3-25-610/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-610

Haldusasi

X. X-i kaebus Eesti ENIC/NARIC Keskuse 03.03.2025

hinnangu nr 7-1/25/262-2 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi ja kanda andmed

hindamise kohta Eesti Hariduse Infosüsteemi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindaja Meelis

Maiste

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.02.2026 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 31.01.2025 Eesti ENIC/NARIC keskusele taotluse välisriigi hariduskvalifikatsiooni

hindamiseks ja haridusandmete Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandmiseks (dtl 27-28). Taotluse

kohaselt õppis taotleja Lätis Riias asuvas õppeasutuses Baltijas Krievu Institūts (BKI; inglise keeles

Baltic Russian Institute, eesti keeles Balti-Vene Instituut), õppetöö tegelik läbiviimise koht oli

Tallinn, taotleja omandas juristi kraadi nominaalse õppeajaga 4 aastat ning õpe kestis 01.09.1996

kuni 30.06.2000.

ENIC/NARIC keskus tegi 03.03.2025 hinnangus nr 7-1/25/262-2 (dtl 3) ettepaneku mitte tunnustada

õppeasutuse Baltijas Krievu Institūts (asukoht Riia) 26.05.2000 välja antud diplomit juristi

kvalifikatsiooni kohta. Tegelik õppetöö on toimunud Eestis õppeasutuses Rahvusvaheline

Sotsiaalteaduste Rakenduslik Kõrgkool "LEX" (õigusjärglane Eesti-Vene Instituut). Õpingute ajal ei

olnud Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku Kõrgkooli "LEX" õigusteaduse õppekava

pädeva asutuse poolt akrediteeritud. Ühelgi institutsioonil Eestis ei ole ega ole olnud pädeva asutuse

koolitusluba või mõnel teisel kujul õigust kõrgkooli Baltijas Krievu Institūts õppekavade järgi

õppetegevuse läbiviimiseks.

1(6)

2. X. X esitas 11.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti ENIC/NARIC Keskuse 03.03.2025

hinnangu nr 7-1/25/262-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi ja

kanda andmed hindamise kohta Eesti Hariduse Infosüsteemi.

Kaebuse põhjendused:

1. Vastustaja on kinnitanud hinnangu andmata jätmisel, et vaidlusalune dokument ja kvalifikatsioon

kehtivad Läti Vabariigis.

2. Kaebusele lisatud diplom ja õppeleping tõendavad, et kaebaja on õppinud BKI-s kaugõppe

õppevormis. Seetõttu ei ole võimalik, et kaebaja oleks õppinud Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste

Rakenduslikus Kõrgkoolis "LEX". Diplomis nr 000259 on kõik load ja akrediteeringud Läti

Vabariigis eraldi välja toodud.

3. Kaebaja õppis väliskõrgkooli kaugõppevormis Tallinnas.

3.1. BKI kaugõppeosakond asus tol ajal Riias, aadressil Piedrujas iela 3. Osakonna dekaan asus ka

Riias. BKI õppejõud käisid Eestis andmas sissejuhatavaid loenguid ning viimas läbi

eksameid. Õppejõud Lätist käisid õppetööd läbi viimas nädalavahetustel (vahest ka reede –

pühapäev) ehk see oli sessiooniõppe. Lisaks sellele pidi iseseisvalt valmistuma

kontrolltöödeks ja eksamiteks ning valmis tegema referaate, ainetöid ja kursusetöid. Õppetöö

toimus erinevates ruumides. Kaebaja mäletab kolme aadressi: Estonia pst 8 (Tallinna

Keskraamatukogu), Rävala pst 14, Kentmanni tn 13.

3.2. Kaebaja õppis õppekavas toodud ained arvestades rahvusvahelist ning Eesti

õigusnormistikku. Kõik ainetööd olid orienteeritud sellele, et kaebaja pidi kirjeldama ning

andma ülevaate, milles on Eesti õigusnormistiku eripära võrreldes teiste riikide

õigusnormistikuga. Õppekeel oli vene keel ja õppekavas oli kaks võõrkeelt: eesti ja inglise

keel. Lätis oleva õppekoha puhul oleks olnud võõrkeelteks läti keel ja inglise keel, kuid läti

keel ei olnud Eestis kaugõppes vajalik. Sama põhimõte kehtib ka Eesti riigi ja õiguse ajalugu

õppeainete suhtes. BKI päevaosakonna õppekava oli adapteeritud kaugõppe kavale, milles

osaliselt asendati Lätit puudutavaid õppeaineid kohalike vastu ja mille järgi kaebaja õppis.

Eesti riigi ja õiguse ajalugu andis Läti õppejõud, kes käis aineid Eestis andmas.

3.3. Ainuüksi asjaolu, et eksamid toimusid Eesti territooriumil, ei muuda õppetööd õppimiseks

Eestis. Poolte kokkuleppel oleks kohtumispaigaks võinud olla ka mõni muu riik. Vaidluse all

olnud ajal pidi kontakt õppejõuga olema valdavalt vahetu. Kaasaegses praktikas annavad

välisriikides asuvad kõrgkoolid kaugõppe vormis haridust isikutele erinevates riikides ilma, et

neil oleks igas riigis, kus õppija viibib, eraldi tegevusluba.

4. Vastustaja tegevus on vastuolus rahvusvaheliste tunnustamispõhimõtetega ning Eesti Vabariigi,

Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheliste akadeemilise tunnustamise lepingutega. Kõik

eelnimetatud lähtuvad põhimõttest, et välisriigis akrediteeritud ja seal tunnustatud kvalifikatsiooni

ei tohi põhjendamatult jätta akadeemiliselt tunnustamata.

3. Vastustaja, Haridus- ja Noorteamet palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused:

1. Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide

hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni

nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 89) § 7 lõike 2 kohaselt arvestatakse

piiriülese kvalifikatsiooni ja õppeperioodi hindamisel lisaks § 7 lg 1 nimetatud näitajatele õppe

läbiviimise õiguslikkust riigis, mille territooriumil õpet läbi viiakse. 19.06.2007 Bukarestis heaks

kiidetud „Piiriülese hariduse andmise heade tavade koodeksi“ artikkel II.1 kohaselt peaks

piiriülesel pakkumisel järgima nii lähetava kui vastuvõtva riigi kõrgharidusega seotud õigusakte.

2. Läti Vabariigi kõrgkoolil BKI ei olnud ega ole koolitusluba kõrghariduse tasemel õppekavade

järgi õppetöö läbiviimiseks Eesti Vabariigis. BKI ei omanud õigust ka välisriigi õppeasutuse või

välisriigi õppeasutuse õppekava järgi õppetöö läbiviimiseks Eesti Vabariigis. Enne 05.07.2004 ei

olnud välisriigi õppeasutuse või nende filiaali või välisriigi õppeasutuse õppekava järgi õppetöö

läbiviimine Eesti Vabariigi territooriumil lubatud mitte üheski õppevormis. Kaebaja õppis BKI

2(6)

õppekava järgi Eestis ja temale anti diplom 26.05.2000, mil Eestis ei olnud seaduse alusel õigust

välisriigi õppe-asutusel filiaali kaudu või muul moel õppetegevuse läbiviimise üheski õppevormis.

3. On võimalik, et Eesti ENIC/NARIC Keskus on eksinud oma hinnangus väitega, et kaebaja tegelik

õppetöö toimus BKI õppekava alusel õppeasutuses LEX, mille õiguse õppekava ei olnud selleks

pädeva asutuse poolt akrediteeritud. Ka juhul kui õppetegevust BKI õppekava järgi ei viidud läbi

LEX-is, ei olnud õiguslikku alust BKI õppekava järgi viia läbi õpet ka ühelgi teisel asutusel või

institsioonil Eesti Vabariigi territooriumil. Õppetegevus viidi BKI õppekava järgi Eestis läbi ilma

koolitusloata.

4. BKI tegutses Eesti Vabariigi territooriumil välisriigi õppeasutuse filiaalina, millest muuhulgas

BKI interneti koduleht üheselt teavitas. Venekeelses Eesti Vabariigi ajakirjanduses kuulutas BKI

avalikult vastuvõttu õiguse erialale Tallinnas. Vastustajal on tõendeid isikute statsionaarse

õppimise kohta BKI-s Eesti Vabariigi territooriumil. BKI ebaseadusliku filiaalina tegutsemisest

Eestis on selle tegutsemise ajal teavitanud ka haridusminister.

5. BKI kutsekõrghariduse taseme õigusteaduse õppekava akrediteeriti Läti akrediteerimisagentuuri

poolt 01.07.1999, kus Läti ametlikus akrediteeritud õppeasutuste ja õppekavade registris HEQEC -

Programme's detailes on näidatud, et õppetöö toimub nii 3 (5) täisajaga (ik full time) kui osaajaga

(ik part time) õppes. Kaugõpe on inglise keeles distance learning. Sellist õpet ei ole Läti

akrediteeringute registris BKI õigusteaduse õppekava juures ega BKI eneseanalüüsi raportis. Ka

kaugõppe korral on tegemist õppetöö läbiviimisega välisriigi õppeasutuse õppekava järgi Eesti

Vabariigi territooriumil.

6. Kaebaja akadeemiline õiend (lisa diplomile) on väljastatud eesti keeles, mida anti nendele, kes

õppisid BKI Tallinnas asuvas filiaalis. Akadeemilise õiendi kohaselt sisaldas õppekava aineid,

mida pakuti lisaks neile, kes õppisid Tallinnas asuvas filiaalis. Nendeks õppeaineteks oli eesti keel

(13 ainepunkti ehk 520 tundi), Eesti Vabariigi õiguskaitseasutuste süsteem (2 ainepunkti ehk 80

tundi) ja Eesti riigi ja õiguse ajalugu (3 ainepunkti ehk 120 tundi). Vastustajal on 21.10.1998 välja

antud BKI tõend, milles tõendatakse isikute statsionaarset (päevases õppes) õppimist õigusteaduse

ja avalike suhete (PR) erialal BKI-s Eesti Vabariigi territooriumil.

7. Eesti ENIC/NARIC Keskus saab andmed kanda EHIS-esse ja kannab andmed registrisse vaid

juhul, kui keskus on leidnud välisriigi kvalifikatsioonile vastavuse Eesti kehtivas haridussüsteemis

ja teinud ettepaneku selle tunnustamiseks. Registrisse ei kanta ka diplomiomaniku nõudel

kehtetuid haridusdokumente, koolitusloata tegevuse järel antud diplomeid, diplomeid, mis ei oma

pädeva asutuse tunnustust selle välja andnud asukohariigis, akrediteerimata õppekava alusel antud

diplomeid, „diplomiveskitest“ ostetud diplomeid või muul moel saadud diplomeid, milles Eesti

ENIC/NARIC Keskus on leidnud, et need erinevad oluliselt Eesti haridussüsteemis välja antud

diplomitest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus selgitas 14.11.2025 määruse punktis 4 (dtl 538-539) kaebaja nõude ümbersõnastamise

vajadust ning jääb nende selgituste juurde. Käesoleva vaidluse esemeks on hariduskvalifikatsiooni

hindamine, mitte hariduskvalifikatsiooni tunnustamine. Sama ümbersõnastamisega ei ole muutunud

aga vaidluse olemuslik sisu. Kaebaja on kinnitanud, et nõustub selles osas kohtuga (dtl 551).

5. Asjas puudub vaidlus selle üle, et BKI on Lätis ametlikult tunnustatud kõrgkool ja kaebaja läbitud

õppekava oli Lätis akrediteeritud (dtl 546). Vastustaja on küll hinnangus leidnud, et kaebaja tegelik

õpe toimus õppeasutuses Rahvusvaheline Sotsiaalteaduste Rakenduslik Kõrgkool "LEX", mille

õigusteaduse õppekava ei olnud pädeva asutuse poolt akrediteeritud, kuid on kohtumenetluses sellest

seisukohast loobunud. Vastustaja selgitas 08.09.2025 seisukohas, et võis eelnimetatud seisukohas

eksida, kuid ka juhul, kui BKI õppekava järgi ei viidud õpet läbi LEX-is, viidi õppetegevus igal juhul

läbi Eestis ilma koolitusloata (dtl 52). Seega jätab kohus kõrvale väited selle kohta, kas kaebaja

õppetegevus võis BKI asemel toimuda õppeasutuses LEX.

3(6)

Hinnangus sisaldub ka teine, alternatiivne keeldumise alus – ühelgi institutsioonil Eestis ei ole ega

ole olnud pädeva asutuse koolitusluba või mõnel teisel kujul õigust kõrgkooli Baltijas Krievu

Institūts õppekavade järgi õppetegevuse läbiviimiseks (dtl 3). Seetõttu ei muuda ühe põhjenduse

kõrvalejätmine hinnangut eos õigusvastaseks ning tegemist ei ole alles kohtumenetluses esitatud

põhjendusega.

Asja lahendus sõltubki sellest, kas kaebaja õppis BKI Tallinnas asunud filiaalis või BKI kaugõppes ja

kui õpe toimus Eestis, kas Eestis õppe läbi viimiseks oli õiguslik alus.

6. Hariduskvalifikatsiooni tunnustamist ehk välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamist ja

akadeemilist tunnustamist reguleerib Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 281 ning selle alusel

antud määrus1 nr 89. Lisaks määrusele nr 89 juhindutakse HaS § 281 lg 1 kohaselt haridust

tõendavate dokumentide hindamisel riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja

kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise

konventsioonist (RT II 1998, 7, 14; Lissaboni konventsioon2) ja selle konventsiooniga siduvatest

dokumentidest. Määruse § 3 lg 2 kohaselt juhindutakse piiriüleste kvalifikatsioonide ja

õppeperioodide hindamisel ja tunnustamisel ka Lissaboni konventsiooni komitee poolt 19. juunil

2007. a Bukarestis heaks kiidetud „Piiriülese hariduse andmise heade tavade koodeksist”.

Piiriülese kvalifikatsiooni hindamisel tuleb määruse nr 89 § 7 lg 2 kohaselt arvestada ka õppetöö

läbiviimise õiguslikkust riigis, kelle territooriumil piiriülest õpet läbi viiakse. „Piiriülese hariduse

andmise heade tavade koodeks“3 II peatükk „Põhimõtted“ kohaselt tuleb piiriülesed korraldused välja

töötada, rakendada ja jälgida nii, et need vastaksid muu hulgas kõrgharidust käsitlevale siseriiklikule

seadus-andlusele nii vastuvõtvates kui ka lähetavates riikides (vt vastustaja tõlge dtl 543). Seega tuli

vastustajal kaebaja kvalifikatsioonile hinnangu andmisel lähtuda ka sellest, kas ja millisel õiguslikul

alusel õpet õppe tegelikult toimumise riigis läbi viidi.

6.1. Kaebaja on seisukohal, et ta õppis BKI-s kaugõppe vormis, viibides ise Tallinnas. Vastustaja on

seisukohal, et kaebaja õppis BKI Tallinna filiaalis ja on selle tõendamiseks esitanud kohtule

võõrkeelseid tõendeid.

Kohus leiab, et kaebaja õppis BKI Tallinnas asuvas filiaalis. Kaebaja on nii algses taotluses

vastustajale (dtl 27) kui ka kaebuses (dtl 10) kinnitanud, et tegelik õppekoht on Tallinn. Kaebaja on

samuti kirjeldanud, et õpe toimus sessioonõppes nädalavahetuseti (vahel ka reede-pühapäev),

õppejõud käisid Lätist Eestis sissejuhatavaid loenguid andmas ja eksameid vastu võtmas. Õppeainet

„Eesti riigi ja õiguse ajalugu“ käis Eestis andmas Läti õppejõud ja eesti keelt andis kohalik õppejõud

Eestist. Õpe toimus erinevatel aadressidel, millest kaebaja mäletab Estonia pst 8, Rävala pst 14,

Kentmanni tn 13. (dtl 46).

Vastustaja on esitanud võõrkeelse väljatrüki BKI kodulehelt, kus on filiaalide (Филиалы) all

nimetatud Eesti, Tallinn (Эстония, Таллин) (dtl 528) ja ajaleheartikli, mille kohaselt tegutses

20.10.2000 aadressil Rävala 12/14 Läti kõrgkooli Balti-Vene instituut Eesti filiaal4. Seejuures on

artiklis tsiteeritud ka tollast haridusministeeriumi pressiesindajat, kes viitab BKI ja teiste artiklis

nimetatud kõrgkoolifiliaalide kohta, et need tegutsevad koolitusloata (dtl 547). Samuti kattub üks

kaebaja nimetatud õppe toimumiskohtade aadressidest artiklis nimetatud BKI Tallinna filiaali

aadressiga. Ka BKI akrediteerimisdokumentides on nimetatud BKI Tallinnas asuvat filiaali (dtl 52,

435, 440). Seega ei saanud õpe poolte kokkuleppel toimuda mõnes muus, kolmandas riigis.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020007?leiaKehtiv

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/78825

3 https://www.enic-naric.net/Upload/Documents/Revised_Code_of_Good_Practice_TNE.pdf

4 Kohus on tõlke korraldust siinses kohtuasjas selgitanud 14.11.2025 määruse punktis 6, dtl 539.

4(6)

Kaasaegne kaugõppe praktika ei oma seega käesolevas asjas tähtsust, kuna kaebaja enda kirjelduse

kohaselt oli tegemist auditoorse, st vahetu õppega, mistõttu on selgelt tuvastatav õppe läbiviimise

koht (võrreldes kaasaegse virtuaalsete või elektrooniliste õppemeetoditega vms).

Õigusteaduse (jurisprudence) õppekavas on BKI akrediteerimisdokumentide kohaselt läti keele aine

(Block A, Latvian language; dtl 227), mis kaebaja akadeemiliselt õiendilt puudub (dtl 56). Samas on

kaebaja akadeemilisel õiendil eesti keele aine (dtl 56) ja kaebaja on selgitanud, et ta õppis õppekava

järgi, kus Lätit puudutavad õppeained olid asendatud kohalikega. Sarnaselt puudub kaebaja

akadeemilises õiendis ka Leedu riigi ja õiguse ajaloo (Block B, Lithuanian state and legislation

history) aine (vrd dtl 56; dtl 229). Eelnev kinnitab, et õppekava, mille järgi kaebaja õppis ja milles

läbitud ained on kajastatud kaebaja akadeemilisel õiendil, oli kohandatud Eesti õiguskorrale ja seega

Eesti õpilastele.

Seega õppis kaebaja BKI Tallinna filiaalis filiaali jaoks kohandatud õppekava järgi ja õppetöö toimus

Eestis.

6.2. Vastustaja on selgitanud, et hinnangu aluseks oli mh see, et ühelgi institutsioonil Eestis ei ole ega

ole olnud pädeva asutuse koolitusluba või mõnel teisel kujul õigust BKI õppekavade järgi

õppetegevuse läbiviimiseks (dtl 3). Enne 05.07.2004 ei olnud sõltumata õppevormist võimalik Eesti

Vabariigi territooriumil välisriigi õppeasutuse poolt õpet läbi viia. Välisriigi õppeasutuse

õppetegevus ning välisriigi õppeasutuse ja nende filiaalide asutamine sai vastustaja sõnul

võimalikuks 05.07.2004 jõustunud erakooliseaduse § 10 lg 1 järgi vaid juhul, kui selleks on

riikidevaheline kokkulepe (dtl 51).

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja õpingute ajal ei olnud kaebaja õppel Eestis õiguslikku alust.

Erakooliseaduse 05.07.2004 jõustunud redaktsiooni5 § 10 lg 1 kohaselt oli välisriigi õppeasutuste

õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine Eesti Vabariigis lubatud

vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel. Enne seda kehtinud § 10 lg 1 sõnastuse kohaselt

oli lubatud Eesti Vabariigis välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine vastavasisuliste

riikidevaheliste kokkulepete alusel6. 1998. aastal vastuvõetud erakooliseaduse eelnõu seletuskirja

(Erakooliseadus 750 SE, Riigikogu VIII koosseis7) kohaselt tegutsesid välisriigi õppeasutused ja

nende filiaalid Eestis ilma seadusliku aluseta ning kuna Eestis on koolitustegevus litsentseeritav

tegevus, peaksid ka välisriigid oma haridusasutuste tööd kohalike võimudega kooskõlastama

(seletuskirja lk 2). Seega oli enne kaebaja õpingute algust seadusandja selge eesmärk, et välisriigi

õppeasutused ja nende filiaalid seadustaksid Eestis tegutsemise. Kaebaja õppe ajal kehtinud

erakooliseaduse § 5 lg 1 kohaselt andis koolitusluba õiguse õpet läbi viia8. Vastustaja on kinnitanud,

et BKI Tallinna filiaalil ei olnud koolitusluba ega muul kujul õigust välisriigi õppeasutuse või

välisriigi õppeasutuse õppekava järgi õppetöö läbiviimiseks Eesti Vabariigis ja BKI õppekavade

Eestis õpetamiseks ei olnud koolitusluba ka ühelgi teisel õppeasutusel. Kaebaja ei ole vastupidist, s.o

BKI õppekava Eestis õpetamiseks koolitusloa olemasolu väitnud. Erakooliseaduse § 10 lg 1 sõnastusi

võrreldes nähtub ka, et kaebaja õpingute ajal võis olla küll võimalik Eestis välisriigi õppeasutuse

filiaali asutamine, kuid õppetegevust lubas seadus sõnaselgelt läbi viia alates 05.07.2004.

6.3. Seega on vastustaja jõudnud hinnangus õigesti järeldusele, et kaebaja õppis BKI õppekava alusel

Eestis ja Eestis õppimisel ei olnud seaduslikku alust, mistõttu on ka vastustaja hinnang ja ettepanek

kaebaja hariduskvalifikatsiooni mitte tunnustada õiguspärane. Kohtuasjas ei kohaldu ka Eesti

Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise kõrgharidusega

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/754356

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/75569

7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5888a795-421a-327f-aadd-aad36f52d9ba/erakooliseadus/

8 Vt joonealune viide nr 4.

5(6)

seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise kokkulepe9 (vastu võetud

08.06.2018 ja jõustunud 07.01.2019), kuna selle lepingu art 1 p 1.3 kohaselt kohaldatakse

automaatset akadeemilist tunnustamist kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide suhtes, mida

antakse kokkuleppeosalistes riikides pärast kokkuleppe jõustumist.

7. Vastustaja jättis samuti õigesti kaebaja haridusandmed EHIS-i kandmata. Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (EHIS-i

põhimäärus) § 29 lg 11 kohaselt hindas kaebaja diplomi hindamise ajal välisriigis välja antud

kvalifikatsioone ja kandis andmed isiku taotluse alusel registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus10.

Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus ENIC/NARIC keskus ei hinda välisriigi

kvalifikatsiooni Eesti kvalifikatsioonile vastavaks ega tee ettepanekut kvalifikatsiooni

tunnustamiseks, ei saanud keskus ka vastavaid haridusandmeid registrisse kanda. Seejuures täpsustab

EHIS-i põhimääruse § 29 lg 11 alates 12.09.202511, et juhul kui välisriigis välja antud kvalifikatsioon

ei vasta Eesti haridussüsteemi kvalifikatsioonile, andmeid registrisse ei kanda.

8. Kokkuvõttes jääb kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel poolte

endi kanda. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/223012019001

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024009

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024009?leiaKehtiv

6(6)