 Pangaga laenulepingu nr CL-EEC-

22003535 laenusummaga 12 400 eurot. Laenulepingujärgne intressimäär oli 8,8 %, lepingu

haldustasu 8 eurot. Pangale tagastamisele kuuluv kogusumma on 15 941,13 eurot.

1.4.Kogu pangalt võetud laenu summas 12 400 eurot ulatuses tegi hageja kulutusi korterile.

Lisaks panustas hageja korterisse ka oma rahalisi vahendeid. Korterile tehtud kulud olid

järgmised:

1) Akende vahetus- kogukulu ARUTECH PARIMAD AKNAD OÜ-le makstud 1834,16

eurot;

2) Tööde tegemine töövõtulepingu alusel VKN Ehitusgrupp OÜ-ga- tasutud tööde ja

materjali eest kokku 7683.23 eurot. Lepingu kohaselt pidi ettevõtja tegema töid

(aluspõranda ehitus, vahe- ja katteseinad, vahe- ja ripplae karkass, WC ja vannitoa

ehitamine, sh viimistlus, toimiva elektrisüsteemi ehitus, vee- ja kanalisatsiooni )

summas 10807 eurot.

3) Korterisse paigaldatavad plaadid kokku summas 1929.93 eurot (107.37+95.16+80.46).

4) Moodulahi Ants koos soojamüüriga 4590 eurot;

5) Balteco vann 100 eurot (vanni esialgu ei paigaldatud korterisse, see ladustati kostja

kinnistul).

Kokku tegi hageja vahemikus 20.01.2022-23.06.2022, s.o ajal, mil kostja oli korteri omanik,

korterile kulutusi summas 14 492,74 eurot. Osa kuludest tegi hageja oma säästudest.

Korteri renoveerimistöödega lõplikult valmis ei jõutud (v.a vannituba, mis ehitati täielikult

välja) ning tööd jäid pooleli, kuna kogu Laen ja hageja isiklikud säästud sai kulutuseks ära

kasutatud.

1.5.Korteri lammutustööde tegemisel ja hiljem renoveerimistöid puudutavas suhtluses osales

aktiivselt kostja poeg (hageja elukaasalne). Kostja oli teadlik korteri renoveerima asumisest

ja ka sellest, et renoveerimise rahastamiseks püüavad hageja ja kostja poeg laenu saada- seda

küsimust arutati omavahel.

Kostja kinkis korteri pojale alles 2022.a septembris (kanne kinistus raamatus 14.09.2022).

Vaatmata kokkuleppele kostja poeg omakorda hagejale ½ koerterit ei kinkinud. Hageja ja

kostja poja suhe lõppes 2023.a veebruaris. Kostja poeg müüs korteri 27.09.2023.a

kolmandale isikule. Korter oli müügis hinnaga 18 000eurot, kuid täpset müügihinda hageja ei

tea.

1.6.Kuna hageja arvates olu oukord ebaõiglane- ta oli panustandu kostjale kuuluva korteri

renoverimisse nii oma vahendid kui pangast saadu laenu, mille tagastamise kohustus oli ainult

hagejal, pöördus hageja 2023. a veebruaris (pärast kooselu lõppu) kostja poole nimatatud

küsimuse lahendamiseks. 01.03.2023 kirjutas kostja hagejale ning võttis hageja ees kohustuse

tasuda hagejale edaspidi alates 10.03.2023 igas kalendrikuus järgmised 49 kuud 265,69 eurot,

kokku summas 13 018,81 eurot. Hageja aktsepteeris kostja ettepanekut. Kostja võetud

kohustus hageja ees langes täpselt kokku hageja ja panga vahel sõlmitud Laenulepingust

tuleneva maksegraafikuga. Tolleks hetkeks oli laenu maksta veel 49 osamakset kokku

summas 13 018,81 eurot. Seega võttis kostja hageja ees kohustuse tasuda hageja kontole iga

kuu 265,69 eurot vastavalt hageja ja Panga vahel sõlmitud maksegraafikule. Kostja asuski

kokkulepet täitma ning tasus perioodil 10.03.2023-10.06.2024.a hageja kontole iga kuu

265,69 eurot, kokku 4251,04 eurot.

10.07.2024.a teatas kostja hagejale meili teel, et tema enam edaspidi hagejale mingeid

summasid ei maksa ning soovitas hagejal pöörduda professionaalse finantsnõustaja poole.

Kotja hakkas ka väitma, et tegemist oli vaid vabahtliku abistamisega ja ta tal ei ole mingeid

kohustusi. 14.08.2024.a edastas hageja kostjale nõudekirja ja kompromissettepaneku tekkinud

olukorra mõistlikuks ja kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja keeldus ettepanekust.

1.7.Õiguslikus plaanis leidis hageja, et tal on kostja vastu kokkuleppe täitmisest tulenevad

rahalised nõuded. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenevad

nõuded. Hoolimata sellest, kas kohus rahuldab hagi kummagil alusel, on hagejal kostja vastu

igal juhul kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja

viivisenõue. Menetluskulud palus hageja jätta täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja mõistetavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivised.

1.7.1.Hagja oli eisukohal,et tal on kostjaga sõlmitud kokkulepe kokku 13081.81 euro

taumiseks osadena- alates 10.03.2023 igakuislt 265.69 eurot. Kostja täitis kokkulepet kuni

10.06.2024.a kokku summas 4251.04 eurot. Kostja on kokkulepet rikkunud – ta pole tasunud

10.07, 10.08 ja 10.09.2024 tasumisel kuuluvaid makseid summas 797.07 eurot. Nimetatud

maksed on muutunud sissenõutavaks ja hageja palus selle summa kostjalt välja mõista.

Samuti palus hageja välja mõsita viivised kohustuse tätimiega viivitamise eest.

Hageja nõuab kostalt kokkulppe alusel ka tulevikus täimisele kuuluvate kohustuste täitmist

maksergaafiku alusel. Hageja leidis, et kuna kostja on 10.07.2024.a teatanud, et ei kavatse

edaspidi kohustust täita ja ei ole seda ka kolm kuud teinud, on tõenäoline et ta seda ei teegi.

Seetõttu ei pea hageja ootama jääma tuleviku kohustuste rikkumist ja võib nõude esitada

TsMS § 369 alusel. Tulevikus täitmisele kuuluva summa suuruseks on 7970.70 eurot, mis

tuleks tasuda igakuiste makstena perioodil 10.10.2024-10.03.2027.a. Samuti soovis hageja, et

kohus määraks ka viivise tasumise kohustuse juhuks kui kostja igakuist kohustust ei täida.

1.7.2.Juhul, kui kostja peaks asuma kokkulepet eitama või selle sisu ja/või sellest kostjale

tulenvaid rahalisi kohustusi (millega hageja mingil juhul ei nõustu), ning kohus peaks kostja

sellise käsitlusega nõustuma, on hagejal igal juhul kostja vastu nõuded tulenevalt käsundita

asjaajamisest.

Hageja oli seisukohal, et käesolevalt on täidetud VÕS § 1018 eeldused. Hageja on teinud

kostjale kuuluvale korterile kulutusi summas 14 492.72 eurot, milleks ta võttis laenu 12400

eurot. Kulutuste tegemisel hageja teadis, et korter kuulub kostjale ning et korterit renoveerides

tehakse kulutusi kostja esemele. Asjaajamisele asumine vastas kostja huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele (§101 lg 1 p 2). Kostja teadis, et:

- hageja ja kostja poeg soovivad rajada orterisse ühise kodu ning et nad asuvad korterit

renoveerima;

- korteris tuleb teha kapitaalremont enne, kui hageja ja kostja poeg saavad korterisse kolida.

- kostja asus hageja juuresolekul laenutaotlust koostama, kes soovis teada, millistel

tingimustel tema laenu saaks- see viitab kostja huvise korteri renoveerimise osas;

- kostja lubas korteri kinkida oma pojale;

- kostja ei ole renoveerimistööde tegemise ajal ega järgselt kordagi väljendanud, et hageja ja

kostja poja poolt renoveerimistööde tegemine tuleks lõpetada või et see ei vastaks kostja

tahtele;

- eluliselt on ebausutav, et korteri renoveerimine ei oleks vastanud kostja huvile ja tegelikult

tahtele.

Hageja hinnangul on kostja asjaajamise ka heaks kiitnud (§ 1018 lg 1 p 1). Isegi kui asuda

seisukohale, et asjaajamine ei vastanud kostja huvile ja tema avaldatud või eeldatavale tahtele

(millega hageja mingil juhul ei nõustu), on kostja igal juhul kiitnud asjaajamise heaks. Kostja

on avaldanud hagejale ja oma pojale suuliselt, et minge tehke korter korda ja kolige sisse.

Samuti teadis kostja, et selleks otstarbeks soovib hageja laenu võtta. Kostja ei väljendanud

kordagi, et talle ei sobi see, et hageja ja kostja poeg korterit renoveerivad või et ta pole sellega

nõus. Kostja saatis 01.03.2023 hagejale meili, millega ta võttis endale kohustuse tasuda

hageja laenumakseid, millega ta samuti on asjaajamise heaks kiitnud. Pärast nõusoleku

andmist ei saa kostja heakskiitu enam tagasi võtta ega keelduda asjaajajale tehtud kulutuste

hüvitamisest VÕS § 1023 lg 1 alusel.

Kuna täidetud on käsundita asjaajamise eeldused, on kostjal VÕS § 1023 lg 1 tulenevalt

kohustus hüvitada hagejale tema poolt asjaajamisel tehtud kulutused. Käeolevalt on hageja

teinud asjajamisel kulutusi summas 14 492.27 eurot. Kostja on osa kulutusi hagejale varem

hüvitanud vabatahtlike maksetena summas 4251.04 eurot. Hageja nõue kostja vastu seega 10

241.68 eurot.

1.8.Hageja oli seisukohal, et tal on hageja vastu ka kohustuse täitmisega viivitamisest tulenev

viivise nõue.

1.9.Samuti esitas hageja kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas

1043.10 eutot. Saamaks selgust õiguslikust olukorrast ja oma võimalikest nõuetest, samuti

esitamaks nõudekiri ja kompromissettepanek kostjale, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi

saamiseks advokaadibüroo Supremia poole. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga,

mistõttu on hagejal VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel kostja vastu vastavate kulude

tekkimise osas kahju hüvitamise nõue. Ka nimetatud põhinõude osas esitas hageja viivise

nõude.

2. Täiendavas 20.11.2024.a seisukohas jäi hageja nõude ja põhjenduste juurde. Hageja

leidis, et kostja väited on ebaõiged, moonutatud ja tõendamata.

Hageja vaidles vastu kostja väitele, et korter vajas vaid veidi sanitaaremonti ja koristamist.

Korter asus 1962.a ehitatud hoones. Puudub vaidlus, et korterit ei olnud eelnevalt remonditud

ega kommunikatsioone (elektrisüsteem, vesi- ja kanalisatsioon) ja küttekoldeid uuendatud,

selles puudus pesemisvõimalus. Põrandad ja lagi olid soojustamata, aknad olid vanad ja

vahetamata. Lisaks eelnevale oli korteris olnud ahi osaliselt sisse varisenud ning sellel olid

suured praod. Korter ei olnud sellises seisundis, et sinna saanuks kohe sisse kolida. Asjaolu, et

vana pliiti oli kostja väidete kohaselt võimalik kütta, ei tähenda see, et korter oli

elamiskõlbulik või et mõlemad küttekolded oleksid elamiseks kasutatavad. Kostjale kuulub

samas majas veel teine korter- nr 2, mille seisundit ta ise on parandanud: kahes toas

soojustanud ja vahetanud põranda, pannud uued pakettaknad ja uue elektrijuhtmestiku ning on

müügikuulutuses avaldanud, et vahetada tuleks ka kanalisatsioon ja põrand. Samuti on kostja

selles korteris laskunud teha uue kiviahju koos soojamääri ja pliidiga. See näitab, et kostja

pidas analoogses korters vajalikuks töid, mida nüüd hagejale ette heidab.

Hageja ei ole kostja korterterit kahjustanud ega ole kohustatud talle selle alusel midagi

maksma. Kostja ei ole kunagi varem väitnud, et hagja on tema korterit kahjustanud. Kostja oli

teadlik töödest, ei ole kunagu keelanud töid teha või käskinud need lõpetada ega väljendnud,

et korteris oleks tehtud töid, mis talle ei sobi. Väited lammutustöödest mittetteadmisest on

teadlikult ebaõiged ja tõendamata. Samuti on ebaõige kirjeldus selelst, mis eesmärgil ja

kuidas hageja ja tema elukaaslane korterit elamiseks küsisid ja kus nad elasid ajal, kui töid

tehti- algusest peale oli pärast linna eluurumis üürilepingu lõppemist plaan tööde tegemise

ajal elada xxxxx talus, mille kaasomanik oli hageja elukaaslane. Kuna hageja ja tema

elukaaslane elasid koos kostjaga Nurme talus, pidi ta olema teadlik sellest, mida korteris

tehakse, sest seda arutati omavahel. Kostja oli ka xxxxxxxxxxxxx maja korteriühistu juhatuse

liige.

Hageja märkis, et ei teinud lammutustöid korteris üksi nagu väidab kostja vaid koos kostja

pojaga, kes oligi peamine tööde organiseerija ja osales nende tegemisel ning suhtles

lammutus- ja ehitustööde osas ka ehitaja N.N.-iga.

Hageja jäi selle juurde, et kostja teadis lanu võtmise soovist ja laen on võetud

renoveerimiseks. Asjakohatud on kostja väited seoses laenu ja selle võtmisega, kuna kostja on

01.03.2023. a võtnud kohustuse täita laenuga seoses võetud kohustusi. Hageja märkis, et

kostja vastuväited on vastuolulised ja eluliselt ebausutavad. Kostja väiab, et keelas 2022.a

veeruaris tööde tegemise, sest raha ei olnud, kuid sai alles 2023.a veebruaris teada, mis on

ehitustööde tulemusel tehtud. Samuti on eluliselt mitteustav see, et hageja võtnuks kostja

keelust hoolimata laenu ja investeerinuks selle korteri töödesse. Keelust teadmisel oleks

hageja kasutanud raha mõne muu korteri omandamiseks ja/või ehitamiseks.

Hageja oli seisukohal, et tal on kostja vastu igal juhul nõue tulenevalt 01.03.2023.a

kokkuleppest. Alternatiivselt on avaldas kostja 01.03.2023.a kokkuleppes tahteavalduse

asjaajamise heaks kiitmiseks. Kostja 01.03.2023. a tahteavaldus on selge ja ühemõtteline: ma

võtan sinu ees kohustuse, tasuda sulle edaspidi korteri ehitustöödega võetud laenu makseid.

Hageja poolt laenu võtmine ja sellest tekkinud hageja kohustused panga ees on VÕS § 1023

lg 1 II alternatiivi järgi asjaajamisega seoses võetud kohustus, mille hüvitamise kohustus

oleks kostjal. Kui kostjal oli 01.03.2023.a meili saates mõni muu tahe, siis hageja sellest ei

teadnud. Kostja ei saa hakata pärast tahtaevalduse hagejani jõudmist seda muutma või selle

tagasi võtta.

Hageja leidis, et on korteris tehtud kulude kandmise piisavalt tõendanud. Korteri

müügikuulutuses on kirjeldatud renoveerimistööde ulatuts. Tööde eest on tasnud hageja.

Hageja selgitas, et nii vann kui korterisse jäänud plaadid müüdi ilmselt koos korteriga.

3.12.03.2025 esitatud vastuväites kostja seisukohale kordas hageja suures osas varem esitatut

ja leidis, et kostja on esitanud kohtule ebaõigeid faktilisi asjaolusid ja õiguslikke väiteid.

Hageja jäi varem esitatu juurde korteri seisukorra osas- korter oli vana, selles polnud aastaid

keegi elanud ning vajas kaasajastamist. Kostja siiski teadis lammutustöödest juba jaanuaris

2022.a ja tema vastupidised väited on ebaõiged ja ebausutavad. Ilmselgelt ei ole kostja poeg

hakanud korteris „toimetama“ ja seda lammutama, kui see oleks olnud keelatud või poleks

vastanud ühisele arusaamale sellest, mis ulatuses on vaja korteris töid teha. Samuti ei oleks

hageja võtnud laenu, kui see oleks olnud keelatud. Algne laenutaotlus tehti hageja ja tema

elukaaslase poolt ühiselt, mis lükkab ümber kostja väite, et nii kostja kui tema poeg olid

seisukohal, et kui raha ei ole, siis ei saa renoveerida. Hageja rõhutas, et kostja poeg osales

aktiivselt renoveerimistööde planeerimisel, korraldamisel ja teadis ka finantseerimisest.

Hageja ja tema elukaaslane ei plaaninud korterisse veebruaris sisse kolima nagu väidab

kostja- neil oli plaan ja kokkulepe seni eladaxxxxxx talus, seda ka selleks, et säästa üürilt

raha. Kostja väide, et ta sai alles 2023.a veebruaris korteri seisukorrast teada, on vale, sest

kostja käis koos oma poja ja N.N.-iga korteris 2022.a märtsi alguses. Korteri seisukorda on

kirjeldatud ka 14.09.2022.a. kinkelepingus, kus on märgitud, et korter on renoveerimisjärgus.

Ebaõige on aga lepingus kajastatu, et renoveerimistööd on tehtud kingisaaja- Rxxxxx O.J.-

kuludega.

Hageja leidis, et kostja väited on vastuolulised. Kostja väitis, et ei teadnud 01.03.2023

kinnitust andes laenulepingust ega saanud sellele ka heakskiitu anda. Samas nähtub

01.03.2023 meilist, et kostja oli teadlik laenulepingu tingimustest. Samuti nähtub

kinkelepingust, et ta oli hiljemalt 2022.a septembris renoveerimistööde ulatusest teadlik ja

tema sõnul vabad rahalised vahendid töödeks puudusid, siis pidi ta igal juhul olema teadlik, et

töödeks on võetud laenu. Kostja on omaks võtnud, et teadis 2022.a veebruaris hageja soovist

võtta laenu. Ebaõige on seega kostja väide, et ta sai laenust teada alles 06.10.2023.a meilist.

Samas kinnitab kostja selles meilis üle, et täidab võetud kohustust ka edaspidi, mida ta ka

kuni juunini 2024.a tegi.

Hageja tõi välja, et pärast kinkelepingut võõrandas kostja poeg Rxxxxx O.J. korteriomandi 18

000euroga ja saadud raha sai omale kostja. Seega on kostja saanud korteri renoveerimisest

kasu, sest kostja ise ostis korteri 2000 euroga.

Hageja leidis, et pooltel puudusid omavahelised kõlbelised kohustused.

Hageja kinnitas, et on tõendanud, et välja toodud tööd on tehtud ja hagis nimetatud summad

on korteris teostatud tööde eest makstud, mistõttu ei saa tööde tegemise ja kulude kandmise

osas enam vaidlust olla. Tööde teostamise kohta on kinnitused ka 27.09.2023,.a

müügilepingus, kus p 1.4 ja p 3 on teostatud tööd üles loetletud. Lepingu p 2.3.2 kinnitab

müüja ka vanni olemasolu, mille müüja lubas ostjale üle anda.

Hageja jäi selle juurde, et kostja on 01.03.2023.a tahteavaldusega sõlminud hagejaga

kokkuleppe asjaajamisega seotud kohustuse hüvitamiseks.

4.Hageja esitas 26.05.2025.a vastuväite kostja seisukohale, et korteri väärtus ei ole tõusnud ja

kostja ei ole hageja tegevuse tõttu rikastunud ning vaidles vastu ka tõendi asjakohasusele.

Kostja pole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada kohalikke keskmisi müügihindu nii

renoveerimata kui renoveeritud korteritel. Esitatud tõend kajastab kogu Jõgeva vallas tehtud

tehinguid, s h ka Jõgeva linnas tehtud tehinguid, mis keskmist oluliselt mõjutab. Käesoleval

asub korter aga maapiirkonnas. Maa-ameti tehingute hinnastatistikast saaks aga tuletada, et

xxxxxxxxxxxx 01.01.2022-30.09.2023.a müüdud sama suure korteri hind võiks olla kas 10

202 eurot (mediaanhinna alusel) või siis 11350.93 eurot (keskmise ruutmeetri hinna alusel).

Kuna korter müüdi 18 000 euroga, oli hind selgelt kõrgem. Arvestades, et 2018.a oli korteri

väärtuseks 2000 eurot, on tõendatud, et korteri väärtus suurenes remonttööde tulemusel.

5.Pärast eelistungit esitas hageja 07.08.2025.a seisukoha, mille kohaselt sai hageja enda ja

kostja kokkuleppest aru nii, et kui kostja maksab hagejale rahasummad, et hageja saaks

vabaks panga ees võetud kohustustest, ei ole hagejal kostja vastu muid nõudeid seoses

korterile tehtud kulutustega. Seega võib 01.03.2025 kostja saadetud meil olla nii kohustuse

ümber vormistamine laenuks VÕS § 396 lg 2 alusel- kokku on lepitud ka maksegraafik, kui

ka deklaratiivne võlatunnistus või kompromiss. Deklaratiivsele võlatunnistusele ei ole

vorminõuet ette nähtud. Hageja märkis, et on kostjale varasemalt 07.10.2023 kell 20.54

meiliga saatnud samad kuluarved, mille on esitanud käesolevas menetluses. Seega teadis

kostja remondiga seotud kuludest ja jätkas maksete tegemist.

Hageja ei nõustunud kostja 12.08.2025 esitatud tõendis toodud arvamusega, et korteri väärtus

oli 2023.a septembris 16 000 eurot. Tõend, mille alusel kostja seda väidab, ei vasta tõendi

kriteeriumitele ja selle arvamuse andmise aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Tõend on

asjakohatu ka seetõttu, et kostja soovis eelistungil tõendada seda, et korteri väärtus ei olnud

tõusnud, milleks soovis esitada tõendiselle kohta palju oli koeteri väärtus enne lammutustööde

algust, so 2022.a jaanuaris, kuid tõend on esitatud 2023 septembri kohta.

Hageja märkis ka, et ta pole kunagi väitnud, et on tasunud kõigi korteris tehtud tööde eest- ta

ei vaidle vastu, et osade tööde eest on tasunud ka Rxxxxx O.J.. Hagi ei olegi esitatud kõigis

korteris tehtud tööde eest hüvitise saamiseks vaid ainult hageja poolt kantud tööde ja materjali

kulude osas, mille tasumiseks hageja võttis pangalaenu, mida ta tagasi maksma peab.

Kostja vastuväited

6.1.Kostja teatas oma vastuses, et ei tunnista hagi ja palus selle jätta rahuldamata.

Kostja vaides vastu hagis esitatud väidetele: kostja ei ole lubanud korteriomandi kinkimist

pojale ja seega ei saanud poeg lubada hagejale ½ korteri kinkimist. Kostjal oli plaanis korter

pärandada. Kostja vaidles vastu hageja väitele nagu olnuks korter kasutamiskõlbmatu ja seega

väärtusetu. Korteri nr 4 ostis kostja elamiskõlblikuna juunis 2018. Kuni tehingu sõlmimiseni

oli korter kasutusel eluruumina ja hagiavalduses esile toodud puudusi korteril ei esinenud.

Korter ei olnud küll kaasajastatud (seal oli kuivkäimla, pesemisvõimalus saunas), kuid vajas

vaid koristamist ja vähest värvimist. Viimati elasid korteris eakad inimesed, kes ei olnud

sanitaarremonti teinud. Küttekolded ja aknad olid kasutuskorras.

6.2.Kostja avaldas, et ei olnud teadlik hageja plaanidest ega ettevõetud lammutustöödest

temale kuuluvas korteris. Hageja ei ole tõendanud, et kostja hageja tegevusest teadis, veelgi

enam, et kostja selleks mistahes vormis nõusoleku andis. Kostja selgitas, et 2022.a jaanuari

algul pöördusid hageja ja tema elukaaslane (kostja poeg) kostja poole ja andsid teada, et

nende üürileping lõpeb veebruari algul, uut korterit nad endale lubada ei saa ja küsisid luba

kolida kostjale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxx, mis seisis tühjana. 11.01.2022

käisid noored korterit vaatamas ja läksid juba samal päeval sinna „toimetama“. Kostja eeldas,

et see tähendab koristamist ja sanitaarremonti. Veebruari alguses, kui varasem üürileping

lõppes, teatas hageja, et neil ei ole võimalik xxxxxxxxxxe korteris elada, sest on korteri

tühjaks lammutanud ja küsis, kas võiks elada kosta juuresxxxxxx talus. Kostja andis siis

hagejale teada, et kuna raha korteri seisukorra taastamiseks ei ole, tuleb seal igasugune

tegevus lõpetada.

Alles hageja lahkumise järel 2023.a veebruaris sai kostja teada korteri tegeliku seisukorra:

maha jäi lõhutud ja vaid osaliselt taastatud vara- veetorud korteris puudusid, elektrijuhtmed

olid küll osaliselt veetud, ent ühendamata, hageja oli omavoliliselt eemaldanud siseseinad.

6.3.Kui hageja ja tema elukaaslase suhted 2023.a veebruaris lõppesid, avaldas hageja kostjale,

et on suures hädas, sest võttis laenu lootuses, et elukaaslasega koos saab laenu makstud. Siis

tuli esmakordselt jutuks, et hageja oli kostja keelust hoolimata kasutanud laenu ka kostja

korteri uuesti elamiskõlblikuks muutmisel ehk kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja

lubas hagejat aidata ja tasus 4251.04 eurot perioodil 10.03.2023-10.06.2024.a. See ei tähenda,

et kostja on oleks omale võtnud kohustuse hageja eest laenukohustust täita või nõustuks

hageja ees rahalise kohustuse olemasolus mistahes muul alusel.

6.4.Kostja leidis, et hagiavalduses esitatud nõue on tõendamata ja ei anna täit selgust nõude

kujunemise kohta. Hageja esitatud kulutõendite osas esitas kostja järgmised vastuväited:

-

Puudus vajadus akende vahetuseks, sest aknad olid kasutuskõlblikud. Puudus kostja

nõusolek akende vahetuseks;

-

Ebaselged on VKN Ehitusgrupp OÜ hinnapakkumised ja leping, mis ei ole sõlmitud

kummagi pakkumise alusel. Hageja ei ole esitanud akte teostatud tööde kohta ja

ebaselge on, mis tööd ja mis hinnaga korteris tehti. Ehitusmaterjalide ostmist 900.26

eurot (arve nr 176) ei saa seostada nimetatud korteriga. Samuti ei ole seostav ka

sularahas välja võetud ja väidetavalt tasutud summad.

-

Moodulahju ostmine ja paigaldamine polnud vajalik, sest korteri olid olemas toimivad

küttekolded.

-

Keraamilised plaadid ei ole seostatavad korteriga. Arved plaatide eest sularahas

tasumiseks ei ole väljastatud hagejale. Korstnajalg on plaatidega katmata, seega on

ebaselge keraamiliste seinplaatide ostmise vajadus.

-

Vann ei olnud korterisse paigaldatud ja hageja oleks saanud selle kaasa võtta.

6.5.Kostja oli seisukohal, et hagejal ei ole tema vastu kokkuleppest tulenvat nõuet, sest mingit

kokkulepet ei ole sõlmitud. Hagejal tuleb väidetavalt sõlmitud kokkuleppe olemasolu ja selle

sisu tõendada.

6.6.Kostja leidis ka, et nõuet ei saa esitada alternatiivselt käsundita asjaajamisest tuleneva

nõudena. Hageja käitumist tuleb käsitleda kui hageja poolt kostjale varasemalt korteri

kasutuskõlbmatuks muutmisega tekitatud kahju hüvitamist. Täidetud ei ole VÕS § 1018 lg 1

p1-3 eeldustest. Kostja ei ole hageja asjaajamist kunagi heaks kiitnud. Hageja on tegutsenud

kostja teadmata ja kostjale kasu asemel kahju tekitanud. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta

oleks olnud asjaajamisele asumisel kavatsust kulude hüvitamist nõuda.

7. 13.01.2025 täiendavas vastuväites jäi kostja selle juurde, et korter oli elamiskõlblik-

tapeedivahetuse ja vana värvi eemaldamise ning uuesti värvimisega oleks saanud korterit

elamispinnana kasutada. Seega puudus vajadus tööde tegemiseks nii suures mahus ja seetõttu

olid ka kulud töödele ebavajalikud. Kostja märkis, et sai lammutustöödest teada siis, kui need

olid juba tehtud- veebruari alguses, mistõttu ta ei saanud neid tegemise ajal ka keelata.

Lammutustööd tehti jaanuaris, kui hageja ja tema elukaaslane elasid veel xxxxxxx. Kostja

elab xxxxx ja käib tööle xxxxx, mistõttu ta kogu veebruarixxxxxxxxxxxxx ei sattunud. Kostja

ei saa tõendada, et ta keelas hagejal lammutustööde parandamiseks laenu võtta, sest vestlus

toimus pereringis. Kostja teatas, et ei ole korteri lammutamisest tekkindu kahju hagejalt ja

Rxxxxx O.J.-ilt kunagi nõudnud. Korteri otsustas kostja pojale kinkida alles 2022.a sügisel, et

kaitsta end ebaseaduslike ehitustööde tagajärgede eest.

01.03.2023 kokkuleppe osas märkis kostja, et kostja täitis kõlbelist kohustust poolte varasema

hea läbisaamise ja hageja väidetavalt väljapääsmatu olukorra tõttu. Kostja soovis hagejat

raskes majanduslikus olukorras aidata. Kostja ei teadnud laenu võtmisest ehitustegevuseks,

mistõttu ei saanud ta seda ka heaks kiita. 06.10.2023 annab hageja kostjale esmakordselt

teada, et laenu kasutati korteri ülesehitamiseks ja tema hinnangul peab kostja selle tagastama.

Kostja jäi selle juurde, et hageja ei ole tõendanud korteris tehtud kulusid.

8.17.04.2025.a esitas kostja seisukoha hageja väitele korteri väärtuse tõusu kohta. Kostja

leidis, et korteri väärtus ei ole tõusnud- sama suurte renoveerimata korterite hinna piirkonnas

on keskmiselt 23 000 eurot, renoveeritud korteritel aga 40 000 eurot. Ka statistikaameti

andmetega võrreldes korteri müügil ruutmeetri hind keskmisest madalam. Seega ei olnud

korteri väärtust hageja panuse tõttu tõusnud. Seega ei ole kostja ka hageja tegevuse tõttu

rikastunud. Kostja viitas ka, et hagejal võis kulude hüvitamise kokkulepe olla Rxxxxx O.J.-

iga, kuid mitte kostjaga.

9. 12.08.2025 esitas kostja seisukoha, milles leidis, et oleks xxxxxxxxxxx külas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi tõenäoline müügihind (09.2023 seisuga) oleks

olnud ~ 16 000 € (± 25%) eurot. Seega ei saanud kostja hageja arvelt rikastuda. Kostja märkis

ka seda, et osa remonditöödega seotud kulusid tasus Rxxxxx O.J..

10. 20.10.2025 menetlusdokumendis oli kostja seisukohal, et 01.03.2023 ei andud kostja

hagejale deklaratiivset võlatunnistus, kuna tal ei olnud võlakohustust hageja ees, mida

võlatunnistusega kinnitada. Kostja jäi selle juurde, et nõuet ei saa rahuldada ka käsundita

asjaajamise alusel, sest tegemist oli sisuliselt talle peale surutud renoveerimisega. Hageja ei

ole kostjat teavitanud, et ta kavatseb kulude hüvitamist nõuda ja samuti pole kostja hageja

arvel rikastunud.

Kohtuistung

11.1. 22.07.2025 toimunud kohtu eelistungil selgitas hageja esindaja, et tegemist on

võlgnevuse tunnistamise ja tasumise kokkuleppega ja see on tõendatud. Kui kohus leiab, et

kokkulepet ei ole, siis andis kostja heakskiidu hiljemalt sellega, et tasus edasi laenumakseid

ka pärast 06.10.2023 remondikulude dokumentide saamist. Samuti oli hageja seisukohal, et

heakskiitu ei pea andma asjaajamisele asumisega samal ajal. Korteri remondiks tegi hageja

kulutusi enda vahendite ja laenu arvel. Hageja jäi selle juurde, et kostjaga arutati korteri

remondi teemat ja kostja oli remondiga nõus. Hageja selgitas, et tellija- hageja- ja töövõtja

vahel ei ole vaidlust, millised tööd korteris tehti.

11.2.Kostja esindaja jäi eelistungil selle juurde, et kostjal puuduvad kohustused hageja ees.

Hageja on hoopis kostjale oma tegevusega korteris kahju tekitanud, kuid kostja seda ei nõua.

Kostja ei ole asjaajamist heaks kiitnud. Kostja kinnitas kohtule, et keelas laenu võtmise ära.

Laenu võtmist arutati siis, kui oli juba lammutamisega alustatud ja hageja oma elukaaslasega

rääkisid, mida nad korteris teha tahavad. Kostja leidis, et kui ei ole rahalisi vahendeid, siis

laenu ei võta. Kui kostja lubas 01.03.2023 hagejat abistada, siis ta arvas, et tegemist on mingi

tarbimislaenuga.

Kostja kinnitas, et korteri nr 4 omandas ta 2000 euroga ja juures olid ka mitterahalised

kohustused. Korteri väärtus ei ole tehtud töödega tõusnud ja lisaks jäid tööd ka pooleli.

Korteri kinkis kostja pojale, sest ei soovinud remonditöödega tekitatud võimalikku vastutust.

Kostja kinnitas, et kui korter müüdi, siis raha sai tema. Kinkelepingus olev väide, et

renoveerimistööde kulud on kandnud kingisaaja, on samuti vastutuse kingisaajale üle

andmise eesmärgil. Kostja kinnitas, et samas majas olevas korteris nr 2 on ta lasknud remondi

teha, kuid korteris nr 4 tal seda soovi ei olnud- tal puudus soov korterit kaasajastama hakata.

12. 25.11.2025 toimunud põhiistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja oli seisukohal,

et 01.03.2023 meil on käsitletav kompromisslepinguna ja samal ajal ka võlatunnistus.

Kostja selgitas, et 01.03.2023.a meil oli saadetud pika suulise läbirääkimise tulemusel.

Mingeid kokkuleppeid hageja ja kostja vahel ei olnud, kostja lubas hagejat lihtsalt aidata.

Laenulepingu number ja periood on toodud selguse mõttes. Nõude osas jäi kostja varem

esitatud seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Lõppseisukohad

13. Kirjalikes lõppseisukohtades jäi hageja varem esitatu juurde ja palus hagi rahuldada.

Hageja on nõude alused esitanud alternatiivsena. Hageja tõi välja, et on nõude (nii põhi- kui

alternatiivse) esitanud konservatiivsena- ta ei nõua kõigi enda tehtud kulude hüvitamist.

Kulutusi tegi hageja korterile vähemat summas 14 492.74 eurot, kuid nõude on esitanud

summas 8767.77 eurot.

Hageja selgitas, et tema võis mõistliku isikuna 01.03.2023 meilist aru saada kui kokkuleppest

tasuda talle nimetatud summa. Hageja viitas, et poolte kokkuleppe sõlmimist on kostja ise

korduvalt kinnitanud oma 06.10.2023 meilides ja ka 22.10.2023.a meilis. Pooled olid

sõlminud kokkuleppe- kompromisslepingu.

Hageja jäi lõppseisukohtades ka kõigi alternatiivsete nõude aluste juurde.

Hageja viitas sellele, et kostja on menetluse oma seisukohtu pidevalt muutnud vastavalt

sellele, millised tõendid on esitatud ja sisuliselt kohtule valetanud. Samuti on tema vande all

andud ütlused vastuolus tema kirjalikes seisukohtades esitatud väidetega ja samuti muude

tõenditega ning kohati eluliselt ebausutavad. Vastuolud olid ka antud ütlustes endis: kostja

mäletas mõnd asjaolu väga täpselt (kuidas hageja tema juurde tulles käitus), samas väitis end

mõnd olulist asjaolu üldse mitte mäletavalt (järgnenud vestluse sisu). Vastuolulised olid ka

kostja ütlused selle kohta, millal teadis laenulepingust: 01.03.2023 meili saatmise ajal

väidetavalt ei teadnud, kuid 14.09.2022 kinkelepingus ajal teadis nii ehitustöödest kui laenust.

Vastuoluline oli kostja suhtumine hagejasse: enda väitel olid suhted perekondlikud ja

toetavad, kuid ütlusi andes olid hagejale antud hinnangud negatiivsed. Eluliselt ebaustav oli

muuhulgas see, et nii heade omavaheliste suhete puhul ei arutatud koos elades töid, mida

korteris tehti. Eeltoodu tõttu leidis hageja, et kostja antud ütlused on ebausaldusväärsed.

14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja kordas oma varem esitatud vastuväiteid.

Kostja kordas menetluses varem esitatud väidet, et 01.03.2023 meilis sõlmitud kokkulepe oli

kõlbeline kohustus, sest poolte vahel olid varem lähedased perekondlikud suhted. Kostja ei

nõustunud hageja käsitlusega, et 01.03.2023.a meili saab käsitleda samaaegselt nii

deklaratiivse võlatunnistuse kui kompromisslepinguna. Nimetatu ei ole võimalik, sest poolte

vahel puudus enne seda mistahes võlasuhe ja hageja seisukohast ei nähtu, milline varasem

võlasuhe olnud oleks. Kostja oli seisukohal, et hageja tegi kulutusi Rxxxxx O.J. kasuks ja neil

võis omavahel olla mingi kokkulepe kulutuste osas, mistõttu on hagi esitatud vale kostja

vastu. Kostja kordas oma vastuväiteid seoses käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumisega.

Kostja märkis, et ei saa olla rikastunud enam kui korteri müügihind, millest on lahutatud

keskmises seisukorras oleva korteri väärtus.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

15.Puudub vaidlus, et kostjale kuulus alates 07.06.2018.a korteriomand alukohaga

xxxxxxxxxxx keskus x, XXX xxxxxxxxx (mõttelise osa suurus 492/1987; reaalosa korterile

nr x, pindala 49.20m2), registriosa number 2796535 (dt lk 17-17),

Nimetatud korteriomand on kostja poolt võõrandatud Rxxxxx O.J.-ile xxxxxxxxxx (samas).

Esitatud tõendite kohaselt oli tegemist kinkelepinguga (dt lk 187-196). Puudub vaidlus, et

Rxxxxx O.J. on kostja poeg.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Rxxxxx O.J. võõrandas korteri 27.09.2023

Mxxxxxxx Txxxxxxxx. Kohtule esitatud kinnistu ostu- müügi lepingu (dt lk 197-209)

kohaselt oli ostu- müügihinnaks 18 000 eurot. Lepingus on kirjeldatud korteri seisukorda.

Puudub ka vaidlus, et kostjale kuulus samas kortermajas teinegi korteriomand: reaalosa

korterile nr 2, pindala 49,4 m2, registriosa number 2796335 (dt lk 162-163).

Kostja on omaks võtnud, et tasus korteri nr 4 ostmisel 2000 eurot. Kostja on omaks võtnud,

et Rxxxxx O.J. andis kostjale üle korteri müügist saadud 18 000 eurot.

Hageja on omaks võtnud, et teadis 2022.a töödega alustamisel, et korter kuulub kostjale.

16. Pooltel ei ole vaidlust, et korteris nr 4 teostati 2022.a jaanuarist märtsi alguseni

lammutustöid ja seejärel ehitustöid. Pooltel on vaidlus nimetatud tööde vajalikkuse üle ning

selle üle, millises seisukorras oli korter enne tööde algust. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

ehitustöid ei viidud lõpule: need olid pooleli nii kinkelepingu tegemise ajal septembris 2022,

kui müügilepingu ajal septembris 2023.a. Puudub vaidlus, et kostja korteri remonditöid nende

tegemise ajal ei rahastanud.

15.Poolte peamiseks vaidluse küsimuseks on, kas kostja peab mingil alusel hagejale hüvitama

kulud, mida hageja korteri remontimiseks tegi. Hageja on kulude hüvitamise nõude esitanud

mitmel õiguslikul alusel. Kostja ühegagi neist ei nõustu.

16. Hageja esmaseks nõudeks on lepingu täitmise nõue- hageja hinnangul on tal kostjaaga

leping, mis sõlmiti 01.03.2023.a ja ta nõuab selle lepingu täitmist.

17.Kohtule esitatud tõendite kohaselt saatis kostja hagejale 01.03.2023 meili, mille tekst oli

järgmine: „Kannan sinu pangakontole igakuise laenumakse tasumiseks 265.69 eurot

(Tarbijakrediidileping CL-EEC-22003535) alates 10.03.2023. (49kuud* 265.69 eurot=

13018.81 eurot.“. Lisaks järgneb selgitus, et kostja lepib tasumise osas ise kokku Rxxxxxxxx

ning kahetsus, et hageja on endale kahju tekitanud (dt lk 71).

Kostja ei ole meili saatmist vaidlustanud. Samuti on kostja tasunud hagejale perioodil

10.03.2023-10.06.2024.a kokku 4251.04 eurot (16 makset). Pärast 10.06.2026 ei ole kostja

01.03.2023 meilis antud lubadust täitnud. Seega on kostja andnud kirjalikult lubaduse (teinud

tahteavalduse) tasuda hagejale teatud rahasumma ja seda lubadust mingi aja jooksul ka

täitnud.

Hageja hinnangul on 01.03.20323 saadetud meili näol tegemist lepinguga. Hageja ei osanud

menetluse algul kvalifitseerida, mis tüüpi lepinguga võiks tegemist olla, kuid menetluse

jooksul täpsustas, et tema hinnanguil sõlmisid pooled kompromisslepingu. Kostja sellega ei

nõustunud ja leidis, et lepingut sõlmitud ei ole. Kostja leidis ka, et kompromisslepingu

eeldused ei ole täidetud. Kostja leidis, et tegemist on kõlbelise kohustusega, millist väidet

kohus käsitleb allpool.

18.Vastavalt VÕS § 579 lg 1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

19.Seaduses ei ole kompromisslepingule ette nähtud vorminõuet. Seega võis see olla sõlmitud

ka viisil, et kostja saatis hagejale meili, milles selgelt esitas kirjalikult tahteavalduse tasuda

hagejale igakuiselt teatud summa, ja asus selles meilis kinnitatud kokkulepet täitma. Hageja

on täitmised vastu võtnud ja kinnitab, et tema aktsepteeris kokkulepet (kompromisslepingut)-

hageja on seega sõlminud lepingu konkludentselt.

Kostja ütluste kohaselt ei saanud ta meili saates aru, et sõlmib mingi lepingu (prot 02:29:04).

Kohus on aga seisukohal, et meili saates sai kostja vägagi aru, et ta annab lubaduse maksta

hagejate teatud summa ja seda lubadust asus ta ka täima. Sellist tegevust- lubaduse

(tahteavalduse) andmine ja selle täitmisele asumine- tuleb käsitleda lepingu sõlmimisena.

Seda ka siis, kui kohtumenetluses on kostja oma arvusaamist mingis suunas korrigeerib, sest

oluline on, kuidas pool sai oma tegevusest ja selle tagajärgedest aru tahteavalduse tegemise

ajal. Kohus märgib ka, et tavainimesed ei oskagi enamikku oma igapäevaseid tegevusi

liigitada mingiks lepinguliseks või lepinguväliseks õigussuhteks vaatamata selle, et need

tegevused siiski õigussuhteks kvalifitseeruvad.

Kohus on seisukohal, et tahtevalduse siduvusest aru saamisele viitavad selgelt kaks asjaolu:

kostja asus 01.03.2023 meilis antud lubadust täitma ja ta kinnitas hilisemas 06.10.2023.a

meilis (dt lk 210), et täidab edaspidi oma lubadust ja kannab maksegraafikus summad

hagejale ning ka tegi seda veel 9 kuud. Seega ei olnud tegemist mingi emotsiooni ajel või

arusaamatusest tehtud tahteavaldusega nagu kostja ütlusi andes väitis (prot lk 9 all).

Lähtudes VÕS § 9 ja 11 lg 1 oli leping seega sõlmitud.

20.Riigikohus on 06.05.2015.a tsiviilasja 3-2-1-25-15 lahendi p 13 selgitanud:

Kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel

lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse.

Kompromissilepingu puhul jäävad seega eelduslikult kompromissi aluseks olevad võlasuhted

(nt töövõtusuhe) kehtima. Kas kompromissilepingu sõlmimisega algne õigussuhe lõpeb ja

poolte algsed kohustused asenduvad täielikult kompromissilepingus kokkulepituga või jäävad

algne suhe ning algsed kohustused kehtima paralleelselt kompromissilepinguga, sõltub sellest,

milline oli poolte tahe kokkulepet sõlmides.

Eeltoodud Riigikohtu lahendist ja samuti VÕS § 578 lg 1 sõnastusest tuleneb, et

kompromisslepingu eelduseks peab olema muu võlaõiguslik suhe, mis mingil moel vaieldav

või ebaselge. VÕS kommenteeritud väljaandes (III osa, Kirjastus Juura) on § 578 lg 1 osas

selgitatud, et ebaselgusega õigussuhte kohta on tegemist, kui vähemalt ühe poole jaoks

puudub õigussuhte kohta selgus (kom 3.2.3.2.) ning piisav on kui üks lepingu pooltest eeldab

õigussuhte olemasolu (kom 3.2.3.1). Samuti selgitatakse, et oluline on poolte subjetkiivne

hinnang õigusliku vaieldavuse või ebaselguse, samuti õigussuhte olemasolu osas ja see peab

eksisteerima kompromissi sõlmimise ajal. (samuti kom 3.2.3.1)

21.Kostja leiab, et poolte vahel ei ole kompromisslepingut, kuna puudus lepingu eelduseks

olev võlaõiguslik suhe. Lähtudes aga eelpool välja toodud VÕS § 578 lg 1 kommentaarides

esitatud käsitlusest, ei olegi kompromisslepingu sõlmimise eeldusena oluline see, mida kostja

kohtus menetluse ajal arvab sellest, kas tal oli või ei olnud õigussuhe hagejaga. Lepingu

sõlmimiseks piisas tegelikult sellest, et hageja leidis, et õigussuhe oli olemas ja kostja seda

tahteavalduse tegemise ajal möönis, sest võttis endale kohustuse tasuda hagejale

osamaksetena kokku 13 018.81 eurot. Oluline, et kostja asus kohustust ka täitma. Nimetatud

tahteavaldusega kostja kõrvaldas ebaselguse selles, kas tal on kohustus hagejale remonditööde

kulude katteks midagi tasuda või mitte. Seda, et mingit kohustust ei olnud, on kostja hakanud

väitma alles hagejalt nõude saamise järel ja kohtumenetluses. Seejuures keeldus kostja

alguses kohustuse täitmisest enda sõnul pigem seetõttu, et väidetaval käitus hageja perekond

temaga halvasti- kostja ütlused (prot lk 10 ülal), mitte seetõttu, et ta sai äkki aru, et tal hageja

ees õiguslikku kohustust ei ole.

20. Kuigi kompromisslepingu sõlmimiseks piisab tegelikult ainuüksi sellest, kui pooled

möönavad, et neil võib olla õigussuhe ja selles selguse saamiseks sõlmivadki

kompromisslepingu, leiab kohus käesolevalt, et poolte vahel oli siiski olemas ka algne

õigussuhe, millest tulenevat kohustus kostja kompromisslepingu sõlmisega tunnistas ja mida

vastastikuste järeleandmiste tulemusel ümber kujundati.

Kohtu hinnangul oli poolte vaheliseks õigussuhteks käsundita asjaajamisest tulenev hageja

nõue kostja vastu ja kostja hüvitamiskohustus VÕS § 1023 lg 1 alusel. Käsundita

asjaajamise esitas hageja ka alternatiivse nõude alusena.

21.Pooled vaidlevad, kas hageja on tegutsenud käsundita asjaajamise raames või mitte.

Asjaajamiseks on käesolevalt kostja kuuluvas xxxxxxxxxxxxxxx korteris ehitusstööde

teostamine, millega seoses on hageja kandud kulutusi (kuludest allpool). Kohus märgib, et

asjaajamiseks ei ole lammutustööd, sest nendega seotud kulusid hageja ei nõua. Ka on

menetluses selgunud ja poolte ütlustega tõendatud, et lammutustöid teostas kostja poeg

Rxxxxx O.J.. Kumbki pool pole soovinud Rxxxxx O.J.-i menetlusse kaasata.

22.VÕS § 1018 sätestab: Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)

kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema,

on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui:

1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks;

2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele;

3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest

tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul

põhjusel avalikes huvides oluline.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe

tegutseda teise isiku kasuks.

23.Kohus leiab, et hageja teadis, et tegutseb kostja kasuks- ta teadis, et renoveeritakse kostjale

kuuluvat korterit. Kostja on ise vande all kinnitanud, et kuigi hageja soovis korteri temalt

2022 jaanuaris ära osta, ta keeldus (prot 01:32:57). Hageja ütlused kinnitavad seda, et kostja

ei olnud valmis korterit hagejale müüma (prot 00:35:49), kuid lubas hiljem Rxxxxxxxx

kinkida.

See, kas hageja lootis saada ka ise kunagi korteri omanikuss olukorda ei muuda- oluline on,

milline oli korteri kuuluvus asjaajamise ajal ja kas asjaajaja sai sellest olukorrast aru.

24.Samuti puudub vaidlus, et remonditööde eest tasumisel on hageja tegutsenud ilma kostja

poolt vastavat korraldust saamata. Kostja on menetluses muutnud oma seisukohta selles, mida

ta hagejal teha keelas: algses vastuses hagile teatas kostja, et ta keelas korteris igasuguse

tegevuse ära (seisukoha p 10), hiljem on asunud seisukohale, et keelas ära laenu võtmise.

Kohus märgib aga, et kumbagi väidet ei ole kostja tõendanud. Ainsaks tõendiks laenu võtmise

keelamise kohta on kostja enda ütlus, mis on aga vastuolus hageja ütlusega, kes kinnitas, et ka

kostja ise proovis laenutaotlust esitada. Kostja ütlusi andes kinnitas, et tema teada pidigi laenu

võtma ehituseks ja et talle see ei meeldinud, et laenuga hakatakse korterit remontima. Ühtegi

tõendit selle kohta, et kostja oleks keelanud ehitustegevuse korteris, ei ole. Ainuüksi laenu

võtmise keelamisest ei saa järeldada, et kostja keeld oleks olnud korteri elamiskõlbliku

seisukorra taastamise- ehitustööd- kohta. Kostja ütlused on vastuolus hageja antud ütlustega,

kes ütles, et kostja oli laenu võtmise plaanist teadlik ja ütles, et võib ikka proovida laenu

võtta. Samuti oli hageja ütluste kohaselt kostja teadlik ehitusplaanidest ja sellest, et selleks

ongi laenu vaja, sest seda arutati ühiselt (Nxxxx talus söögilaua taga). Hageja ütluste kohaselt

ei keelanud kostja tal laenu võtta ega ka ehitada. Kostja ütluste ebausaldusväärusele viitab

muuhulgas see, et algsetes seisukohtades väitis kostja, et hageja tegutses laenu võttes üksi ja

tema ise ning ka tema poeg keelasid laenu võtta, mis aga sai kirjaliku tõendiga ümber lükatud:

10.02.2022 esitasid laenutaotluse hageja ja kostja poeg ühiselt (dt lk 229-231).

Samuti selgub kostja antud ütlustest, et ta ei keelanud ära ka lammutustöid: kostja selgitas, et

nägi majast mööda sõites aknast toru, mille kaudu aeti alla mingeid asju (ehituspraht), kuid ei

julgenud vaatama minna, ja ei küsinud ka kellegi käest, mis toimub, sest kartis, et on

toimunud lõhkumine. Samuti oli ta alumises korteris elava õe käest kuulnud, et korteris

tehakse palju lärmi. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjal oli tegelikult kahtlus, et

tema korteris toimuvad mingid tööd, kuid ta neisse kuidagi ei sekkunud, on ta nende tööde

tegemisega nõustunud. Kui kostja nägi aknast toru, pidi ta aru saama, et korterit lihtsalt ei

koristata ja värvita natuke, vaid tööd on suuremad ja kui ta nendega nõus ei oleks olnud, oleks

tema pidanud aktiivselt sekkuma. Sellise sekkumise kohta ei lammutusel ega ehitusöödel ei

ole ühtegi tõendit.

Poolte ütlustest ja tunnistaja N.N.-i ürtluste kohaselt ei olnud lammutustööd korteris veel

täiesti lõpule viidud, kui kostja 2022.a märtsi alguses korteris sees käis. Puuduvad tõendeid,

et kostja oleks selle käigu ajal või pärast seda selgelt teatanud, et kõik tööd korteris tuleb

lõpetada. Seega on kostja väide keelamisest paljasõnaline.

Kostja väitel ei arutatud temaga ka mingeid lammutus- ega ehitusplaane, milline väide ei ole

eluliselt usutav, sest kostaja ise selgitas, et tal olid poja ja hagejaga väga head ja

perekondlikud suhted. Hageja ütluste kohaselt oli kostja plaanidest aga teadlik- nii kohe pärast

esimest korteri vaatamist kui ka hiljem arutati temaga, mida korteris vaja teha on. Kohus

märgib, et vastuolud antud asjaolu osas ei ole tegelikult asja lahendamisel määravad, kuid

viitavad kostja soovile näidata ennast asjadest mitteteadlikuna.

25.Remonditööde tegemise rahastamisest oli otsene kasusaaja kostja, kes oli korteri omanik

(VÕS § 1018 lg 1 eeldus, et tegevus toimub kellegi kasuks). Remonditööde tulemusel

muudeti lammutatud korter taas enam-vähem elamiskõlblikuks. Enne ehitustöid oli kostja

ütluste kohaselt korter täiesti puhtaks tehtud, ei olnud põrandaid, lagesid, küttekoldeid ega

vaheseinu (prot lk 9 ülal). Kostja selgitas, et hiljem ta korteris ei käinud ja kinkis korteri

pojale, et tema võtaks vastutuse, kuid käis korteris enne selle müüki (prot lk 10 keskel).

Hageja ütluste kohaselt oli üles võetud põrandad ja laed, seintel oli näha karkass, küttekolded

lammutatud (prot lk 4 all-5 ülal). Poolte ütluste kohaselt jäid ehitustööd pooleli- tegemata

peamiselt viimistlus, kuid suur osa ehitustöid siiski tehti. Hageja ütluste kohaselt oli

põrandatele pandud OSB plaat oli maas, seitel karkass ja kips olid paigas, osaliselt

pahteldatud, lae puitkarkass pandud osaliselt, ehitatud garderoobi nurk ja vannituba, mis oli

täielikult plaaditud, torustik veetud, aknad vahetatud, paigaldatud moodulpliit koos

soemüüriga, tegemata oli kogu viimistlus, kuid osa materjali (parkett, värvid ja laeplaadid)

olid olemas (prot lk 6 ülal). Kostja enda ütluste kohaselt oli korteri müügi ajaks (toimus

septembris 2023) ehitatud vannituba– seinad ja põrand plaanitud, kuid lage ei olnud, must

põrand ehitatud, kuid parketti ei olnud, seinad olid ehitatud, kuid viimistlemata, aknad

vahetatud (prot lk 10 keskel). Korteris tehtud töid kirjeldas tunnistaja N.N. (prot lk 12 all - 16

ülal, samuti lk 13 all – lk 14 ülal), kelle ütluste kohaselt teostati lepingus kokku lepitud tööd

täies ulatuses, va ventilatsioon vaid ca 55% ulatuses ja elektriöödel jäid ka lõppvalmiduses

tegemata (pistikud jms). Korteri müügikuulutusest (dt lk 74-76) nähtub samuti, et 2023.a

sügiseks on tööd korteris pooleli: tegemata peaaegu kogu viimistlus, valmis on seinad, põrand

aja lae karkassid, vannituba plaaditud, uued aknad, uus moodulpiit, väidetavalt uued torud ja

elektrisüsteem. Korteri seisukord on kirjeldatud ostu-müügilepingu p 2.3.2.

Seega kokkuvõtvalt oli ehitustööde tulemusel taastatud suures osas eluruumi

elamiskõlblikkus. Kohus ei näe võimalust, kuidas võiks korteri taastamistööd olla kostjale

kahjulikud- püüti taastada lammutamisele eelnenud eluruumi, kuigi jah, kaasaegsemal kujul.

See, et kostja ise oleks kasutanud ehitusel teisi materjale, ei ole asjas määrav. Liiati rõhutas

kostja, et oli kaks korterit soetanud eesmärgiga jätta need poegadele ega plaaninud seal ise

elada, mistõttu ei olegi oluline, millisena tema oma elukeskkonda näha soovib.

26.Kohus märgib ka, et kostja suhtumine korteri taastamisse on olnud menetluses

vastuoluline: kostja heidab hagejale ette, et ta rahastas korteri elamiskõlblikkuse taastamist,

leiab, et need kulud olid ebavajalikud ja põhjendamatud ning enda (tõendamata) väitel keelas

selle, kuid on varasemalt menetlusdokumentides ja ka ütlusi andes väljendanud seisukohta, et

tema korteri seisukord oli halvendatud (lammutus- „korter oli täiesti puhtaks tehtud“,

„kaaperdatud“) ja sellega on hageja talle tekitatud hoopiski kahju, mille hüvitamist ta hagejat

aga ei ootagi. Samas on hageja teinud rahalisi panuseid väidetava kahju heastamiseks, mille

eest kostja aga maksta ei taha. Kohtu hinnangul on siin selge vastuolu.

27.Kostja on kogu menetluse rõhutanud, et kõik tööd- nii lammutamine kui ehitamine- olid

tegelikult üldse ebavajalikud. Kostja esitatud andmetel asus korter elamus, mis oli ehitatud

1960-datel aastatel. Mõlema poole esitatud kirjelduse kohaselt ei olnud korterit kaasajastatud:

selle oli kuivkäimla, pesemisvõimalus puudus, vesi oli sees, kuid kraanikauss oli vaid köögis,

algsed puitraamidega aknad, kaks küttekollet, elektrisüsteem pärines maja ehitamisest. Kostja

ütluste kohaselt elas korteris nr 4 perekond alates 1961.aastast. Hageja selgituse kohaselt oli

korter paar aastat tühjana seisnud (kostja omandas korteri 2018).

Kohtu hinnangul oli nimetatud korteris ilmselt tõesti võimalik elada nagu väidab kostja, kuid

küsimus on, kas see oleks olnud kaasaegne elukeskkond. Kostja kirjeldas ütlusi andes, milline

oli temale kuulunud korter nr 2 alumisel korrusel, kui kostja selle 1991.a omandas ja selgitas,

et vahetas selles korteris nii aknad kui juhtmed juba mõnda aega tagasi. Hageja esitas kohtule

nimetatud korteri nr 2 müügikuulutuse (dt lk 165-167), millest nähtub, et korteris on uus ahi ja

soojamüüriga pliit, kahes toas on põrandad vahetatud ja uued aknad ning elektrijuhtmestik,

korter kostja hinnangul vajaks korter aga veel renoveerimist, sest vajalik on veel vahetada

põrandad ja kanalisatsioon, WC-st ja sahvrist saaks ehitada vannitoa või dušširuumi, sest

korteris pesemisvõimalus puudub. Menetluses ei selgunud, mis ajast täpselt nimetatud

müügikuulutus pärineb, kuid kostja kinnitas, et ta pani korteri müüki mitmel korral, kuid

tegelikult seda ei müünud (prot lk 11 keskel). Seega pidas kostja vajalikuks kaasajastada

endale kuuluvat korterit nr 2, kuid korteri nr 4 kaasajastamist ta kuidagi vajalikuks ei

pidanud. Kostja on menetluses leidnud, et tema hinnangul piisanuks koristamisest, tapeetide

vahetusest ja värvimisest. Kostja ei ole esitanud tegelikult tõendeid selle kohta, et korter nr 4

oli 2022 alguses heas korras, küttekolded olid töökorras ja seejuures ka ohutud,

elektrijuhtmestik ei vajanud vahetamist, aknad ei lasknud tuult sisse jne st et tegemist oli heas

korras korteriga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et noored inimesed (hageja ja tema

elukaaslane) soovivad elada kaasaegsemas ja korrastatud eluruumis ja on valmis selle

saavutamisse ka panustama- seda eriti olukorras, kus kostja selgituse kohaselt olidki korterid

mõeldud tema poegadele (prot lk 8 keskel), mistõttu võis kostja poeg Rxxxxx soovida endale

vähemalt samas heakorras korterit kui oli mõeldud vennale korteris nr 2. Poolte nägemus

korteri nr 4 tuleviku osas oli aga erinev: hageja ütluste kohaselt pidi kostja kinkima korteri

pojale, kes lubas seejärel kinkida pool korterist hagejale; kostja ütluste kohaselt ei soovinud

ta korterit hagejale ja oma pojale müüa (prot lk 7 all), hiljem oli plaanis siiski pojale kinkida

( prot lk 8 keskel), ja samas andis kostja ütlusi, et võis ka öelda, et annab korteri tasuta kui

tuldi ostmise jutuga (02:22:06). Tõendeid hagejal selle kohta, et ta saab kas ostu-müügi või

kinke teel kostjalt korteri omanikuks, pole. Kui hagejal oli RxxxxxxO.J.-iga mingi vastav

kokkulepe, siis on see nende vaheline asi.

Eelkõige kostja poolt ütlustest teeb kohus aga järelduse, et Rxxxxx O.J. võis loota, et saab

mingi aja pärast siiski korteri omanikuks, mis võis ajendada teda ja temaga koos ka hagejat

korterit üsna suurelt renoveerima- oma kodu rajama nagu hageja väljendas. Kohus möönab,

et kõiki renoveerimistöid poleks ilmtingimata korteris olnud vajalik teha, et saavutada

kaasaegne elukeskkond. Kuid kohus ei nõustu ka kostja nägemusega, et piisanuks

värvimisest, tapeedist ja koristamist. Kohus tuleb veelkord tagasi selle juurde, et kui kostja sai

aru, et korteris tehakse töid oluliselt suuremalt kui pidas vajalikuks tema, siis ei teinud ta

midagi, et seda takistada. Oma tahte väljendamata jätmine ei ole teiste õigussuhtes osalejate

suhtes heauskne käitumine ja sellises olukorras ei vabane isik ka oma tegevusetust

tulenevatest õiguslikest tagajärgedest.

28. Kokkuvõtvalt on selge, et hageja on renoveerimist korraldades ja nende tööde eest

tasudes tegutsenud kostja kasuks. Ükski kostja väide ei lükka seda eelset ümber.

Seejuures ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid korteri väärtuse tõusu osas- st sellest,

kas ja kui palju mõjutasid tehtud tööd korteri müügihinda. Nimetatud asjaolu on vajalik

täpsemalt välja selgitada, kui kohus rahuldaks hagi alternatiivselt VÕS § 1042 alusel ja peaks

hindama võimaliku rikastumise ulatust. Kohus jätab seega poolte sellekohased väited ja

tõendid sisuliselt analüüsimata.

29.Hageja oli seisukohal, et käeolevalt on täidetud ka kaks VÕS § 1018 lg 1 eeldust: kostja on

asjaajamise heaks kiitnud ja see vastas tema huvile või tahtele. Kostja vaidles mõlemale

väitele vastu.

Kohus märgib, et käsundita asjaajamise eelduste täitmiseks piisab ka ühe nimetatud eelduse

täitmisest. Kohus eelpool analüüsis seda, kas lammutatud korteri taastamistööd olid kostja

kasuks ja jõudis positiivsele järeldusele. Kuna kostja ehistustöid ei takistanud ja selle

tulemusel sai korteri seisukord parendatud, vastasid tööd kindlasti kostja huvile.

Objektiivselt võttes ei olnud kostja huvides saada tagasi korter, mis oli „täiesti puhtaks

tehtud“. Kostja oma ütlustes küll väljendas, et ta oleks sellise korteriga rahul olnud, st ta ei

nõudnud taastamist, kuid objektiivselt võttes on (kasvõi osaliselt) taastatud korter siiski

kasulikum kui täiesti tühjaks lammutatud korter.

Kohus leiab, et korteri kasutuskõlblikkuse taastamine vastas kindalasti korteriomaniku

eeldatavale tahtele. Kostja vastupidised väited on eluliselt ebausutavad. Kui kostjale hageja

tegevus remonditööde teostamise ei oleks kuidagi meeldinud, oli tal võimalus neid takistada,

sest pärast koos oma poja ja N.N.-iga korteris käimist 2022.a märtsis oli kostja kindlasti

teadlik ehistustöödest ja saanuks tööde teostamist selgelt takistada kui tal olnud selline tahe.

Seejuures ei olnud 2022.a märtsius taastamistööd vee alanud (st kulud olid tegemata), sest

käimas olid alles kalkulatsioonide arutelud- N.N.-i ütlused (prot lk 12 ülel).

30. Samas puuduvad aga tõendid, et kostja oleks teinud 2022.a märtsis selge tahteavalduse, et

hageja tema asja ajaks. Paraku ei ole TsÜS § 68 lg 4 alusel vaikimine või tegevusetus

tahteavaldusena käsitleta, kui see ei tulene seadusest, isikute kokkuleppest või nende

vahelisest praktikast

Riigikohus on lahendis 2-19-121704 p 13 selgitanud, et käsundita asjaajamise heakskiitmine

VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes tähendab asjaajamisele asumise, mitte aga selle tulemuse

heakskiitmist. Heakskiitmine eeltoodud sätte mõttes tähendab tehingut, st õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1

mõttes. Seega on heakskiiduks vajalik tahteavaldus.

Kohus eelpool leidis, et asjaajamisele asumine vastas kostja eeldatavale tahete. Selgelt

väljendatud tahet ei olnud kostja siiski avaldanud.

Kohtu hinnangul andis kostja oma heakskiidu asjaajamisele 01.03.2023 meiliga. Asjaolu, kas

asjaajamisele asumine oli vastavuses kostja tegeliku tahtega (mida te ei olnud ju selgelt

väljendanud) või kas ta kiidab asjaajamisel asumise heaks, oli kohtu hinnangul üks õiguslikult

vaieldav asjaolu, mille pooled kõrvaldasidki kompromisslepinguga. Vaieldavuste

kõrvaldamine ongi muuhulgas üks kompromisslepingu eesmärke (vt p 20). VÕS

Kommenteeritud väljaande (IIII osa, Kirjastus Juura) § 578 kommetaar 7.1 selgitab, et

komproimissi üheks eesmärgiks on pooltevahelise vaieldava või ebaselge õigussuhte

ümberkujundamine selliselt, et välistab edaspidi selliste vaidluse all olnud või ebaselgete

asjaoludele tuginemise õiguse. Seega ei saa kostja pärast kompromisslepingu sõlmimist enam

väita, et ta ei ole asjaajamist heaks kiitnud.

Kuna seni polnud kostja selget heakskiitu hageja tegevusele andnud, siis 01.03.2023.a meilis,

kus ta võttis endale kohustuse tasuda asjaajamise kulud (osaliselt), ta siiski andis selle

heakskiidu. Sellega kõrvaldati kõik vaieldavused võimalikus poolte vahelises käsundita

asjaajamise suhtes.

31. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1023 lg 1, mille kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda,

et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud

kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib

käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või

kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.

Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt tegi ta kostja korteri remondil kulutusi kokku 14

492.74 eurot. Hageja esitas kulude kohta tõendid:

-

Lepingu alusel teostatud ehitustööde eest tasutud VKN Ehitusgrupp OÜ-le nii

ülekandega kui sularahas kokku 7683.49 eurot (dt lk 55-62). Selgituseks: leping oli

sõlmitud summas 10 807 eurot (dt lk 49-54), millest hageja tasus vaid osa tööde eest.

Tasumine on tõendatud muuhulgas N.N.-i oma ütlustega.

-

Akende eest Arutech Parimad Aknad OÜ-le 1834.16 eurot (dt lk 28-42);

-

Moodulahju eest OÜ-le Ahja Moodulahi 4590 eurot (dt lk 67-69);

-

Ehitusmaterjali eest kokku 282.99 eurot (dt lk 62-66);

-

Vanni eest eraisikule 100 eurot (dt lk 69-70):

Kohus leiab, et arvetele märgitud andmete, töövõetulepingu ja tunnistaja N.N.-i ütlustega on

tõendatud, et kõik nimetatud kulud tehti just xxxxxxxxxxxxxxx korteri remondiks. Mõningad

kulud (vann, plaadid, vannitoa lae karkass) ei olnud veel korterisse paigaldatud, kuid

nähtuvalt korteriomandi ostu-müügilepingu p 2.3.2. ja hageja ütlusest olid need materjalid sh

vann olemas ja lepingu kohaselt anti korteri ostnud isikule üle.

Kohtuistungil jõudsid pooled ühisele arvusaamisele, et ka Rxxxxx O.J. oli tasunud tööde eest

täiendavalt - näiteks töövõtulepingu alusel.

Hageja tasutud kulud ehitustööde ja -materjali eest on asjaajamisel tehtud kulud, mille osas on

tal õigus esitada nõue soodustatud isikule- kostjale.

32. 01.03.2023 sõlmitud kompromisslepingus on õigussuhte pooled kokku leppinud, et kostja

hüvitab hagejale kulud tegelikest kuludest väiksema summa- 13 018.81 eurot. Samuti oli

kostjal võimalik kohustus täita osadena. Kostja on hilisemalt 06.10.2023.a meilis väljendanud

soovi jätkata kohustuste täitmist just osamaksetena, milleks tal oli ka lepingust tulenev õigus.

Kohus on seisukohal, et tegelikest kuludest väiksemas ulatuses ja osadena tasumise

võimaldamine oli osa pooltevahelisest vastastikusest järeleandmisest, mida kompromissleping

eeldab. Kostja järeleandmiseks hagejale oli see, et kompromissi sõlmimise ajal ei pidanud

hageja konkreetselt kulusid ja muid käsundita asjaajamise eeldusi (heakskiit) tõendama.

33. Eeltoodust tulenevalt oli poolte vahel 01.03.2023.a sõlmitud kompromissleping. Puudub

vaidlus, et kostja seda lepingut pärast 10.06.2024.a osamakse tasumist enam ei täitnud. Seega

on kostja rikkunud lepingut.

VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on

kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab: kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust tulenvalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist: alates 10.07.2023.

igakuiste osamaksete 265.69 eurot tasumist. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutnud

3 osamakset kokku summas 797.07 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja nõuda ülejäänud lepingujärgsed osamaksed alates

10.10.2024 kuni 10.03.2027, kokku summas 7970.70 eurot. Kohus selgitab, et perioodi

10.10.2024- 12.01.2026.a osamaksed on muutunud juba sissenõutavaks ja kostjal on kohustus

need täita koheselt lähtudes VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 7.

34. Kostja jäi lõppseisukohtades arvamusele, et 01.03.2023.a saadetud meili tuleb käsitleda

kõlbelise kohustusena. Hageja vaidles sellele vastu. Kohus on 28.03.2025 saadetud kirjas

selgitanud kõlbelise kohustuse olemust.

VÕS § 4 lg 1 kohaselt on mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täimist ei

või võlausaldaja temalt nõuda. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on mittetäielik kohustus ka

kõlbeline kohustus- so selle täitmine vastab üldisele arusaameale.

Kohus leiab, et käeolevalt on täitmata mittetäieliku kohustuse üks peamisi tunnuseid, milleks

on asjaolu, et hagejal ei saaks olla kostja vastu nõudeõigust või siis vastupidi. Paraku kohus

eelpool tuvastas, et hagejal oli kostja vastu nõudeõigus käsundita asjaajamise suhtest. Samuti

oleks kostjal olnud hageja vastu nõue, kui hageja ei oleks asunud korterit taastama.

Ebakohane on kostja arvamus, et sellisesse vaieldava õigussuhte selguse saamiseks

kokkuleppe sõlmimine ja tasumiseks lubaduse andmine tooks kaasa olukorra, kus nõude

omaja ei saaks selle täitmist nõuda. Kohus märgib, et üldisele arusaamale vastab ikkagi pigem

see, et iga isik peab oma kohustusi (nii lepingulisi kui lepinguväliseid) täitma. Kostja

käesolevalt leiab, et tema neid kohustusi täitma ei peaks ja seda seetõttu, et ta vaid soovis

hagejat abistada. Kohtu hinnangul ei oma väidetav abistamise soov antud olukorras tähtsust,

sest poolte vahel eksisteerinud õigussuhte oli juba enne olemas.

Kohus märgib vaid, et kostjal võib olla kõlbeline kohustus oma poja suhtes või siis vastupidi,

sest kostja poeg oli kogu korteri renoveerimises aktiivne osaline ja võis anda kas hagejale või

siis ka kostjale mingeid lubadusi. 01.03.2032.a meili saatmise ajal oli just tema ka korteri

omanik ja meilis teatab kostja ka, et lepib tasumises ise Rxxxxxxxx kokku. Kohtul puudub

teadmine ja tegelikult ei oma antud nõude lahendamisel ka tähtsust, kas ja milliseid lubadusi

või kokkuleppeid kostja ja tema poeg korteriga seoses omavahel tegid. Need võisid olla

kõlbelised kohutused, sest lähisugulaste vahelist abistamisest/kokkuleppetest võiks üldsus

seda eeldada. Kumbki pool Rxxxxx O.J. menetlusse kaasamist ei soovinud.

35.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 1043.10 eurot, mis on kulud

seoses kohtueelse õigusabi osutamisega.

Kohtule on esitatud tõenditena hageja esindaja nõudekiri ja kompromissettepanek kostjale

ning arve (dt lk 79-90). Kostja sellele nõudele selgeid vastuväiteid ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, seega on

võimalik kohtueelseid õigusabikulusid nõuda vaid tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohtueelsete õigusabikulude nõude lahendamiseks tuleb seega tuvastada kahju hüvitamise

nõude üldised eeldused: kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostja ei

täitnud alates 10.07.2024.a enam kompromisslepingut, millest ta teavitas hagejat 10.07.2024.a

meiliga (dt lk 77). Nimetatud meilis kostja märkis, et kui hageja leiab, et kostja on talle võlgu,

võib ta pöörduda kohtusse. Hageja soovis siiski küsimuse lahendada kohtuväliselt ja pöördus

õigusabi saamiseks advokaadi poole, kes koostas 14.08.2024.a nõudekirja ja edastas selle

kostjale. Hagejal tekkis õigusabikulu summas 1043.10 eurot (nõudekirja koostamine ja

edastamine). Hageja on õigusabiteenust ostnud ja talle on selle eest esitatud tasunõue. See

summa on käsitletav kahjuna, täpsemalt on tegemist otsese varalise kahjuga. Kohus hindab,

kas kahju sellises määras on põhjendatud ehk lähtub kahju konkreetsest suurusest.

Riigikohus on asunud seisukohale, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad, sest advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid (3-2-1-138-10, p 29).

Kuna kahju hüvuitamise eeldused on täidetud, on hageja nõue summas 1043.10 eurot

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

36. Hageja on esitanud nõude ka lepingujärgserte kohustuste täitmisega viivitamise eest

viivise saamiseks. Hageja on palunud välja mõista viivise perioodil 10.07.-10.09.2024.a

tasumisega viivitatud osamaksete ja kahju hüvitise osas alates hagi esitamisest kuni summa

797.07 eurot ning kahju hüvitise 1043.10 eurot tasumiseni. Samuti palus hageja mõista välja

viivise iga osamakse tasumisega viivitamise eest kuni selle osamakse tasumiseni.

Kostja ei ole viivise nõudele eraldi vastuväiteid esitanud, kuna leidis, et kogu põhinõue on

põhjendamatu.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostja on tasumisega viivitanud, mistõttu on

hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 õigus nõuda viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ja § 94 loetakse nn seadusjärgseks viivisemääraks

intressimäär poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub 8%. Arvestades lisanduvat Euroopa

Keskpanga andetel kohalduvat keskmist intressimäära, oli kuni 31.12.2024 oli viivisemmäär

seega 12,25%, perioodil 01.01.-30.06.2025 11,15%, perioodil 01.07.-31.12.2025 10,15% ja

alates 01.01.2026 10,15%.

Kuna hageja on palunud viivise välja mõista alates hagi esitamisest, ei olnud see hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutununud. Otsuse tegemise seisuga saab arvestada

välja viivise põhinõudelt 1840.17 eurot (797.07+1043.10). Viivise suuruseks on 263.10

eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Pärast otsuse tegemist kuni kohustuse täitmiseni tuleb

viivis välja mõista seadusjärgses määras, kuid kohus seda konkreetses summas määrata ei

saa.

Kohus mõistab välja viivise ka lepingujärgsete osamaksete mittetähtaegse tasumise puhuks

iga makse tasumise kuupäevast arvates ning põhinõudelt jooksvalt alates 24.01.2026-

Nimetatud summasid kohus välja arvutada ei saa, kuna puudub teadmine, millal kostja

kohutuse täidab.

37. Hageja palus lepinguliste osamaksete tasumise puhuks kindlaks määrata otsuse täitmise

korra. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või

et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ja osamaksete tasumise kord kindlaks määrata.

Menetluskulude jaotus

38. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning

lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kuna käesolevalt kohus rahuldab hagi kõigis nõuetes, jäävad kõik menetluskulud TsMS §

162 alusel kostja kanda.

39. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule.

Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 12 177.85 eurot.

Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 910 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 11 267.85

(koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi

48,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 4728.35 eurot

(koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 35

tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja kostja kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja vaidles vastu hageja

menetluskulude taotlusele osaliselt. Kostja oli seisukohal, et hagiavalduse koostamisele

kulunud aeg 9 tundi on ülepaisutatud. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju

hüvitamise nõude summas 1043.10 eurot, mille on tinginud kostjale kohtueelse nõudekirja ja

kompromissettepaneku koostamine. Nõudekiri (lisa 28 hagiavalduse juures) kattub peaaegu

täielikult kohtule esitatud hagiavaldusega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et nõudekiri on

esitatud materjale analüüsimata.

40.Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 910 eurot vastavalt TsMS § 147 lg

1. 41.Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on

kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse

menetluse kontekstis.

Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, jäävad ka tema enda kantud kulud tema kanda.

Kohus nimetatud kulusid ei analüüsi ja nende suurust kindaks ei määra.

42.1.Kohus hindab hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohtul ei ole

õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale.

Arvestades eeltoodut ja poolte esindajate toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh

tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja

keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus on käeolevalt

seisukohal, et vaidlus on kujunenud mahukamakas selle tõttu, et kostja asus lepingulist suhet

ja üldse poolte vahelist õigussuhet täielikult eitama, mis on muidugi tema õigus aga ka risk,

mis praegu realiseerub suuremate õigusabikulude näol. Selline eitamine ja kostja vastuväidete

vastuolulisus ja muutlikkus ajas tõi aga kaasa hagejale vajaduse esitada nõue lisaks

alternatiivsetel alustel, neid nõudeid eri alustel põhjendada ja tõendada. Samas on hageja

esindaja kohati lasknud end kaasa tõmmata kostja esitatud asjasse mittepuutuvatest

vastuväidetest ja neid ebavajalikult pikalt analüüsinud ja ümber lükata püüdnud. Kohus

märgib, et oma seisukoha lühike ja kokkuvõtlik esitamine ning seejuures ebavajaliku

vajalikust eristamine on õigusteadmistega kõrge kvalifikatsiooniga esindaja (kelleks

vandeadvokaat kindlasti on) poolt alati menetluslikult eesmärgipärane ja kõiki menetluses

osalejaid hindav lähenemine. Seejuures tuleb esindajal lähtuda oma esindatava huvidest ja

tekitada talle võimalikult vähe kulusid- st mitte kulutada aega ebavajalike ja liialt pikkade

asjas vähest tähtsust omavate vastuväidete koostamisele, sest eesmärk ei ole kummutada iga

vastaspoole sõna või väidet vaid ainult neid, millel on asja lahendamisel tähtsust. Nimetatut

arvestab kohus õigusabikulude hindamisel.

42.2.Kohus leiab, et kostja etteheide hagi koostamisele kulutatud ebavajaliku aja osas on

põhjendatud. Hageja esindaja 14.08.2023.a nõudekiri kattub suures osas hagiavaldusega.

Nõudekirja koostamisel on esindaja pidanud juba tutvuma asja sisu ja tõenditega ning neid

analüüsima. Arve 2024040 kohaselt kulus esindajal nõudekirja koostamisele 4 tundi 30 min ja

selle eest on esitatud hagejale nõue summas 1043.10 eurot. Kohus mõistis nimetatud kulu ka

kostjalt välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavalduse koostamisele kulunud aega osaliselt

vähendada. Kohus leiab, et hagi koostamine olukorras, kus esindaja oli juba koostanud

nõudekirja, võttis 5 tundi (so 4 tundi vähem). Muus osa vähendab kohus menetles vajalikku

aega veel täiendavalt 2 tunni võrra. Kohus loeb käesolevas menetluses põhjendatuks ja

avajalikuks ajaakuluks 42.25 tundi ja kohus vähendab ajakulu 6 tunni võrra.

42.3. Seoses hageja esindaja tunnitasuga märgib kohus järgmist. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis

(käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt

RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja

27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis

nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi

keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Praktikas on

vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul viimasel ajal

vahemikus 150-200 eurot.

Seega on hageja esindaja tunnitasu määr kohane.

43. Kohus vähendab seega hageja põhjendatud õigusabikulusid 1413.60 euro võrra ((6 tundi x

190€)x 24%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 9854.25 eurot. Koos

riigilõivuga on menetluskulud 10 764.25 eurot.

44.Hagejaa taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik